Osydan dәl 20 jyl búryn mamyrdyng 15-i kýni týs aua, saghat 2-ler shamasynda dýniyeden Asqar Sýleymenov ozypty. «Sonda balasyn joqtap dauys salghan Aytotymnyng zarly ýni 40 kýn boyy әudem jerdegi ayaldamagha jetip jatty»,- deydi Asekenning qyzy Qaragóz. Al, kónilining bilte shamy bitpey mazdap túratyn orta Asekendi әli joqtap jýr.

Keshe Almaty qalasyndaghy «Dostyq» danghylynyng boyynda ornalasqan «Jalyn» meyramhanasynda Asqar Sýleymenov pen Asekenning anasy - Qymbat-Aytoty әjening ruhyna arnap jazushynyng jary Áliya Bópejanova men úly Álisher Sýleymenov sauyn aityp as berdi. «Jalyn» meyramhanasy  sonau Semeyden at arytyp jetken synshy-әdebiyetshi, Sýleymenovtyng ómirdegi sanauly dostarynyng biri bolghan  Tóken Ibragimov, Astanadan kelgen Talasbek Ásemqúlov, Sozaqtan jetken Asekenning tughan-tuystary, «Asqar Sýleymenov» atyndaghy mektepting diyrektory bastaghan qauymmen lyq toldy. Aruaqtardyng ruhyna baghyshtalyp qúran oqylyp bata jasalghan song Asekenning ómirde qatar jýrgen syralghy dostary, jaqyn-júraghaty: jazushylar, aqyndar, kino men sahna ónerining býgingi sanlaqtary, ghalymdar kezek-kezek sóz alyp, et jýrekti eljireter estelikter aitty. Estelikter kezeginde Asekenning úshqyr oilap, útyp sóileytin aitqyshtyghy, sheshendigi kópting auzynan shyghyp jatty. Sol estelikterden birer ýzindi keltire keteyik.

Osydan dәl 20 jyl búryn mamyrdyng 15-i kýni týs aua, saghat 2-ler shamasynda dýniyeden Asqar Sýleymenov ozypty. «Sonda balasyn joqtap dauys salghan Aytotymnyng zarly ýni 40 kýn boyy әudem jerdegi ayaldamagha jetip jatty»,- deydi Asekenning qyzy Qaragóz. Al, kónilining bilte shamy bitpey mazdap túratyn orta Asekendi әli joqtap jýr.

Keshe Almaty qalasyndaghy «Dostyq» danghylynyng boyynda ornalasqan «Jalyn» meyramhanasynda Asqar Sýleymenov pen Asekenning anasy - Qymbat-Aytoty әjening ruhyna arnap jazushynyng jary Áliya Bópejanova men úly Álisher Sýleymenov sauyn aityp as berdi. «Jalyn» meyramhanasy  sonau Semeyden at arytyp jetken synshy-әdebiyetshi, Sýleymenovtyng ómirdegi sanauly dostarynyng biri bolghan  Tóken Ibragimov, Astanadan kelgen Talasbek Ásemqúlov, Sozaqtan jetken Asekenning tughan-tuystary, «Asqar Sýleymenov» atyndaghy mektepting diyrektory bastaghan qauymmen lyq toldy. Aruaqtardyng ruhyna baghyshtalyp qúran oqylyp bata jasalghan song Asekenning ómirde qatar jýrgen syralghy dostary, jaqyn-júraghaty: jazushylar, aqyndar, kino men sahna ónerining býgingi sanlaqtary, ghalymdar kezek-kezek sóz alyp, et jýrekti eljireter estelikter aitty. Estelikter kezeginde Asekenning úshqyr oilap, útyp sóileytin aitqyshtyghy, sheshendigi kópting auzynan shyghyp jatty. Sol estelikterden birer ýzindi keltire keteyik.

Birde belgili  bir jazushy «Abay eskirmeydi» dep әuelep otyryp alypty. Abayday oy alybynyng alapatyn asyra týsetin ýsteme sózge ózgeler ýndemey kelise bergen eken, Aseken: «Ókinishti, - depti kýrsine bas shayqap, - Abay eskirmese, qazaqqa es kirmeydi».

Asekeng birde әkem teatrdyng ishinde qabyrghagha ilingen әldebir habarlamany oqyp túrsa, Mýlik Sýrtibaev kelip iyghynan qaghyp, «bylayyraq túr, bizde oqiyq» degendey ym bildiripti. Sonda Asekeng ainalasyndaghylargha qarap qoyyp: «Mynau kim?» - dep súrapty Mýlik aghasyn shynymen tanymaytyn adamday tan-tamasha bolyp. Asqardyng súraghyna әigili әrtis Mýlikting ózi jauap berip: «Men - Qazaqstannyng halyq әrtisi Mýlik Sýrtibaevpyn!» - depti. Mýlikting jauabyn esty sala Aseken:

- Mýlik? Zat pa? Zat bolsa, sýrtip tastamaymyz ba? - dep jýre beripti. Asqardyng júlyp alghanday jauabyna riza bolghan Mýlik:

- Oi, jyndy, oi, jyndy, - dep qala bergen kórinedi.

Qúrsaghyna Qúnanbayday úl bitken Zeredey úly analardyng jalghasy -  Qymbat-Aytoty da qyzyl tilding qyzyghyn kórip ótken adam bolsa kerek. Asqar men Ábish Kekilbaev bir-birin erte tanyp, tel ósipti. Ekeui de Almatygha sheshelerin sýirep kelgen eken. Ózimiz ghana aralasyp-qúralasyp  qoymay analarymyz da syrlas-múndas bolsyn degen niyetpen Asekeng men Ábekeng eki kempirdi ýstel basyna qatar otyrghyzady. As jelinip jatyr. Ábish pen Asqar әrneni әngime qylyp qoyady, eki keyuana ýnsiz. Búl ýnsizdikke tóze almaghan Aseken: «Sóilesinkirep otyrsandarshy», - deydi sheshelerine qarap. Sol kezde sóz tilep otyrghan Aytoty Ábishting anasy  Aysәule qúrbysyna tiktep qarap alyp: «Sen ózi baygha tiyip pe edin?» dep bastapty әngimesin.

Ótken-ketkendi eske alyp bir kýlisken júrt Asqar Sýleymenovtay degdardyng parasattylyghyn, úshy-qiyry joq bilimdi iygergen kemeldiligin, әdebiyet, muzyka, suret óneri turaly qazaq oiy men tanymynyng kókjiyegin keneytip, jylqy týligin janynday jaqsy kórip ótkenin tamsana sóz qyldy.

Janaryn aqqan júldyzdardyng jaryghy jughan jýiriktey aldyna qara salmay ótken Asqar Sýleymenov  «kekting kózi» - Mahambet pen Abaydyn, Shoqan Uәlihanovtyn, Ahmet Baytúrsynúlyn «últ ústazy» dep tanyghan alyptar shoghyrynyng kenistigine kóterilip ketkenin býgingi qazaq qapysyz úghyp keledi.  «Endigi betalys Asqar múrasyn elge jetkize beru. Akademiyalyq shygharmalar jinaghyn jasau» - dedi  Asqar Sýleymenovting jaryq kórip ýlgermegen shygharmalarymen júmys istep, ýlken enbek etip jýrgen synshy-әdebiyetshi, mәdeniyettanushy Áliya Bópejanova as sonynda.

«Abay-aqparat»