Senbi, 23 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 12586 18 pikir 16 Shilde, 2021 saghat 16:13

Toqaev: «Pfizer-di әkel», - dedi. Soy orys ekpesin tirkedi

Qazirgi tanda myna koronovirus degen tajaldyng elimizge zor qauip tóndirip túrghandyghyn aityp jatudyng ózi artyq shyghar. Áriyne, onymen hal-qadirimizshe kýresip jatqandyghymyz taghy da anyq. Alayda, búl virustyng tamyryna balta shabudyng bir-aq joly - tek qana vaksina egu ekendigin týsine túra, búl júmys tym mardymsyz jýrip jatyr.

Bizdinshe, múnyng birneshe sebepteri bar.

Birinshiden, qalyng búqara kovidten saqtanudyng sharalaryna mýldem mәn bermey, bayaghysha sol toy-toylaudan aryla almay jýr. Sonyng kesirinen songhy kezderi virus júqtyrudan elimiz «rekordttargha» jetip jýr.

Ekinshiden, «oybay búl vaksina salu qauipti eken, ony salghan әiel erteng bala kótere almay qalady eken, tipti búlardyng kóbisi eki jyldan song o dýniyege attanyp ketedi eken», degen bireulerding arandatushylyq sózderine erip, búl sharadan mýldem bas tartuda. Elimizding biraz jerlerinde tipti, osynday úran kóterip, vaksina salugha qarsylyq tanytqan mitingiler de bolyp ótti. Ótken aptada dәl osynday boy kórsetuler bizding Qostanayda bayqaldy. Onshaqty adamnan túratyn yzaly top, qalalyq әkimdikke baryp, biraz óktemdik te kórsetip baqty.

Búl jerde biz tek halyqty jalang ghaybattaudan aulaqpyz. Mәselening búlaysha óristeuine osy virurspen kýresudi basqaryp jýrgen jandardyng da «ózindik ýlesi» bar. Mәselen, vaksina saldyrudy halyqtyng erkine berip qoyyp, ózderinshe demokrat bola qaludyng esh qisyny joq edi. Reseydegi sekildi vaksina saldyrmaghan jandardy úzaq merzimge aqshasy tólenbeytin enbek demalysyna jiberu sekildi qatang sharalardy qolgha alghanda, qazirgi jaghday birshama týzelip qalar ma edi, kim bilsin...

Ras, qazir elimizding bas sanitarlyq dәrigeri birshama batyl qadamdar jasap, tәrtipti qataytyp jatqan synayy bar. Alayda, múnyng ózi keyin súiyrqúiymshaqtanyp, taz qalpymyzgha týspesek bolghany.

Óitkeni, bizdegi Densaulyq saqtau ministrligindegi osy salagha qatysy bar sheneunikterding júmysynda birizdilik pen jýielelik bayqalmaydy. Mәselen, Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynda resmy tirkelgen «Modern»a, «Pfizer», «AstraZeneka», sonymen qatar Qytaydyng eki birdey «Sinovac» pen «Sinorharm» sekildi әbden zandastyrylghan vaksinalary túrghanda, múnday tirkeuden ótpegen, qazir tipti, Resey júrtshylyghynyng ózi únata bermeytin orystyng «Sputniyk» vaksinasyn tandauymyzgha ne sebep ekendigin halyqqa týsindirgen eshkim joq. Eger shynymen demokrat bolsaq, sol orystyng ózderin-ózderi maqtap, mәz bolghan, ony «asa qúdiretti» sanaytyn vaksinasymen qatar ózimiz jogharyda attaryn tizip shyqqan, býginderi dýniyejýzining elderining basym kópshiligi egip jatqan vaksinalardy nege qatar qoymaymyz? Ózderi tandasyn, qaysysyn qalaytyndyghyn. Mәselen, anau Izraili ýkimeti eshbir qabaq shytpastan «Pfizer» vaksinasyn eki ese qymbat baghasymen satyp alyp, býginderi elining azamattarynyng 80 payyzyn eguden ótkizip, shekaralaryn ashyp tastap otyr. Sonda biz qalay, evreylerden de aqyldy bolghanymyz ba? Búlay bolsa, alaqaylaudan basqa eshtene qalmaydy.

Taghy bir óreskel kemshilik, vaksina salugha jauapty qúzyrly mekemening adamdarynyng óz isterine saldyr-salaq qarap, halyqqa degen janashyrlyq sezimnen júrday bolghandyghy. Mәselen, kýni keshe ghana ótken ýkimetting keneytingen jinalysynda el preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng óz auzynan estigen soraqylyqty nege baghalarymyzdy bilmey otyrmyz. Sonau mamyr aiynda Amerika bizge ózderi emdelip jatqan «Pfizer» vaksinasynyng 2 million dozasyn beruge kelisken. Alayda, bizdi әdettegidey shala úiqyda jýrgen sheneunikterimiz ony der kezinde ala qoidy mýldem esinen shygharyp alypty. Sóitip, endi san soghyp qalghan jayymyz bar. «Toy ótken song danghyranyn» kýiin keship otyrmyz. Múny sonda jay ghana úmytshaqtyq deymiz be, әlde halyqa qarsy baghyttalghan dúshpandyq deymiz be? Asyly osyghan jauap beretin naqty adamdar bar ma? Álde әdettegidey jyly jauyp qoya beremiz be?

Múny az deseniz, taghy bir soraqylyqty oqyrmangha «syi» etip tartalyq. Ádettegidey bizge tizesin batyryp, ýnemi túqyrtyp otyratyn Resey bizge taghy da «myrzalyq» jasapty. Bizding Densaulyq saqtau ministrligi Reseyding taghy kýdikti vaksinasy - «Sputnik Layt» degen vaksinasyn zandy týrde tirkep, aidy aspangha bir-aq shygharypty. Búl turaly mәlimetti taratqan Reseyding tikeley investisiya qory búl vaksinanyng emdik qasiyeti 79,4 payyzdy qúraytynyn aitypty. Al osy qordyng diyrektory Kirill Dmitriyev degen Qazaqstanda búrynghy «Sputniktin» asa tabysty týrde qoldanylyp jatqandyghyn, endi eldi taghy bir asa joghary tiyimdi әri óte qauipsiz myna «Stupnik Layt» sekildi vaksina tolyq qamtamasyz etetindigin mәlimdep, bizge aqyl aitypty.

Endi mne, bizding sheneunikterding payymdauynsha, eger Resey sekildi «asa myrza әri tamasha janashyr dos» kórshimiz bolmaghanda, myna koronovirustan jappay qyrylyp, jer betinen mýldem joyylyp ketuimiz mýmkin eken...

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5527