Qazaqstanda kókónis qymbattady. Ásirese, kartop pen sәbiz baghasy ainaldyrghan bir aptanyng ishinde eki esege ósken. Atyrau men Aqtóbede kartoptyng bir kelisi 400 tengeden satylyp jatyr. Shyghys ónirlerde de qymbatshylyq qysyp túr. Semeyde sәbizding  qúny kelisine 500 tengeden asypty dep jazdy anyqtimes.kz.

Múny satushylar qordaghy kókónisting azuymen baylanystyrady. Oghan qosa, ontýstiktegi óndirushiler baghany kóterip jibergen. Aqtóbe bazarlaryndaghy eng arzan kartop 400 tengeden bastalady. Osydan bir apta búryn kelisi 250-270 tenge túratyn. Sәbiz ben qyryqqabat, jua qúny da sharyqtap ketti. Qymbatshylyqqa kýiingen túrghyndar baghany túraqtandyra almay otyrghan biylikke ókpeli.

«Bәri de qymbat, aitar sózim joq. Búrynghy baghalardyng manyna juyspaydy. Amalsyzdan alamyz. Biraq baghasyn qatty kóterip jibergen»,- deydi Aqtóbe qalasynyng túrghyny Orynsha Baqtybaeva.

Atyrauda da bir keli kartopty 400 tengege, sәbizdi 500 tengege satyp alugha bolady. Osy kýnge deyin kókónis ónimderining basym kópshiligi Irannan jetkiziletin. Qazir múnayly astana júrtshylyghyn Ózbekstan men Ázirbayjannan jetken jemis-jiydek jarylqap otyr. Saudagerlerding aituynsha, jol qatynasy kýrt qiyndaghan. Tek piyaz ben qyryqqabatty Shymkentten tasyp jatyr. Al qorda kartop joq.

«Ózimizding Qazaqstannyng bir ónimi joq. Bәri shetelden kelip jatyr. Basqa elden, kórshi elderden. Mysyrdan kartop bar edi, arzan, ol da bitip qaldy. 170 tengeden alyp kelip edik. Mysaly, kesheden beri kartop ala almay otyrmyz. Kelgen kartopty qylday bólip berip jatyr»,- dedi Atyrau qalasynyng túrghyny Aldau Demeshova.

Semeyde de kókónis qúny kýn sanap qymbattap barady. Songhy bir aptada qyzanaq baghasy kelisine eki esege ósken. Al kartop, sәbiz, qyzylsha 20-30 tengege qymbattapty. Satushylar ony ontýstiktegi óndirushilerden kóredi. Sebebi, sol jaqtaghylar kóterme baghany ósirgen.

«Bәri qymbattap ketti. Qyzylshanyng ózi kóterme baghasy 400 tenge, sәbiz 350, kartop 300 tenge, qiyar, qyzanaqty aitpaghannyng ózinde. Kýnnen-kýnge qymbattap jatyr»,- deydi Semey qalasynyng túrghyny Gýlmira Temirbolatqyzy.

Qazir elimizding bar óniri ontýstikten jetkizetin kókóniske qarap otyr. Sheneunikter sol jaqtaghy әriptesterinen baghany kótermeudi ótinip jatqan kórinedi. Tauardy jetkizuge ketetin shyghyndy biylik óz moynyna alugha da әzir. Mysaly, Aqtóbege kartop pen sәbiz jetkizuge eki kólik jibergen.

«Ontýstik aimaq qymbat baghamen berip otyr. Qazir óndirushi aimaqtarmen sóilesip, ontýstik aimaq jetkizudi qamtamasyz etedi. SPK Aqtóbe arqyly eki kólik tikeley baryp әkeledi. Sonymen baghany azaytamyz», – dedi Aqtóbe oblysy kәsipkerlik basqarmasy basshysynyng orynbasary Asqar Kókeev.

Kókónis qúnynyng qymbattauyna ótken aptadaghy jýk kóligi jýrgizushilerining narazylyghy da sebep bolghanyn aitady. Óitkeni biraz kýnge qatynas toqtaghan. Onymen qosa qorda saqtauly byltyrghy ónim de tausylugha shaq qalghan.

Abai.kz