«Qoghamdyq manyzy bar әdebiyetterdi satyp alu, basyp shygharu jәne taratu» baghdarlamasy arqyly shyqqan kitaptardy birneshe kýn zerttedim. Synaytyn dýnie shash-etekten.

Birinshiden, bireuler qatarynan birneshe jyl kitap ótkizip (jylyna bir kitap jazatyn ne degen klassikter deymin de), memleket qarjysyn mayshelpekke ainaldyryp ýlgeripti.

(Jaryq kórgen kitaptardyng birazyna kóz jýgirtip te kórdim! Ne ministrlik qúrghan komissiya sóz tanymaydy, ne mening «talghamym ósip ketken»...).

Aytu, taldau qajet bolsa, tartynbaq emespin! Onyng da kezi keler!

Ekinshiden, osy baghdarlamamen Kemel Toqaevtan bastap, Múqaghaly kókeme deyingi әruaqtardyng da kitaby oqyrmangha jol tartypty.

(Tiri kezinde qalamaqy búiyrmay, o dýniyelik bolghan song jarylqaudyng búl ýlgisin týsine almay-aq, qoydym! Osydan jiyrma-otyz jyl búryn jazylghan, jalpy qazaqqa mәlim tuyndylargha qayta kitap shygharyp (shyghara bersin-au), milliondaghan qalamaqy tóleu (eger tólese) ministrlikke ne ýshin qajet?).

Ýshinshiden...

Qosh! Múnymen shaba bersem, bireulerding qaltasyndaghy aqshasyn sanap ketting der! Bolary bolyp, boyauy singen dýniyeni ysyra túryp, ministr Rayymqúlova hanym, men komiytet tóraghasy Quat Borash myrzalargha sәl-pәl, kishkene ghana kenes aitqym keldi.

Meninshe, biz sóz etip otyrghan baghdarlama memleketting jazushylargha jasap otyrghan erekshe qamqorlyghy retinde jalpy halyqtyng qoldauyna ie boluy tiyis-ti. Osy joba ayasynda songhy jyldary eki jýzden asa shygharmany memleket satyp alyp, jazushylardyng әleumettik jaghdayynyng týzeluine, olardyng enbegining ýkimet tarapynan elenuine jaghday tughyzyp bergeni memleketting әdebiyetti qoldau maqsatyndaghy sayasatynyng dúrystyghyn әigileui kerek edi.

Biraq, jazushylar tarapynan týrli narazylyqtardyng boluy, komissiyanyng jabyq jaghdayda sheshim shygharuy, birer qalamgerding jylda qalamaqyly bolyp, qalghandary auzyn qu shóppen sýrtip otyruy búl jobanyng kem-ketigin týzep, barlyq qalamgerge birdey mýmkindik tughyzu jayyn qarastyru qajettigin aiqyn anghartsa kerek.

«Qoghamdyq manyzy bar әdebiyetterdi satyp alu, basyp shygharu jәne taratu» baghdarlamasy ayasynda jylyna alpysqa juyq kitapty memleket qomaqty qarjy tólep, satyp alyp otyr.

Men óz tarapymnan búl alpysqa juyq kitapty qalamgerlerding jazghan shygharmasynyng kórkemdigine, manyzdylyghyna jәne jas erekshelikterine qarap tandaudy úsynamyn.

Birinshiden, memleket tarapy jylyna jas erekshelikterine qarap:

20-30 jas aralyghyndaghy – 10 qalamger

30-40 jas aralyghyndaghy – 10 qalamger

40-50 jas aralyghyndaghy – 10 qalamger

50-60 jas aralyghyndaghy – 10 qalamger

60-70 jas aralyghyndaghy - 10 qalamger

70-80 jas aralyghyndaghy - 10 qalamgerdin, jalpy sany 60 aqyn-jazushynyng kitabyn jaryqqa shygharudy jýielep, kezekpen hәm tuyndynyng kórkemdigine qarap jýzege asyru kerek.

Kórkemdigi syn kótermeytin nemese jas boyynsha 10 adamgha tolmaghan kvotalardy 90-nan jasy asqan nemese o dýniyelik bolghanyna bes jyl bolmaghan 10 qalamgerding tuyndylaryn shyghartugha úsynugha bolady.

Al, qaytys bolghanyna 5 jyldan asqan, taghy basqa sanattaghy jazushylardyng enbekterin «Qoghamdyq manyzy bar әdebiyetterdi basyp shygharu jәne taratu» memlekettik baghdarlamasy arqyly jaryqqa shyghara beruine kedergi jasalmaydy (sonda olargha dauys jinatyp, qayyrshyday qol jayghyzyp, «әruaqjarys» jasaudyng týkke qajeti bolmaydy)

Ekinshiden, «Qoghamdyq manyzy bar әdebiyetterdi satyp alu, basyp shygharu jәne taratu» baghdarlamasy ayasynda kitaby shyqqan qalamger 3 nemese 5 jyl ayasynda qaytadan osy baghdarlamagha ayasynda kitap úsynu mýmkindigi shektelui kerek. Sebebi, memleket bir jazushynyng kitabyn 3 jyl qatarynan satyp alsa (komissiyanyng sheshimimen), qalghan qalamgerler tarapynan qarsylyq, narazylyq, týsinispeushilik úlghaya beredi.

Múny boldyrmaudyng jalghyz joly ministrlik qalamgerlerding kitabyn manyzdylyghy men mәnine qaray otyryp, kitaptardyng kezekpen jaryq kóruine jaghday tughyzyp bergeni jón. Búl jaghday qazaq әdebiyetining bolashaq klassikterining memleket tarapynan tendey qamqorlyqta boluyna jol ashady. Qalamaqy tóleu mәselesinde tanys-tamyrlyq, komissiya tarapynan bóle jaru faktilerining bolmauyna da septigi tiyedi.

Sonymen qatar, biyl kitaby jaryqqa shyqqan qalamger aldaghy ýsh nemese bes jylda qazaq últy ýshin shedevr tuyndylar tughyzugha talpyndyrady. Búl jayt týrli joldarmen qalamaqy ýshin kólem qualap jazylghan shygharmalardyng jolyn kesedi.

Ýshinshiden, «Qoghamdyq manyzy bar әdebiyetterdi satyp alu, basyp shygharu jәne taratu» baghdarlamasy ayasynda jaryq kóretin kitaptardy tolyqtay «Kitap palatasy» arqyly nasihattau, kitap jaryq kórmey túryp, shygharmanyng jarnamasyn jasau, memleketting qarjylandyrumen shyqqan kitaptardy tek kitaphanalargha tegin taratumen shektelmey, ol kitaptardy kitap dýkenderi arqyly naryqqa úsynu mәselelerin jolgha qoy qajet.

Baspalargha memleketting qarjylandyruymen shyqqan kitapty kitap dýkenderi arqyly satuyna, odan qogham súranysyna qaray payda tabuyna jol ashsaq, «qalamgerlerdi tek memleket qarjylandyruy kerek» degen kenestik psihologiyadan aryluyna, jazushylar enbegining әlem elderindegidey naryqtyq qatynastarda bәsekege týsuine jol ashar edik.

Tórtinshiden, memleket tarapy milliondaghan qarjy salghan kitaptardyng sapaly boluyna, mәndi-manyzdy shyghuyna, búl mәselege qatysty týrli týsinbeushilikterding bolmauyna jauap beretin, jogharyda aitylghan júmystardy jýieli ýilestiretin mekeme boluy kerek.

Ol mekeme, «Kitap palatasy» yaki, «Qazaqstan Jazushylar odaghy» bola ma, ony ministrlik sheshe jatar.

Qoryta aitqanda, kez-kelgen talas-tartys, yaky týsinbeushilikti boldyrmau ýshin memleket tarapynan әdebiyetke jasalyp jatqan qamqorlyq ashyq nasihattaluy qajet. Ony jabyq komiyassiyamen sheship, birneshe jyl bir qalamgerding kitabyn shygharyp, qalghandaryn memleket qamqorlyghynan ysyryp tastau әdildik emes dep oilaymyn!

(Jalghasy bar)

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz