Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Ghibyrat 9580 27 pikir 15 Mausym, 2021 saghat 13:04

Sheber

«Mening aghalarym» siklynan

Ghaziz kóretin, súlu minez,
súlu bilim, óner iyesi dosym, inim Zeynolla!
Dos, agha kónilden tileytinim –
senimen birge jýru, ózara birge enbektenu...

Múhtar Áuezovting qoltanbasynan.

«V nachale bylo Slovo, y Slovo bylo s Bogom, y Slovo bylo Bog» dep bastalady kókten týsken tórt kitaptyng biri Johannan jetken «Izgi habar».

Oqyghanda op-onay bir ghana sóilem, audarugha kelgende zildey auyr.

«Sóz» ben «Qúdaygha» eshkimning talasy joq shyghar. Al «v nachalony» «bastapqyda», «alghashqyda» dep tәrjimalasanyz, onsyz da kýrdeli oigha qúrylghan qiyn tirkes odan әri auyrlay týsedi. Sondyqtan dәl osy aragha týp-tórkini arabtan kelse de ana tilimizge әldeqashan kirigip ketken «әueli» sózi súranyp-aq túrghanday.

«Bylony» «boldy» nemese «keldi» dep audara saludyng da esh qiyndyghy joq, biraq ol qimylsyz, qozghalyssyz kelte tirkes bolyp shyghady. «Boldy» men «keldinin» ekeuinen de kókten týsken qúdiretting kýshi túrmaq lebi de sezilmeydi, al bizge alghashqy tirkesting ózinde-aq kiyeli sәtting jaqyndap qalghanyn sezdiretin ishara kerek.

Jadyndaghy sózdik qordy silkip-silkip taghy bir talpynys jasasan, «týsti» degen sóz keledi sanana. Ejelden kók tәnirge syiynyp qol jayghan kók týrikting úrpaghy ýshin osy sózding orny bólek. «Týstige» toqtar bolsaq, sabaqtasa baylanysqan sóilemning alghashqy tirkesi «әueli sóz týsti» bolyp shyghady.

Ekinshi tirkeste: «Slovo bylo s Bogom» delingen. Mәsih jolyndaghylardyng múndaghy megzep otyrghandary – ózderi birese Qúday әke, endi birde Qúday úl, taghy birde Qasiyetti ruh dep qayta-qayta qúbyltyp jýrgen Ghaysa payghambarynyz. IYә, «Qasiyetti Qúran» Ghaysa payghambardyng tura joldan tayqyp, adasqan pendelerin týzu jolgha týsiru ýshin Qúdaydyng qúdiretimen dýniyege kelgendigin quattaydy. Endeshe, ekinshi tirkestegi «bylony» «Sóz Qúdaymen keldi» desek, biz kókten týsken Qúdiretti adamzat balasyna jaqyndata týsemiz.

Endi kókten týsip, jerdegi pendelerding qasyna kelgen Qúdiretting kim ekenin anyqtauymyz kerek. Ol ózi ekeu me, әlde jalqy ma? Sananda sansyz kóp súraq jamyraydy. Oghan jauapty «Sóz – Qúday edi» degen ýshinshi tirkesten tabasyz. Osylaysha «Injildin» tórtinshi kitabynyng birinshi sóilemin tútastay tәrjimalar bolsaq: «Áueli Sóz týsti, Sóz Qúdaymen keldi, Sóz Qúday edi» bolyp shyghady.

Jer betindegi bir jarym milliardtan astam músylman qauymynyng qasiyetti kitaby «Qúranda» «Injil» kókten týsken tórt kitaptyng biri retinde tanylady. «Injil» mәsih jolyn ústanushylardyng ústanymy boyynsha tórt «Izgi habardan» túrady. Johannyng jazghany – sonyng tórtinshi kitaby. «Jazghany» dep janylysyp túrghan joqpyn. Áriyne, músylman qauymy tórt kitaptyng tórteui de Úly Jaratushynyng qúdiretimen týsken dep sanaydy. Biraq «Qúrandaghy» «Ghimran» sýresining 187-ayatynda: «Kezinde kitap iyelerinen kitap sózderin tolyq jetkizuge Alla uәde aldy, biraq olar sertterinde túrmady da kitap sózderin bolymsyz bedelge satty», – dep ashyq jazylghan.

Dintanushylar «Tәurat», «Zәbýr», «Injildin» adamdar qolymen jazylyp, san mәrte ózgertilip, tolyqtyrylghanyn әldeqashan moyyndaghan.

Áuelgide kókten týsken «Injildin» ornyn sansyz kóp «izgi habarlar» toltyrghan. Injiltanushylardyng zertteui boyynsha múnday tanylmaghan «izgi habarlardyn» sany jetpisten asyp jyghylady eken. Resmy shirkeu «ayqyshtyng tórt baghyty» degenge sayyp, solardyng tórteuin ghana tanyghan. Ghaysa payghambardy otyz kýmis sólkebaygha satatyn Iudanyng da óz «Izgi habary» bar. Osydan birneshe jyl búryn tabylghan Fomanyng «Izgi habary» da batysty dýr silkindirdi. Hristian dinbasylary mәsih qauymyn sergeldenge týsirgen әlgi «habarlardy» súryptap, tórteuinen «Injil­din» kanondyq núsqasyn týzip, ózge «habarlardy» týbi shiyki – apokrif dep ysyryp tastaydy. Biz әngime qylyp otyrghan Johannyng jazghan kitaby – tanylghan tórteuding songhysy.

Sonda qalay bolghany? Qúdireti kýshti on segiz myng ghalamdy jaratpas búryn әueli Sózdi týsirgen be? «Injil» boyynsha dәl solay bolyp shyghady.

Senu ýshin sana sarsangha, oy azapqa týsedi. Al eger basqa shapshyghan ystyq qandy suyq aqylgha jendirip, kiyeli sózding týp-tórkinine sabyrmen ýniler bolsanyz, onyng qúpiyasyna birtindep kóz jetkize bastaysyz.

Shyr etip dýniyege kelgen sәbiyge at qoyylatyny siyaqty Úly Jaratushy jandy, jansyzdy dýniyege әkeler aldynda at qoyyp, aidar taghugha tiyis emes pe? Al sony sózben sipattamaghanda nemen belgileui kerek?! Endeshe, әueli Sóz týspegende, ne týsui tiyis?! Tipti adamzat ataulygha jan bergen, til bergen Qúdaydyng qúday ekendigin úghyndyratyn qúdiretting ózi Sóz emes pe?!

IYә, dýnie Sózden túrady, al Sóz – Úly Jaratushynyng ózimen kelgen qúdiret. Bizdi qorshaghan orta, jandy, jansyz tabighat – bәri Sózden qúralady. Biz on segiz myng ghalamdy, onyng barsha syry men sipatyn Sózben tanyp, Sózben tanbalaymyz. Tipti adamzat әli ashpaghan qúbylystardyng qúpiyasy da Sózben jasyrylghan. Bastaghy oi, qoldaghy qalam, aldyndaghy qaghaz, dәl qazir siz oqyp otyrghan gazet, kitap, tipti ghalamtordyng da sózben beynelengen óz atauy bar. Olardyng әr tilde týrlishe tanbalanyp, aluan ataudy iyelengenimen, týp tórkini bir.

Eger Sóz qúdiret bolsa, eng qúdiretti óner «sóz óneri» bolmaghanda, ne boluy mýmkin. «Shahnamedegi» qaysybiri qiyaldan, qaysybiri ómirden alynghan sansyz kóp patshalardy eske týsirinizshi. Solardyng atyn, býginde ózgeni qoyyp, óz júrtyndaghylardyng bireui bilse, bireui bilmeydi. Al sóz ónerining quatymen ólmes tuyndyny dýniyege әkelgen Firdousiyding danqy әldeqashan әlemdi sharlap ketken. Jahandaghy eng ýlken qúdiretting «baylyq» ta, «biylik» te emes, «sóz», «sóz óneri» ekendigine búdan artyq mysal keltiruding qajeti joq bolar.

Sózding óner ekendigin adamzat damuynyng әr kezeninde batys pen shyghystyng Aristoteli men Abaygha deyingi talay danyshpandary aitqan, biraq «sóz óneri» degen saf altynday som ataudy qazaq topyraghynda tudyrghan Alash ardageri Ahmet Baytúrsynov bolatyn. Ahannyng atyn qoyyp, shygharmasyn da ataugha tyiym salghan kezende búl termindi qazaq әdebiyetinde jana zamangha say jana mazmún berip týrlentken sheber Zeynolla Qabdolov edi. Endeshe, býgingi әngime sóz ónerining akademiygi, ardaqty Zekeng jayynda bolmaq.

Zekeng turaly jazam degeli qashan. Ýidegi, týzdegi, jiyndaghy, toydaghy, sansyz kóp kezdesulerdegi qoyylghan saualdardan ózi turaly birdene jazghym keletinin sheberding ishi sezse de eshqashan syr bildirgen emes. Men de asyl aghanyng kózi tirisinde-aq ýzik-ýzik oilar retinde qaghazgha týse bastaghan jazbalardyng sheberding ózi aitatyn «býtin bitimge» ainaluyn kýtip, oqighany asyqtyrudy jón kórmedim.

Basqalardyng qalay jazatynyn qaydam, mende әueli taqyryp tuady.

«Sheber» sózining qazaq tilinde dәl qansha maghynasy baryn bilmeymin, biraq eng әueli oiyma әr qazaqtyng qinalghan, qysylghan, tamsanghan, tanyrqaghan kezde aitatyn «o, sheber qúday» degen tirkesi oralady. Áriyne, jalbarynghan adamnyng auzyna aldymen Jaratushynyng týsui әbden zandy-aq. «Qúdayy» týsinikti ghoy, al «sheber» qaydan shyqqan? Alla taghalanyng Qasiyetti Qúrandaghy 99 sipatynyng ishinde «sheber» degen epiytet joq, biraq qazaq aitqan jәne kelistirip aitqan.

Shyndyghynda on segiz myng ghalamdaghy jandy men jansyz ataulyny qiynnan qiystyryp jaratqan Qúdiretti «sheber» demegende ne dersiz. Endeshe, Jaratushymen birge jaralghan Sóz ónerin ústanghan ústazdy, ózim kórgen, bilgen, qazaqta qara sózden aldyna jan salmaghan has talantty «sheber» demegende ne deyin.

Shiyrek ghasyr boyy núrly jýzin kórip, sәuleli sózin estip, shuaghyna jylynyp óskendikten be, bilmeymin, jazugha oqtalsam boldy, sheberding meyirban jýzi kóz aldyma kelip, «oy, ainalayyn-ay» degen maydaqonyr dausy qúlaghyma jetkendey bolady.

Biz uniyversiytetke ótken ghasyrdyng 77-jyly týstik. San ataulynyng sansyz kóp maghynasyna shyrmauyqsha shyrmalatyndardyng qatarynan bolmasam da, osy bir alshysynan týsken qos jetide erekshe bir kie bar siyaqty kórinedi de túrady.

Búl Ómirbek Arystanúly basqarghan Qazaq uniyversiytetining dәuirlep túrghan kezi edi. Qazaqtyng bas uniyversiytetining dәrishanalary men dәlizderinde jii úshyrasatyn mandayy kereqarys nebir danyshpandardyng arasynan Sheber daralanyp túratyn. Óitkeni, ol Alashtyng bas kitabyn jazghan, qazaqtyng kemenger jazushysy Múhtar Áuezovting ózine «ini-dos» bolghan, «ghaziz kóretin, súlu minez, súlu bilim, óner iyesi» edi, eger búghan úly Múhannyng shәkirtimen «birge jýrip, ózara birge enbektenudi» shynayy tilegenin qosar bolsanyz, sheberding beynesi kóz aldynyzda әp-sәtte-aq biyiktep, Alataudyng shyrqau shyndarynan bir-aq shyghady.

Zekeng qazaq jerining nebir qatparly, qyrtysty qiyry – Oiyl-Qiyl, Jem-Saghyz, Edil-Jayyq ónirinde, keshegi Qaztughan, Shalkiyiz, Dospambetten tartyp, Mahambetke deyingi qazaq poeziyasynyng bar qúdiretin sol kýiinde saqtaghan salqar ólkede tuyp ósti.

Ákesi Qabdol әdemi, qonyr dausymen әueletip әn salghan, kýmbirlete kýy tókken, tandy tangha qosyp, qissa-dastandardy jatqa aitqan әsem óner iyesi bolypty. Tipti Atyrau atyrabyna esimi belgili ataqty Nausha serining janyna erip, taghylym-tәlimin alypty. Osynyng bәri bala Zeynollanyng jýregine ónerding shyraghyn jaghyp, qiyalyna qanat bitiredi.

Anasy Jaqumen birge. 1960 jyl

Orayy kelgende aita ketken jón, ol әkesin erekshe jaqsy kórgen. Uniyversiytetting songhy kursynda oqyp jýrip, Qabekenning dýnie salghanyn estigende esinen tanyp qalypty. Keyin ol әkesine degen bar mahabbatyn túnghysh romanynyng bas keyipkeri Taymannyng әkesi Dәurenge tógip, qazaq әdebiyetinde úrpaghynyng jolynda janyn qúrban etuge әzir meyirban, qamqor әkening tamasha obrazyn somdap shyghady.

Qúlaqta qalghan әn, kókeyde jattalghan kýy bala Zeynollany óleng ólkesine alyp keldi. Onyng tyrnaqaldy tuyndysy 7-synypta oqyp jýrgende-aq audandyq gazetke shyghyp, shәkirt kýninen bala aqyn atanady. Kópshilikting nazaryna ilingen ol jergilikti aqyndar aitysyna da qatysyp, ýlken poetikalyq janrdy iygeruge de batyl qadam basady. Kókqanat talaptyng alghashqy poemalarynyng fragmentteri ol mektepte oqyp jýrgende audandyq gazetke basylady. Bir qyzyghy, qazaqtyng arqaly aqyny Hamit Erghaliyev Jambylgha bata bergen Sýiinbayday oqushy Zeynollagha bir qys ústazdyq etip, onyng balausa talantyn úshtaydy. Keyin uniyversiytetke týskende ólenderi dauylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyng ózinen maqtaugha ie bolyp, «Pioner Múrat» atty poemasy arnayy jýlde alady. Kóp úzamay tandauly ólenderi toptama jinaqqa kirip, tipti Ábilahat Espaevtyng muzykasyna jazghan «Jayyq qyzy» әni respublikalyq radionyng efiyrinen týspey, býkil qazaq dalasyn sharlap, sol zaman jastarynyng sýiikti әnine ainalady. Osylaysha ghalymdyghymen qatar aqyn retinde respublikalyq dәrejede tanyla bastaghan jas Zeynollagha: «Sen endi óleng jazudy qoy», – dep qatal ýkim aitqan da sol Hamang bolypty. Dәl sol oqighadan keyin ol óleng jazudy birjolata dogharsa da, nәzik lirizm men poetikalyq aghyl-tegil talant onyng prozasy men ghylymy shygharmalarynyng ajyramas altyn tinine ainalyp sala beredi.

Zeynolla men «Jayyq qyzy» – Sәule apay

Qyrqynshy, eluinshi jyldardaghy qazaq jastarynda dala kezip, ken qazyp, halqyn qisapsyz mol qazynagha keneltsem degen romantika basym boldy. Oghan 1946 jyly Últtyq Ghylym akademiyasynyng ashyluy jәne óz qolymen onyng irgesin qalap, Odaq moyyndaghan әigili ghylym ordasyna ainaldyrghan qazaqtyng úly ghalymy Qanysh Imantayúly Sәtbaevtyng tanghajayyp enbegi sebepker boldy desek, shyndyqtyng auylynan shyghanday qoymaspyz. Endigi jerde qazaq jastary búryn ózderine tansyqtau bolyp kelgen kenshi, injener mamandyqtaryn iygere bastaydy. Solardyng alghashqy lebinde qazaq jerining qos qiyrynan kelgen eki dos, keyin el tanyghan qos akademik Evney Bóketov pen Zeynolla Qabdolovtar boldy. Zekeng birinshi semestrden song últtyq uniyversiytetke auysyp, birjolata úly Múhannyng sheberhanasyna ótedi.

Zekenning uniyversiytetke auysuy «Mening Áuezovimde» óte әdemi beynelengen. Avtordyng ózi ómir boyy «atamnyng atynan keyingi ystyq atau» dep erekshe qúrmettep ótken uniyversiytet – akademikting ózi jәne onyng kóptegen keyipkerlerining basynan ótken bar oqighalar toghysatyn basty arena. Eger sheberding ómir boyy jazyp ótken basty shygharmasynyng bas keyipkeri Áuezov bolsa, qosalqy keyipkeri – uniyversiytet.

Onyng shygharmalarynda uniyversiytet – tórt qabyrghadan túratyn kәdimgi ghimarat emes, ýnemi qimyl-qozghalys, qaqtyghys-serpilis ýstindegi, tipti adamdardyng quanysh-renish, qayghy-múnyna ortaqtasyp, ýnemi qoldap, qorghap otyratyn, sheberding óz tilimen aitar bolsaq, «jer betindegi eng qasterli oryn».

«Adamdar zerdesinde úshqyn atyp, jalyn shashyp, mәngi-baqy mazdap túrghan» uniyversiytet Zekeng ýshin әuelgide eseng mektebi bolsa, keyin býkil ómirining mәn-maghynasyna ainalady.

Uniyversiytet sheberdi әdebiyet әlemine әkeldi. Alghashqy ólen, poemalary, tipti «Sert» atty әngimesine deyin respublikalyq basylymdarda jariyalanyp ýlgergen jas qalamger nebәri 20 jasynda Jazushylar odaghyna mýshelikke qabyldanady. Búl sol kezeng ýshin asa ýlken jetistik, erekshe mәrtebe bolatyn. Aragha segiz jyl salyp, әueli «Ómir úshqyny» povesi, keyin «Jalyn» romany jaryq kórdi. Az ghana uaqyt ótkende «Biz janbasaq» atty qos romannan túratyn dilogiyagha ainalghan osy tuyndy jazushy Z.Qabdolovtyng suretkerlik talantyn әdeby ortagha sózsiz moyyndatqan kesek tuyndy retinde tanyldy.

Z.Qabdolov, T.Ahtanov qaharman qolbasshy Bauyrjan Momyshúlymen birge

Úly Múhannyng tәlim-tәrbiyesin kórip qana qoymay, ony súlu minez, súlu ónerimen tәnti etip ýlgergen jas jazushy qazaqtyng asa biyik talghamdy ziyaly azamaty Iliyas Omarovtyng sózimen aitqanda, «әdebiyet esigin ýlken әdeppen, úyang minezben, júmsaq lebizben ashty».

Búl qos roman әldeneshe ret basylyp, orys, tipti shetel tilderine audarylyp, әdebiyetsýier qauym men әdebiyettanushy ghalymdar tarapynan óz baghasyn, baghasyn ghana emes, tipti Odaqtyng sol kezdegi mәrtebeli syilyghyn da alyp ýlgergendikten, ony taldau bizding maqsatymyzgha jatpaydy. Degenmen sheberding nege osy taqyrypty tandaghanyna toqtala ketken jón siyaqty.

Uniyversiytetting songhy kursynda oqyp jýrgende Zekenning әkesi dýnie salady. Ózi ómir boyy múnayshylyqty kәsip etip qana qoymay, úlynyng da osy kәsipti tandauyna yqpal etken ayauly әkening beynesi jas jazushynyng kýndiz-týni esinen shyqpaydy. Áu basta ózi tandaghan kәsipti mansúq etkeni bar, úlynyng múnayshy bolghanyn kórsem dep armandaghan әke amanatyn attaghany taghy bar – jazushynyng jan dýniyesi alay-týley kýige týsedi. Osy ekiúday hal nәzik jaratylysty jazushyny syrttay romantikasy basym kórinse de iyleui de, iygerui de qiyn múnayshylar taqyrybyna alyp keledi.

Ózi múnayshy otbasynda tuyp, enbek jolyn múnayshylyqtan bastaghan, tipti osy kәsip mamandyghyn dayyndaytyn joghary oqu ornynda bir qys oqyghan Zeynolla búl taqyrypty attap óte almaydy. Onyng ýstine qazaq prozasynda Qabdolovqa deyin múnayshylar ómirine qalam tartqan jazushy bolghan emes. Sodan bolar, ol әueli «Ómir úshqyny» atty shaghyn povespen taqyrypqa barlau jasap, alghashqy qadamy sәtti bolghan song ony «Úshqyn» atty kýrdeli romangha ainaldyrady. Jotaly romandy әdeby qauym jamyray maqtap, avtordan onyng jalghasyn kýtken kezde jazushy «Jalyndy» dýniyege әkeledi.

Múnyng dәleli – «Úshqyndaghy» jazushynyng bar qalamgerlik quatyn tógip, erekshe shabyt, shyn peyil, mol meyirmen surettelgen qamqor әke Dәurenning prototiypi – sheberding óz әkesi Qabdol ekendigi. Jazushy ómirinen habardar oqyrmangha búl birden angharylyp túrady.

Jilikti shygharmalaryn bylay qoyghanda, qarapayym maqalasynyng ózi arnasynan asyp-tasyp, shalqyp-tógilip jatatyn jazushynyng talantqa da, tanylugha da tarlyq etetin júmysshy taqyrybyna kelui kezinde ózin múnayshy kәsibine baulyp, bastaghan isin algha aparar dep ýmit etken әkesine som shygharmamen eskertkish soghudan tuyndady dep nyq senimmen aituymyzdyng syry osynda bolsa kerek.

Qos roman әdebiyette jaqsy baghalanyp, ziyaly qayratker I.Omarov, talghampaz talant iyesi Gh.Mýsirepov, bilimpaz synshy M.Qarataev bastaghan uәli auyzdar ong baghasyn berdi.

Zekeng úly Múhang ýlgisimen júrt maqtaghan romandy dramaturgiya tiline kóshirip, alghashynda «Qabenning qúbylystary» (atynyng ózi Múhannyng «Qasenning qúbylystaryn» eske týsirip túrghan joq pa) degen atpen kitaby núsqasyn jazyp, ol sahnagha qoyylar kezde artyq sóz, әreketsiz keyipkerlerden aryltyp, «Sónbeytin ot» atty tegeurindi dramalyq shygharmagha ainaldyrady.

1967 jyly M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng sahnasynda S.Qojamqúlov, N.Jantóriyn, Y.Noghaybaev, M.Sýrtibaev, Sh.Musiyn, K.Qarmysov, Z.Shәripova, E.Jaysanbaev siyaqty qazaq teatr óneri tarlandarynyng qatysuymen zor tabyspen sahnalanghan búl drama Zekenning dramaturgiya janryndaghy bәsi de erekshe ekendigin tanytty.

«Biz janbasaq» birneshe tilge audarylyp, aldy tipti alys shetelderde basylyp, «Sónbeytin ot» akademiyalyq teatr sahnasynda mazdap janghannan keyin Zekeng ózin jylymday tartyp bara jatqan múnayshylar taqyrybynan, tipti kórkem proza men dramaturgiyadan alshaqtap, basy býtin ghylymgha den qoyady.

Uniyversiytet bitirgen song bes jyl boyy qanatynyng astyna alyp kelgen úly Múhang Zeynollany ózi dәris beretin kafedragha oqytushylyqqa aldyryp, ústazdyqqa bauly bastaydy. Ózi qoltyghynan demep, shәkirtine «әdebiyet teoriyasy», «әdebiyettanu» pәnderine týren týsirtedi.

Ústazben birge enbektenu baqyty tym úzaqqa barmady. 1953 jyldyng sәuir aiynda Áuezovting basyna ekinshi mәrte qamaugha alynu qaupi tónip, ol jasyryn týrde Mәskeuge attanugha mәjbýr bolady. Áuezovti әke tútyp, ózi aitqanday, «ólerdey» jaqsy kórgen Zeynollagha uniyversiytet qanyrap qalghanday әser etedi. Osy kezde talantty jasty qazaq ziyalylary komsomoldyq qyzmetke, qyzmet bolghanda respublikalyq dәrejedegi jauapty qyzmetke tartady.

Ary qaray adam aitsa nanghysyz búl oqigha bylaysha órbiydi.

Respublika jastarynyng sol kezdegi basshysy Saghyndyq Kenjebaev Zeynollanyng kandidaturasyn aldyn ala Qazaqstan kompartiyasy ortalyq komiytetimen kelisip, ony jauapty qyzmetke úsynghan kepildeme-úsynysty Zekenning óz qolyna ústatyp, Mәskeuge attandyrady. Kóterinki kónilmen vokzalgha kelgen ashyq auyz jas әldebir «ardagerdin»: «Myna bir hatty Odaqtyq komsomol hatshysy Stepanovqa tapsyra salshy» degen úsynysyn jerge tastamay, ony ózi әngimelesuge kelgen adamnyng qolyna ústatady. Konvertte kezinde M.Áuezovting sonyna sham alyp týsken Núrshin degen súmyraydyng Zeynollany «Kenesterding qashanghy qas dúshpany, últshyl, alashordashyl M.Áuezovting qúiyrshyghy. Múndaydy komsomoldaghy jauapty qyzmetke qoy bolishevizmning bolashaghyna balta shabumen birdey» degen synaydaghy sandyraghy jazylghan bolyp shyghady. Qashanda kónili qaghazday appaq Zekeng ózin «jerden alyp, jerge salghan» qaralau hatty Odaqtyq komsomol hatshysynyng qolyna osylaysha tapsyrghan eken.

Komsomolgha úsynghan kandidaturasy onbay sýringen anghal jasqa eldegi aghalary taghy da qamqor kónilmen qol sozyp, oghan «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng bas redaktorlyghyn úsynady.

Zekeng kele sala shalajansar jurnaldyng tamyryna qan jýgirtip, jan bitiredi. Aqynjandy bas redaktor jurnaldyng atyn «Júldyz» dep jaynatyp qana qoymay, mazmúnyn da jarqyrata ózgertip, ony jylymyq kezenning shuaghyna sengen jas talanttardyng batyl oily әdeby tribunasyna ainaldyrady.

Kóp úzamay basyna tóngen pәle-jalanyng bәrinen arylyp, úly Múhang da býkil ataq-danqymen elge oralady. Ústaz ýshin eng bir jemisti de jenisti kýnder bastalady.

Múhang jas buynnyng talantty, talapty ókili retinde Zekendi erekshe jaqsy kórdi. Ómirining әr kezeninde bauyryna basyp, qanatynyng astyna alyp, aghalyq, ústazdyq qamqorlyghyn ayamady. Asa zor danqpen elge oralghan úly Múhannyng demeuimen 30-gha tolar-tolmas jastaghy Zeynolla Ortalyq partiya komiytetining sektor mengerushisi qyzmetine jogharylatylady. Biylik atauly partiyanyng qolynda bolghan sol zaman ýshin búl asa ýlken lauazym edi.

Qatang qaghidagha negizdelgen qasang ortada eki jylgha jeter-jetpes qyzmet atqarghan Zekeng búdan keyin taghy bir jarym jylday «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory bolyp qyzmet atqarghan song birjolata tughan uniyversiytetine qaytyp oralady. Onyng búdan keyingi býkil ómiri osy bir kiyeli shanyraqta ótti jәne búl sheber ýshin ómirining eng bir baqytty jyldary boldy. Endigi jerde uniyversiytet taqyryby onyng mәngilik maqtan-jyryna ainaldy jәne ol kezendegi ghajap ómiri jayly Zekeng «Mening Áuezovimde» móldirete jazdy.

Eger múnayshylar taqyryby qalamger Qabdolovtyng aluan janrda jerine jetkize jazyp, keyin mýlde qaytyp oralmaghan taqyryby bolsa, «Áuezovti» ol ómir boyy jazyp ótti.

Zekenning búl taqyrypqa keluining óz qyzyq.

Múhannyng dýnie salghanyna eki jyl ótkende Zekeng Shynghys Aytmatovpen Almatynyng irgesindegi shipajaylardyng birinde demalady. Bir-birin búrynnan biletin eki dos ýnemi әngime-dýken, syr-súhbat qúryp, ózara pikirlesip jýredi. Osynday keshterding birinde Shynghys oghan institutta oqyghan dosynyng basynan ótken әserli әngimeni aityp beredi. Jaqsylyq jasaugha kelgende janyp týsetin Zekeng oghan: «Sen múny jazuyng kerek», – dep sonynan qalmaydy. Tipti dastarqangha otyrghan sayyn: «Qyzyl alma qayda?» dep mazasyn ala bastaydy. Aqyry Shyqang sol demalys ýiinde «Qyzyl almany» jarqyrata jazyp jәne ony dosy Zeynolla Qabdolovqa arnaydy. Oryssha jazylghan bal shyryndy әngimeni Zekeng taban astynda kelistire qazaqshagha audaryp, «Júldyzda» jariyalaydy.

Dәl osy joly Zekenning úly ústazy turaly qansha aitsa da sýiispenshilikke, inilik izetke, shәkirttik adal peyilge toly ýlbiregen әngimelerine tәnti bolghan qyrghyz klassiygi oghan Áuezov turaly mindetti týrde jazu kerektigin qiyla ótinedi.

Shyqanmen bolghan osy bir shyn kónildi syrlasudan keyin Áuezov әlemi Qabdolov shygharmashylyghynyng ózegine ainalyp shygha keledi.

Ústaz ben shәkirt: M.Áuezov pen Z.Qabdolov

Áriyne, Sheber ózine ómir boyy azyq bolar taqyrypqa Múhannyng kózi tirisinde-aq kelgen. Áueli úly jazushy qalamynan orys tilinde tughan ýlkendi-kishili maqala, bayandamalardy tigisin jatqyza qazaqshalaghan jәne onyng búl enbegine Múhang óte joghary bagha bergen. Múhannyng jetekshiligimen Abaydyng lirikasyn zertteu obektisi etip alghan. Tipti ústazynyng kóz aldynda 1957 jyly «Abay» epopeyasy turaly tereng mazmúndy bayandama da jasaghan (onyng kitaby núsqasy «Mening Áuezovimnin» sonynda «Tasqa til bitirgen» degen shaghyn maqala kýiinde berilgen). Sondyqtan Zekendi Múhtar Áuezov taqyrybyna jetektep әkelgen Shynghys Aytmatov edi degen úshqary úigharym jasaudan aulaqpyz. Degenmen, Áuezov taqyrybyn ghylymy jaghynan zerdelep qoymay, әdebiy-kórkem әdispen zerleudi úsynghan Aytmatov ekeni anyq. Sonyng alghashqy qarlyghashy retinde Zekenning «Ghúlama» atty estelik túrpatty alghashqy essesi 1967 jyly jaryq kórdi. Keyin «Mening Áuezovimnin» ózegine órilgen ózge tuyndylary dәl osynday tildik, stilidik sipatta әr jyldary jaryq kóre bastady.

Sonymen, «Mening Áuezovim» qanday kitap? Ózi әdebiyet teoriyasynyng akademiygi sanalatyn avtor kitap janryn roman-esse dep aiqyndaghan. Bolashaqta janrgha baylanysty pikirtalas tuyndaytynyn aldyn ala bajaylaghan avtor oghan epigraf retinde Balizak, Bayron, Gugo, Jorj Sand, Turgenev jәne әkeli-balaly Dumalar turaly tamasha ómirbayandar, tútas romandar seriyasyn tughyzghan әigili fransuz jazushysy Andre Moruanyng «Etot janr – gibriyd. V etom romane net ny strogosti, ni… Vprochem on y ne pretenduet na eto, ego harakternaya cherta – intellektualinaya igra uma», – degen sózderin alghan. Osy epigraftyng ózinde kóp ishara bar.

«Mening Áuezovim» – kórkem oidyng jemisinen tughan kóp romandardyng biri emes, ómirding ózinen, tipti ózeginen alynghan kelisti tuyndy.

«Mening Áuezovim» – romangha qoyylatyn qatang talappen shekteuge bolmaytyn shygharma. Múnda Morua aitqanday estelik, esse, әngime, ocherk, resenziya, maqalagha deyin miday aralasyp ketken. Dәl osynday janrlyq jigin anyqtau qiyngha soghatyn «Stambul: estelikter men shahar» atty shygharmasy ýshin týrik jazushysy Orhan Pamuk Nobeli syilyghyn aldy.

Kitaptyng janry turaly oy jýgirtkende onyng avtory maghan boz dalada jer tanabyn quyra shapqan tenbilkókting ýstindegi kәnigi kókparshyny elestetedi. Oghan ony men soly birdey. Onaylyqpen eshkimge jetkizbeydi, al jete qalghan jan bolsa kók serkeni búlt etkizip, birese ong jaghyna, birese sol jaghyna oinatyp, oiyna kelgenin isteydi. Antalaghan әleumetting degbirin alyp, quyp jetkenning dedigin basu ýshin shyqqan qúddy bir qúiyn dersiz. «Maghan qylar qanday dәrmening bar» degendey oigha týsseng oiran salyp, qyrgha salsang qyrqagha shyghyp, tómendegi tobyrgha tәkapparlana qaraydy da túrady. Bar janrdy teoriyalyq túrghydan da, tvorchestvolyq jaghynan da tereng mengergen Qabdolovtay kemel talant iyesi roman-essede ghylymy oi-sanamen úshtasatyn kórkem prozanyng ýlkendi-kishili bar janrynyng mýmkindigin sheber paydalanyp, qiynnan qiystyryp jol tapqan.

San jýlgeden bastalyp, aluan jylghadan jinalghan «Mening Áuezovim» sheberding ózi ghana tapqan, qay oqyrmangha bolmasyn erekshe shuaq syilaytyn jyly aghysta toghysyp, ortaq taqyrypta tabysady. Ol qanday taqyryp? Endi osyghan keleyik.

Ol – mahabbat taqyryby. IYә, esh tandanbay-aq qoyynyz. «Mening Áuezovimnin» basty taqyryby – mahabbat. Mahabbat bolghanda, әdebiyettegi eki shygharmanyng biri arnalghan әsheyin «kýidim-jandymgha» qúrylghan mahabbat emes, shәkirtting ústazgha degen eng izgi, eng inkәr kónilden tughan túmaday túnyq mahabbaty.

Ashylyp, syrlasqan kýnderding birinde: «Múhandy erekshe jaqsy kóresin-au, sen», – deydi Shynghys. «Ólerdey», – dep jauap qatady Sheber. Osy bir jalghyz auyz sózde qanshama teren, taza mahabbat jatyr. Búl ústazyn býkil jan-dýniyesimen shyn berile, ýzdige jaqsy kórgen shәkirtting shynayy mahabbaty.

IYә, ústaz turaly shygharma da qazaq әdebiyetinde az emes. Biraq sonyng qay-qaysysynda bolmasyn, ústaz ben shәkirttin, avtor men keyipkerding arasynda kózge de, kónilge de birden týsetin araqashyqtyq bar. Sheberding qolynan shyqqan tuyndyda osy ekeui birigip, tútastanyp ketken. Tipti ara jigi de bilinbeydi. Ony «Mening Áuezovim» degen kitaptyng aty ústap túr. «Qúlynym menin» dep bóbegin bauyryna basqan ananyng qúshaghynan nәrestesin ala almaytynyng siyaqty, «menin» dep ýzdikken shәkirtti kemengerding keng qúshaghynan alu da mýmkin emes. Demek, «Mening Áuezovim» – mahabbatqa túndyrylghan tuyndy.

Bayqaysyz ba, kitapta úshtasqan ýsh úghym: ústaz, uniyversiytet, shәkirt sheberding ózi tudyrghan «býtin bitimge» ainalyp ketken.

Áriyne, romandaghy basty keyipker – Áuezov. Sheberding qolynan shyqqan kemenger obrazynyng monumentalidyghy sonshalyq, onyng beynesi qúddy bir tau tasynan qashalghan alyp eskertkish siyaqty bolyp shyqqan. Ómirining әr kezeninde balaghynan alghan, etekten tartqan, baltyryn qapqan, shaujayyna jarmasqan, tipti jaghasynan alghan sәmsýgir, qarabújyr, shiykilsarylardyng tyshqan-tirlikterine danyshpannyng aspanmen talasqan alyp beynesi keshirimmen qaraytyn siyaqty.

«Mening Áuezovim» – aluan týrli adamdardyng ghajayyp portretter galereyasy. Oidan shygharylghan bireui joq. Ómirde bolghan, keybiri әli kýnge deyin ortamyzda jýrgen keyipkerler.

Men Zekenmen talay mәrte ústaz ben shәkirt, agha men inidey aqtaryla әngimelesu baqytyna ie bolghan janmyn. «Mening Áuezovimdi» de qoljazbasynan oqydym. Sheberden suyrtpaqtap syr tartqan kóp súhbattardan úqqanym: avtor solardyng birsypyrasynyng aty-jónin әdeyi ózgertken. Qashan da sypayy Zekeng keybirin әdep saqtau ýshin, endi birin daralau, minezdeu, mýsindeu, jinaqtau, tipteu ýshin, bir sózben aitqanda kórkem proza kriyteriyine jaqyndatu ýshin jasaghan. Kózi tirisinde talay basylymdargha san súhbat bergen sheber solardyng birde-birining naqty týrde atyn atap, týsin týstegen emes. «Aytpasa sózding de atasy óletindikten», sol shyndyqtyng betin ashugha talpynys jasap kóreyik: Beket Beketov – Evney Bóketov, Mergen – Safuan Shaymerdenov, Esenbek – Túrsynbek Kәkishev, Belgili Bekey – Belgibay Shalabaev, Dýisen Baykenjin – Beysenbay Kenjebaev, Shoy Ghaliyev – Hanghaly Sýiinishәliyev, Dos Tәkimov – Ysqaq Dýisenbaev, Mәken Aysina – Mәsken Sarmurzina, Qarabújyr – Núrymbek Jandildiyn, Sәmsýgir Súrshin – Núrshiyn.

Búghan qarap romanda Áuezov zamandastarynyng bәrining aty-jóni ózgerip týsken eken degen úghym qalyptaspauy kerek. Úly jazushynyng ósken, óngen ortasy, jaqyn-juyghy týgeldey óz jónimen, óz atymen shygharma tórinen oryn alghan. Daralaudy da, qaralaudy qajet etpeytin S.Múqanov, M.Ghabdullin siyaqty keyipkerler de óz atymen atalady.

Sheber salghan portretter qanday desenshi.

Kóreyik. Siz de nazar salynyz.

«Maghan búrylghan sәtte bayqap qalam, at jaqty, ashang betining bar kózge týser jerin múryn basyp qalghan shoqybel úzyn múryn qabaqtan tómen oqtauday salbyray bere qaq ortasynan kýrt synghan da jebedey sýiir úshymen ýstingi erindi ýstinen orap baryp auyzgha shókken. Sonda shynynda da betining bәri múryn sekildenip ketedi. Múnyng esesine betten kózge tiygen oryn tym tapshy: pyshaq syrtynday ghana jyrtyqtan syghyraya jyltyraghan kishkene kóz isingen ýlken múryngha jaraspaydy, betting shyrqyn byt-shyt búzyp túr. Biraq osy kózding «súluynan jyluy» kóp, úyan, búiyghy, momyn; janarynan núry da júmsaq, júbau, kirpigin jabyrqau múnmen kireukelep, kisige birtýrli elbirep, esirkey qaraydy».

Búl – qazaqtyng ardaqty jazushysy Safuan Shaymerdenovting student kýngi sureti.

«Qarasúr jigit bir kórmege әp-әdemi, qyr múryn, atjaqty, ashan. Kózining sharasynda aqyl men ashu oty aralas janady. «Ashusyz – aqyl túl» degen bar, asyly, aqyl oty mazdaghan jerde ashu shoghy qosyla qozdasa, sol – abzal! Jalghyz-aq, osy jigitting osynau әp-әsem keskin-keypinde «osy qalay» bir jer bar: nege ekenin, neden ekenin kim bilgen, kózining asty kóne syrnayday jiyrylyp jatqan qyrtys-qyrtys әjim. Ájimning qalyndyghy sonday, kýzgi tang atyp, kýn shyqqanda shóp basyn shiyrlay shyrmay jýzip jýretin shúbalang mizam sekildi kóz manyn týgel aighyzdaghanmen túrmay ýstine shyghyp, kirpikke ilinip, kózding qarashyghyn shyrasymen qosa jasyryp, jym-jylas qymtap tastaydy eken».

Búl – býgingi akademik Túrsynbek Kәkishevting jigit kýngi kelbeti.

«Shatyn aiyra tómen salbyraghan bir qúshaq qanar-qarnyn aitpaghanda, tipti býiir-býiirding ózi pil sauyrlanyp belarqagha qaray aunay ainalyp ketken. «Bette de kem degende bir-bir kilodan et bar-au» dep oiladym. Shyqshytty, salpy erin; iyek degeniniz jaqpen jiksiz jalghasqan búghaqqa kirip joq bolghan; al múryn qos júdyryqtay týiilgen eki betting ortasyna qystyrylyp qalghan da, semizdikten júmylyp ketken kóz ornynda kózildirikting qos shynysy ghana jyltyrap túr. Kózildirikting saby samaydy jýlgeley janshyp baryp sol arada qyltighan bir shemirshekke әreng ilingen. Sol shemirshek, sirә, qúlaqtyng sheti bolugha tiyis».

Búl – belgili foliklor zertteushisi, akademik Ysqaq Dýisenbaevtyng shyn sheberding qolynan shyqqan qaytalanbas kelbeti.

Eger siz osynyng bәrine bas keyipkerding kókala búlt sekildi kók mamyq shashy, syzatsyz, qylausyz, shylausyz danghayyr mandayy, qarasynan góri aghy basym kózi, jylt-jylt úshqyn shashqan qiyghy, kermiyq, kerbez pishini, keng iyq, kóterinki keudesi, tolyq denesin auyr qozghaghan, yrghala basqan jýrisi, tipti oryndyqqa otyryp, tize býgisine deyin bar bolmysymen ózinshe aitqanda «keudesindegi kýlli dirilining týisinisimen» jazylghan Qabdolov qalamynan úly Ústazdyng eshkimge úqsamaytyn ghajayyp portretin qosar bolsanyz, «Mening Áuezovim» romany sózben somdalghan «qaytalanbas portretter galereyasy» bolyp shyghady.

«Mening Áuezovim», әriyne, zaman turaly roman. Qiyaldan tughan qaydaghy bir kommunistik múrat ýshin әke balagha jauyghyp, bala babasynan bezingen, aqiqatty aitudy bylay qoyyp, izdeuge tyiym salynghan, birining biri ayaghynan shalyp, jaghasynan alghan súr zamannyng súrghylt beynesi de asqan suretkerlikpen beynelengen roman.

Zekeng «Mening Áuezovimdi» úzaq jazdy. Ózine tәn úqyptylyqpen san ret týzep, kýzep, әrlep, әdemilep jazdy. Aragidik respublikalyq baspasózde ýzindileri jariyalanyp, ony shygharmanyng jazylyp jatqanynan habardar qauym izdep jýrip oqydy. Ádebi, ghylymy júrtshylyq óte joghary baghalap, roman-esse Qazaq elining eng mәrtebeli marapaty – Memlekettik syilyqqa ie boldy. Múnyng bәri sheberding mereyin ósirip, Zekeng romannyng ekinshi kitabyn jazugha otyrdy. Taghdyr oghan búl kitapty ayaqtaudy búiyrmapty. Sonyng ózinde «Mening Áuezovim» Múhtar Áuezov turaly tereng tebirenispen jazylghan ýzdik tuyndy retinde últ әdebiyetining tórinen oiyp túryp oryn aldy.

Sheber ómirining basym bóligin ózining ekinshi ýii bolghan últtyq uniyversiytette ótkizdi. Ústazdyq atty úly kәsipti ústana jýrip, «Sóz óneri» atty óleng tilimen jazylghan ómirsheng oqulyqty dýniyege әkeldi.

Eger «Mening Áuezovim» sheberding qalamgerlik qarymyn tanytqan kitap bolsa, «Sóz óneri» Qabdolovtyng ústyny myqty ústazdyghyn aiqyndaghan tuyndy boldy.

Jas ústaz Zeynolla Qabdolov 1961 jyly alghash ret studentter men aspiranttargha arnalghan «Ádebiyettanu» baghdarlamasyn jasaydy. Arada toghyz jyl ótkende osy baghdarlama boyynsha oqylghan dәristeri negizinde «Ádebiyet teoriyasynyng negizderi» degen atpen jana oqulyq shygharady. Dәl osy oqulyq 1976 jyly týbirimen óndelip, tolyqtyrylyp, «Sóz óneri» degen atpen jaryq kórdi jәne ol ústazdyng kózi tirisinde әldeneshe ret basylyp, qazaq filologtarynyng birneshe buynyn tәrbiyelegen әdebiyet teoriyasynyng bas oqulyghyna ainaldy.

Sóz ónerining sheberi. 1977 jyl

Áriyne, әdebiyet turaly oqulyq qazaq әdebiyetinde Qabdolovqa deyin de bolghan. Onyng tól basynda Ahmet Baytúrsynovtyng «Ádebiyet tanytqyshy» túr. Búdan keyin Qajym Júmaliyevting «Ádebiyet teoriyasy» (1938) men Esmaghambet Ysmayylovtyng «Ádebiyet teoriyasynyng negizderi» (1940) kitaptary jaryq kórdi. Ózine deyingi qazaq әdebiyettanu ghylymynda jinaqtalghan bar tәjiriybeni týp-tamyrymen jýielegen «Sóz ónerinin» alghashqy basylymynda Ahang turaly bir auyz sóz bolghan joq. Kezinde osyny san-saqqa jýgirtushiler de boldy. Onyng aqiqatyn Zekenning ózi-aq aitty.

Ol 1995 jyly әdebiyettanu ghylymynyng basy, ortasy jәne ayaghy bolatyny turaly pikirdi algha tarta kelip: «Basy – jiyrmasynshy jyldary jazylghan Ahmet Baytúrsynovtyng «Ádebiyet tanytqyshy», ortasy qyrqynshy jyldargha tayau basylyp shyqqan Qajym Júmaliyevting «Ádebiyet teoriyasy» men Esmaghambet Ysmayylovtyng «Ádebiyet teoriyasynyng negizderi», ayaghy alpysynshy jyldardyng basynda jazylyp bitip, jaryq kórgen Zeynolla Qabdolovtyng «Ádebiyet teoriyasynyng negizderi» («Sóz óneri»). Ahang joqta bizdegi әdebiyet basy joq keude sekildi edi. Al basy joq dene bola ma? Qayteyik, bolady dep keldik». Akademikting aghynan jarylyp aitqan osy sózderi sol kezdegi kýnkil-sýnkildi kýl-talqan etti.

Ádebiyetting ýzdiksiz ósip, órkendep otyruymen birge әdebiyettanu ghylymy da údayy janaryp, janghyryp otyrady. Tipti birynghay partiyalyq basshylyq ýstemdik etken Kenes Odaghy kezinde resmy oqulyqtar retinde úsynylghan Abramovich, Timofeevterding kitaptaryndaghy teoriyalyq oi-tújyrymdargha mýlde kereghar R.Yakobson, M.Bahtiyn, Yu.Lotman, V.Shklovskiylerding kitaptary da jaryq kórgen bolatyn. Ádebiyet siyaqty әdebiyettanu ghylymynda әrkimning óz kózqarasy, óz ústanymy boluy әbden zandy.

Últtyng úly ústazy atanghan ardaqty Ahang qazaq tilin erekshe týrletti. Bizding býgingi qoldanystaghy qazaq til bilimi men әdebiyettanu ghylymy terminderining basym kópshiligin oilap tauyp, batyl qoldanysqa engizgen kemenger Baytúrsynov bolatyn. Sondyqtan ol tuyndatqan terminder kenes dәuirinde oqulyqtarda meylinshe molynan paydalanyldy. Áytse de Qabdolov birjolata Ahannyng jeteginde ketpeydi. «Ahang terminderin japa-tarmaghay jipke tize bermey tandau kerek, talghau kerek, sóitip baryp tandau kerek» dey kelip: «Áueze – epostyn, tolghau – lirikanyn, aitys – dramanyng býgingi teoriyalyq dengeyindegi balamalary bolady deu qiyn», – degen tújyrym jasaydy. Akademikting búl pikirimen kelispeu qiyn-aq.

Býgingi әdebiyettanu ghylymy, әdebiyet teoriyasy býkil adamzattyq ghylym-bilimning damuyna sәikes ólsheusiz ósip, órkendedi. Jana oqulyqtardy bylay qoyghanda, әdebiyettanu ghylymynyng mýlde jana salalary payda bolyp, әlemdik әdeby peyzajdaghy әdebiyet teoriyasynyng jana terminologiyasy qalyptasty. Aghyl-tegil aqparatqa qúrylghan zamannyng biyik talaptaryna say jana oqulyqtar jazylghanynan jәne әli de talayynyng jazylatynynan habardarmyz, biraq Qabdolov qisyndaghan «Sóz ónerinin» qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy alar orny әrdayym erekshe bolatynyn atap aitqan jón.

«Sóz óneri» – poeziya tilimen jazylghan oqulyq. Jay oqulyq emes, oqulyq-monografiya. Kelisti oqulyq, keleli monografiya. Avtor alghashqy sóilemderinde-aq: «Osy әdebiyet degenning ózi ne nәrse?» degen súraqtan bastaydy da, oqushysyn әdebiyet әlemining tanghajayyp dýniyesine jetelep, sóz ónerining san aluan qúpiyasyn ashady. Kitaptyng «Sóz óneri turaly sóz», «Sóz óneri jayly ghylym», «Sózben somdalghan túlgha», «Sózben shyndalghan shyndyq», «Sóz syry», «Sóz sarasy», «Sóz ónerindegi tek pen týr», «Sóz ónerindegi bet pen baghyt» atty segiz tarauy segiz órim qamshyday jymdasyp ketken.

«Sóz óneri» men ýshin erekshe ystyq kitap. Onymen mektepting songhy synybynda oqyp jýrgende tanystym. Búl bizding orta mektep baghdarlamasy shenberinde әdebiyet teoriyasynan әjeptәuir maghlúmat alyp, әdebiyetting tegi men týrin ajyratatyn dәrejege jetken kezimiz bolatyn. Sol jyly audandyq radionyng jauapty hatshysy Beysehan Kóbesov degen azamat Almatygha bilim jetildiru kursyna attanyp, odan qaytyp oralghanda ornynda qalghan maghan «Sóz ónerinin» qonyr múqabaly kitabyn syigha tartyp:

– Bauyrym, búl – Almatynyng býkil filologtary men jurnalisteri jata-jastana oqyp jýrgen kitap. Ózi jaqynda ghana jaryq kórdi. Týpting týbinde seni әdebiyet әlemine osy kitap әkeletin bolady, – degeni әli esimde.

Men «tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin» kitapty birneshe qayyra tamsana, tandana oqyp shyqtym. Mening últtyq uniyversiytetke týsuime birden-bir shapaghatyn tiygizgen osy kitap desem, artyq aitqandyq bola qoymas. Tipti әdebiyet әlemine birjolata kirigip ketpesem de, odan әli kýnge deyin alystamay jýruimning bir sebebi jas kýnimnen jadymda jattalghan osy kitaptyng arqasy.

Jahandanu zamanyndaghy әdebiyettanu ghylymy da aitarlyqtay ózgeriske úshyrady. Ol búrynghysynsha әdeby arnada ghana damymay, tariyh, filosofiya, til bilimi, psihologiya, mәdeniyettanu, әleumettanu jәne ónertanu ghylymdarymen bite qaynasyp ketti. Sonyng nәtiyjesinde jana konseptualdyq, metodologiyalyq túrghydaghy tyng teoriyalar dýniyege keldi. Olardyng ishinde mәtinge arnalghan narratologiya, avtordy zertteuge baghyttalghan fenomenologiya, oqyrman talghamyn saralaytyn reseptivti estetika, tarihiy-mәdeny prosestermen baylanystyratyn salystyrmaly әdebiyettanu ghylymdary aldynghy qatargha shyqty.

Rasul Ghamzatov pen Zeynolla Qabdolov. Álem әdebiyeti kongresinde. Islamabad

Álemdik әdebiyettanu ghylymy nemis ghalymdary ústanghan germenevtika men pozitivizm, fransuz bilimpazdary negizin qalaghan ekzistensializm men strukturalizm, amerikandyq filologtar damytqan postmodernizm men mulitikulituralizm ilimderimen tolyqty. Ádeby meynstrimge genetikalyq strukturalizm, dekonstruktivizm, kognitivti әdebiyet­tanu, komparativistika, psihoanalitikalyq syn, interaktivti, mulitiymediyaly mәtinmen júmys isteytin sifrly әdebiyet ghylymy mektepteri kelip qosyldy.

Kenes zamanynda shygharmalary tam-túmdap audaryla bastaghan J.Sartr, R.Bart, M.Veber, E.Gusserli, M.Haydeggerlerding qataryna býginde J.Derrida, Dj.Elliys, R.Uellek, O.Uoren, G.Geyts, Dj.Hartman, Dj.Payzerlerding shygharmalary qosyldy. Kenestik kezende ghylym kandidatynan joghary kóterile almaghan asa kórnekti orys oishyly M.Bahtinning 7 tomdyghy jaryq kórdi. Ádebiyettanudyng pәndik, úghymdyq termindik jýiesi kóp ózgeriske týsip, bir sózben aitqanda óz betinshe izdenemin, janalyq ashamyn, ghylymgha ýles qosamyn degen adamgha keng óris ashyldy.

Orys әdebiyettanu ghylymynda jana esimder, ózgeshe oqulyqtar payda boldy. Biraq olardyng eshqaysysy Aristoteli, Bualo, Potebnya, tipti Belinskiy men Chernyshevskiydi attap ketken joq. Endeshe, óser elding óskeleng úrpaqtary arasynan shyqqan qazaq әdebiyettanushylarynyng jas buyny Ahang týrletip, Zekeng týletken «Sóz ónerinin» tórdegi ornyna talaspaytynyna nyq senemin.

Sheber shygharmashylyghynyng taghy bir ýlken parasy – audarmashylyghy. Ol tәrjimalaghan Nazym Hikmetting «Eleusiz qalghan esil eri» alpysynshy jyldary zor tabyspen M.Áuezov atyndaghy Qazaq akademiyalyq drama teatrynda sahnalandy. Oryssha «Vsemy zabytyi» dep atalatyn búl piesagha Zekeng «Eleusiz qalghan esil er» dep qúlpyrta at qoyyp, qazaq dramaturgiyasynyng tól tuyndysynday sóiletti. N.Jantóriyn, H.Bókeeva, F.Shәripova, A.Áshimov siyaqty qazaqtyng úly akterleri oinaghan búl shygharma ondaghan jyldar boyy kórermenderding ystyq yqylasyna ie boldy. Dәl osy piesa arqyly sol kezde esimin eshkim bilmeytin jas rejisser Viktor Púsyrmanovtyng aty әueli teatr, keyin kino qauymdastyghyna keninen mәlim boldy.

Sheberding audarmasymen Garriyet Bicher Stoudyng shygharmasy boyynsha jazylghan A.Brunshteynning «Tom aghaydyng lashyghy» respublikalyq Jastar teatrynyng sahnasyna shyqty. Atyrau oblystyq teatry Zekeng audarghan orys klassiygi A.Ostrovskiyding «Úshynghan aqsha» komediyasyn qoydy.

Aghyp túrghan sheshen Qabdolov qazaq publisistikasyn damytugha aitarlyqtay ýles qosty. Onyng búl saladaghy tuyndylaryn qazaq kósemsózining keremet ýlgisi deuge әbden bolady. Onyng taqyryp qongy, oqigha órbitui, ómirbayan derekterin oinatuy, sózden oy tuyndatyp, obraz somdauy qalamgerlik sheberlikting qaytalanbas mektebi deuge әbden túrarlyq.

Birinen-biri ótetin keyipkerleri qalay desenshi. «Fenomen» (H.Dosmúhambetov), «Selen men ólen» (E.Bóketov), «Túlgha» (S.Zimanov), «Oyshyl turaly oi» (J.Ábdildiyn), «Myqshege» (T.Qojakeev) atty etek-jeni jinaqy, kóterer jýgi salmaqty portretteri – onyng ghúlama ghalym, qabyrghaly qalamger ghana emes, keremet kósemsóz sheberi ekendigin aiqyn anghartatyn tuyndylar.

Últ әdebiyetining ýsh toghysy: Á.Núrpeyisov, A.Sýleymenov, Z.Qabdolov

Ómirining songhy kezinde Zekeng tósek tartyp jatyp qaldy. Qyzmet sonynda jýrgen men keluimdi siyreksitip aldym. Aghamen jolyghudyng sәti jana jyldyng qarsanynda ghana týsti. Sebetke Ayaz Atanyng syilyghyn ala kelgen men Sәule apamen amandasqan song aghanyng kónilin sergite:

– Jatudyng bәri eski jylda qalsyn. Jana jylda sekirip Alataudyng sengirine shyghynyz. Ayaz Atagha jasaghan jana jyldyq tartuynyz sol bolsyn, – dedim ekpindete sóilep.

Zekeng asyqpay tósekten basyn kóterdi. Men lezde jastyghyn biyiktetip, keudesin tiktedim. Ústaz mandayymnan iyiskep: «Oy, ainalayyn, kelding be?» dedi erekshe meyirlenip.

Búl kezde Zekeng әli tyng bolatyn. Sózi anyq, jady myqty. Tósek tartyp jatsa da baspasóz arqyly el túrmysynan, әdebi, mәdeny janalyqtardan jaqsy habardar eken. Mening keybir jazghandarymdy da oqypty.

– «Mening aghalarymnyn» eng basty keyipkerining biri – Siz bolasyz, Zeke. Syrqattan qútylghan song әli talay asyqpay otyryp súhbattasamyz, – dep aghany aqyryndap әngimege tarttym.

Zekenning jýzine qan jýgirip, biraz әngime aitty. Ásirese, Áuezov turaly erekshe yqylastana sóiledi.

Ángimening sonyna qaray sebetke qaray ishara jasap:

– Qúi, – dedi.

Men Sәule apaygha kóz qiyghyn salyp edim, apamyz ýnsiz bas iyzedi.

Áp-sәtte shampan ashylyp, jadyraghan merekelik kónil-kýy ornady. Zekeng suyq sharapty simire jútyp:

– «Tas búlaqtyng suynday syldyrap ónkey kelisim», shirkin, Abay qalay kelistirip aitqan, – dedi.

Men «apyray, syrbaz jannyng syrqaty da erekshe bolady eken ghoy» dep ishtey tan-tamasha qaldym.

Z.Qabdolov otbasymen birge

...Búl sheberding songhy jana jyly edi. Osy oqighadan song Zekenmen eki ret jýzdessem de sol bir kezdesu jadymda mәngi jattalyp qalypty.

Zekeng baqytty ómir sýrdi. Úly Áuezov aitqanday, ózi «súlu minez, súlu bilim iyesi» súlu ghúmyr keshti. Súlu úrpaq ósirip, sonyna súlu múra qaldyrdy. Songhy demi bitkenshe sәbiydey mәpelep, sheber qolynyng taby bar әr tuyndyny ayalay saqtap, arys ghúmyrynyng songhy alty jylyn kórkem sózben kestelegen keremet kýndelik jazghan Sәule apayday súlu jar sýidi.

Sheber býgin aramyzda joq. Biraq onyng sóz ónerinde salghan órnegi sayrap jatyr.

Múhtar Qúl-Múhammed

«Egemen Qazaqstan», 20 qyrkýiek 2011 jyl

Abai.kz

27 pikir