Amanqos MEKTEP-TEGI, týrkitanushy, filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent:

- Amanqos agha, ejelgi runa jazuyna jappay kóshu, ony mektep pen joghary oqu oryndarynda oqytu mәselesi óziniz taqylettes ghalymdar tarapynan oqtyn-oqtyn qozghalyp jýr. Osy jóninde ne deysiz?

- Qazirgi kezde Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetindegi jurnalistika fakulitetining bir top studenti runa jazuyn tәp-tәuir mengerip aldy. Izdenip, zeyin qoyghan jangha búl sonshalyqty kýrdeli jazu emestigi aidan anyq. Babalarymyz irgetasyn qalaghan, qanymyzda bar runika qayta qoldanysqa ener kýn tuaryna senemin. Soghan bәrimiz qyz­met etuimiz kerek. Óz jazuymyz, óz tarihymyz bar el ekenimizdi әlemge әigileu auaday qa­jet. Nege «Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últ­tyq uniyversiyteti» atauyn runamen jaz­bas­qa:

Amanqos MEKTEP-TEGI, týrkitanushy, filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent:

- Amanqos agha, ejelgi runa jazuyna jappay kóshu, ony mektep pen joghary oqu oryndarynda oqytu mәselesi óziniz taqylettes ghalymdar tarapynan oqtyn-oqtyn qozghalyp jýr. Osy jóninde ne deysiz?

- Qazirgi kezde Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetindegi jurnalistika fakulitetining bir top studenti runa jazuyn tәp-tәuir mengerip aldy. Izdenip, zeyin qoyghan jangha búl sonshalyqty kýrdeli jazu emestigi aidan anyq. Babalarymyz irgetasyn qalaghan, qanymyzda bar runika qayta qoldanysqa ener kýn tuaryna senemin. Soghan bәrimiz qyz­met etuimiz kerek. Óz jazuymyz, óz tarihymyz bar el ekenimizdi әlemge әigileu auaday qa­jet. Nege «Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últ­tyq uniyversiyteti» atauyn runamen jaz­bas­qa:

Eger memleketimizdegi bilim men ghylym­nyn, tәrbiyening qara shanyraghy sanalatyn irgeli oqu ordasynyng atauy mandayshada tóltuma tanbamyzben bәdizdelse, studentter men ústazdardyng kózi ýirenip, maqtanysh sezimin úyalatar edi. Uniyversiytetke issaparmen shetelden kelgen ghalymdar, tәjiriybe alma­sugha kelushi studentter men magistranttar, izdenushiler men doktoranttar, joghary mәr­te­beli qonaqtar runa tanbasymen bәdizdelgen mandayshadaghy jazudan qazaq últynyng jasampazdyq ruhy men adamzat mәdeniyetine qosqan erekshe ýlesi bar ekenin payymdary shýbәsiz. Álemge esik-terezemiz ashylyp, barys-kelis kóbeygen sayyn kelim-ketim she­tel­dik qonaqtyng da qarasy az emes ekeni bel­gi­li, olardyng uniyversiytet manday­shasynan ishtey әseri «bireuding mәdeniyetin paydalanghan masyl últ eken ghoy» degen týsi­nik qalyptas­pasyna kim kepil. Demek, tóltuma jazudy man­dayshagha shygharu - myndaghan jyldyq ilim-bilimindi, mәdeniyetindi jarna­malau, últtyq mýddenning saltanat qúruy. Búl - tektilerding ilimi, danalardyng ghylymy, jatty iymendiretin ruhany ses. Áriyne, búl iygilikti iydeyany Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti bastasa, basqagha da ýlgi-ónege, ghibratty is bolar edi. Aqyryndap mektepte arnayy ejelgi runa jazuy men mәdeniyetin oqytatyn pәndi de engizuge týrtki bolar edi. Ata-babanyng ruhy jelep-jeber edi. Sony­men qatar, Alash qayratkerlerining ómiri men enbegin joghary oqu oryndarynda oqy­tu­dy tiyisti dengeyde qolgha almay otyrmyz. Qazir bos maqtan kóp. Al shyn maqtanugha tiyis dý­niye­lerimiz «jabuly qazan» kýiinde qalyp túr.

-    Óte erte zamannan-aq tasqa oiyp suret salghan, balbal tastardyng negizinde mýsin ónerimen shúghyldan­ghan qazaqtyng XIX ghasyrdaghy keybir iri túlghalarynyng әli kýnge bet-bey­nesin tolyqqandy aiqynday almay otyrghan jayymyz bar. Múnyng syry nede?

- Qazaq tasty qamyrsha iylegen, tóltuma jazuy bar, órkendegen jasampaz el bolghan. Tastyng pishinin keltirip, bәdizdeu aldynda kedir-búdyryn tegisteudi jazu deydi. Óndel­gen song tasqa piship mәtinning tanbalaryn salady. Osy ýderisting tolyq dayyn boluyn «bitik» dep ataghan. Orystyng «pishu», «pechati» degeni bizding «pishuden» alynghan. Islam dini qazaq jerine alghash kelgende suret salugha tyiym salyndy. Sonyng kesirinen kóp múrany saqtay almadyq. Ejelgi dәuirdi biren-saran ghalymdar zerttep jýr. Tarihy múramyz kimge kerek? Keleshek úrpaqqa qajet. Basqa júrt­tyng aldynda úyalmay, «bizding de qúr as iship, ayaq bosatyp qana qoymay, kýlli adamzat mәde­niye­tine qosqan sýbeli ýlesimiz bar» dep kórsetuge kerek. Qazirding ózinde keybir dindi jamylghan dýmsheler ejelgi dәuirdi zertteytin ghalymdardyng sonyna týsip, kýstәnalaydy. Imperiyanyng tómpeshi ótip ketken be, әli ruhany esimizdi jiya almay, qanatymyzdy jazyp, shyn serpile almay kelemiz. Kónbis­tenip ketkenimiz sonsha, ózimizding tól tarihy­myz­gha mýlde bet búrghymyz joq. Aldynghy aq patsha, keyingi kenes ókimeti zamanynda jerimizge annan qashqan, múnnan qashqan qany búzylghan qiyq qúlaqtardy, teksizderdi qonystandyru sayasaty jýrgizildi. Qyzyl imperiya әrtýrli últtardy qazaq ishine deportasiyalap, últtyq әdet-ghúrpymyzdy, salt-sanamyzdy shayyp, tilimizdi búzugha úmtyldy. Balbal tastarymyzdyng kóbin sol tyng iygeru nauqanyn jeleu etip, jer betinen joyyp jiberdi. Arabtar suret, mýsin ónerine tyiym salghan son, qúlpytastar payda boldy. Qúlpytas - babalardyng aqparatty tastyng pishini men tanba arqyly kúpiyalap jetkizgen, yaghny qúlypqa salghan jazuy. Búryn dana qaghandar men el qorghaghan esil erlerge, danqty batyrlargha arnayy mýsin qoyyp, eskertkishke kórsetken erlikterin bayandaghan. Biyik túlghalardyng ólimine kýnning kózi óshken­dey qayghyrghan. Aspandaghy kýndi aqyldyng kýshi, ónerding tilimen jerge týsirgen.  Mongho­liya ónirinde kýnning kózi beynelengen tórýk qorghandary jii úshyrasady.

- Batyrlyqqa ýndeytin, últtyq ruhty kóteretin tasqa jazylghan jyr­larymyzdyng manyzy men mazmúny turaly aityp berseniz.

- 2-3 jyl búryn Kýltegin, Bilge qaghan, Tonú­qúq eskertkishterin kórip qayttym. Danqty qayran babalarymnyng basyna taghzym etip, Orqún ózenining jaghasynda aq qoydyng qanyn shygharyp, bir kýn, bir týn ruhymen syrlastym. Múnday jazuy bar últ - baqytty. Elimizde tayaq tastasa, ghylym doktory, professor, akademikke tiyedi. Biraq sol oqymystylar dana babalarymyzdyng qadirin bilmey, ilimin týisinbey, ghylymyna qanyqpay otyrghany ókinishti. Sol - ataq-lauazymynan at ýrketin oqymystylar men jyl sanauymyzdyng I ghasyryndaghy qayran qara shaldarymyzdy tarazygha bezbendese, dala akademikterining danalyghy, oilau qabileti, óre dengeyi basyp túratynyna mening esh kýmәnim joq.

«Ýze kók tenri asra yaghyz yer qy­lyn­tuqda ekin ara kisi oghly qylynmys. Kisi oghlunta ýze echým apam Bumyn qaghan, Istemi qaghan olur­mysh. Olurpan tórýk budunyng ilin tórýsin tuta bermis iti bermis.

Tórt bulyng qop yaghy ermis. Sý sý­le­pen tórt bulundaqy budunygh qop al­mys, qop baz qylmys, bashlyghygh yý­kýn­týrmis, tizligig sókýrmis. Ilgerý Qa­­dyr­qan yyshqa tegi, kerý Temir Qa­py­ghqa tegi qonturmys» (KTý., 1, 2.).

«Ýstinde kók aspan, astynda qonyr jer jaratylghanda, ekeuining arasynda kisi oghly qylynghan. Kisi oghylynda [bú dýniyede ómir sýrgen adamdardyng qatarynan] joghary túrghan Bumyn qaghan men Istemi qaghan atala­rym ghúmyr keshti. Tórt búryshtyng barlyghy jau edi. Tórt búryshtaghy [jaumen] soghysyp, basy baryn jýgindirgen, tizesi baryn býk­tirgen, ilgeri Qadyrqan ýstirtine deyin, keri Temir Qaqpagha deyin qondyrdy». Búl realdy dýnie jaratylghan dәuirden tikeley jýrgizgen tarihy reportajday әser qaldyrady. Múnday aqparatty saqtau men taratu, mәngi este tútu әdisi óktemsigen orys pen europa­lyqtarda ol shaqta iysi de joqtyghy qayran qaldyrady. Ókinishtisi, S.E.Malov audarma­synda osy joldardyng maghynalyq astaryn jetik týsinbegendikten, sóilemning aqparattyq mazmúny edәuir auytqyghan. Búl mәtindi oqy­ghanda boyyndy maqtanysh biylep, ruhtanaryng sózsiz. Mongholiya aimaghynda, tipti Manghystau ónirinde bóritastar men qoytastar әli saqtal­ghan. Múqiyat qarasaq, Kýltegin eskertkishining basynan da bóri beynesin angharamyz. Basqa da bitik tastarda saqtalghan. Búl - ata-babany kókke kóteru.  Qazaq tórge shygharsa da, tóbesi­ne eshkimdi shygharmaghan. Múnyng ózi batyrgha tәn jomarttyq, mәrttik minezderding nyshany. Soghys - ómir men ólimning arpalysy. Jer kólemi boyynsha әlemde toghyzynshy oryndy alamyz. Ol - babalardyng qanyme­nen bizge múra bolghan baylyq. «Dýniyening kendiginen ne payda, etiging tar bolsa» degen qalada da, dalada da azamattarymyzdy jer telimine telmirtip, jyldar boyy sandaltyp qoydyq. Qazaqta «Jaqsy әke - jaman balagha qyryq jyl azyq» degen naqyl bar. Jeri joq el - jetim. Daghdarys jahandaghy irgeli patshalyq­tardy qinap túr. Asyp-tasqan óndirisimiz bolmasa da, jerimizdegi tabighy baylyq qory arqasynda qiynshylyq kórmey kelemiz. Eger osy bastan qam qylmasaq, tabighy baylyq qorymyzdy úqsatyp, búiymgha ainaldyrudy iske jarata almasaq, onyng da tausylatyn uaqyty bolady.

- Bir әngimenizde «Qazaqtyng Mekkesi - Hantәniri boluy qajet» dep qaldynyz...

- Alataudyng әuelgi atauy - Tәnirtaq. Qytay­lar ózderine búryp «Tәnirshan» dep ataghan. Keyinirek Qytay óz mýddesine jaqyndatyp, әlemdik geografiyalyq kartagha «Tyani-Shyani» bolyp endi. Islamnyng keluine baylanysty Tәnirge baylanysty ataulardyng bәri ózgertildi. Tәnir dininde sholastikalyq soqyr senim joq, adam men tabighat arasynda­ghy ýilesimge, sәikestikke qúrylghan. Tilimizde­gi kókti júlma, sugha qoqys tastama, qúmyrs­qanyng iyleuin búzba, kýldi baspa t.t. saqtalghan tyiymdar - o bastaghy Tәnir dinining ústanym­dary. Bizdegi teolog ghalymdar búl turaly synarjaq pikirde. Tәnirtaqtyng biyik shyny - Hantәniri. Hantәniri jerdegi Qúdaydyng belgisi. Hantәnirining Qytaygha qaraghan jaghyn jergilikti qazaq Boghda tauy deydi. Onyng ete­gin­degi kóldi de Boghda dep ataydy. Bizding ejelgi qaghanatymyz dәuirlegen shaqta býgingi Qytay, Mongholiya aumaghyn mekendegen últtar men úlystar Boghda tauyna qúlshylyq etip, Boghdahangha siynatyn dәstýr bolghany - tarihy tasqa týsken aqiqat. Hantәniri men Boghda mәndes sózder. Ejelgi tilimizde «Bod», «Boghda» Tәnir, Qúday, Jaratqan degen úghym­dy bildiredi. Bodtan Budda, Boghdadan orys­tyng «Bog» sózi qalyptasqan. Tilimizdegi «bo­dan» sózin tórkindetsek, «Bod» - Tәnir, Qú­day, Jaratqan + «an» - ie = «Tәnir iye», «Qúday iye», «Jaratqan iye», auyspaly ma­ghynada «memleket iye[liginde]' degendi bildiredi. Týsindirme sózdikti qúrastyrushy­lardyng «bodan» úghymyn «erkinen aiyryl­ghan, qúl» maghynasymen egizdeui qisyngha mýl­dem kelmeytin, qate payymdau. Orystyng «poddannyi» sózi «bodan» atauynan alyn­ghan. Mongholiyadaghy Bes Boghda tauy atauynyng maghynasy da osyghan sayady. Qazaq «Tәnirinning qúdiretin kórem desen, taugha bar» dep beker aitpaghan. Tәnirlik senimning kanondary qazaqtyng ómir sýru daghdysyna sinip ketken. Ejelgi dәuirde Hantәniri iysi tórýkting siyna­tyn qasiyetti oryny bolghan. Qazaqtyng әkim­shilik-aumaqtyq jýieleui boyynsha ýsh jýzi - úly [biyik] jýz, orta jýz, kishi jýz osy Han­tә­nirine baylanysty belgilengen. Hantәnirining ainalasyndaghy qazaqtar - úly jýz, onan arghysy - orta jýz, shettegisi - kishi jýz.

- «Nauryz» sózin «Úlystyng úly kýni», «Úlys kýni» dep ózgertu jóninde bastama kóterip jýrsiz. Álem­ning kóptegen eli osy meyramdy toylaydy. «Nauryz» - solardyng kópshiligine ortaq sóz. Sizding basta­manyz - jahandyq ataudan bas tartu emes pe?

- Sóz - magiya. Eger ózimizde bardy men­sinbey, ózge júrttyng sózin qoldansaq, sol elding mәdeniyetin qabyldaghan bolamyz. Jyldyng basy sanalatyn meyramdy ejelden qazaq «Úlystyng úly kýni» deydi. Parsynyng «Nauryz» atauyn qazaqqa kelgenge deyin de júrtymyz jyl basy retinde toylaghan. Óit­keni kóshpeli qazaq tirshiligi: jaz - jaylau, kýz - kýzeu, qys - qystau, kóktem - kókteu, jyl­dyng tórt mezgilin ekologiyalyq tiyimdi payda­langhan. Kóshpeli ómir salty tabighatpen qo­yyn­­das tirshilik etken son, aspan denelerining syryn óte-móte qanyq bildi. Dala astronom­dary aspan denelerining qozghalysyn jiti baqylap, ómirde tәjiriybeden týigen tújy­ry­myna sýiendi. Halyq esepshilerining «Ýrker ýiden kórinse, ýsh ay toqsan qysyng bar, el jatqanda Ýrker jambasqa kelse, jaz shyqpa­ghanda nesi bar», «tolghan ay túrsa ýrkerge qarsy qarap, qys týser shaqyrayyp, boran sabap», «qystyng sony jeti toghys, kóktem basy bes toghys» degen siyaqty mәtel­der soghan aighaq. Aspan shamshyraqtaryn qasiyettep úl-qyzdaryna at qoydy: Kýnsúlu, Aysúlu, Júl­dyz, Ayjaryq, Aybek, Sholpan, Bolpan t.t. «Úl[y]t», «Úlys» úghymy bizding ejelgi totem­dik nanym-senimimizden qalyp­tasqan bórilik dәuirden bastau alady. Tәuel­sizdikpen birge tól meyramymyzdy qayta janghyrttyq. En­de­she, kez kelgen saladaghy tóltuma ataulary­myzdy qaytaruymyz qajet. Últtyng derbes­tigin, ereksheligin bildiretin barlyq manyzdy elementter: amandasudan bastap, aty-jónimizdi resmy dúrys tanbalau, memle­kettik rәmizdik maghynasy bar atributqa deyingi kilt­ti sózder baghzydan jetken tóltuma atau­dan qúraluy tiyis. Búl bizding órkeniyetimiz­di, mәdeniyetimizdi, jasampazdyghymyzdy, mem­le­ket bolghanymyzdy kuәlikke tartyp, dәleldeytin - osynday bayyrghy ataulary­myz. Endi tól ataularymyz úmyt qalyp, shetten kelgen sózderdi paydalanyp jýrmiz. Ahmet Baytúrsynúlynyng «Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady» deuinde gәp bar. Zady, búl - terminolog ghalymdardyng qate­ligi. Terminkomda júmys isteytin ghalymdar­dyng kәsiby biliksizdigi men óresizdiginen últtyq mýddemizge núqsan keletin kemshilikter jibe­rildi. «Nauryz» sózi bizge parsydan endi. Parsylar bolmasa, qazaq osy toydy toyla­mas pa edi?! Jalpy, eurosentristik oqymys­tylardyng qazaqqa tәn qúndylyqty qaraday qyzghanyp, parsygha búratyn auruy bar. Búl bizding dúshpandarymyzdyng sayasy mýddesine oray, ghylymdy qoljaulyq etui. Kenes Odaghynyng ghylymy mektebinen ósken qazaq ghalymdary da orysqa jaltaqtap, solqyl­daqtyq tanytatyn әdetinen әli janylghan joq. Esikten tabylghan Altyn Adamdy, onyng janyndaghy kýmis tostaghandaghy jazudy da «betkeústar óz bilgishterimiz» parsynyki dep, qazaqqa qighysy kelmey biraz tulaghany esten ketpeydi. «Úlystyng úly kýni» degen meyra­m­nyng atauyn qazaqta bilmeytin jan joq. Memlekettik biylik uystan shyghyp ketken dәuirde «Úlystyng úly kýni» dep resmy toy­laugha erik bermegeni - týsinikti jayt. Kenes ókimeti túsynda últshyldyqpen baylanys­tyrdy, tipti, «diny meyram» dep tyiym salghany da mәlim ghoy. Búhar jyrau babamyz: «Jar basyna ýy tikpe, dauyl soqsa, ýy keter; Jatqa tizgin bermeniz, jalamenen bas keter» demedi me?! Últtyng meyramy týgil, qazaqtyng ary bolghan altyn basty azamattarymyz naqaqtan-naqaq atylyp, asylyp, abaqtygha toghytyldy, milliondaghan beykýnә jandar ashtan qatyrylyp, sýiegi kómusiz, dalada shashylyp qalghany - Búhar babamyz aitqan­day, biylikting tizginin jatqa ústatqannyng kesi­ri. Óz biyligimiz ózimizden susyghan dәuirde qasiyet tútqan kiyemizding bәrinen aiyryldyq. Endi sol olqylyqtyng ornyn toltyryp, óshkenimiz janyp, joghaltqan asyl qazyna­myzdy týgendeu ýstindemiz. Búl alauyzdyqtan tapqan tarihtyng bizge bergen ashy sabaghy. Sondyqtan ony әlsin-әli qymyz piskendey qaytalap, buyn-buyn óskeleng úrpaqqa tәlim-tәrbie bolu ýshin eske týsirip túru paryz.

- Ejelgi jazbalarymyzdan «Úlys kýnine» baylanysty qanday da bir tyng derekterdi kezdestire aldynyz ba?

- Mynanday jaghdaydy eskeruimiz qajet. Osy uaqytqa deyin bizge jetken tas bitikter týgel emes, biraq júrnaghy qaldy. Últtyq iydeologiyamyzdy aiqyndaytyn kóptegen jәdiger dýniyeler joyylghan. Orta ghasyrda arabtyng әskerbasy әl-Mýslim Kuteyba qazirgi qazaqtyng jerinen bastap, Qashqargha deyingi aralyqtaghy tas bitikterdi myndaghan qolmen birneshe jyl qatarynan typ-typyl etip qúrtty. Óitkeni mang dala tas bitikterge toly bolatyn. Búl kóshpeli qazaqtyng sayasy sanasy men azamattyq ústanymyn, otanshy­ldyq sezimin tәrbiyeleytin qasiyetti qúral edi. Úshqan qústyng qanaty talatyn úshy-qiyrsyz aumaqta tas bitikten túratyn dala kitaphanasy qazaqtan basqa jer betinde salystyrarlyq birde-bir halyqta bolghan joq. Ol - tek kitaphana ghana emes, әri múra­ghatymyz, әri múrajayymyz edi. Tas bitikterge jer tarpy­ghan túlparmen seyil qúryp, kózben kórip, oqyghan-toqyghanyn qolmen ústap, sol kezding oghylandary babalardyng alaqanynyng taby qalghan kiyesin boyyna sinirip, ruhtanyp qaytatyn. Dala memleketining óz zany bar. Kim bolsa, soghan bitik tastyng júmysymen ainalysugha rúqsat berilmegen. Tek abyzdar ghana últtyq mýdde túrghysynan sýzgiden ótken shynayy aqparatty jazu-syzumen shúghyldan­ghan. Jazu degendi erekshe qaster tútqan, qasiyet sanaghan. Qazir kitap taralymmen dý­ken sórelerinde túrady. Qalaghan kitabyndy jata-jastana oquyna, qúlaghyna tyghyp qoyyp tyndauyna tolyq mýmkindik bar. Ol kezde tas bitikke arnayy óz ayaghynmen baruyng kerek-túghyn. Sol tas bitikten býgingi qaghaz kitap, zamanauy elektrondy núsqasyna deyin adamzat mәdeniyeti damudyng evolusiyalyq úzaq jolynan ótti. Aqparatty taratyp jәne saqtaytyn qúraldyng satylap sapalyq ósui tehnologiyalyq jasampazdyqqa baylanysty. Demek, búl saladaghy zamanauy tehnologiyalyq jetistikting bas túghyry - tas bitik, yaky tas kitap ekenin úmytpaghan lazym. Álemdegi ilki jazu­lardyng biri de sol - bizding runa tanbalarymen bәdizdelgen. Tarihyn tasqa jazghan elding úrpaghymyz. Alayda IX-X ghasyrlarda dәuir­lep túrghan qaghanatymyzdyng sayasy daghda­rysqa týskeni mәlim. Dәl osy kóshpeli qagha­nat­tyng osal túsyn sәtti paydalanghan arab­tar shapqynshylyghy ayausyz boldy. Qazaq dala­syna arabtardyng islam dinin engizui - tasqa jazylghan ghajayyp eskertkish­te­rimiz ben múralarymyzdy joy, tóltuma runa tanbasy­men sauattanghandardy birin qaldyr­may qyrghyngha úshyratumen jýzege asty. Bәlkim, Talas boyynan tabylghan runika tanbasymen bәdizdelgen on tas bitik - әl-Mýslim Kuteyba­nyng joryghy kezinde kózge týspey, qaltarysta qalyp qoyghan, Qúdaydyng bizge jasaghan syiy bolar. Jәdigerding taghy biri - Qazaqstannyng brendi sanalatyn, bizding jyl sanauymyzdan búrynghy V ghasyrdaghy tarihi-arheologiyalyq siyrek qúndylyq - Esikten tabylghan Altyn Adam janyndaghy kýmis tostaghandaghy jazu. Jer-ana qoynyna jasyrylghan baghzy eskert­kish qazynamyz әli talayy tabylary shýbәsiz. Arabtyng ayaghy tiymegen ata-babamyzdyng qonystanghan mekeni býgingi Mongholiya ónirin­de aspan asty, jer ýstinde myndaghan jyl boyy jel-qúzdyng ótinde túryp syry ketse de, synyn joghalt­paghan tas bitikterimiz ben mýsin ónerimiz túnyp túr. Bumyn qaghan, Istemi qaghan, Bilge qaghan, Kýltegin, Tonúqúq, Móde qaghan, Attila [Attyly], t.b. mәngi tasqa jazylghan qany taza tórýk danalary ruhynyng aldynda taghzym etip, kóshe, danghyl, gýlzar, eskertkish mýsinin ornatugha, derekti, kórkem filimder, bóbek­terge arnalghan mulitfilim dayyndaugha aqyl shirkin jetpey otyr. Sol bayaghy jat júrttyng auyzgha salyp bergen XV ghasyrda memleketin qayta tiktegen Qazaq handyghynan tarihyn bastaudy әiteuir, janylmay toty qústay qaytalap keledi. Búl - Qazaqstanda tarihy sananyng sauyghu qúbylysy tasbaqanyng jýri­sindey bayau qozghaluyna dәlel. «Úlystyng úly kýni» degen tirkesti qazaqtan ózge birde-bir tórýktildes elderden kezdestirmeysiz. Jer jýzindegi alghashqy jazulardyng biregeyi ru­nika desek, sol «runika» sózining shyghuy «ru», «úlys» úghymdarymen astasady. Qazaqtyng rulyq tanbalary bichik, yaky jazu әripterining bir parasy. Osy rulyq tanbalar orystyn, kóptegen Europa elderining geralidikasyna negiz bolghanyn da bilip qoyghan jón. Rulardyng konfederasiyasy - úlys. Úlystyng úly kýni - kishigirim rulyq memleketterding biriguining simvoly. Ahmet Baytúrsynúly bizding әdeby tilimizdi qalpyna keltiruge ólsheusiz ýles qosty. Ahannyng qazaq terminologiyasyna sinirgen enbegi ýshin altynnan eskertkish qoysa da, artyqtyq etpeydi. Basqa júrttar bizdi «millәt» dep jazyp, osy ataudy sózdik qorjynymyzgha engizuge baryn saldy. Sol dәuirdegi әdeby tilding ózinde arab-parsy sóz­deri miday aralasyp, tórýktik sózdik qorymyzdyng berekesi qashty. Ahang til taza­ly­ghy men mәdeniyetine barynsha kónil bóldi. Ol «millәttyn» ornyna ózimizding «úlyt», «úlys» atauyn sózdik qorymyzgha qay­ta ora­l­t­ty. Imperiya óz mýddesi túrghy­synan әlipbiydi ózgertkende singarmonizm zandylyghy bo­yyn­sha jazylatyn «úlyt» sózinen «y» dy­bysyn alyp tastap, onyng aitylu әuezdiligin búz­dy. Óktem imperiya Ahmetter sheyit bol­ghan song orfografiyany qayta-qayta ózgertip, qazaq tilin aqsatugha tyrysty. Tildegi әuez ben әuendi alyp tastau arqyly adamnyng psiholo­giyasyna keri әser tudyryp, qazaq sózining energetikalyq quatyn solghyndatu sayasaty jýrgizildi. Bórining úluy negizinde tuyndaghan «úlyt» pen «úlys» atauy bir-birine mәndes sinoniym. Biz - «dala seri­sinin» qaysarlyghy men aqyldylyghyna, mәrttigi men shydam­dy­lyghyna, sezimtaldyghy men tabandylyghyna, iyisshildigi men tistegenin júlyp alatyn joyqyn kýshine eliktegenbiz, osy minezderin boyymyzgha sinirgenbiz. Sebebi tórt týlik mal sharuashylyghyn kәsip etken kóshpeli qazaqtyng bóri eng basty oppo­nenti. Sondyqtan bizding júrt bórini әbden zerttegen. Sonan da bolar, bóri bizding totem­dik-atamyz. Úlysu degen úghym bar. Úyalas qasqyrlar әldebir qauip-qater tóngende, úzaq sapargha shyghar aldynda úlyp, úyalastaryn shaqyrady. «Úlys» sózining ekinshi maghynasy birigu degendi bildiredi.

Nauryz aiyn tas bitikte «Ilki ai», yaghny «Birinshi ai» dep atady.

Úlystyng úly kýnining qoghamdyq-әleumet­tik manyzy - kóshpeli el tabighattyng qatal syny auyr qystan song úlan-ghayyr aumaqtaghy shashyla qonghan rulardyng bir-birimen quanysa qauyshuy, mәre-sәre bop kórisui, tútastyghy men tatulyghy, jarastyghy men yq­pal­dastyghynyng rәmizindey atauly meyram. Búl úlysu - Euraziya kenistigin mekendegen tili men dýniyetanymy, salt-sanasy men dәstýri ortaq rulardyng konfederasiyasyna negiz bolghan, yaghny Qazaq etnosynyng birtútastyghyn aiqyndaghan este joq óte ejelgi dәuirden syr shertetin qasiyetti kýn. Qazaq bir-birine búl kýni tilek bildirgende: «Úlys ong bolsyn, aq mol bolsyn!» - dep úrandaydy.

Etnograftarymyz naq osy kýnge qatysty qanshama últtyq rәsimderdi hatqa týsirdi. Degenmen olardyng ejelgi grafikamyzdy bilmeytindigi «úlys» úghymyn taldaugha keder­gisin tiygizdi. Sonday-aq biz «nauryz kóje» dep jýrgen últtyq taghamymyzdyng negizgi atauy - tileu kóje. Asty isher sәtte «niyet etilgen tilekter qabyl bolady» degen senim bolghan. Tileu kójege qosylatyn jeti týrli dәmning ózindik filosofiyasy bar. Tirshilikting eng kishkentay belgisi jasushadan bastap, kók pen jerge deyin jeti qabattan túrady. Jeti atagha deyin qyz alyspaghandyqtan, últymyzda qan aurulary kezdespeydi. Genofondymyz myqty. Demek, jeti sany tabighat zandyly­ghy­na negizdelgen. Búl meyramnyng filoso­fiya­lyq-dýniyetanymdyq, etnomәdeny tәr­biye­lik, ekojýiemen ýilesimdilik qyryn kórsetedi, ómirshendigin әigileydi. Sonyng ayasynda últtyq ónerimiz ben oiyndarymyz oryn alady.

P.S.

Amanqos Mektep-tegi - ghúmyryn qazaq ghylymyna sarqa arnaghan eren túlgha. Ghalymnyng óreli tanymyn, ózindik jazu-aytu órnegin búzbastan, zertteushining auzynan shyqqan «tórýk», «bichik» tәrizdi sózderdi oqyrman qauymgha qaz-qalpynda berudi jón kórdik.

Avtor: Arman ÁUBÁKIR

«Alash ainasy» gazeti