Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3380 0 pikir 8 Shilde, 2009 saghat 08:42

Farida BYQAY. QAShYR QALAY TERENKÓL ATANDY?

Osydan segiz-toghyz jyl bú­ryn maghan Mýkash Jaman­balinov aqsaqal habarlasyp:
- Ou, qyzym, sýiinshi, әlgi Terenkól bolystyghynyng mórin taptym! Tez jet! - degen. Apyl-ghúpyl kiyinip, jýgirip jetkenimde, Mýkash ata sarghayghan qaghazdaryn aqtaryp, birtýrli qobaljyp otyr eken.

Osydan segiz-toghyz jyl bú­ryn maghan Mýkash Jaman­balinov aqsaqal habarlasyp:
- Ou, qyzym, sýiinshi, әlgi Terenkól bolystyghynyng mórin taptym! Tez jet! - degen. Apyl-ghúpyl kiyinip, jýgirip jetkenimde, Mýkash ata sarghayghan qaghazdaryn aqtaryp, birtýrli qobaljyp otyr eken.
- Ákem marqúm Mýbarak Uәliyúly diny bilimi teren, medre­sede sabaq bergen molda bolghan adam edi. Qazaq balasynyng basy­na tóngen qughyn-sýrginning zar­dabyn tartyp, nebәri 37 jasynda ólip ketti. Qauken әjemizding ai­tuynsha, ishinde arab, latyn әrip­terimen jazghan qoljazbalary, jer-su ataulary jazylghan eski geografiyalyq kartalarymyz, eki-ýsh dóngelek mór, bir tórtkýl mór, kóptegen kitapshalar salyn­ghan sandyqty týn ishinde әkeydi jerlegen son-aq, ziratynyng ba­syna aparyp birge kómedi. Áje­miz­ding bizge aityp ketken osy bir amanat sózi ómir boyy jýregimde jýrdi. Qaytsem әkemning ziratyn tabamyn degen oy mazalay berdi. Qughyn-sýrgin jyldarynyng nәu­betinen seskenip qalghan ýlkender jaghy bizge ziyany tiyedi dedi  me, atylghandardyng ziraty qay jerde jatqandaryn da aityp ketpedi.  Sodan әrkimderden súrastyryp jýrip, әkemdi jerlegen jerdi al­pys jylday uaqyt ótkende izdep taptym-au aqyry. Aghayyn-tuys, bauyrlardy jinap as berdik. Ájemning aitqany esimizge týsip, el aqsaqaldary bar,  mәiitti  qaz­balamay, ziratty ainalasyn te­rendey qazyp jýrip, әlgi temir san­dyqty tauyp aldyq. San­dyqtyng ishinde kitaptar da, mór­ler de, barlyghy da saqtalypty. Dóngelek jәne tórtkýl mórler ba­sylghan qaghazdar sol kýiinde qa­lypty. Endi mórler jayyna toq­talayyn, mine, qarap al ózin,- dep  qolyma ústatty. Qolyma alyp qarasam, shynynda da, mór­lerding tanbasy basylghan sheji­reli qa­ghazda arabsha jazular bar eken. Mý­kash ata búl mórde "Tór­tinshi auyl, Terenkól bolysy, Pav­lo­dar uezi, Semey guberniyasy" degen jazu bar dep týsindirdi. Yaghni, búl bizding qazirgi Qashyr atalyp túrghan audanymyzdyng әuelden kele jatqan atauy kórinedi.
- Ákem medresede ústazdyq  etip, is-qaghazdaryn jýrgizdi. Mar­qúm sandyq toly qaghazdaryn ózim­men birge kóminder dep beker ait­qan joq qoy. Ol da óz әkelerining óz­derine tapsyrghan amanattaryn osylay oryndaugha, keler úrpaq bizge jetkizu ýshin múrat etip ketti. Terenkóldin, Úyaly men Úryqtyn, Ýiirlitýptin, Aqqulynyng bayyrghy atau­laryn qayta oraltu senderding min­dettering qaraqtarym, bizding ja­sy­myz bolsa, jetpisten asyp bara­dy, - dep Mýkash ata әngimesin ayaq­tap edi. Sol eki arada "Qashyr au­dany­nyng bayyrghy Terenkól atauy qayta oralsa" dep jiyi-jii ma­qala jazyp, jergilikti biylik ba­syn­daghylargha, onomastikalyq ko­missiya mýshele­rine oy tastaymyn, osy oiymdy jýzege asyramyn dep jýrip ar­daqty ústaz Temirbolat Dәikenov agha da ómirden ótip ketti.
Jambyl Artyqbaev degen gha­lym Qashyr sózi ertedegi sózdikter­de kezdespegenimen de, ol qazaqtyng sózi, kóne toponim degenge kelip bir toqtaldy. Biraq búl sóz osy kýngi qazaqqa týsiniksiz. Aqsaqal­dar­dyng mazasyz kýy keship jýrgen­deri de osy. Qashyr degen atau bizge Terenkól bolystyghy ómir sýrgen HIH ghasyrdan keyin, ózge últ ókil­deri jerimizge qaptap kele bastaghan tústa orystardyng Kachiry dep aita bastauynan payda bolghan sekildi. Osy sózdi Qashyr dep bertin ghana qazaqshalap jazyp jýrmiz. Audan­nyng sol kezdegi әkimi Orazkeldi Qayyrgeldinov "atalardyng amana­tyn oryndau - paryz" dep ózi bas­tap, audannyng bayyrghy atauynyng qayta oraluyna belsendilik kórset­ti. Audandyq mәslihat otyrysynda talqylanyp, maqúldanyp, "audan­nyng aty bolmasa da, audan orta­lyghy Terenkól auyly atalsyn" dep oblystyq mәslihattyng qarauy­na úsynys jiberdi. Keybir ózge últtar ókilderining tarapynan tughan týsinbeushilikten búl úsynystyng ótpey qaluy da mýmkin edi. Ákimdik qyzmetkerleri býkil auyldy ara­lap, Terenkól auyly dep ataytyn bolsaq, qarsy emessiz be dep qol jinady. Óz jerimizde, óz elimizde, óz auylymyzda túryp ata-baba­lardyng ata qonysyn óz atymen atap, qayta oraltugha ózgelerding ke­li­simin súrap osylay sharq úrdyq...
Ótken jylghy jeltoqsan aiy­nyng suyq kýnderining biri edi. Kesh­ke qaray ýidegi telefon shyr ete qal­dy. Trubkany kótersek, oblys­tyq auyl sharuashylyq departa­men­tining sol kezdegi bastyghy Núr­jan Áshim­betov eken. Qashyr jaqqa habar­lasynyzshy, jaqsy janalyq bar! - dedi ol.  Dәl sol kýni "Qa­zaq­­stan elektroliz zauytynyn" al­ghashqy kezegi iske qosylyp oblysqa júmys saparymen Elbasy Núrsúl­tan Nazarbaev kelgen edi. Jaqsy janalyq degen son, qyzghushylyq­pen týn ishinde Qashyr auylynyng әkimi Ermek Músaghitovtyng ýiine telefon shaldym. - Býgin Elba­syn kórip, qolyn alyp, amanda­syp otbasymmen bólisip, ózimdi qoyar­gha jer tappay otyr edim. Bәri­nen búryn Qashyr atauy jóninde aitqanyn qaranyzshy! Eng ýlken quanysh osy!- degen son, erteletip sol jaqqa qaray jolgha shyghyp ket­tik. Ángimening úzyn-yrghasy bylay eken. Pavlodar men Belarusi jaghy birlesip auyl sharuashylyghyna kerekti shaghyn keshendi traktorlar jasap shygharatyn zauyt ashqan bolatyn. Elektroliz zauytynan keyin óz jerimizde qúrastyrylatyn jana traktorlardy kórmekke osy jerge Elbasy keledi. Ózin kýtip túr­ghan audan, auyl әkimderine ja­qyn­dap kelip sәlemdesedi. Auyl-el­ding jaghdayyn súrap tanysady. Qa­shyr auylynyng әkimi Ermek Mú­saghitov pen sol audannyng Pescha­noe auylynyng әkimi Shayza Úqpae­valarmen amandasyp hal-jaghday­laryn bilgen son, Elbasy:
- Sender qay auyldansyndar?-dep súrap qalady. Ekeui de jarysa:
- Qashyrdan keldik! - deydi. Elbasy: Qashyrdan?! Qashyr degen ne sóz ózi? - dep qasynda túr­ghan oblystyng búrynghy әkimi Qayrat Núrpeyisovke búrylady. Traktor­lardy kórsetemiz dep jiy­na­lyp túrghan jergilikti basshy­lardyng ýlken toby kýtpegen jer­den qoy­ylghan búl súraqqa ne aitar­laryn bilmey bir sәtke bәri de ab­dyrap qalady. Ózgertemiz Núr­súltan Ábishúly, mindetti týrde óz­gerte­miz!- deydi sol kezdegi oblys әki­mi Qayrat Núrpeyisov. Búl әngi­meni sol jerde túrghandardyng bәri estip, birinen song biri  bizding til­shi­ler qosynyna  habarlasyp, sýiin­shi súrady. Auyl sharuashy­lyghy departamentining sol kezdegi bastyghy Núrjannyng quanyp, bizdi izdep týndeletip asygha tele­fon shalyp jýrgeni osydan eken. Qashyrdyng atauy jayyndaghy quanyshty búl әngimeni biz dereu Mýkash ata bastaghan aqsaqaldargha jetkizdik.
- Oipyrym-ay ә!.. Bizding ata-babalarymyz Preziydentting keluin kýtken eken ghoy!- desti olar. - El­basynyng shaghyn bir auyldyng atyna sonsha mәn bergenin qara­shy! Úlyq bolsang kishik bol degen osy!.. - dep  aqsaqaldardyng jas balalarsha mәre-sәre quanghanyn óz kózimmen kórdim. Áumin dep bata berip, bet sipasty. Elbasy Astanagha jetken kýni ertesine bel­gilengen uaqytyna sәikes ob­lystyq mәslihattyng kezekti ses­siyasy ótti. Qashyr audanynyng or­talyghy Qashyr auylyn Teren­kól auyly dep ataugha deputattar bir­auyzdan qoldau kórsetti. Quan­ghandary ma, asyqqandary  ma audan әkimdigi temir qanyltyrgha "Terenkól auyly" dep aq syrmen jazyp, audan ortalyghynyng kire­berisine  sýt fermasynyng atauy sekildi eki tayaqqa shanshy saldy. Qasynda "selo Terenkoli" degen orys tilindegisi de qalmay qosar­lanyp, qatar jazylyp túr. Solay jazylghan jazu sol kýii әli túr. Eldikti, egemendikti, tәuelsizdikting talaptaryn bir-aq auyz sózben jet­kizgen Elbasydan bizding әkim-qaralar qashan ýlgi alyp, oilanar eken. Bir qauym eldi, oblys túr­ghyndaryn quantqan Elbasynyng oblysqa sapary mening esime jiyi-jii týse beredi. Jazsam dep oqta­lyp kóp jýrdim. Nege jazbasqa?.. Endigi mәsele taghy da audan әkim­derining qolynda túr. Audannyng atauyn da Terenkól dep atap, auyl, eldi quantyp, ata-baba­lar­dyn, Elbasynyng amanatyn oryn­dau bizding mindet - paryzymyz.

 

 

Farida BYQAY, Pavlodar oblysy.
"Egemen Qazaqstan" gazeti 4 shilde 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408