KÓShPELILER ÓRKENIYETTI DÁUIRDING AQIQATYN QAQ JARYP TANYTTY
- «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy qolgha alynyp, iske asyryla bastaghaly da on jylgha tayap qaldy. Alghashqy kýnnen-aq elding nazaryn baurap, baspasóz ben tele-radionyng ózekti taqyrybyna ainal­dy. Osy isting basy-qasynda óziniz jýrdiniz, baghdarlamanyng maqsaty, mәn-maghynasy óz dәrejesinde moy­yndaldy dep bilesiz be?
- Múnday joba dýnie jýzining basqa elderinde búryn-sondy qolgha alynbaghan eken. Baghdarlama qabyldanghan son, eki jyldan keyin 2006 jyly kóktemde YuNESKO-nyng Parijdegi shtab-pәterinde saltanatty týrde túsaukeser rәsimi jasaldy. Solaysha, halyqaralyq dәrejede tanyldy. Búl, shyndap kel­gende, mәselening syrtqy kórinisi ghana. Ishki jaghyna ýnilseniz, nәtiyjesi aldyn ala oilastyrylghan jәne maghynasy zor, auqymdy shara ekenine kóz jetkizesiz. Eng bastysy, «Mәdeny múra» qazaq óz aldyna el bolghan keshegi 10-15 jylda biylik pen qoghamnyng ózara birin-biri qoldap, joghary dengeyde týsinisip, tize qosyp atqarghan birden-bir jemisti júmysy boldy.
- Memlekettik dengeyde qolgha alynghan baghdarlamany el ishinde ózimiz eptep iske asyra bermey, әlemdik qauymdastyqtyng aldyna ne sebepti alyp shyqtyq? Biz nege jariyagha jar saldyq? Tanysty­rylymyn BÚÚ-nyng Bilim, ghylym jәne mәdeniyet jónindegi úiymynda ótkizuimizding syry nede?..

KÓShPELILER ÓRKENIYETTI DÁUIRDING AQIQATYN QAQ JARYP TANYTTY
- «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy qolgha alynyp, iske asyryla bastaghaly da on jylgha tayap qaldy. Alghashqy kýnnen-aq elding nazaryn baurap, baspasóz ben tele-radionyng ózekti taqyrybyna ainal­dy. Osy isting basy-qasynda óziniz jýrdiniz, baghdarlamanyng maqsaty, mәn-maghynasy óz dәrejesinde moy­yndaldy dep bilesiz be?
- Múnday joba dýnie jýzining basqa elderinde búryn-sondy qolgha alynbaghan eken. Baghdarlama qabyldanghan son, eki jyldan keyin 2006 jyly kóktemde YuNESKO-nyng Parijdegi shtab-pәterinde saltanatty týrde túsaukeser rәsimi jasaldy. Solaysha, halyqaralyq dәrejede tanyldy. Búl, shyndap kel­gende, mәselening syrtqy kórinisi ghana. Ishki jaghyna ýnilseniz, nәtiyjesi aldyn ala oilastyrylghan jәne maghynasy zor, auqymdy shara ekenine kóz jetkizesiz. Eng bastysy, «Mәdeny múra» qazaq óz aldyna el bolghan keshegi 10-15 jylda biylik pen qoghamnyng ózara birin-biri qoldap, joghary dengeyde týsinisip, tize qosyp atqarghan birden-bir jemisti júmysy boldy.
- Memlekettik dengeyde qolgha alynghan baghdarlamany el ishinde ózimiz eptep iske asyra bermey, әlemdik qauymdastyqtyng aldyna ne sebepti alyp shyqtyq? Biz nege jariyagha jar saldyq? Tanysty­rylymyn BÚÚ-nyng Bilim, ghylym jәne mәdeniyet jónindegi úiymynda ótkizuimizding syry nede?..
- Den qoyghan adam «Mәdeny múra» arqyly kóshpeliler órkeniyetinde qazaq halqynyng mәdeni, tarihi, foliklorlyq, etnografiyalyq jәne filosofiyalyq ýlesi bar ekenin tany­tudy kózdegenimizdi bayqaydy.
Mәdeniy-ruhany tarihymyzdy qoldan kelgenshe jýieleu ýshin әri ghasyrlar boyy ekshelgen múramyzgha iyelik etu ýshin biz kóp kenese kele, «Mәdeny múrany» temir dәuirinen bastaudy jón kórdik. Baghdarlama jýzege asyp, elding paydasyna jaraghan kezde qolymyzda 2,5 myng jyldyq tarihymyz bolsyn degen baylam jasadyq. Búl - ýlken jetistik, aitarlyqtay úmtylys.

Eki jarym myng jyldyq kezendi meje etip aluymyz jәidan-jәy emes. Kýni keshege deyin kóship-qonyp jýrip tirlik keshken halqynnyng taghdyryn oilay bastasan, eng әueli qazaqtyng mandayyn oiyp ketken eng ýlken tra­gediya 1930 jyldarghy asharshylyq eske týsedi. Últymyz imperiyalyq biylikshil ortalyqtyng qysymynan týgelge juyq ashtan qyryldy. Búl asharshylyq qazaqtyng qanyndaghy kóshpelilik daghdyny joydy. Tarihy­myz ben mәdeniyetimiz kóshpelilikke, al, kóshpelilik jylqygha baylauly edi. Búl júttyng aqyry bir últty sansyratqanymen qoymay, tútas kóshpeli órkeniyetting kýireuine soqtyrdy. Jer betindegi úly órkeniyetterding biregeyi ozbyrlyqtyng kesirinen mәngi oralmasqa ketti. Biraq, ol kózden ketkenimen, kónilden ketken joq, tarihtyng taspasyna jazylyp qaldy. Jylqynyng jalynda tarau-ta­rau bolyp taralyp, attyng auyzdyghyna júghyp, býginge jetti. Biraq, oghan deyin ózimiz de myng ólip, myng tirildik. Kóshpeli órkeniyetti ýrkitip jibergen ýrkinshilikte bolat túyaq januardy alghash qolgha ýiretken halyqtyng tikeley úrpaghy qazaq osy asharshylyqtan song at arqasyndaghy aibaty men aibarynan ai­yryldy. Qujaq Goloshekin «Qazaqty baghyndyru ýshin ony jylqysynan ajyratu kerek. Sonda qazaqtan juas, qazaqtan beyshara halyq bolmaydy» dep, qylta jerden qylysh siltedi.
Ejelgi, eng kóne jylqy túqymy býgingi Qazaqstannyng aumaghynda bolghan. Arheologtar Kókshetau jaqta bir ortagha kómilgen myndaghan jylqynyng sýiegining ýstinen týsti. Eltanbamyzda mýiizdi jylqynyng beynelenui tegin emes eken, mýiizdi jylqynyng qanqasy da elimizding aumaghynan tabyldy. Túrmys-tirshiligi jylqymen baylanysty múnday aighaq basqa eshbir elde joq. Jylqygha qatysty kóne qúndylyqtar turasynda dәl bizdegidey ózge eshbir júrt dәlel de, dәiek te keltire almay­dy. Alayda, jylqynyng otanynday bolghan qazaq dalasynda jylqynyng resmy esebi jýrgizilmegen eken. De­genmen, 1880 jyldary qazaqtyng je­kelegen oblystaryndaghy jylqy sany, juyq shamamen, Europanyng keybir elderindegi jylqynyng tútas esebine para-par bolghan. HH ghasyrdyng júty týmen jylqyny jútty. Jylqy saq pen ghúnnyn, qazaq pen Euraziyanyng qúty, keni, últtyq baylyghymyz, últtyq brendimiz edi, tarihy әri mәdeniy-ruhany múrasynyng kózi edi. Eki myng jyl boyy týzilgen osy órkeniyet bizding tarihymyzdyng bir qaynary. Ghalymdar Botay qonysynan tabylghan jylqylardyng bas sýiegin zerttegen kezde azu tisterining qajalghanyn kórgen. Búl kóshpelilerding temir dәuirinde qansha jerdi biylep, qalay dәuirlegenin tanytady. Búl jәne kóshpelilerding temir dәuirining tútqasy bolghanynyng belgisi.
Talay jerdi jylqynyng túyaghymen iylegen kóshpeliler erte dәuirde Eura­ziya dalasyna býgingi tilmen aitqanda, zamanauy tehnologiya men Aygha úshu, ya bolmasa, atom energetikasyn iyger­gendey janalyq әkelgen edi. Ejelgi europalyqtar atqa minu ýshin qarghyp, al, ispandar atty tizerletip ýiretip nemese saty sýirep, tas ýiip, aq ter-kók ter bolyp jýrgende kóshpeliler temirden auyzdyq kiygizip, ony er-túrmanmen jabdyqtap, ýzengi salyp, aspangha sekirgen arghymaqtyng jalyna jýzin tósep, arqasyna úzynynan ja­typ, at qúlaghynda oinady. At belindegi kóshpelilerding kózsiz batyldyghy Napoleonnyng jaghasyn ústatqan. At omyrauyna sary jezden qalqan kiygizip, ómildirik pen jýgen-noqtasyna al­tyn shaptyryp, kýmispen oqalaghan. Shoqtyghyna ýki taqqan attyng dәl osyn­day saltanaty kýni keshegi deyin kez-kelgen qazaqtyng aibary da, armany da...
Bәrin ait ta, birin ait, Euraziya dalasyndaghy temir dәuirining tuuy búryn-sondy bir-birining bary-joghynan beyhabar talay elding qarym-qatynasyna zor yqpal etti.
- Sonymen, «Mәdeny múranyn» manday tirer týiindi baylamy, manyzdy ózegi qaysy boldy?
- Jer betinde ómir sýrgen úly bir órkeniyetting joyyluy tek qazaqtyng arghy ata-babasynyng ghana emes, әlemning ruhany ordasynan oishyldardyng oryn aluyna, filosofiyalyq payymdar men tarihy tújyrymdardyng tuuyna sep bolghan úly órkeniyet dәuirining aqyry edi.
... Búl kezde qola dәuiri ayaqtalyp, temir dәuiri bastalady. Altayda tughan temir dәuiri tarih sahnasyna, Euraziya sahnasyna jana kýsh alyp keldi. Demek, tarihy sahnagha kóshpeliler shyqty. Solaysha, 2,5 myng jyl búryn bizding babalarymyz ýlken kenistikke qúlash úrugha mýmkindik aldy. Temir dәuirimen birge tek Euraziya kenistiginde ghana emes, jalpy, adamzat tarihynda ýlken janalyqtar tudy. Búryn kóne Qytay, kóne Iran, kóne Ýndistan, kóne grekter anda-sanda aralasqany bolmasa, tyghyz qarym-qatynas bolghan joq. Týrkilerding temirdi iygerui men atty auyzdyqtauy arqasynda barys-kelis ashylyp, Úly Jibek joly dýniyege keldi. Úly Jibek joly boyynda shaharlar túrghyzyldy. Árkim baryn alyp shyghyp, sauda-sattyq jýrip, bir elding mәdeniyeti basqa júrtqa әser ete bastady. Sol uaqytta ómirge kelgen buddizm, hristian, induizm jәne zoroastrizm sekildi әlemdik dinderding taraluyna temir dәuiri septik etti.
Osynau ózgerister ol zamanghy adamdardyn, memleketterding kóbi ózinen basqa el bar dep bilmegen, «tútasyp túrghan» týsinik-payymyn qaq jaryp, «biz kimbiz?», «búlar kimder?» degen pәlsapa tudyrdy. Oishyldar oy tolghap, tirshilik qúbylysyna, ómir zandylyghyna, adamy qúndylyqtargha әr qyrynan, әrtýrli bagha bere bastaghany da osy tús.
Búl zamandy «Payghambarlar dәuiri» dep tanyp, Isa payghambardyng dýniyege keluin soghan baylanystyrmaq bolghan, tanbaq bolghan Gegeliding pikirin nemisting oishyly Karl Yaspersting «Osi dәuiri» baylamy joqqa shyghardy. Ol belgili bir qauymgha nemese ortagha tiyesili derbes payghambardan góri, kýlli adamzattyng ómirine әser etken naqty kýrdeli tarihy ózgeristing jetkenin әigiledi. Adam balasynyng óz-ózin izdep, ózgeni tanyp, anyz ben aqiqattyng shekarasyn baghamday bastaghan kezendi «Ositik dәuir» dep nyqtady. Filosofiya býr jardy. Qytayda Konfusiy men Lao-Szy, Ýndistanda Budda ómir sýrgen uaqyty - osy «Osi dәuiri». Iranda qayyrymdylyq pen zúlymdyqtyng arajigin beybitshilik pen yntymaqqa negizdegen Zaratushtra óristedi. Greki­yada Gomer jyrlap, sana men túrmysty saralaghan Parmeniyd, Gerakliyt, úly ta­rihshy Fukidiyd, Platon men Arhiymed syndy túlghalardyng tanyla bastaghany mine, osy kez. Al, olardy tudyrghan temir dәuirin әkelgen týrki kóshpelileri edi. Búl aqiqatqa osy kýnge deyin qarsy keletinder kemde-kem. Nikolay Gumiylev sol zaman turaly «Euraziyalyq kenistik dýniyege keldi» degen.
... Úly maqsat úly oy tughyzady. Asharshylyq jútqan órkeniyetting ayaghy bar, basy qayda degende, mandaydy «Osi dәuirine» tiredik. Bizding tarihymyzdyng bir bútaghy sol zamanda. Kóshpeli órkeniyet saq dәuirine, odan ghúndar, kóne týrkter zamanyna jalghasa kele, HH ghasyrgha deyin tartatyn ýzilissiz bir jaqsy jýie tudy dep sanaymyz. Sebep nәtiyjege jetkizedi. Demek, bizding baghdarlamany osy jýlgege salghanymyz - zor ruhany jetistik. Óitkeni, biz - tarihy hattalmaghan, mәlimet, dәiekteri әrqily derekkózderde shashyrap jatqan elmiz. Solardy iriktep, tirnektep jinau osy Baghdarlamanyng mindeti boldy. Resmy rettelgen 2,5 myng jyldyq tarihy týzilisti iygiligimizge jarata alsaq, bir jolghy baghdar ýshin az bolmasa kerek. «Qazaq - osynday tarihtyng múragerleri» degen ózgelerding qúrmetin oyatyp, ózimizge degen senimimiz nyghayady. Baghdarlamanyng arqasynda babalarymyzdyng danqy janghyrdy.
Mine, bizding «Mәdeny múrany» dýniyeni dýr silkindirgen kóshpeliler dәuirinen bastaghanymyz osy edi. Kýni erteng «Mәdeny múrany» oqyp-tanyp, osy Baghdarlamanyng negizinde iske asqan qúndylyqtar elge qyzmet ete bastaghanda keyingi úrpaq atatarihtyng taghylymynan ónege alatyn bolady. Materialdyq qúndylyq tozyp, ruhany qúndylyqtyng ozatyn dәuir tuady. Gera­kliy aitpaqshy, «bәri ózgeredi, bәri de ozady, qatyp qalghan eshtene joq». Demek, erteng temir dәuirining janghyryghy ghasyrlardy aralap, ózimizge qaytqanda «Mәdeny múra» baghdarlamasy bolashaqtyng dayyn sybaghasy bolmaq. Osy orayda, Meruert Ábuseyitova, Karl Baypaqov, Ábdimәlik Nysanbaev, Seyit Qasqabasov bәrimizding oiymyz bir jerden tabylyp, «Mәdeny múra» tu­rasynda biz mýddeles, múrattas bolyp shyqtyq.
JETPISKE JETSEK TE, SOL BAYaGhY "JAS TÚLPARMYZ"
- Sizder bәriniz de Kenesting ty­nysy men talabyn jaqsy sezingen buynsyzdar. Aytynyzshy, elde «Mәdeny múragha» deyin osy shara sipatty talpynys boldy ma?
- Ol kezde әdebiyetting ózi de qatty qinaldy. Óitkeni, әdebiyetting jany bar, ary menen namysy bar. Ádebiyet, ýlken súraqtargha jauap bere almasa, әdebiyet emes. Otarshyldyq әdebiyetting kenirdeginen qysyp otyrdy. Bizding ýlken tarihymyzdyng joqtyghy da osy sebepten. Tarihta, filosofiyada «últ saghaty», yaghni, «vremya nasii» degen úghym bar. Mine, osynday qysymnyng saldarynan bizding «últtyq saghatymyz» tughan emes edi. Biz tosap suday tynyp, túnyp túrdyq. Sonyng kesirinen talay tarihymyz talay ret laylanyp, ulanyp, shógip te ketti.
Ánuar Álimjanovtyng orta ghasyr taqyrybyna barghany - alghashqy qaz-qaz qadam. Maghjan, Múqaghalilar búlqynyp-búlqynyp, aqyry atylyp biri ketti, kýiip biri ketti. Mine, búl - myng ólip myng tirilgenning nyshany. Biz - mәngi kýres jolynda kele jatqan elmiz. Jenilseng de, kýres jolynda jýrgenin. Patshagha soldat bermeske kýresken on altynshy jyl, atadan qalghan malyndy tәrkige salghan jiyrma ekinshi jyl, ýrkerdey eldi ýrkinshilike salghan otyz ekinshi jyl, arysyndy atyp tastaghan otyz jetinshi jyl, qaysarlyndy qandy qasapqa salghan qyryq ekinshi jyl, atom synaghan qyryq altynshy jyl, jasyndy jútqyzyp, jazirandy jyrtqyzghan elu altynshy jyl, qazaq mektepterin jappay japqyzghan al­pysynshy jyl, qazaq qyrda, orys qalada ómir sýrgen jetpisinshi jyl, jeltoqsanda kýn kýrkiregen seksen altynshy jyl... sonyng bәri - kýres. Kýresip jatqanymyz - bizding myng ólip, myng tirilgenimiz.
... Áneukýni jeltoqsanda alangha ba­ryp qaytqan son, Múhtar Áuezov muzey-ýiinde aruaqtargha arnap as berdik. Anadaydan Maqash Tәtimov kele jatyr. Myna jaqtan aqsandap Sәtimjan San­baev kórindi. Bú jaqtan men shyqtym... Jas kýnimizde shyn jas túlpar edik, jasymyz jetpiske kelse de sol bayaghy «Jas túlpar» ekenbiz, el turaly, egemendik turaly el-sel bolyp әngime aittyq. Az qazaqqa kóp kýres kerek. Maqash aitqanday, «Qazaq degen - ada­my ayaq basar jer tappay túrghan alyp múhittyng ortasynda jalghyz-jarym jan janghyryqtyryp jatqan aral». Myng ólip, myng tirildik dep ókinbelik. Ókingenmen payda joq, myng ólip, myng tirilu - qazaqtyng Jaratqan Ie biletin qúpiyasy. Ony basy júmyr biz pende asha almaymyz. Ony ómirding ózi asha­dy. Biraq, biz minsiz últ, minsiz halyq bolugha úmtyluymyz kerek. Últsymaq bolsaq, onda «Mәdeny múranyn» da, mәn-mәselenning de, qysqasy, týkting te keregi joq. Bolmasa, qogham emes, qoghamsymaq bolsa, onda baghdarlamadan da, basqadan da eshtene shyqpaydy. Halyq - mәngi. Sondyqtan, biz ózimiz ómir sýrip jatqan zamanda óz boryshy­myzdy, óz mindetimizdi oryndamasaq, halyq bәrimizdi de úmytady. Biraq, sol tarihty kelesi dәuir bәribir qayta tiriltedi.
... Osydan biraz búryn maghan eki po­ema keldi. Oqyp otyryp, «adamnyng ruhy múnshama biyik bolady eken» dep tanghaldym. Jazghan kisi qanday kýy keshkenin qaydam, oqyp otyryp ózing janyp kete jazdaysyn. Temirhan Medetbekovke telefon soghyp edim, ol «Mýke, mende osynday poemanyng otyz shaqtysy bar» dedi...
«Qazaqfilimdi» de kóp synaymyz. Ras, bizding auzymyz kóp kýigen. Biraq, songhy kezde jaqsy dýniyeler tuyp jatyr. Ermek Túrsynovtyng «Shaly», Dәrejan Ómirbaevtyng «Studenti» Kann festivaline shyqty. «Jaujýrek myng balany» kórip, ýlken quanyshqa bólendim. Súltan Qojyqovtyng «Qyz Jibeginen», Abdolla Qarsaqbaevtyng kinolarynan song arqau ýzilip qalghanday edi, mynadan keyin endi onala berer. Sondyqtan, biz bolashaqqa úmtylghan el bolsaq, «búl qoldan kelmedi, anauy­myz úyat boldyny» esten shygharuymyz kerek. Sәtsiz degen tuyndylardyng ózi - tarihiy-mәdeny prosess. Nashar tuyndygha bola, sharshamauymyz kerek. Jaqsy dýnie qalayda jalghasady.
- Endeshe, «Mәdeny múranyn» da jalghasy bola ma?
- Biz alghashqy beleste negizinen, qazaghymyzdy kóbirek qauzadyq. Al, biraq, bizding tarih tek óz ata-babalarymyzben tarih emes qoy. Onyng arghy tegi, arghy-týpki dәuirlerdegi tirshiligi, óz zamanyna say alys-berisi boldy ghoy. Sonyng ishinde týrkishilik qatysymyz qanday boldy? Týrki tekti halyqtardyng taghdyry qalay boldy? Osylardy zerdelep, óskenimiz ben óshkenimizdi janghyrtyp, joghymyzdy tapqanymyz jón. Sebebi, biz qaytsek te, týrkilikten ajyrap kete almaymyz. IYә, keshegi Kenes týriktektileri ózderining artyq-kemin biledi. Biraq, olar sonau Altaydan Dunaygha deyin biylegen er týrikting qara shanyraghyn saqtap qalghanymyzdy eskerip, endigi jerde bizge qaray oiy­suy kerek.
Mening de qanymda qaynaghan týrikshildik bar. Ákemiz Múhtar Áuezov ol da týrikshil boldy. Esinizde me, «Qily zamanda» qyrghyzdardyng kómekke kele jatqanyn kórgen qazaqtardyng ruhy qalay tasyghan! Ákemiz soghan erekshe mәn beripti. Qarqaraly jәrmenkesinde orystardan habar tasyp jýrgen ózbek bar. Ol, biraq, orysshasynda aitylmay­dy. Jazushy múnda Kenes túsyndaghy týrkilikting týgeldigi osy degendi menzep otyr. Osynday niyetti tek Múhtar Áuezov emes, Alash arystarynyng dýniyetanymynan tanugha bolady. Maghjannyng «Aqsaq Temir sózi» degen óleni bar.
«Jihan degen ne nәrse?
Alaqannyng audany!
Bir audanda kóp Tәniri
Boludyng tipti joq sәni.
Tәniri - kókting Tәnirisi
Kýnirensin, kógin biylesin!
Jer Tәnirisi - Temirmin,
Jerime Tәniri tiymesin!»
Kók Tәnirisi Tәnirinin
Túqymy joq, zaty joq.
Jer Tәnirisi Temirdin
Túqymy - týrik, zaty - ot!
Maghjannyng óleninen song týrikshilikke ne alyp-qosugha bolady?..
Ókinishke qaray, «Mәdeny múrasyn» týgendep jatqan qazaqtyng birde-biri bizding jyl sanauymyzdaghy 751 jyly Talas ózeni boyynda ótken әigili At­lah-Talas shayqasyn eske almaydy. Búl shayqas kýlli Ortalyq Aziya men týrki halyqtarynyng ghana emes, tútastay alghanda, Euraziyanyng bolashaghyna týbirli ózgeris әkelgen edi. Týrkesh, qarlúqtar arab әskeri jaghyna shyghyp, Tang imperiyasynyng әskerine kýirete soqqy bergen. Búl - bizding ýlken ta­rihymyz. Ózgelerdi kóp aitamyz. Eu­raziya kenistiginde, jalpy adamzattyng tarihynda erekshe maghynasy bar osy shayqas turaly bolashaqta arnayy mәn berip, aityp-jazuymyz kerek.
- «Mәdeny múrada» búl eskerildi me?
- Joq! Mәsele sonda... Sonymen qatar, Kavkazdyng elderimen qarym-qatynas mәselesine shama jetpedi me, oghan kónil bólinbedi. Búl mәselelerge mәn bermesen, Baghdarlamanyng nәtiyjesi kemdeu bolady.
Ómir zany búljymaydy, «Mәdeny múranyn» basy-qasynda bolghan ghalymdardyng aldy, bizding Karl, Ábdimәlik zeynet demalysyna shyghyp jatyr. Biraq, jana qolgha alghan eknshi kezenning baghytyn shola otyryp bir nәrsege ishim jylydy. Ekinishi qadamnyng Tújyrymdamasynda bizding aitqan úsynystar eskerilipti. Birinshisi - halyqaralyq qarym-qatynas turaly, ekinshi - múradan múralanugha qadam mәselesi.
Múra bar da, múralanu bar. Ol ýshin teren, bilim kerek. Ýlken sheberlik ke­rek. Óitkeni, múralanu - ýlken úghym, salmaqty úghym.
- «Mәdeny múra», demek, últtyng tarihy ghana emes, ary da, jany da. Sondyqtan, odan selkeu shyqpaghany bәrimiz ýshin abyroy. Osy orayda, búl Baghdarlamany iske asyruda eshbir oghashtyq, yaki, aghattyq joq dep sa­naysyz ba?
- Men bir nәrseden qauiptenemin. Ýkimet «Mәdeny múranyn» salmaghy men manyzyna mәn berse eken. Mәdeny turizmdi el ekonomikasyn jandan­dyratyn bir tetik retinde qarap, arheologiyalyq-mәdeny nysandardy turistk baghyttyng jónimen payda taba­tyn kózge ainaldyryp jibermese eken. Bizge keregi - ruh! Býgingi úrpaqtyng ókili retinde osy ruhty sezine biluimiz qajet. «Mәdeny múranyn» basty maqsaty - halyqtyng ruhyn kóteru. Eger osy baghdarlamany algha tartyp, niyet, pighyl mәdeny turizmge auyp ketse, tabylghan mәdeny nysandardy kópke kórsetumen shekteler bolsaq, onda, bәri beker. Onda alghashqy qadamnyng bolmay-aq qoyghany abzal.
- Jalpy, «Mәdeny múranyn» alghashqy belesi aqtaldy ma?
- Aqtaldy. Imanghaly Tasmaghambetov basqarghan qoghamdyq komissiya tamasha júmys jasady. Birinshi belesting jemisi ekinshi beleske jol ashty. Mýddelester qol ústasyp, jolgha birge shyqqanday boldyq. Tize qosyp, úly jolgha ýlken senimmen attandyq. Óitkeni, o ba­stan bizding maqsatymyz anyq boldy. Maqsattyng iriligi mýmkindikting iriligin tughyzady.
- Endeshe, «Mәdeny múranyn» kelesi jalghasy qalay bolsa dep kýtesiz?

- Baghdarlamanyng birinshi kezeninde arheologiya salasyna kóp nazar au­daryldy. Múralarymyzdy taptyq, qolgha týsken-týskeninshe týgendedik. Bastaghan isti ayaghyna jetkizuge de boydaghy quatpen birge, jýrekte kemel ruh boluy kerek.
Men 70-ke jaqyndap qaldym. Biraq, adamnyng jasy úlghayghanymen, o basta sanana singen, jýregine túnghan bir qúshtarlyq qartaymaydy eken. Mәdeniyetke, mәdeniy-ruhany qazynagha degen yntam arta týsude. Búl әdetke ainalyp, kele-kele, boygha sinip, minez bolyp qalyptasady-au deymin, әiteuir bir býiregim osy salagha tartady da túrady. Ózimnen be, sózimnen be tany­lyp túrsa kerek, jaqynda «Mәdeny múranyn» jalghasyn birigip atqarugha shaqyrdy. O basta osy Baghdarlama qolgha alynyp, «iske asyrugha qatyssanyz» degen úsynys týskende, «Soros» qoryndaghy jaqsy qyzmetim men joghary jalaqymdy, tynysh tirligimidi, bәrin tastap, birden keliskenmin. Osy joly da qarsy kelmedim. Elde múnday ghajap sharua qolgha alynyp jatqanda men qarap otyra almaydy ekenmin.
Jaqynda «Mәdeny múragha» tikeley qatysy bar taghy úsynys aityldy. YuNESKO isteri jónindegi Qazaqstan Respublikasy Últtyq komissiyasynyng janyndaghy Materialdyq emes mәdeny qúndylyqtardy qorghau jónindegi últtyq komiytetke tóraghalyq etip, júmysty bastanyz dedi. Soghan oray, Tújyrymdamany jazudy qolgha almaqshymyz. Biraq, osy arada kókeyime qonbay túrghan bir nәrse bar. «Materialdyq emes qúndylyq» degen sóz únamaydy. Birtýrli, jat... Múnday sózben adamdy bir nәrsege sendiru, ruh­tandyru mýmkin emes. Sondyqtan, men osy Tújyrymdamagha «materialdyq emes mәdeny qúndylyq» degen sózding ornyna «RUHANY MÚRA» degen sózdi qoldanudy úsyndym.
Sonymen, alghashqy baghdarlama «Mәdeny múra» bolyp, endi ekinshi qolgha alynbaqshy baghdarlamanyng atauy «Ruhany múra» bolsa, maqsatymyzdyng aiqyndalar edi. Jәne «múradan - múralanugha» degen talaptyng oryndalghany dep sanaymyz.
- Almaty jaqtan Múhtar Áuezov qory qoghamdyq Qúrmet belgisin taghayyndady degendi estidik. Búl qúrmetke kimder layyq dep taniy­syzdar?
- «Kemenger» dep atalatyn Qúrmet belgisi joghary intellekt, ruhany jәne jasampazdyq әleuet, izgilik pen halyq moyyndaghan azamattyq ústanymnyng talaptaryna say bolatyn túlghagha beriledi. Qosymsha aqshalay syilyghy bar. «Kemenger» Qúrmet belgisining av­tory - mýsinshi Marat Áynekov. Búl marapat ortamyzda enbek etip jýrgen isimen de, túlghasymen de kópke syily, qadirli azamatqa taghayyndalady.
«Kemengerdin» túnghysh iyegeri Qazaqstan Respublikasy Últtyq Akademiyasynyng tolyq mýshesi, bio­logiya ghylymdarynyng doktory Múrat Ghylmanov boldy. Nanotehnologiya salasynyng iri ókili. Adam densaulyghyna qatysty janalyqtar ashty. Iske asqany bar, aspaghany bar, sonda da talmaydy. Kóz janary әlsiz bolsa da, quaty kemel kisiden artyq qyzmet etip jýrgen, ruhy myqty, azamattyghy biyik adam!
El ishinde osynday túlghalar az emes. Olar, biraq, kózge kóp týse bermeui mýmkin. Biraq, elmiz ghoy, enbekting osynday erlerin tauyp, hal-qadirimizshe baghalap, qyzmetine layyqty qúrmetti kórsetkenimiz - ertengi úrpaqqa ónege bergenimiz emes pe!
Ángimelesken Raushan TÓLENQYZY

"Abay-aqparat"