Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Bilgenge marjan 5395 13 pikir 1 Shilde, 2021 saghat 11:55

Tezek Tórening qújattar negizindegi shejiresi qanday?

Jetisudyng ataqty súltany, qazaq-qyrghyz balasy han ataghan Tezek Tórening ómirderekteri ózining kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan! Keyingi qazaq basyna týsken auyrpalyqtar men zobalandargha qaramastan el ózining ardaqtysyn esh úmytpay úrpaqtan-úrpaqqa aityp bere otyryp, Tezek Tóre turaly әngimelerdi bizge jetkizdi.

Alayda, tórening anyzgha ainalghan ómirbayanyna qosa, auyzeki jetken shejirelerindegi úrpaqtary turaly key mәlimetterding sәl-pәl qate ekenin osy kýnde arhivtik qújattardy zertteu barysynda anyqtap otyrmyz. Osyghan baylanysty, Tezek Tórening otbasy turaly mәlimetterdi sol tarihy derekterge negizdey otyryp, týzetip keltirudi jón sanadyq. Aldymen, әigili súltannyng bir jýiege keltirilip jinaqtalghan, naqty qújattardan alynghan ómirbayanyn osy jerde qaytalay keltire ketelik. Búl atalghan oqighalar, keyingi úrpaqtary turaly mәlimetter tarihy qújattardan alynghan búltartpas faktilik derekter ekendigin eskerte ketuimizge bolady. Oghan qosymsha el auzyndaghy derekterdi de tarihy qújattarmen salystyryp zerdelengenin de bayqaysyzdar.

Kesteden kórip otyrghandarynyzday, Tezek Tórening qyzmetine baylanysty mәlimetterdi tolyqtay hronologiyalyq tәrtippen keltirdik.

Tezek Tórening shyqqan tegi Shoqan Uәlihanov jazghan jәne keyin Shota-Aman Uәlihanov, professor Aman Shotaevtardyng jәne el jadyndaghy shejiresi Abylay han→han Ádil→Núraly súltan→Tezek Tóre ekendigi qosymsha tolyqtyrghanda tarihy qújattarmen de tolyqtay dәleldi.

Búl shejirelerde Tezek Tórening anasynyng kimning qyzy, qay rudan ekendigi jәne ózimen birge tughan inisi Sherәli bolghandyghy aitylmaydy, arhivtik qújattarda bar. Onyng sebebi myna derekte siyaqty: «Keybir mәlimet boyynsha 1860 jyly kóktemde Jetisudyng key auyldarynda sheshek auruy shyghyp, osy aurudan Tezek tórening otbasynda 2 balasy (әskery korpusqa berip oqytsam degen 12 jastaghy úly jәne eng kenje balasy), anasy, bauyry súltan Sherәli kóz júmghan [3, 191-b]». Olay bolsa, auyz әdebiyetinde Sýiinbaydyng Tezekke kónil aituy osy oqighamen baylanysty sekildi.  

Mine, tarihy mәlimetterge sýiene otyryp, Núralydan Tezek pen Sherәli tughanyn aitamyz. Sherәlining esimi múraghattyq qújattarda jәne halyq auyz әdebiyetinde kezdespeytin sebepti, ol kisi qatardaghy elmen birge qarapayym ómir sýrgen bolar dep payymdaymyz. Taghy bir aita ketetin jaghday: búl kisilerding (Tezekting әkesi Núraly, anasy, bauyry Sherәli, balalary) jerlengen jeri Shoqan jerlengen «Kóshen Toghandaghy» tóre beyitinde emes, «Maqpaldaghy» Tezek Tóre qorymynda ekendigi. Ákesi Núralynyng esimi 1825 jylghy jazbalarda kezdespegendigi, ol kisining erterek qaytys bolghandyghynan shyghar, olay bolsa, auyz әdebiyetindegi «han iyem bes jasynda jetim qalghan...» dep aitylatyny shyndyqqa janasady.

Auyzsha shejirelerdegi tórening úrpaqtarynyng qay bәibishelerden tughany jóninde de biraz qatelikter tauyp otyrmyz, atap aitqanda, Qúdiyarhan Dәneker bәibishesinen tughan delinetin, olay emes, kerisinshe eken! Negizi, Geyns, 1865 jyly Shoqan qazasynan song auylyna barghanda, «tórening tórt әieli bar» dep jazady. Alayda, keyingi Tezek Tóreden song múra bólisu qújattaryn múqiyat qaray otyryp, әielderding ýsheu ekeni anyqtaldy. Olay bolsa, Qant esimdi (qay jaqtyn, kimning qyzy ekeni anyqtalmady, tek elding aituynsha «Matay» tauynyng kýngey eteginde «Qanttyng sayy» dep atalatyn qystau orny qalghan) әieli de ózi shamalas uaqytta qaytys bolghan (Tórening qyzy Kýlhan: «Ákem qaytys bolghanda artynda ýsh әieli qaldy: Bayqonyr, mening sheshem Dәneker jәne Tóretay», - degen...)

Sonymen, bәibishesi, «Nayman» ruynyng qyzy - Bayqonyrdan – úldary Batyrhan, Bolathan, Ghazy súltan Uәlihanovqa úzatylghan qyzy  (qújattar negizinde, formulyarynan esimin de anyqtaugha bolady) jәne el auzynan jetken derekterge sәikes, ataqty «Nayman ruynan Mamaniya mektebin saldyrushy» Maman úrpaqtarynyng birine úzatylghan qyzy tughan.

1. Batyrhan, 1840 jyldary dýniyege kelgen, 1863 jylghy qytaylyqtarmen bolghan soghysqa qatysyp, Patsha Ókimeti tarapynan marapattar jәne praporshik shenin alghan. Syghay súltannyng úrpaghy, «Tau Jalayyr» bolysynyng bii - Tәji Hanqojinning qyzyna ýilengeni turaly tarihy qújattar bar. 1870-76 jyldardyng ishinde Altynemelge bolys bolyp túrghan, alayda, keyingi ómirine qarasaq, túraqsyzdyq kórsetip (dýnie shashu, qúmarlyqqa boy aldyrugha úshyrap), әke múrasyna tolyq ie bola almaghany jәne oghan tórening basqa әielderining renishteri barlyghy bayqalady.

2. Bolathan, onyng esimi turaly arhivtik qújattarda kezdespedi, soghan qaraghanda qarapayym ómirge beyim bolsa kerek.

3. Búl bәibisheden tughan eki qyzy turaly mәlimetterdi aittyq.

...Tórening ekinshi bәibishesi qyrghyz, «Búghy» ruy Aldayar Stambekting qyzy Tóretay. Qazirgi uaqytta qyrghyz zertteushilerining aituy boyynsha Tóretaydyng inisi Mamyrqúldyng úrpaqtary bar eken, olarmen 2021 jyly kezdesuding de sәti týsti. Tóretaydan tughan balalar:

1. Sýleymenhan, Vernyy qalasyndaghy, Vernyy Progimnaziyasynyng joghary (eresek) tobyndaghy, yaghny ýshinshi klass oqushysy, Ablayhanov Suleymanhannyng (sonda jazylghany boyynsha) 1883-84 oqu jyldaryndaghy, oqu inspektory jәne klass tәlimgeri (nastavniyk) qol qoyghan, 22 dekabri, 28 fevrali, 31 may kýnderi, ekinshi razryadtyqqa ótkeni turaly kuәlik (sviydetelistvo) bar. Búl oqu paraghynan jaryqtyq Sýleymenhannyng orys tili, esep-arifmetika, taza sauatty-kórkem jazu, suret t.b. pәnderdi tek qana 4 pen 5-ke oqyghany jәne tәrtibinin, zeyindiliginin, zerektigining ýlgili, óte alghyr bolghanyn naqty bayqaymyz...

1901-1903 jyldardaghy saylauda onynshy auyldyng bii bolyp Sýleymenhan Tezekov, kandidaty Qúdiyarhan Tezekov saylanghan. 1897 jyly 23 mamyrda ótken saylauda 10-shy auyl bii bolyp Sýleymenhan Tezekov, kandidaty bolyp Qoghaday Bekin saylanghanyn arhiv derekterinde saqtalghan [8, 23-p.].

Auyzeki shejirelerde de Sýleymenhan aitylady, alayda, keyingi taghdyry qalay qalyptasty, ol jaghyn estimedik...

2. Saduaqas esimi tarihy qújattarda kezdespeydi, soghan qaraghanda qatardaghy jaghdayda ómir sýrgen bolar degen oidamyz.

3. Qúdiyarhan, Tezek Tórening aty shyqqan úldarynyng biri, keyingi qújattarda 1851 jyly tughandyghy jәne bauyrynyng әieline әmengerlikpen ýilengeni turaly aitylady. 1888 jyly 18 qazanda Sibir kadet korpusynyng diyrektory әskery oqudyng qiyndau tiygenine baylanysty 1 synypta tәrbiyelenushi Qúdiyarhan Tezekúly búl oqudan auystyrylyp, ary qaray azamattyq Omby erler gimnaziyasynda oquyn jalghastyrghandyghy qújatta jazylghan. Qújattargha qarasaq, 1906 jyly 23 mamyrda ótken aldaghy ýsh jylghy yaghny 1907-09 jyldar aralyghyndaghy saylauda, 1909 jyly 31 mamyrda ótken aldaghy ýsh jylgha 1910-12 jyldar aralyghyndaghy saylauynda, 1912 jyly 24 mausymda ótken saylauda 1913-1915 jyldar aralyghynda onynshy auyl bii bolyp Qúdiyarhan Tezekov saylanghan.

1915 jyly Altynemel bolystyghynan Tezek bolystyghy bólinip shyghady. 1915 jyly 24 qyrkýiekte Tezek bolystyghynyng aldaghy 1916-18 jyldar aralyghyndaghy bolystyq saylauda bolys bolyp Qúdiyarhan Tezekov, kandidaty bolyp 28 jastaghy Smaghúl Diqanbaev saylanghandyghyn arhiv qújattary aighaqtaydy. 1917 jyly 12 shildede Uaqytsha ýkimetting Jetisu oblysyndaghy komissary Shkapskiydin  №501 qaulysy boyynsha Tezek bolysynyng bolysy Qúdiyarhan Tezekov bolystyq qyzmetten shettetiledi.

1916 jylghy kóterilis kezinde qazaqtar dәstýrli handyq biylikti janghyrtty, patshalyq basqaru jýiesin joigha úmtylyp, Jetisudyn  5 bolys eli «Maytóbede» Qúdyarhan Tezekovti han kóteredi.

2012 jyly Qytaydan kelgen Qyzyrbay Núrahmanúly aqsaqaldyng shejire-dereginde: Qúdiyarhannan - Ábdildahan – Rýstem – Japar, odan Satybaldy men Ámreqúl; Ámreqúldyng Alban ruy Kýlpash Núrpeyisqyzynan tughan ýsh-tórt qyzdarynan úrpaqtar bar kórinedi. Alayda, jyldar uaqytyna qarasaq, kelinkiremeytin de jerleri bar siyaqty, sondyqtan búl derekti naqty dep aita almaymyz.

4. Tóretay bәibisheden taghy eki qyz tughan delingenmen olar turaly qújattar kezdespedi.

...Súltannyng auyz әdebiyetindegi «Qoqandyqtardyn» qyzy delinetin Dәnekerden tughan balalaryna kelsek:

1. Saniyaz atty úly bolghany turaly aitylghanmen, ol turaly mәlimetter joq. Auyz әdebiyetinde ataqty aqyndar, onyng ishinde Sýiinbaydyng da, tórege qaytys bolghan balalaryna kónil aitylghanyn eskere kelsek, keyin esimderi aitylmaytyn Saniyaz jәne Saduaqastar bolar degen oidamyz.

2. Ýlken qyzy Kýlhan, Ombyda, Vernyida týrli qyzmetterde bolghan, Sók Tórening úrpaghy Eshmúhamet Abylayhanovqa úzatylghan. Olardyng ýsh úly boldy: Meghdatsha - 1877 jyly, Madalhan – 1880 jyly, Fayruzsha – 1888 jyly tughan. Tezek Tórening mýlik múrasyn bólu qújattarynda osy Kýlhannyng esimi kóp aitylady.

3. Gýl Ásel (qújattarda Guli Asali), Dәneker sheshesi dýniyeden ótken son, 1905 jyly «sheshesine 1885 jyly bekitilip berilgen jerdi ózine beru» turaly aryzy saqtalghan. Kýieuining aty, Battalghazy Satylhanov, Týrgen bolystyghynyng qazaghy dep jazylghan, alayda, biluimizshe Ály Tórening úrpaghy.

4. Dilәpraz (jazylghany Delafroz) 22 jasynda kóp dau-damaymen 1872 jyly Semey kópesi Jýmәdil Mendibaevqa úzatylady. Júmәdil Mendibaev Delafrozgha ýilenu ýshin óte jaqsy qalyng mal tólegen.

...Tezek Tórening balalaryn qay bәibishesinen tughanyn da anyqtadyq degen oidamyz. Al olardyng keyingi taghdyrlary qalay qalyptasty (Qúdiyarhannyng qasiretti taghdyry belgili boldy jәne Batyrhan, Qúdiyarhannyng bolys bolghany, al, Sýleymenhannyng by bolghany turaly qújattar bar) úrpaqtarynyng jayy ne boldy degenge kelsek, asa bir anyqtap aita almaymyz. Izdestirgen jón bolar...

...Qoryta kelgende HIH ghasyrda ómir sýrip Jetisu jerine tanymal bolghan Tezek tórening isin qay balalary jalghastyryp, belgili túlghagha ainalghandyghyn arhiv qorlaryndaghy derektermen kórsetuge tyrystyq. Kenestik biylik ornaghannan keyin búrynghy han, súltandardyng úrpaqtary jazyqsyz qughyngha úshyrap, sol sayasattyng qúrbany bolghanyn da bәrimiz bilemiz...

Paydalanghan derekter men әdebiyetter

QR OMA. 44-q., 1-t., 33150-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 30634.
QR OMA. 44-q., 1-t., 36779-is; 44-q., 1-t., 36782-is;
QR OMA. 64-q., 2-t., 172-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 5742-is
QR OMA.64-q., 1-t., 4151-is,
QR OMA. 44-q., 1-t., 916-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 1568-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 2297-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 3004-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 3873-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 4874-is
QR OMA. 44-q., 1-t., 20068-is.
QR OMA. 44-q., 1-t., 5258-is.

Rashid Orazov, Azken Altay

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045