Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Dabyl 5350 9 pikir 15 Mausym, 2021 saghat 12:35

El qaryzy ósip, Últtyq qor tausylugha jaqyn...

Memleket 2020 jyly Últtyq qorgha týsken qarjynyng 96%-yn júmsady. Búl turaly respublikalyq budjetting atqaryluyn baqylau jónindegi esep komiytetining tórayymy Nataliya Godunova mәlimdedi.

Onyng aituynsha, Últtyq qorgha audaryluy tiyis qarajattyng audarylmaghan kezderi de bolghan. Sebebi, Ýkimet kvaziymemlekettik sektor subektilerine jekeshelendiruden týsken qarjyny olardyng syrtqy jәne ishki qaryzyn tóleuge rúqsat bergen.

«Endi, jaghday túraqtalghan sayyn ony barynsha tolyqtyrudy qamtamasyz etu qajet. Ókinishke oray, Últtyq qorgha audarylugha jatatyn qarajattyng maqsatyna say audarylmau faktileri oryn alghan.

Búl ýkimetting kvaziymemlekettik sektor subektilerine aktivterdi jekeshelendiruden týsken qarajatty olardyng syrtqy jәne ishki boryshyn óteuge paydalanu qúqyghyn beruine baylanysty. Múnday praktikany toqtatuymyz kerek.

Jekelegen jaghdaylarda Budjet kodeksin búza otyryp, Últtyq qorgha salyq tóleuding ornyna múnay sektory kompaniyalarynyng aqshalay qarajaty respublikalyq budjetke esepteldi. Tek 2020 jyldyng ózinde Qarashyghanaq jәne Soltýstik Kaspiy seriktes kompaniyalarynan 664 mlrd tenge tolyq týsken joq»,- dedi Godunova.

Sonymen qatar, «Samúryq-Qazyna» qory, «Qazaqstan temir joly», «Samúryq-Energo», «Qazaqtelekom», «Aqtau halyqaralyq teniz sauda porty», «Tau-Ken Samúryq», «Samruk-Kazyna Construction», «Birikken himiyalyq kompaniya», «QazMúnayGaz» ÚK», «Qazatomónerkәsip» siyaqty kvaziymemlekettik sektordyng kompaniyalaryna tekseris jýrgizu barysynda, 60-qa juyq jýieli problemalar men kemshilikter anyqtalghan. Mәselen, 41 mlrd tengege qarjylyq zang búzushylyqtar, 340 mlrd tengege aktivterding tiyimsiz basqarylghany anyqtalghan.

«Kvaziymemlekettik sektor subektilerin respublikalyq budjetten qarjylandyru kólemi 2020 jyly 2019 jyldyng dengeyinde saqtalghanyn atap ótu kerek. Búl - 817 mlrd tenge. Shamamen 20 mlrd tenge paydalanylmaghan. Olar QBSh-gha (qolma-qol aqshany baqylau shottary) túryp qalghan. Búryn jinaqtalghan qaldyqtardy eskere otyryp, osylaysha 56 mlrd tenge «toqtalyp qoyylghan». 2018 jylghy dengeyge qaraghanda 3 esege juyq ósken»,- dedi Esep komiytetining tórayymy.

Godunovanyng aituynsha, memleketting qaryzy jyl sayyn ósip barady.

«Búl rette Esep komiyteti songhy jyldary aitqan tәuekelder iske asyryluda. Qazir búl 20,6 trln tenge. Boryshtyng JIÓ-ge araqatynasy 29,4%-gha jetti jәne jana Budjet sayasaty tújyrymdamasynda belgilengen shekteuden 27%-gha asty. 2014 jylgha deyin memlekettik boryshtyng qauipsiz dengeyi JIÓ-ge shaqqanda 22%-y qúraghany kimning esinde. Biraq kóterildi. Biz sonda negizdemeni kórmedik. Osyghan baylanysty qazirgi 29% joghary dengey bolyp kórinedi»,- dedi ol.

Ayta keteyik, búghan deyin ekonomist Maqsat Halyq memleketting syrtqy qaryzy 167 mlrd dollar ekenin aytqan.

«Osy qaryzdardyng ishinde mәn beretin qaryz – ol Ýkimetting óz qaryzy.  13 mlrd dollar. Osy 14 mlrd dollar óte manyzdy qaryz. Memleket basymen jauap beretin qaryz.

Jәne bir mәn beretin mәsele 40 mlrd dollardan astam qaryz – ózge de sektorlardyng qaryzy dep túr. Sol týsiniksiz bolatyn. Onyng ishinde kvaziymemlekettik sektor otyr. Osy jyly jariyalady. Kvaziymemlekettik sektor qaryzy – 21 mlrd dollargha juyq eken. Qalghan 19 mlrd dolar ózge sektorlargha tiyesili. Ony da anyqtau kerek. Mine, osy qaryzdargha memleket tikeley jauap beretin qaryzdar»,-  degen bolatyn.

Ekonomisting aituynsha, Últtyq qordyng qazir qalghan qarjysy 57 mlrd dollar. Al, ótken jyly 63 mlrd dollar bolypty.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

9 pikir