Seysenbi, 18 Qantar 2022
Ádebiyet 4265 1 pikir 29 Mausym, 2021 saghat 13:06

Ótiriginizdi satynyzshy

Ángime

Jatar aldynda dәret alugha erinsem de, ózimdi maqtaugha erinbeymin ghoy. «Jaqyndarynnan teperish kórip, ne isteseniz de jolynyz bir bolmay qoydy ma? Onda maghan keliniz! Men jolynyzdy ashyp, duadan tazartyp, sizge qaramay jýrgen jigitti qaratyp beremin. Bes balanyzben tastap ketken kýieuinizdi qaytarugha kómektesemin. Bastyghynyzdyng sizge degen qúrmetin arttyryp, әriptesterinizdi aldynyzda jýgirtip qoyamyn, jolynyzdy ashamyn, bolashaghynyzdy dәl aitamyn. Qúmalaq, karta, kofe shynysymen de bal ashyp beremin. Suretke qarap, adamnyng bolashaghyn bilemin. Áruaqtarmen tildemesin. Osy uaqytqa deyin maghan  kelgen adamnyng barlyghy bayyp ketti. Kóbisi shetelde qydyryp, teniz jaghasynda tekila iship jýr» dep Instagramgha qyzmetim jayly jarnama jariyaladym.

Kýni keshe ghana 3-4 tuysyma ózimning kóripkeldik qasiyetim jayly jaqsy pikir jazghyzyp alghanmyn. Solardy skrinshottap, jazbammen qosa instagramgha jýktedim.

Ol az bolar dep, target jarnama da jasadym. Endi eki alaqanyma shyrt-shyrt týsirip, ysqylap otyrmyn. Keyde bar ghoy, óz ótirigime ózim senip qala jazdaymyn.

Qaltamdaghy songhy tiyndy jarnamagha salyp, ýiimde ýrerge iytim, syghargha biytim joq otyrysym mynau. Aldynghy kýnnen qalghan qara nandy shaygha jibitip jedim de, juyla-juyla týsi ketken kýrteshemdi jamylyp úiqygha kettim.

Joqtyqtan ishegim shúryldap, asqazanym «opera aita bastaghanda» úiyqtau meni ashtyqtan qútqaratyn eng útymdy tәsil. Adamdardy qalay aldaudy mengersem, asqazanymdy da solay aldaudy ýirengenmin ghoy.

«Kliyentterimdi qalay óz túzaghyma týsiremin» dep jýrgende úiqy meni búl kýnderi qaqpanyna ondyrmay týsirip alghan. Joqshylyqtan qinalyp, aram oidyng jetegine ilesemin dep sәl kýizeliske týse bastasam boldy, úiqy meni júbatudyng amalyn tabady.

Búl joly da «kele ghoy, ainalayyn, sharshadyng ghoy. Aramdyq oilau – әlemdegi eng qiyn júmys. Aramdyq oilap tabu da – óner. Keybireuler eki joghary bilimi bolsa da, bilgenin dúrys paydalana almaydy. Betmonshaghy ýzilip...

Týk úyaludyng qajeti joq. Ózing oilashy, senen de ótken alayaqtar bar. Anabir sheneunikter de halyqqa «bәrin qatyramyz» dep uәde berip, ózderi shalqyp ómir sýrip jýr ghoy. Beyshara halyqtyng kartop alatyn aqshasy joq. Ózderinen kórsin, kezinde  bar tapqan-tayanghandaryn qarjy piramidalaryna qúiyp, aldanyp qalghan. Endi saghan aldanyp, 5-10 myng tengesin bere salsa, qylshyghy da qisaymas», - dep úiqy dosym keudesin tosty.

Maghan da keregi edi. Úiqy dosymnyng qoynyna kirip, ózimdi qoldaytyn «tylsym әlemnin» baryna quanyp kettim.

Auzymnan silekeyim aghyp, qatty úiyqtap ketippin. Bireuding esik toqyldatqan dybysynan oyanyp kettim. Tósekten basymdy kóterem degenshe, «Áp, bәrekeldi! Jeniske jetti degen osy. Qúityrqylyghym dәl búlay tez jýzege asatynyn kim bilgen. Birer saghat búryn ghana jarnama jasap edim. Qúrbandyghym meni ýiime ózi izdep keldi. Aqymaq balasyna balmúzdaq әperuge, sadaqagha qimaghan aqshasyn qaltasyna tyghyp, maghan shyghar» dep oilap ýlgerdim. Oiym jyldam ghoy.

Sóittim de, «sәl kýte túrynyz» dep syrttaghy mening ótirik sózimdi tyndaugha kelgen qúrbandyghyma aittym. Jalma-jan bútymdaghy qysqa shortiygimning ornyna úzyn beldemshe, keudemdegi maykamnyng syrtynan qalyng jempir kiyip, әjemnen qalghan oramaldy tartyp, tórgi bólmege qaray óttim.

Mening әlemimde kliyentke imanjýzdi bolyp kórinu manyzdy. Sazaryp túrghan jýzimdi qúbyltyp, Qúran kitap pen taspighymdy aldyma qoydym.

Dayyn bolghanda «Kire beriniz» dep әlgini ishke shaqyrdym.

Shoshan-shoshang etip, saghyz shaynaghan bir salpy etek qatyn kirip keldi. Kózine qarasang oisyz bireu kórinedi. Saghyzyn shaynaghan sayyn, qoradaghy siyrdyng kýiis qayyrghany kóz aldyma keledi

«Tasta, ana auzyndaghyny. Men qazir Qúran arqyly saghan dem salamyn, babalaryma signal jiberemin. Babalar qyltyn-syltyndy jaqtyrmaydy. Dәreting bar ma?», - dep ózimshe tazayym bola qaldym. Ol kózime tike qaramastan, basyn shúlghydy. Shaynandaghanda múnsyz bireu kóringenimen, tynysh otyrghanda kózinen sharasyzdyqty bayqadym.

«Qaraghym,  janyng qinalyp, eshkimnen qoldau kórmey, onashada jylap alatynyndy kórip otyrmyn. Týnimen dómbekship úiyqtay almaydy ekensin. Qúday qalasa, bәri jaqsy bolady. Qaryzdarynnan qútylyp, bayyp ketesin, sening qolynnan kóp aqsha kórip túrmyn», – dep edim. Ol jigitting әdemi sózine sengen anqau qyzday sylq ete qaldy. Kópten beri suarylmaghan gýldey bop otyrghan «tútynushymnyn» kózi jaynap shygha keldi.

«Ámiyn, raqmet! Sizge Alla razy bolsyn! Rasynda mening aqshadan qinalyp, týnimen dúrys úiyqtay almay jýrgenimdi qalay bilip qoydynyz?», – dedi.

«Kóripkel dep, senip kelip otyrsyz ghoy. Siz sengendikten, mening babalarym bәrin ashyq aitty. Men bәrin kórip túrmyn. Kózindi júm. Qazir Qúran sýrelerin oqyp, jolyndy ashamyn. Baylyq ózi-aq saghan keledi»,  –  dep anqau kelinshekti odan sayyn quanta týstim.

Dauysymdy oghan estiler-estilmes shygharyp, birdenelerdi aityp, kýbirledim. Arabsha súmdyq sauatty adamday, sýrelerdi aitqan synay bayqattym.

–  Endi kózindi ashyp, «Ámiyn» de.

–  Ámiyn!

– Býginge osy da jetedi. Ýsh kýn boyy túzdy sumen shomylyp, maghan qayta kelesin!

– Mindetti týrde kelemin. Mynau, enbeginizge! Sizge Alla razy bolsyn, –  dep qolyma bes myng tenge ústatyp ketti.

Endi mine, «maghan ótirik sózinizdi satynyzshy» dep kelgen kliyentim qaldyrghan aqshagha tortpen shay iship otyrmyn.

Ói, aqymaq, «mening aqshadan qinalyp jýrgenimdi dәl taptynyz» deydi ghoy. Ayaghyna jyrtyq nәsky kiyip alypty. Jetisken adam jyrtyq nәskiymen bireuding ýiine kele me? Onyng ýstine aq kóilegining qoltyghyn qyzyl jippin tigip qoyypty. Sәl oilanbay ma? Kelesi kelgeninde bes myng emes, on myng súrayyn!

...Ehhh, erteng aldyma kim keler eken? Endi bir «bayymnan aiyrylyp qalamyn ba?» dep uayymdaghan nemese «kýieuimning kózine shóp salyp jýrmin, әri qaray ne bolady» dep san saualyna jauap tappay jýrgen shirigen baydyng qatyndary kelse eken. Qaltamdy qampaytyp alatyn... Olar aqyldy bolghan sayyn, adam tabighatynda ghylym ashpaghan júmbaqtar әli tolyp jatqanyn tereng týsinedi emes pe? Qansha joghary bilimdi bolsa da,  baydyng tәlpish qatyndary ózderi ýshin aqshany ayamay shashady. Instagramda, Pәlenshe, Týgenshe degen kouch-motivatordyn, psihologtardyng kursyna aqshalaryn suday shashyp jatqanda mening bir seansyma 10 myng tengesin qimaydy deysing be?

Olardyng «bal ashyp berinizshi» degen sózi maghan «ótiriginizdi satynyzshy» degendey estiledi. Áne, «ótiriginizdi satynyzshy» dep taghy bir oljam syrtta kýtip túr. Qyzyq osylar she, telefon, internet damyghan HHI ghasyrda balgerdi ýiine kim izdep barady? Smartfonymen-aq onlayn bal ashtyra bermey me? Myna shilingir shildening ystyghynda qysqa shortiygimdi sheship, úzyn beldemshe kiyip, bir obrazdan ekinshi obrazgha enu maghan onay dey me?

Kelesi  joly target jarnama jibererde «tek onlayn bal ashamyn» dep jazbasam...

Aytpaqshy, sizge de ótirigimdi satayyn ba?

Shapaghat Serdәli 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5810
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6884