Songhy uaqytta eng jii aitylyp jýrgen mәselening biri – azyq-týlik baghasynyng kýrt qymbattauy. Tengening nyghangy múnay baghasyna baylanysty desek, osy aida kerisinshe múnay baghasy aitarlyqtay óskeni bayqalady.

Mәselen, tenge baghamy bir AQSh dollary ýshin 425,6-428,7 aralyghynda saudalanyp keledi. Alayda, tenge nege әli qauqarsyz? Jalpy, әlemdik naryqtaghy oqighalar baghagha qalay әser etedi? Búl turaly QR Últtyq Banki tóraghasynyng orynbasary Áliya Moldabekova týsindirip beredi.

Shynynda da, múnay naryghynda qazir jaghymdy janalyqtar basym bolghandyqtan, ol barreli baghasyna әser etedi. Múnay baghasy songhy 2 jylda alghash ret 75,90 dengeyine deyin jetip, bir barreli ýshin 75 dollar belgisinen asyp týsti. Qoymalardaghy qordyng tómendeui jәne qozghalys jasaugha qoyylghan shekteulerdi birtindep alyp tastaugha baylanysty jaz mezgilinde súranystyng úlghangyn kýtken investorlardyng ýmiti múnaydyng belgilengen baghasynyng ósuin qoldap otyr.

Degenmen birqatar ishki faktorlar tengege tejeushi әserin berip otyr.

Birinshiden, iskerlik belsendilikti qalpyna keltiru jәne lokdaun kezeninde «tynysh aimaqta» bolghan tauarlar importyna keyinge qaldyrylghan súranysty satu esebinen valutagha degen súranys túraqty týrde saqtalady. Atap aitqanda, óndiris qúraldary men aralyq tauarlargha keyinge qaldyrylghan súranys jýzege asyryluda.

Qazaqstan qor birjasynda sauda-sattyq kólemining úlghangy ekonomikalyq belsendilikti qalpyna keltiruding jәne shetel valutasyna súranysty arttyrudyng aiqyn aighaghy bolyp tabylady. Eger 2021 jylghy qantar-mamyrda sauda-sattyqtyng ortasha kólemi bir kýnde 125 milliondy qúrasa, mausymda onyng kólemi 146 mln AQSh dollaryna deyin ósti.

2021 jylghy qantar-sәuirde importtyng ósui ótken jyldyng úqsas kezenimen salystyrghanda 11,5%-dy qúrady jәne tútynushylyq azyq-týlikke jatpaytyn tauarlar importy men óndiris qúraldarynyng esebinen 11,4 mlrd dollargha jetti. Eger naqty mysaldar keltiretin bolsaq, bir jyl búryn 200 mln AQSh dollaryna kóp alyp kelgen avtomobili importy eng ýlken ósimdi kórsetti. Qazaqstangha alyp kelgen tauarlar arasynda erekshelengen tauarlar qúramynda túrmystyq tehnika: kompiuterler, monitorlar jәne proektorlar, telefondar, tonazytqyshtar da bar.

Barlyq importtyq tauarlardyng shamamen 40%-y Reseyden әkelinedi jәne búl ýrdis kýsheyip keledi. 2020 jylghy qantar-sәuirge qaraghanda 2021 jylghy qantar-sәuirde tauarlar Reseyden 16%-gha kóp importtaldy. Reseyden importtalatyn tauarlar baghasynyng ósui jәne bizding biznesting tiyisti kýtuleri satyp alu kólemining úlghangyna әser etedi.

Ekinshiden, mausymdyq ózgeristerdi de atap ótu qajet. Áriyne, koronavirus taraluynyng jalghasuyn jәne shekteu sharalarynyng saqtaluyn eskersek, demalys mausymyna baylanysty valutagha súranystyng ósui onsha manyzdy emes, biraq әli de bolsa oryn aluda.

Sonymen qatar mausymnyng birinshi jartysynda negizinen sheteldik kapital ýlesi bar kompaniyalargha qatysty diviydend tóleu kezeni ayaqtaldy. Yaghni, búl kompaniyalar sheteldegi bas úiymdargha audaru ýshin aksionerlerding diviydendterin valutagha konvertasiyalaydy. Búl baghamgha tikeley әser etedi, óitkeni múnday kezenderde valutagha súranys artady.

Ýshinshiden, valutagha súranys fiskaldyq yntalandyrudyng yqpalymen jәne zeynetaqy jinaqtaryn paydalanumen qoldau tabuda.

Úsynys túrghysynan ýlken ózgeristerdi kórip otyrghan joqpyz. Eksporttaushy kompaniyalar jәne budjetke transfertterdi oryndau ýshin Últtyq qordyng aktivterin konvertasiyalau valutany satudyng negizgi kózi bolyp qalyp otyr.

Osy faktorlardyng barlyghy valuta naryghyndaghy súranys pen úsynystyng tepe-tendigine әser etedi. Qazirgi shetel valutasyna súranystyng artuy múnaydyng salystyrmaly týrde joghary baghasyna qaramastan tengening nyghangyna mýmkindik berer emes.

Abai.kz