Ghaypen Beyisov 1921 jyly Atyrau (búrynghy Guriev) oblysy, Mahambet (búrynghy Baqsay) audanyna qarasty Talqayrang auylynda dýniyege kelgen. On segiz jasynda partiya mýsheligine kandidattyqa qabyldanyp, Baqsay audandyq partiya komiytetinde júmys jasaydy, әskerge alynyp, uchiliyshege oqugha jiberiledi.

1941 jyly Qyzyl Armiya qataryna alynyp, 15-shi qyrkýiekte Ukrainadaghy Lohovisa qalasynyng manyndaghy úrysta auyr jaralanyp, nemis fashisterining qolyna týsip, birneshe ailar boyy lageri azabyn bastan keship Týrkistan Últtyq komiytetine júmysqa alynady. Soghys jyldarynda Vermahtynyng Jogharghy Bas komandovaniyesining Týrkistan nasihat bólimining әskery fototilshisi bolyp qyzmet atqaryp, shygharmashylyqpen ainalysqan. 1945 jyly legionerlerding qashuyn úiymdastyrdy degen sezikpen Gh.Beyisov, H.Abdulliyn, Zakirov, E.Qaldybaev tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgen. Búl kezende kenes armiyasynyng qarqyndy shabuylynan qaymyqan nemis-fashistteri shapshang sheginude bolatyn. Taghdyrlaryna qaray ýkim oryndalar týninde týrme kýzetshileri qashyp ketip, búlar aman qalady. Nemis týrmesinen bosaghan song Qyzyl Armiya qataryna qabyldanyp, 1946 jyly әsker qatarynan bosap elge oralghan  Gh. Beyisov 1946 jyly RKFSR Qylmys zanynyng 58-1b babyna sәikes «halyq jauy» retinde 10 jyl bas bostandyghynan aiyrylyp, atyshuly Sibir, Steplag, Karlagtyng tozaq ómirin bastan keship, 1956 jyly bosaydy. Odan keyingi jyldary Atyrau, Manghystau oblystarynyng kәsiporyndarynda injener qyzmetin atqaryp, zeynetkerlikke shyqqan. Tek 60 jyldan keyin Qazaqstan Respublikasynyng Bas Áskery Prokraturasynyng № 12/3-06(R) 2006 jyldyng 24 sәuirdegi qorytyndysymen aqtalyp, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany mәrtebesin alghan. Sol qortyndysymen birge Últtyq Qauipsizdik Komiyteti arhiyvinde saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosuretin qosa alghan. 2007 jyldyng 8 mamyr kýni   baqigha ozdy.

...1944 jyly Berlin baspasynan Ghaypen Beyisovtyng «Búlbúldyng ýni» atty kitapshasy ýsh tilde basylyp shyqqan. Qazaqshasy latyn gharipimen basylghan.

Kitapshanyng orysshasy «Golos soloveya», al nemisshesi «Dinahtigali» ataularymen belgili boldy.

Ýsh tilde shyqqan kitabynda «Búlbúldyng ýni», «Ananyng qamqorlyghyn úmytpa», «Jauyngerding kýndelik dәpterinen ýzindi», «Ana», «Jaralanghan jýrek», «Demalysta» atty qadau-qadau әngimeleri basylghan. Búl kitap nemis armiyasy basshylyghynyng sayasiy-tәrbie baghyttaghy tapsyrysy boyynsha shygharylghanmen, kitapshada kenes ókimetine qarsy birde-bir sóz joq ekendigin, oqyghan jangha aiqyn da naqty bilinip túrghany. Ángimelerding barlyghy Otangha, tughan jerge degen saghynysh lebi esip túratynymen qúndy demekpiz.

«Búlbúldyng ýni» atty әngimesining eng ózekti de negizgi oiy – Bostandyq, Azattyq.

***

Kópshilik qauymgha osy atalghan kitapshadaghy әngimelerding biri «Búlbúldyng ýni» әngimesin tolyq kýiinde tanystyrudy jón kórdim.

«Búlbúldyng ýni»

Qúlazyghan sary dala, әlem týzi aisyz, júldyzsyz, qap-qara qara-týnek sekildenip, qara jerdi túnshyqtyryp, qayystyra basqan qara túman. Ómir boyy betine kýn sәulesi týspegen sary dalanyng asqar taulary, qara búlt jamylyp, túmshalaghan zor denesin kótere almay, tau bolyp jaralanghanyna nazalanyp túrghan siyaqty.

Qayghynyng qara túmanyna taptalghan, týri ólik siyaqtanyp, súlap jatqan sary dalada qasiretting kýnirengen ashy ýni shyghady. Sol kýnirengen ýnning ishinen sayraghan jalghyz búlbúldyng ýni estiledi. Búlbúldyng ýninen shyqqan saz – kýn sәulesin kólegeylep túrghan qara týnekke qarghys oqyp, ol sәulege ómir boyy ghashyqtyghyn bildirgen saz.

Búlbúl ghashyq bolghan, búlbúl ýmit etken sәulesinen tamyry qurap quarghaly túrghan sary dala, ólimnen keri sheginip, ómirden ýmit etedi de, búlbúldyng ýmit etken jaghyna oda qaraydy. Ol búlbúl, bir ózi gýlsiz ómir sýre almaydy, biraq, myna qara túmannan әue әlemi arylyp, múng sәulesi týse qalsa, ómir boyy qúlpyryp, qyzghaldaq ósip, sheshek beretin jynys toghayynyng ishinde túr. Úshayyn dese qanaty joq, jýreyin dese qalyng temir tiken tabanyna qadalyp, ayaqtary jara bolghan, býitip qorlyqty bir kórse, qara túmannan adasyp, qayda bararyn bilmey, ketetin jol taba almay, qorlyqty eki kórdi.

Búl bylay túrsyn, ejelgi ata dúshpany, ómir boyy tartyspen ótkizgen kýndesi japalaqtar ayaghyn qiya bastyrmady. Baqytsyz ómirding qarmaghyna ilinip, qas jauynan qara ýzip kete almaghan búlbúl, әrbir aghashtyng bútasyna qonyp, әrbir aghashtyng tasasyna tyghylyp, sayray berdi. Jalghyzdyqtan  zaryqqan, dauysy qarlyqqan bishara, ashtyqtan kózi qarauytyp, bir taldyng týbine jata ketip edi, kóz aldyna әlde nemeler elestep, tanshy almay jatqanda qúlaghyna «Tughan el», «Bostandyq» degen yzyng estildi.

Sol uaqytta, ýlpildegen jýrek auzynan shyghyp kete jazdaghanday quanyp, jatqan jerinen atyp týregeldi. Jana ghana ómir men ólimdi jenistire almay jatqan bishara, «ólim» degen oiyn qara týlkining ishine audara saldy da, kónildi shattyqqa bólenip, tasqan dariyaday tasyp, dertti denesi jadyrap qayrat bitip, gýl-gýl jaynay bastady.

«Búl ómirde basymnan ketpegen sor, sen endi, men týgil, myna qúlazyghan sary daladan da ketti» degendey, bir eki ret qatty-qatty silkinip qalyp edi, ýstindegi tozandy jýnderi úshyp, jýni janaryp, qúiqyljyp qúlpyra ketti.

Ua, shirkin qanat bitip, kókke órlep úshar ma em, tughan elimning salqyn jelin toyghanymsha jútar ma, bostandyqqa jetip, emin-erkin sanqyldaghan dausymdy әlemge estirtip sayrarma em, eger osy oiyma jetsem, dýniyege kelgen jan iyesinen menen baqytty jan bolmas edi-au!... dedi de janaghy ýn shyqqan jaqqa taghy da qarady. Bir emes birneshe jalyqpastan, sharshamastan kózin audarmastan qarady. Dýnie әleminde joqty izdep tabam degen, kórem degen kónili týsti de, ýmitin sóndirgendey búrynghydan da әri sayray berdi. Onyng syry sonday nәzik, sonday tәtti. Onyng ýnin estigen, qúlazyghan sary dalanyng topyraghy borandady da tyna qaldy. Óli jan sekildenip ólim qúshaghynda jatqan sary dalanyng jýregine qan jýgirip, basyn kótergendey onyng ýnin asqar taulardyng jaqpar tastary sýisinip tyndap, basyn iyzegendey boldy.

«Pa, shirkin búl ne etken tәtti ýn edi», dep, tyndaghan dýniyening kýbirinen, onyng qas dúshpany bolghan japalaqtar selk ete týsti. Búl ýndi estip seziktengen, kóre almaghan kóp dúshpan shabuyl jasady. Búghan shabuyl jasap, jalghyzdyng ýnin óshirelik degendey, qara qarghalar da barqylday bastady. Biraq, búlbúl nayzadan ótkir tilimen shanyshqylap, manayyna jolatpady. Óstip, qas jauymen alysyp túrghanda «Bostandyq» degen ýn taghy da estildi. Sol kezde, búlbúl keudesine tynnan jýrek salghanday, qúighyltyp úsha jóneldi.

Ústay almaghan japalaqtar ne isterin bilmey seng úrghan balyqtay soqtyghysty. Mine, osy uaqytta, býkil әlem kenistigine atyp kele jatqan altyn tannyng sәulesi kóz aldyna elestedi de biyik aspanmen talasqan zәulim bәiterekting basyna shyghyp, qonyp otyryp, sol tangha kóz saldy. Tang әli alys, alys ta bolsa ýmit kýshti, sýigen jýrekting syryn syrtqa shygharyp kele jatqan tannyng syryn qúiqyljyta, tamyljyta, jeldirte, jelpindire jyrlap otyr edi. Sary dalany ómir baqy meken etken qara túmandy yghystyra, altyn tandy beri qaray sýirep, qanattary kýnge shaghylysyp kele jatqan birneshe súnqarlardy kórdi. Olargha sýisine qarap: «Oy tamasha-ay!» - dedi, bar yqylas niyetimen. – Dýniyede kýnnen ýlken zat joq deushi edi, shoqtanyp túrghan qyran súnqarlar kýnnen de ýlken kórinedi. «Ómirsiz bar taghdyry kýnde, kýnsiz ómir taghdyry sheshilmeydi, degen ghylymy zertteuler de bekerge úqsap, tek qiyal siyaqtanady, ómirding anyq iyesi dýniyege jana kele jatyr eken ghoy» - dedi, ishinen. «Biraq, kýnning sәulesi, onyng iyesi, qyran súnqarlar әli alysta, degenmen»... dedi de quanghanynan sary daladan jón súrady. Sol uaqytta kónili bosap, qolyn sozyp, omyrauyn ashqanday, sary dala minutine birneshe ret qúbylyp, quanghannyng belgisin bildirgendey boldy. Múny kórgen bishara búlbúldyng quanghanynan jýregi auzynan shyghyp kete jazdady.

Yrghala soqqan samal jelding lebinen búlbúldyng qúlaghyna taghy da «Tughan el», «Azattyq» degen dauys estildi. Sol dauys taghy da shyghar ma eken dep, qúlaghyn tosyp edi, az tynystan keyin «Tughan el», «Týrkistan» degen ýndi estisimen, ar jaghynyng nemen tynuynda isi bolmay «Tughan el – Týrkistanym!» - dep jyryn soza jóneldi.

Sol uaqytta sary dala basyn bir kóterip, «әli qyran súnqarlar kelmegen eken ghoy, asyqpayyn» degendey, týrli júpar iyisti gýlderdi aghyta bastady. Qabaghyn qars jauyp, ólim tónip mýlgigen asqar taular da bir ret silkinip, basyndaghy mәngi múz qarlardy jyljytyp, basynan tómen týsire bastady.

Sol uaqytta, osynyng bәrine kóz salyp otyrghan zәulim bәiterekting basyndaghy búlbúl:

«Saghyndym sarghayghan tughan el,

Sogha kór shyghystan samal jel,

Bir habar ózinnen ala almay,

Synghaly qayysty bizding bel», - dep jyryn bastady da - «IYә, zarly kýiding ishinde bolghan sherli Týrkistan, endi sen de baqytty, saltanatty elding besigi, shattyq jyr shyghatyn kýiding keni bolarsyn-au asyqpa!... Anau altyn tannyng sәulesi jaqyn» - dedi, masattanyp. Sәl tynghanda búlbúl, terekting týbine týri tym jaman, ózi jýdep sharshaghan bir japalaq kelip, «Ey, shyraghym! Kóz jetpes biyikte otyr ekensin, ne kórdin, ne bildin?» - dep súrady.

«Ya... súqsúrlar, men senderge qashan «shyraghyng bolyp em! Qansha aldaugha týsirip ústaghyng kelse de, men qoldaryna týspespin, men senderge kóktegi qol jetpes aimen birdeymin, mening sózim – men siyaqty milliondardyng sózi, mening jyrym – men siyaqty milliondardyng jyry, joghal qasymnan!... Bizge de kýn tuar, sonda sanasarmyn!» - dedi yzaly búlbúl.

Sol mezgilde әlgi japalaq betindegi perdesin týsirip tastap, yrghyp, terekting basyna shyqty. Sol kezde, eki bishara mauqyn basqansha qúshaqtasyp, bir tynyghyp әngimege kirdi. Qart búlbúl shydamastan onyng qaydan kelgenin, ne istegenin, ne kórgenin, jany tynym tappay, tyghyrshyp súrap otyr.

«Men kelgeli biraz uaqyt boldy, men sender ýshin janymdy otqa da, sugha da salyp, kórgen beynetime razy bolyp, ejelgi dúshpannyng bet perdesin paydalanyp senderge jettim. Keshikpey bostandyqtyng tany atpaq, saghynghan elindi, sarghayyp kýtken jerindi әli-aq kóresin!» - dedi jas búlbúl. Tyndap otyrghan qasiretti qart búlbúl onyng sózin bólip: «IYә, bostandyq, bostandyq ... jaryq tan... ózimning de qúlaghyma ótken kýni estilip sharshamastan, talmastan, jalyqpastan jyrlaghanmyn», - dedi.

- Toqta, sabyr et, «sabyrdyng týbi sary altyn» - degen. Bostandyqtyng tany atpaq..., sender bilmeysinder, óitkeni senderge belgisiz... Mine bilulering kerek, mening mindetim: senderge týsindirmek... anau tang sәulesin kórding be?...

- IYә, tang kýlimdep belgi beretin siyaqty. Olay bolsa, sening mindeting ózing siyaqtylargha týsindiru. Biraq, dúshpan bilip qalyp jýrmesin, jarayma! Tek berik bol!

Búlar kónildegi syrlaryn aitsyn degendey sumandap soghyp túrghan jyndy jel de tyna qaldy. «Shyraghym, kelgen jaghynda ne bar, sony aitshy» - dedi, estigenshe mazasyzdanyp qart búlbúl.

- Mening kórgenim, mening bilgenim, bizding qyran súnqarlardyng tomaghasyn bosatysymen dúshpandy ilgenin kórgeninde, oqsha zulap úshqanyn kórgeninde, olardyng denesine oq darymay, emin-erkin kók jýzinde qalyqtaghanyn kórgeninde, tóbeng kókke jetkendey bolady. Olardyng kóktegi qiquyna shyday almay, jandaryn qayda qoyaryn bilmey, arsalaqtap, jylgha-jylghamen zytyp jýrgen, qara jer qoynyn ashpay qoyghan son, kiretin tesik taba almay sasqalaqtap, ólim aldynda jan talasyp, sumang qaghyp jýrgen súr jylandardy kórdim – dedi jas búlbúl.

Ómirge kelip kórmegen búl siyaqty úly iske býiiri qyzyp, qart búlbúl qanatyn qomdap, ózin sol tartystyng ishindegidey sanady ma qaytti? Ózi әlgi aitqan súnqarlar qúsap, quanghanynan ba, qúilyghyp ózin-ózi ústay almay, bir ainalyp úshyp kelip, saghynghan jýregin basayyn degendey:

Tughan el ósken taularym,

Qúlpyrghan jemisti baularym.

Saghynghan kóz jasym kól bolyp,

Kóbeyip shet jerde jaularym... – dep jyrlady.

Onyng búl dauysy әlde qayda janghyryp shygha bastady. Sol kezde aidalagha kózderin salyp edi, sary dalany siberlene basqan qalyng túman kózine kórindi. Qart búlbúl mazasyzdanyp: «Myna sary dalany taghy da túman basqany nesi?» - dedi qayghyryp.

«Áli erte, qajyrly, tózimdi bol, әli tózimdilik kerek, túmannyng sheti alys emes, әli-aq serpiler, tang jaryghy da tez arada jeter. Ýnsiz ómir baqy kóni jibimey qayghyrghan, ómir baqy ýnsiz quarghan sary dalanyng da meyirimi qanyp, altyn tannyng sәulesine bólenip, kilemning týrindey týrlenetin alysta emes» - dedi jas búlbúl.

Ekeui saghynghan jýregin basu ýshin zarly dauyspen:

Saghyndym kóp uaqyttan tughan elim,

Aldymnan nege soqpaydy samal jelim.

Qúsa bop shet jerlerde men qarlaymyn,

Kim tabar jaralanghan jýrek emin, - dep jyryn úzata berdi.

«Osy ýnimiz tughan elge estilsin, osy kýnimiz mәngi óshpeytin baqytqa aiqassyn!» - dep tilek tiledi.

Aqqaly Ahmet  

H. Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau uniyversiyteti, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz