Qaraqypshaq Qobylandy jyrynda «Qyryq myng ýili Qiyat» jyry kezdesetin. Ol kezde oghan kim kónil audarghan?! «Qyryq myng ýili Qiyattan» Shynghys hannyng shyqqanyn kim bilgen?! Biraq men oqyghan sol jyrlarda Monghol ekeni aitylmaytyn. «Monghol» degen sóz de kezdespeytin.

Sondaghy «Qyryq myng ýili Qiyat» qazaqtyng Kerey, Nayman, Qonyrat, Jalayyr, Merkit, Uaq, taghy basqa tolyp jatqan taypa-rulary siyaqty aitylatyn jәne oqylatyn. Biz solay týsinip óstik jәne kishkentay kezimizden olar qazaq degen oi-pikir qalyptastyrdyq.

Ol kezende qypshaq-qazaqtyng әr taypasynda, tipti ruynda han saylana beretin. Búl qogham sanasynyng sonshalyqty damy qoymaghan, feodaldyq kezeni emes pe?.. Sonda qypshaq-qazaq taypalary (basqa týrki júrty: ózbek, týrik, әzirbayjan, týrikmen, qyrghyz, taghy basqalar búl aimaqta tirshilik keshpegen) tili, dәstýri bir bolghanymen, jaz jaylauy, qys qystauy bólek bolghandyqtan әri araqashyqtyghy da biraz jerdi alatyndyqtan, malyn bólip әketisip, birine-biri jausha qaraytyn. Biraq týptep kelgende bәri birtútas halyq bolatyn. Sondyqtan Shynghys hangha qypshaq-qazaq hanynyng týp atasy jәne әlemge aty shyqqan eng úly qayratkeri dep qaraghanymyz jón-au.

Orystyng Aleksandr Soloviev atty zertteushi-terminolog әri jazushysy ózining «Rechi terminov» degen kitabynda bylay deydi: «Tak kak narod Mongolov net, esti narod projivaishiy Halhinskiy Buryat, no esti v miyre rasprostranennyy termin «Mongol». Termin «Mon - goll» - yavlyaetsya kitayskim slovom». Sonymen qatar, orystyng zertteushi ghalymy, akademik V.Fedorovtyng «Zapisky o granisah okrujaishie gosudarstvamy Rossiy» degen zertteu kitabynda bylay delinedi: (93-bet, 1997 jyl) «V sovremennoy Mongolii, hotya oni  nazyvait sebya  mongolami, fakticheski  ony prinadlejat narodam Buryatii. Kogda-to russkiye  ustanovily granisu, narod buryat raskololsya na dve chasti, lesnye y stepnye. U nih obshiye  tradisii, obychai, yazyk y daje odinakovaya odejda. Oba naroda very buddy. Ih naseleniye  ocheni malochislenno. Slovo «Mon – goll»  yavlyaetsya  kitayskim slovom. V perevode  kak «skotnikiy». Buryat – mongoly ne mogli  vystupati protiv drugih gosudarstv, takih kak velikiy Kitay y drugih imperiy. Poetomu buryaty v dannoe vremya (mongoly) ne v sostoyaniy byly togda obrazovati mirovui derjavu, tak kak ony byly ocheni malochislenny. A Chingis han y podchinyaishiyesya emu  rody, plemena byly toliko kipchakami. Ony govorily na kipchakskom yazyke (drevnekazahskom yazyke)», - dep kórsetedi. Mysaly,  Shyghystaghy úly kórshimiz «Qytay» degen jibek matanyng atymen atalady. Biraq osyghan qaramay, olar ózderin «handyqtarmyz» nemese «hansularmyz» deydi. Kezinde Úly Jibek jolymen týrli-týsti matalar Europagha deyin jetken. Matagha qyzyqqan el, osy matany óndiretin eldi «Qytaydy» - (matany aitqany)  shygharushy el»  dep atap ketken. Ózderin «úly hani elimiz», «hansularmyz» dep jýrgen júrtqa «qytay» sózi jabysty da qaldy. Tarihta matanyng atymen Qytay eli bolyp ataldy. Qorsynghan da joq, namystanghan da joq, aqyry osy sózdi moyyndap, ózderine qabyldap aldy.

Bartolidtyng zertteu tomdaryn audarystyryp otyrsan, osydan myng jyl búryn buryattar 2-3 myng ghana týtin eken. Týbittey ghana az el imperiya túrmaq, handyq qúra ala ma?  Olardyng tarihyn audarystyryp kórsek, han kóteru dәstýri joq eken. Sonda, Buddagha tabynatyn júrt ózderin týrkiler dep sendirmek bolady.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan  Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz