Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Ádebiyet 5988 8 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 16:06

«Qazaq kóshin» alghash kótergen mongholiyalyq student jastar

Jazushy-jurnalist Abay Mauqaraúly Bayan-Ólgiy aimaghynyng Búlghyn audanynda dýniyege kelgen. Oqyghan mamandyghy dәriger-hirurg. Ol 1990 jyly Qazaqstan men Mongholiya arasynda resmy týrde júmys kýshin almastyru, yaghni  «Enbek sharty» arqyly kósh bastaghan qazaqtyng biri. Osy boyynsha búrynghy Taldyqorghan oblysy, Sarqan audanynda tórt jyl dәrigerlik qyzmet atqara jýrip,  jurnalistik qyzmetin bastaghan. «Shalqar», Ana tili», «Qazaq eli», «Qazaqstan-Zaman»  qatarly respublikalyq, elaralyq basylymdarda jurnalist, bólim redaktory, jauapty hatshy mindetterin atqarghan jyldarda ózining jurnalistik, jazushylyq qyryn kórsete bildi. Tómengi súhbatta osy jolgha keluindegi tosyn da qyzyqty oqighalar jәne shettegi qazaqtardyng túrmysy qamtyldy. Yaghni, shetten kelgen otanshyl qandastarymyzdyng ortaq obrazy osy qalamger túlgha arqyly naqtyly da shynayy derektermen ashylatynday әngime órbitken edik. Oqyrman qauymdy «oralman» dep atalyp ketken otandastarymyzdyng beytanys ómiri bey-jay qaldyrmasy anyq.


«Mening jeke ómirimnen Shyghystaghy qazaqtyng songhy jýz jylghy tarihy taghdyryn kóruge bolady»

Abay Mauqaraúly, siz de, men de tarihy otangha oralghan qara kóz qazaqtyng balasy ekenbiz. Men Shyghys Týrkistannannan kelsem, siz Ór Altaydyng teristigindegi Bayan-Ólgiyden kelipsiz. Jalpy Qazaq eli tәuelsiz el bolyp óz aldyna shanyraq kótergennen keyin dýniyening týkpir-týkpirinde taryday shashylyp jýrgen qazaqtyng kók tudyng astyna jiylu mýmkindigine ie bolghany anyq. Búl «oqigha» qazaq tarihyna altyn әrippen jazylyp, qattalatyn manyzdy oqighalardyng biri bolyp qala bermek... Endi siz әngimenizdi kindik kesip, kir jughan tughan jerinizden bastasanyz.

– Mening jeke ómirimning ózinen Shyghystaghy qazaqtyng songhy jýz jylghy tarihy taghdyryn kóruge bolady. Atam Hamza men apam Núrghaysha Ór Altaydyng Shingil ólkesining tól tumalary eken. Syrtqy Mongholiya manjuriyalyaq Chin patshalyghynyng qolastynda túrghan kezderi ýlken atam Úryqbaydyng auyly Qobda betine qonys audarghan. Sodan, 1911-jylgha deyin Ór Altaydan Qobda ólkesindegi Shingilmen shekaralas jatqan Qújyrty-Búlghyn arasynda ary-beri kóship-qonyp jýrgen. Syrtqy Mongholiya Manjuriyadan tәuelsizdik alghan song auylymyz Qobdada týbegeyli qalyp qoyghan. Teriskey betten bastalyp Shingilge baryp qúyatyn Búlghyn ózenining qaynar basynan atamyz Úryqbay sondaghy úranqay-qalmaqtargha jorgha-jýirik, altyn-kýmisterin berip auqymdy jaylau men keng kósilgen qyzyl kýngeyden tiyesili qystau iyelenip alghan eken. Alayda, shekarasy әri naqty beky qoymaghan irgeles ólkede bolghandyqtan tuyp-ósken jerin saghynatyn ýlken atalarymyz Shingilge birde baryp qystap, birde jaylap ketip jýrgen jyldarda atam Hamza apamyz Núrghayshamen otau qúrsa kerek.

Sonday jyldardyng birinde yaghny otyz birinshi (1931 jyly) qoy jyly әkemiz Mauqara da Shingil boyynda yaky soghan tayau bir jerde dýniyege kelipti. «Mәuqara» dep atalatyn bir shoqy-taudyng baurayynda tughandyqtan aty-jónin de solay qoyghan deydi. Ákemiz Mauqaranyng bala bolyp ósken mekeni, jigit bolyp ýilenip, bala-shagha ósirip ýlken әuletke ainalyp, ýkimettik qyzmetter atqarghan jeri keyin Bayan-Ólgiy dep atalghan  qazaq aimaqtyng eng qiyan shetindegi Búlghyn audany.

Osynau móldir suly, toghayy-nuly qútty mekenge qonystanghan ózderin «shybar kerey» dep ataghan «búlghyndyq» qauymnyng basynnan  «Bazarqúl Kóbesh batyrdyng balasy Asylbekting basyn bergen jyl» (Manjur biyleushileri Qobda asqan qazaqtardy qayta kóshuge mәjbýrlep, on myng qoy, myng jylqy ber, әitpese Kóbeshting basyn alamyz degende balasy Asylbek batyr óz basyn tikken), «Jalama aidaghan jyl» (Qobda ólkesine qonystanghan qazaqtardy odan ary ishki monghol jaqqa kýshpen aidaghan, adamdy tiri soyyp túlyp jasaghan qalmaq Dambijansan), «Kominterin Kenjebek aidaghan jyl», «Hangeldi Jylmasbay auyly shekarada qyrylghan jyl» (Ospan batyrgha baghynghan Hangeldi, Sekel auyldary Qobda betine ótpek bolghan kezde orys pen monghol әskerleri shekarada qorshap, úshaqpen bombylap myndaghan adamdy týgel qyrghan, bizding auylda súq sausaghyn oq júlyp ketken Kәsten degen әjemiz ýngirge tyghylghan jiyrma adamnan jalghyz tiri shyqtym dep, aitqanyn estigen edim), «Esirku ústaghan jyl» (bay-moldalardy tap jauy dep, ústap japbay jazalau), «Altaygha el ýrikken jyl»... syndy tarihy aituly oqighalardy mening ýlken atam, óz atam, әkemiz bastarynan keship, kózderimen kórip ótkizgen qayghy men quanysh jasymen suarylghan bizding qimas qara mekenimiz – Búlghyn!

Ýlken atam Úryqbaydyng jәne ýlken әjelerimining qabiri sol Búlghynnyng basyndaghy qoytastar kómkergen betegeli búirattarda jatyr. Óz atam Hamza «Hújyrty mәselesi» dep atalatyn búlghyndyq qazaqtardyng «Ór Altaygha qayta qashqan» (1943 jyly) oqighasyna baylanysty Ishki isterding tarapynan ústalyp, habarsyz ketti. Ájem Núrghaysha nemerelerin kórip, úzaq ómirin sonda ótkizip baqigha qaytty.

Al, mening ómirimning jartysy balalyq shaghym, jigittik kezenim, oqyp mamandy bolyp, ýilenip sәby sýigen eng qyzyqty shaqtarym Búlghynda, Ólgiyde, Ulanbatyrda ótti.

Tuyp-ósken Búlghyndaghy kóz kórim jerde Qytay shekarasy kórinip túratyn-dy. Asu bermes jalama jartasty, say-salasynan móldir búlaq aqqan, jasyl jaylaudyng arghy jaghyna әjem jaryqtyq ýnemi saghynyshpen kóz salyp: «Shirk-i-i-i-n, kindik qanym tamghan Shingilding qaraqatyn taghy bir tatsam ghoy...» dep, armandaumen ótti. Ol kezde biz әjemizding armanyn, saghynyshyn týsinbedik, sonday taghdyrdyng keyin óz basyma da keletinin bilmeppin...

«Mongholdar ózderin Ghúnnan taraymyz deytindikten tegi jaghynan da qazaqqa onsha alys emes, týr-pishini de tym úqsas. Tili altaylyq salagha jatady, sózderinde eski týrki sózi kóp, mәselen maldy mal, tóldi tól, auyldy әil deydi, әdeby tili de óte bay. Mongholdargha Budda dini kelgeli eki jýz jyldan ghana asty, oghan deyin Tәnir senimi men Shaman seniminde bolghan halyq»

Demek, sizding de ata-әjeniz bógdeler tarapynan qughyn-sýrgin kórip ózining ata qonys, tughan jerin amalsyz tastap monghol jerine auyp barghan eken ghoy. Monghol men qazaq ýzik-tuyrdyqty kóshpeli el ghoy. Tili men dәstýri ózgesheleu bolghanymen kindigi, sharuashylyghy tórt týlik malgha baylanghan. Keshegi týrkilerding at túyaghynyng dýbiri monghol ýstirtinde әligedeyin estilip túrghanyn eskersek, bir esepten monghol men qazaqtyng qargha tamyrly halyq ekenin joqqa shyghara almaspyz. Óz elinen bosyp barghan qazaqtardyng keyingi ómirleri onsha jaman bolmaghan shyghar?

– Mongholdar ózderin Ghúnnan taraymyz deytindikten tegi jaghynan da qazaqqa onsha alys emes, týr-pishini de tym úqsas. Tili altaylyq salagha jatady, sózderinde eski týrki sózi kóp, mәselen maldy mal, tóldi tól, auyldy әil deydi, әdeby tili de óte bay. Al túrmysy qazaqqa óte etene, olardyng kiyiz ýilerining uyghy qarynsyz bolatyndyqtan qazaqtyng ýiinen góri alasalau bolady, basqa ýzik-tuyrdyq, jabdyqtaryn dәl qazaqtar sekildi qoydyng jýni, jylqynyng qyly, sarlyqtyng kóbirinen (qodas)  óte sheber jasaydy.

Jylqyny janynday kóredi, ataqty jýirik-jorghagha eger, qyzyqsa qatyn-balasynan basqa býkil dýniyesin bere saludan tayynbaytyn erkónil keledi. Jýirik, jorgha bәigesi ghalamat damyghan, at bapkerleri súmdyq súnghyla attyng terining dәmin tatyp, sidigining týsine qarap jýirikting babyn aita alatynday adamdar kóp. Qazaqtarday qús salyp, it jýgirtpeydi, myltyq pen sadaq arqyly ang aulaghanda qúralaydy kózdeytin ónsheng mergen bolady. Úl tusa «baluan» tudy dep quanyp eki jasqa shygha sala auyldastarymen toptanyp kýres ónerine baulyidy.

Mongholdargha Budda dini kelgeli eki jýz jyldan ghana asty, oghan deyin Tәnir senimi men Shaman seniminde bolghan halyq. Budda dinining Lama tarmaghy erkekti ýilenbey ómir boyy hidhanada Qúdaygha ghana minәjat etip ótetin sopylyq senimde, alayda aqidasynda kóp qúdaydyng beynesine tabynady. Aqylaghy óte jogharghy adamgershilikke baulyidy, olardyng qayqy bas etik kiiining sebebi tiri jәndikke zarar bermeu ýshin. Aghash kespeydi, tasty audaryp tastaudyng ózin jandylardyng ýiin búzu siyaqty auyr kýnә sanaydy.

Mine, olardyng osynday diny senimi men kóshpendilik ómiri kirme bolyp barghan qazaqty bótensimey bauyryna tartuyna, basynbay teng kóruine sebep boldy. Qyrqynshy jyly Qobda aimaghynan bólip Bayan-Ólgiy atty últtyq jeke aimaq ornatyp berdi. Orta mektepti qazaq tilinde oqityn jaghday jasady, tól tilinde habar taratatyn teleradio jәne qazaqsha baspasózdi úlyqsattady. Osynyng nәtiyjesinde qazaqtardyng ózindik tól mәdeniyeti qalyptasty. Órkeniyetpen birge kóshpendilik ómir de qatar damydy.   Mәselen, jana zamanghy ghylym iygeru men mamandyq kәsipke jetude Bayan-Ólgey qazaqtary mongholdardan qalyspady deuge bolady. Dýniyejýzine tanylyghan neyrohirurg Hayyrol, AQSh eline baryp dәris bergen ataqty matematik Mekey, әlemdik ekonomikanyng baghdarlamasyn jasaghan Dórbethan, Dubna qalasynda kóp jyl dýniyejýzlik ghylymy zertteu jýrgizgen yadrofizik Dineyhan, tarihshy, sayasattanushy Zardyhan, beyneleu salasynynyng ataqty ónertanushysy Janathan, ejelgi týrki jazbasynyng bilgiri Qarjaubay... osynday jýzdegen túlghalardy ataugha bolady. Aytpaqshy, Mongholdyng eng alghashqy Últtyq Batyrlary men Enbek Erleri, baluan sportshylary Ikey, Qojaghapan, Shoya, Soltan da osy Búlghyn ólkesinining tól tumalary.

Al, jogharghy ýkimet lauazymyna jetken qazaqtar da az emes, alghashqy qazaq genaraly Jaysanyp, deputat, ministrler Jәmila, Noghay, Qashqynbay, Tileyhan (qúrylys mamany), Qúrmetbek, Ahmet, Saray, Sandalhan, Tileyhan (jylu-elektr mamany)... syndy eline de, halqyna da adal bolghan aituly túlghalary kóptep ataugha bolady.

«Erulige qaruly» degendey Qobda betine barghan qazaqtyng mal men basy tez óskendikten ortalyq Ulanbatyr manyna júmys kýshi retinde kóship barghan qazaq auyldary Mongholiyanyng aituly ken oryndary Nalayhan, Sharynghol, Berh sekildi ýlken shahtalarynyng negizgi tiregi bola bildi. Qúrylys salu, qyrsharuashylyghynda mal baghu men egin saluda qazaqtardyng róli basym bolyp, elding ekonomikasyna septigin tiygizgeni monghol aghayyndaryng qazaqtargha degen qúrmeti men yqylasyn arttyryp «hasguud shurguu hódólmórch ard týmen» (qazaq ghalamat enbekqor qauym) dep mongholdardyng olardy baghalaghanyn aitsaq, qazirgi bizding eldegi «qazaq jalqau halyq» deytin sózding jalghan jala ekeni, júmyssyz qalghan halyqty jazghyrugha bolmaytynyn dәleldeytin birden bir mysal der edim.

Mening kóptegegen qatarlastarym jәne óz basym sol elding ghylym-bilimdegi әdil súryptauynyng nәtiyjesine ghana (Búlghynda alghash birinshi synypqa týsken jýz baladan, segizinshi bitirgen song onymyz onynshy synypqa ótip, sol onnan konkurs arqyly onymyz da Jogharghy oqu oryndaryna joldama alghan edik, ózim Medisina uniyversiytetine qabyldangham-dy) jogharghy maman iyelenip, memlekettik mekemelerge tandauly kadr retinde qabyldanyp jigit shaghymyzdan bastap halyqqa adal qyzmet atqarugha qol jetkizdik.

Osy az ghana mysaldan-aq Mongholiyadaghy qazaqtardyng ol jaqta eshqanday shetqaqpaylyq kórmegenin bayqaugha bolatyn shyghar deymin. Áriyne, últtyq aimaqta toqsan payyzdy qúraytyn qazaqtar óz tilinde emin-erkin sóileytin mýmkindigi bolsa da, ýkimettik isqaghazdy mongholsha jýrgizgeni zandy edi. Bir qyzyghy Bayan-Ólgiyge kadr bolyp kelgen, basshylyqqa kelgen mongholdardyng ózi de, balalary az uaqytta qazaqsha ýirenip ketetin-di. Al, arnauly oqu oryndaryna barghan qazaq balalar men әsker qataryna baryp qaytqan jastar mongholshany ózining ekinshi tili etip jaqsy ýirenip alatyny sol elding azamattaryna tәn jaqsy kórinis deuge bolady.

Al, mongholdardyng basyna ne qiyndyq kelse de, ne jaqsylyq kelse de qazaqtar sony teng kórdi dey alamyz. Stalinning qyspaghymen bolghan «Esergýý barivchlah» (kontrrevolusiyashylardy joi) ókimettik jazalauda mongholdar ózderi jetpis mynday bayyrghy oqymysty, lamalarynan aiyrylyp, jeti jýzdey tarihy ghibadathanalary órtelip, myndaghan kitaptary joyyldy. Ondaghy qazaqtardan tórt mynday molda, elaghalary ústalyp, Qúran kitaptary men qoljazbalary tәrkilendi. (Toqsanynshy jyly jeniske jetken Demokratiyalyq tónkeristen keyin osy jazyqsyz ústalghan túlghalar týgel aqtalyp, artynda qalghan úrpaqtaryna ýlken kólemde ýkimettik ótemaqy-qún tólengen edi).

Al endi, últtyq ruhyn saqtaghan qazaqtar toqsanynshy jyl shygha erkindik berilgen kezde Qazaqstangha kóshuge bet búrghanda adam sany az, ózining otandasy bolghan halqyn qimasa da mongholdar olardyng qúqyn shektemey kóshuine qújattyq әri qarajattyq jaghynan kómek kórsete bilgeni de azat ruhty erkin kóshpendilerding mәrt minezi dep baghalau әdildik bolar deymin.

«Mongholiyadaghy qazaqtardyng sany 1940-shy jyldary jeke aimaq bolghan kezde jiyrma ýsh mynday degen derekti oqyghanym bar-dy. Al, toqsanynshy jyldary aimaqta jýz mynday, al Ulanbatyr manyna kóship ketkenderi elu-alpys myng shamasynda bolghan yaghny Qazaqstangha kóshkenge deyingi qazaq sany jýz elu mynday deuge bolady»

– Sizding aituynyzgha qaraghanda Mongholiyadaghy qandastarymyzdyng jetistikteri óte kóp eken «bәrekeldi» dep aitudan basqa aitarymyz joq. Abay agha, siz Qazaqstangha qonys audarugha deyin Mongholiyada qansha qazaq boldy? Monghol jerinde qazaqtyng barlyq eli men rularyn kedestiruge bola ma? Olardyng oqu-aghartuy, baspasózi jәne til-jazuy turaly aita ketseniz?

– Mongholiyadaghy qazaqtardyng sany 1940-shy jyldary jeke aimaq bolghan kezde jiyrma ýsh mynday degen derekti oqyghanym bar-dy. Al, toqsanynshy jyldary aimaqta jýz mynday, al Ulanbatyr manyna kóship ketkenderi elu-alpys myng shamasynda bolghan yaghny Qazaqstangha kóshkenge deyingi qazaq sany jýz elu mynday deuge bolady. Kóshting alghashqy bes-on jylynda Qazaq eline qonys audarghandar alpys mynnan astam bolghan dep aitylady, sodan bergi ótken otyz jylda olardyng sany da jýz elu mynnan asqan boluy kerek. Alayda, Mongholiyadaghy qazaqtar sany da sol mólsherden týspey ósude eken.

1990 jyly alghashqy kóshi-qon Qazaqstan men Mongholiya arasynda resmy týrde júmys kýshin almastyru yaghni  «Enbek sharty» degen negizde iske asqan edi. Múndaghy negizgi kóshushiler Ulanbatyr manyndaghy qazaqtar boldy. Olardyng kóshuine sosialistik qogham qúlap, naryqtyq jaghdaydyng bastaluyna sәikes júmyssyzdyqtyng beleng aluy bir sebep desek te, Bayan-Ólgiyden tys qonystanghan qazaqtardyng balalary óz ana tilinde oqityn mýmkindikting bolmauy, balalarymyz mongholdanyp ketpesin degen ruhany saqtanudyng da әseri bolghany sózsiz.

Al, rasynda Bayan-Ólgiylik qazaqtar ýshin últtyq sana, til jóninde uayymdaytyn negiz joq edi, on neshe audan men Ólgiy qalasynda otyzdan astam orta mektep týgeldey taza qazaqsha oqityn-dy. «Shúghyla» atty әdeby júrnaly, «Balapan» dep atalatyn balalar basylymy, aimaqqa keng taralatyn «Jana ómir» deytin qazaq tildi gәzeti jәne aimaqtyq Radiohabary da bar edi. Onyng ýstine Qazaqstanda shyghatyn sol kezdegi merzimdik baspasózder «Júldyz», «Mәdeniyet jәne Túrmys», «Bilim jәne Enbek», «Qazaqstan әielderi», «Baldyrghan» sekildi júrnaldar men  gәzetter halyqaralyq poshta arqyly aimaqqa bógetsiz kelip túrdy. Jәne Qazaqstanda shyqqan qazaqsha kitaptar da mongholiya qazaqtarynyng әrbir ýiinen molynan tabylatyn. Ári «Shalqar» jәne Qytaydaghy aghayyndardyng Shynjang qazaq radiosynan taralatyn әdebiy-mәdeny habardy tynday alatynday әrbir otbasynda quatty radioqabyldaghyshtyng boluy da elding últtyq ruhaniyatyna susyn bola bildi.

Alayda, úzaq jylghy jalghasqan ateistik qogham ata-babasy músylman bolghan júrttyng Haq dinnen alystauyna әser etpey qoymady. Jәne sosialstik tәrbie qazaqtyng búrynghy rulyq sanasyn ózgertip jana jerlestik sana qalyptastyrghany da anyq. Sondyqtan, Mongholiyadaghy qazaqtar songhy elu-alpys jylda ózderin «bayanólgeylikpiz»  dep, ondaghy on eki audandaghylar ózderin «saqsay súmyndyq», «búlghyn súmyndyq», «túlba súmyndyq» dep ataytyn ýrdis qalyptasqan-dy. Ulanbatyr manyna kóship ketkenderdi «ishki jaqtyng qazaqtary» dep ataytyn bolyp ketken-di. Biraq, ondaghy qazaqtar jeti ata asyrmay ózara qyz alysudy masqara sanaytyndyqtan әrbir adam óz ruyn jete biletin-di.

Toqsanynshy jyl shyghyp kommunistik tәrtip qúlap, erkin demokratiya ornay sala eng alghashqy Bayan-Ólgiyden shyqqan shejire kitap belgili qalamger Shynay Rahmetúlynyng qúrastyrghan «Bayan-Ólgiylik qazaqtar shejiresi» boldy. Sonda, mongholiyalyq qazaqtardyng negizgisi on eki Abaq Kereyler ekendigi onymen qosa Naymandar men Uaqtardyng da kóp bolghany jәne Sovettegi qyzyl tónkeris kezinde bassaughalap barghan az sandy Noghaylar, Arghyndar men Jaghalbaylylardyng bar ekenin bilgen edik. Al jýzge kirmeytin Tóreler de az emes eken. Biraq, bir elde birge jasaghan qauymynyng bir tekti mentaliytette bolghany anyq.

Sonyqtan bolar, mongholiyalyq qazaqtar óz ana tilin bilmeudi óte úyat dep sanaytyn edi. Ulanbatyrlyq jogharghy qyzmettegi ziyaly qazaqtardyng ózi qansha monghol ortada ósip, mongholsha oqysa da ana tiline jettik bolatyny ondaghy últtyq sananyng óte joghary bolghanyn dәleldeytin quanarlyq jәit dep baghalau kerek. Mәselen, bizben birge oqyghan qalalyq qyzdar Gýlaza, Baqytjandar qyrdan kelgen bizdi sózden janyltatyny soghan dәlel deymin. Al, múndaghy óz el, óz jerindegi qanshama qazaqtardyng óz tilin bilmeudi tipti, maqtan sanaytyny shetten otanym dep kelgen qazaqtardyng jýikesine jaman tiyetin soqqy bolghanyn bastan talay keshtik qoy.

–  Monghol jerinde bayyrghydan túrghan qazaqtar bolghan ba?

– Sizding búl súraghynyzgha myng jyldan da kóp búryn ejelgi týrkilerding mekeni bolyp jer-su ataulary sol qalpy saqtalyp qalghan Tula, Orhan, Kentay, Kerulendi mekendegen bayyrghy kereylerdi, mongholdyng shyghys jaghyndaghy keng kósilgen jazyq daladaghy Búira kólding túrghyny bolghan qonyrattardy, batys jaqtaghy Usu, Qarasu kólderi men Qobda dәriyasyn iyelengen naymandardy aitasaq ta, jetkilikti. Ol kezde әli qazaq atauy bolmaghan shyghar deymin.

«Biz kóshting bel ortasy emes, eng alghashqy bastaushylarymyz. «Dýniyejýzine shashylghan qazaqtardyng Qazaq elinde kóshui qajet» deytin insatorlyq iydeyany túnghysh kótergen de mongholiyalyq student jastar bolghanyn dәleldep aitayyn»

Siz atamekenge qonys audarghan nemese monghol jerinen bastalghan alghashqy kóshting bel ortasynda boldynyz ghoy. Sizding otbasy Qazaqstannyng qay jerine kelip qonys tepti? Óz mamandyghynyz boyynsha júmys istediniz be, әlde baspasóz salasynda qyzmet ettiniz be?

– Joq, biz kóshting bel ortasy emes, eng alghashqy bastaushylarymyz. «Dýniyejýzine shashylghan qazaqtardyng Qazaq elinde kóshui qajet» deytin insatorlyq iydeyany túnghysh kótergen de mongholiyalyq student jastar bolghanyn dәleldep aitayyn.

Sovet Odaghynda «jariyalylyq, qayta qúru» degen alapat qoghamdyq ózgeris bastalghan sekseninshi jyldyng sonynda Ulanbatyr qalsyndaghy qazaq student jastary «Ruh» atty shaghyn alimanah shyghardy. Onda, kommunistik temir-tәrtip zamanynda eshuaqytta auyzgha alu mýmkin emes, qazaqtyng ruhany qúndylyqtary jayly jazylghan-dy. Mine, osy basylym qandaybir jolmen Europadaghy «Azattyq» radiohabaryna jetken eken. Azattyqtyng qazaq bólimi osyndaghy mәtinderdi birneshe apta boyy efirde oqyp taratqany esimde. Sóitip, ondaghy negizgi sóz týiini Qazaqtyng tәuelsiz jeke el boluyna sayyp jatty.  Al, onyng eng negizgi tetigi sheteldegi qazaqtardyng tәuelsiz elge oraluy degen ústanym aityldy.

Mine, osy kóshi-qon iydeyasynyng naqty iske asuyna jogharyda aityp ketken «búlghyndyqtar» taghy da kóshbasshy boldy. Monghol memlekettik Statistika komiytetinde lauazymdy qyzmet atqaratyn Saghat Zahanqyzy «Enbek sharty» boyynsha mongholiyalyq qazaqtardyng otbasymen Qazaqstangha kóship keluine eng alghashqy resmy mýmkindikterdi jasaghan edi. Saghat apay búl kóshke alghashynda ózining jerles búlghyndyq auyldardan malshylar men qúrlysshylardy qamtudy dúrys dep tapty. Sóitip, osy kóshke ózimizden shyqqan dәrgerler men múghalim sekildi ziyaly qauym da ilese barsa degen úsynyspen biz Bayan-Ólgiyden Ulanbatyr, odan Irkutsk, Novosibirsk ainalyp poyyzben alghashqy jýzdey otbasy Taldyqorghannyng Sarhan audanyna mamyr aiynda kelip jetken edik.

Ol kezde Sovet Odaghy әli tarqamaghan kez. Mening dәrgerlik diplomymdy Almaty sheshe almay Mәskeuge joldady. Sonyng jauabyn kýtip jýrgende tamyz aiynda Odaq tarap tyndy. Sarhan audandyq auruhananyng sol kezdegi Bas dәrgeri Roza Aliyeva meni Almatygha ózi ertip kelip Respublikalyq Densaulyq saqtau Ministrligine tanystyryp dәrgerlik qyzmet atqarugha rúqsat alyp bergen-di. Sóitip, kelgen jerimde tórt jylday maman dәrger boldym.

Al, jurnalist boluym da ayaqastynan bolghan joq. Student kezimnen jazushylyqpen «auyratynmyn» әsirese, synshylyqty qatty qyzyqtaytyn edim. «Júldyz» júrnalynyng syn jәne bibliografiya deytin bólimin qúr jibermey syzyp,  shimaylap oqityn әdetim bar-dy. Birde, Medinistitutta oqyp jýrgen kezimde aqyn Qadyr aghama úzaqtau hat jazyp jiberdim. Kóp uaqyt ótpey Instituttyng jalpy poshtasyna mening atyma Almatydan hat kelip týsti, qarasam Qadyr Myrzaliyev aghamnyng jauap haty eken! Qatty quandym, ol kisi «maghan synshylar aitpaghan sózdi dәrger-studentting aitqanyna tan-tamashamyn» dep, meni sonshama kótermelep jiberipti. Mine, búl hatty mening «әdeby diplomym» dese de bolady...

Sóitip, kóship kelgen song Taldyqorghanda jýrip, «Qazaqshany qaydan ýirendinizder?» dep, súraghan adamdargha da tap boldyq. Tanyrqay túryp «Óz tilimiz ghoy» desek, «A, sizderdi mongholdar dep edi ghoy!» deydi, súraq qoyshy odan әrmen tang bolyp. Sóitsek, búl jaqtyng eli shetelde qazaqtar túratyny jayly mýlde habarsyz ekendigine kózim jetti.

Sodan, oblystyq «Jetisu» gәzetine «Sheteldegi qazaqtar degen kimder?» degen tanymdyq maqala jazuyma tura kelgen edi. Áriyne, ol maqalanyng oblystaghy jergilikti qandastarymyzgha kezinde әseri mol boldy dep oilaymyn.

Sonymen, taghy bir jyl jyljyp ótip, toqsan ekinshi jyldyng alghashqy aiynda Jogharghy Keneste «Memlekettik til» turaly әigili talas-tartys bolghanyn kózqaraqty qauym әli úmyta qoymaghan bolar deymin. «Qazaq tilimen qatar orys tili de memlekettik mәrtebe alugha tiyis» degen ýn óktem shyghyp túrghan kýnderi eki kýn úiqysyz otyryp «Tilin qorghay almasa tәuelsizdikten ne payda!?» degen maqala jazyp shyqtym. Ony bas dәrgerger Ábughaly Baytileuovqa oqyp berdim, ol jigit «Áy, mynauyng tipti, kýshti ghoy!» dep ornynan túryp ketti. Týski shaydan keyin emhanagha barghanymda tóragha Beken Qosaev shaqyryp jatyr degen song barsam, «Abay, әlgi maqalandy oqyshy!» deydi, Ábughaly aitqan sekildi. Ol kisi de qyzulanyp «Maqalandy qayda bergeli otyrsyn?» – dedi. «Audandyq gәzetke», –  degenimde, qolyn bir siltedi de óz hatshysyn shaqyryp alyp, «Myna maqalany ýsh ese mәshinkele!» – dedi, «Keshten qalmay mening mәshiynemmen Almatygha attan «Egemen Qazaqstannyng dәl ózine aparyp ber!» – degen edi. Mine, qazaqtyng osynday namysty azamattary mening respubikalyq dengeyde jurnalist bolyp shyghuyma septigi tiydi dep, aitsam әdilidik bolar edi. Áriyne, kezinde búl maqala «Egemen Qazaqstangha», últtyq aptalyq «Ana tiline» jariyalanyp, «Azattyq» radiosynda oqylghany mening aldaghy jurnalistik qyzmetke ketume bau ashqan boldy, desem shyndyqqa sayatyn shyghar...

Odan keyin, elaralyq «Shalqar» gәzetining Bas redaktory Uaqap Qydyrqan aghamyzdyng úsynysy boyynsha mongholiyalyq qazaqtar turaly «Jýz jyldyq kóshi-qon» atty tarihi-esse jazdym. Sol kezderi jana kóship kelgen el ary-beri toqtamay jer auystyryp jýrgen almaghayyp jaghdaygha arnap jazghan «Jylqy minez qazaqtyng jersinbegen jeri kóp» deytin maqalam últtyq aptalyq «Ana tiline» jurnalist bolyp qyzmetke keluime sebep boldy. Onda әigili publisister Marat Qabanbay, Jarylqap Beysenbay, Ertay Ayghaliy aghalarymyzben jәne tanymal qalamgerler Baybota Qoshymnoghay, Saghatbek Medeubekov, Sәken Sybanbaylarmen birge boluym mening kәsiby jurnalist bolyp shyghuyma jol salghany anyq.

Qazaq kóshining endi óris ala bastaghan shaghynda kóshi-qon departamentin jaybir bólimge ainaldyrmaq bolghan qúityrqylyqqa qarsy «Qazaq kóshine topyraq shashqan kimder?» atty syn maqalam elaralyq «Qazaq eli» (Bas redaktory Baqyt Sarabalaúly) gәzetine shyghyp, sonyng arty «Kóshi-qon zanynyn» oralman ziyalylardyng qatysuymen alghash ýkimettik zangha balama retinde qazaq tilinde jazylyp iske asuyna týrtki bolghan-dy.

Keyin, osy mәsele boyynsha ózimiz «Kósh» atty tәuelsiz gәzet shyghardyq. Sonynda halyqaralyq «Qazaqstan-Zaman» gәzetine jauapty hatshy bolyp keldim, onda jarty ghasyr ómirin jurnalist bolyp ótkizip kele jatqan Bas redaktor Marat Toqashbaev aghamyzben, osy súhbatty jýrgizushi Álimjan Áshimúly, belgili jurnalister Júmabek Jәndildiyn, Serik Júmabek, Tóreghaly Tәshenovpen birge qyzmet atqarghanym, endi dәrgerlik mamandyq jayyna qalyp, «jurnalistik dirmenge» mýlde týsken kezderim edi.

«Osy ýlken tәpsirding bir tomyn tuyp-ósip, er jetken búrynghy elim mongholdargha jasaghan bir jaqsylyghym bolsyn dep, Ulanbatyr qalasyna baryp ýsh jyl uaqytymdy júmsap jeti jýz bettik «Gýn utgatay ýgs» (Tylsym maghynaly sózder) degen atpen mongholshagha audaryp qaytqan edim» 

Hirurgting qolyndaghy pyshaghyn qalamgha aiyrbastap jurlanlist maydanyna attanuy maghan Qytaydyng klassik jazushysy Lu Shýndi esime saldy. Bay sharuanyng balasy Lu Shýn dәrigerlik oquyn oqu ýshin Japoniyagha barady. Ol kezde Japoniyanyng kanton armiyasy Qytaydyng Shyghys soltýstigin basyp alghan kez edi. Japon armiyasynyng erligi men jenisin beynelegen qújatty filimdi Lu Shýn oqyp jatqan instituttyng studenterine kórsetedi. Sonda japondyqtarmen birge quanyp, birge qol shapalaqtaghan otandastaryn kórgen ol qatty qúsalanady. Mening dәriger bolyp adamnyng janyn, tәnin emdeymin dep jýrgenim bos әngime eken, qayta qolyma qalam alyp otandastarymnyng ulanghan ruhaniyatyn emdep, sanasyn oyatuym kerek eken dep dәrigerlik mamandyqty orta jolda tastap, jazushylyqpen ainalysyp ketedi. Múny nege aityp otyrmyn, sebebi sanaly adamdy keyde osynday últtyq mәsele mәjbýrleydi eken. Oghan barmasyna sharasyzsyn, últtyq namys órtep barady... Sizde de osynday jaghdaylar bolghan-au, sirә?! Men sizben tanyspay túryp «O qazaq pen búl qazaq» degen maqalalar jinaghynyzdy oqyghan edim, qalamynyzdyng qarymyn sol kezde bayqagham. Keyin halyqaralyq «Qazaqstan-Zaman» gazetinde әriptes bolyp birge júmys jasadyq. Men 2004 jyly elaralyq «Qazaq eli» gәzetine auysyp ketkenimde, siz sol orynda qalyp qoyghansyz. Keyin siz de basqa júmysqa auysyp ketipsiz, qayda bardynyz?

– Ángime barysynan bayqaghanynday әrbir maqalamnyng qajettilikten jazylghanyna kóz jetkizuge bolady. Dәl solay jurnalisttik qyzmetten keyin sanaly týrde dinge bet búrgham-dy. Ateistik qoghamda tәrbiyelengendikten dinnen mýlde sauatsyz ekenimdi bayqadym. Osy turaly biylghy jyly «Daryndy dintanushy» deytin yumorly esse jazyp, ol әldeneshe portaldarda jariyalanyp oqyrman qauym jabyrlay oqyghany bizding din jolynda jýrip ótken kýlkili de kýdir jolymyzdy suretteydi.

Gәzettegi qyzmetten ketken song belgili dintanushy ghalymdar Múhiddin Isaúly, Qayrat Joldybay, Ghalymbek Tobashev, Qúdayberdi Baghasharlar úiymdastyrghan «Ansar» atty ghylym-tanymdyq júrnalgha jauapty redaktor bolyp bardym. Qazaqstannyng alghashqy kәsiby dintanushylary maghan diny jaghynan ústaz bolsa, men olargha jurnalistik jaghynan ózimshe ústaz boldym. Sóitip, diny sauatym ashyldy.

Keyin, týrkiyalyq ghúlama Said Núrsiyding «Risale Núr» atty kóp tomdyq Qúrannyng ghylymy tәpsirlerin týriksheden qazaqshagha tәrjimeleytin audarmashy jigitterding qoljazbalaryn redaksiyalap jýrip, sonyng sebebimen Týrkiyagha baryp bir jylday uaqyt týrikshe ýirenip qaytudyng sәtti týsken edi.

Ásirese, Qúrannyng tereng maghynasyn týpnúsqadan oquym Haq dindi dúrys týsinuime jol ashty. Osy tәpsirlerding alty tomyn audarugha qatystym, on jyl uaqytym soghan júmsaldy. (Sózder, Lemalar, Asayy-Músa, Mektubat, Shúghalar, Tarihy ómirbayan) Sonyng «Sózder» degen tomyn ataqty matematik ghalym Asqar Júmadilaevqa berip túryp «Búl Qúrannyng ghylymy týsiniktemesi, oqysanyz kóp nәrsege kóziniz jetedi» dep edim, «Qanday ghylymy týsinikteme?» degen súraghyna: «Mәselen, kóz dәrgeri sizding kóziniz әlsiregen kezde A degen vitaminge resept jazyp beredi de kýnine ýsh tamshy ishseniz jetedi, deydi. Álgi ýsh tamshy sizding bashpayynyzgha ketip qalmay, qalaysha dәl kózinizge barady. Óitkeni, kózge kórinbeytin atomnan bastap sheksiz әlemdegi býkil ghalamsharlar jaratushy qúdiretti Qúdaydyng búiryghyn búljytpay ornyndaydy. Mine, Qúranda osynday ayat bar» degenimde, ol kisi ýnsiz bas iyzegen-di.

Osy ýlken tәpsirding bir tomyn tuyp-ósip, er jetken búrynghy elim mongholdargha jasaghan bir jaqsylyghym bolsyn dep, Ulanbatyr qalasyna baryp ýsh jyl uaqytymdy júmsap jeti jýz bettik «Gýn utgatay ýgs» (Tylsym maghynaly sózder) degen atpen mongholshagha audaryp qaytqan edim.

Búl kezderi sóz óneri dertpen teng degendey, qalamgerlikti de tastap kete almay, adamzat qoghamyndaghy óner, ghylym salasyndaghy shetin kórinisterdi oy eleginen ótkizip belgili túlghalar men әigili oqighalar jayly esseler jazumen ainalysudamyn.

– Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

8 pikir