Osydan biraz uaqyt búryn baspasóz betinde bizding aitys erejesin ózgertpese  bolmaytyndyghy jayly maqalamyz jariyalanghan edi. Oghan birinshi bolyp ýn qosyp, qonyrau shalghan Mәdeniyet ministri - úlyqtyng kishiktigin aityp ótken paryz! - Darhan Mynbaev boldy. Dahang Serik Negimov, Jýrsin Ermanov, Áselhan Qalybekova, Esenqúl Jaqypbekov bәri bas qosyp, aqyldasqan otyrys jasaghanyn aitty. Tól dýniyemizdin, tendessiz baylyghymyzdyng bolashaghy últym degen әrbir azamattyng sanasyna salmaq salary haq.

«Qazylar alqasynyng qúramy túraqty bolghany jәne sol qúramnyng ishine Jýrsekenning kirgeni jón. Sosyn josparlanyp otyrghan jyl sayynghy respublikalyq aitystyng qorytyndysyna әr oblystan bir aitysker shyghuy mindetti emes dep oilaymyn. Kim myqty, solar shyqsyn. Jәne olar avtomobilimen emes, «Altyn dombyra» jýldesimen marapattalatyn bolady.

Ekinshi jaghynan, aqyndarymyzdyng túrmysy auqatty bolghany jón. Jýrsekendi bireuler «Hammer» minip jýr» dep әngime etedi. Maghan salsa, ol kisi tikúshaqpen jýrse tipti jarasar edi. Óitkeni, enbegi bar. Túraqty qazylar alqasyna kirui tiyis deuimiz de sol enbekting baghalanghanynyng bir kórinisi bolmaq.

Al, sizding «qazylar alqasynsyz ótkizeyik» degen úsynysynyzdy da engizip kóretin bolamyz. Sebebi, ol shynynda da ata-baba joly ghoy. Degenmen, búl jerde bizge qaraghanda aqyndardyng pikiri basymdyqqa ie boluy tiyis, sol kisilermen aqyldasayyq, - deydi ministr myrza.

Osydan biraz uaqyt búryn baspasóz betinde bizding aitys erejesin ózgertpese  bolmaytyndyghy jayly maqalamyz jariyalanghan edi. Oghan birinshi bolyp ýn qosyp, qonyrau shalghan Mәdeniyet ministri - úlyqtyng kishiktigin aityp ótken paryz! - Darhan Mynbaev boldy. Dahang Serik Negimov, Jýrsin Ermanov, Áselhan Qalybekova, Esenqúl Jaqypbekov bәri bas qosyp, aqyldasqan otyrys jasaghanyn aitty. Tól dýniyemizdin, tendessiz baylyghymyzdyng bolashaghy últym degen әrbir azamattyng sanasyna salmaq salary haq.

«Qazylar alqasynyng qúramy túraqty bolghany jәne sol qúramnyng ishine Jýrsekenning kirgeni jón. Sosyn josparlanyp otyrghan jyl sayynghy respublikalyq aitystyng qorytyndysyna әr oblystan bir aitysker shyghuy mindetti emes dep oilaymyn. Kim myqty, solar shyqsyn. Jәne olar avtomobilimen emes, «Altyn dombyra» jýldesimen marapattalatyn bolady.

Ekinshi jaghynan, aqyndarymyzdyng túrmysy auqatty bolghany jón. Jýrsekendi bireuler «Hammer» minip jýr» dep әngime etedi. Maghan salsa, ol kisi tikúshaqpen jýrse tipti jarasar edi. Óitkeni, enbegi bar. Túraqty qazylar alqasyna kirui tiyis deuimiz de sol enbekting baghalanghanynyng bir kórinisi bolmaq.

Al, sizding «qazylar alqasynsyz ótkizeyik» degen úsynysynyzdy da engizip kóretin bolamyz. Sebebi, ol shynynda da ata-baba joly ghoy. Degenmen, búl jerde bizge qaraghanda aqyndardyng pikiri basymdyqqa ie boluy tiyis, sol kisilermen aqyldasayyq, - deydi ministr myrza.

«Segiz úlym bir tóbe, Ertóstigim bir tóbe» degendey, aitysker aqyn qyzdarymyzdyng ishinde bir tóbe derlik Áselhan әpkemizge habarlasqanymyzda, ol kisi 2 mausymda ótetin Almatyda ótetin «ardager gvardiya» aitysynda Esenqúl Jaqypbekovpen shyghatynyn aitty.

- «Ýirenisken jau atyspaqqa jaqsy» degen ghoy, inim,- dep kýldi Áseken. - Ári, kópshilik qauym da biz ekeumizding aiqasymyzdy kýtip otyrghanyn jetkizip jatyr.

- Al, qazylarsyz aitysqa qalay qaraysyz?

- Áriyne, әdileti sol bolar edi, biraq, ol jaghdayda aqyryna deyin әdil bolu ýshin aitystyng uaqyty shektelmeui tiyis. Búryn solay bolghan ghoy. Al, kәzirgi ainaldyrghan jarty saghatta shabytyndy endi shaqyryp ýlgeresin. Qarsylasynnyng «ústadym-au!» degen sózine sen de óz uәjindi dayyndap otyrasyn. Sol kezde uaqyt bitti deydi...

- Naq sol sebepti, az uaqytta kóp oy aityp ýlgeru ýshin, kimning oiynyng úshqyr, tilining tapqyr ekenin qapysyz anyqtau ýshin de óleng kólemin ýsh shumaqpen shektese bolmay ma?

- Ol da dúrys qoy, biraq shyn aqynnyng aitary әdette óte kóp bolady, ol ony eki-ýsh shumaqqa qalay syidyrady?

- Jaqsy. Al, biraq jarty saghatqa jetpey-aq, sýrinip ketip, uәj sóz taba almay qalghan jaghdayda «qol kóteruge», sóitip, ertengi aitysta-aq jas úrpaqqa ýlgi-ónege kórsetuge ardager aqyndar  dayyn ba, qalay oilaysyz?

- Naghyz aqyn mәrttik qasiyet kórsetuge әrqashan dayyn dep oilaymyn.

Otyz jyl boyy aitystyng suyghyna tonyp, ystyghyna kýiip, sonyng arqasynda el ishinde Mayakovskiyshe aitqanda «Aytys desek Jýrsin dep úghynamyz, Jýrsin desek aitys dep bilemiz biz» degen dәrejege kóterilgen, degenmen, eng jaqsy zattyng da jaghymsyzdau bir túsy bolady, ózining óte әdemi aqyndyghy aitysty úiymdastyrushylyghynyng kólenkesinen shygha almay kele jatqan, tipti әspettegen halqynyng qanqu sózine shydamay eki-ýsh ret aitysty tastap ketip te qalghan, biraq, bәribir «yryldaghan, qappaghan, Jýrsinnen jaqsy tappaghan» kópshilikting aldyna qayta oralghan aqyn aghamyzgha habarlasqanda jaqsy janalyq estidik - 2 mausymdaghy ardagerlerding alaman aitysy qazylar alqasynsyz ótetin bolypty. Aytuyna qaraghanda, Jýrsekeng de kópten beri osylay bir bәige ótkizudi oilap jýrgen eken. Áytse de, onday erejege júrt ýirengen joq, onyng ýstine aityskerlerding aldy alpystan asyp ketti,  әri keybirining densaulyghy da myqty emestigine kónili alandap otyrghan kórinedi. Sol sebepti de osy aitysqa qatysushylardyng bәrine bir-bir temir kólik mingizetinin de jasyrghan joq.

-  Olar eng aldymen Manap Kókenov, Kópbay Omarov, Qalihan Altynbaevtardyng jolyn jalghastyrushylar, jana aitystaghy alghashqy qarlyghashtar, senning kóbesin sógushiler boldy. Onyng ýstine olardyng naghyz der shaghy kenestik iydeologiya kezine túspa-tús keldi, olar naryq kelmey túrghanda, kelip, eldi búzbay túrghanda, iydeyagha berilgen, minetin attan aitylatyn ataqty artyq tútqan jandar boldy. Sol kezinde mine almay qalghan «temir túlparlaryn» býgin minsin, sóitip әdilettik kesh te bolsa saltanat qúrsyn dep otyrmyn.

Jasa, Jýrseke! «Tentek» degen aty bir shyghyp ketip, sonyng saldarynan alatyn bәigelerin ala almay qalghan Quanysh Maqsútov, «Bauyr» dep barsam aghagha, aghanyng kónili kókte jýr. «Bauyr» dep barsam inige, inining kónili kók temir» degen bir-aq auyz ólenimen býgingi zaman beynesin barynsha dәl sipattap bergen, aqyndyq әlemning enbektorysy Esenqúl Jaqypbekov, aqyndyq kelbeti eshkimge úqsamaytyn, aqyry ishki dýniye, syrt kelbetin de soghan say etip, ózi aitqanday «saqalist» bolyp ketken Shorabek Aydarov jәne basqa aty atalmaghan aitysker aqyn bauyrlarymyz ýshin de, kәusar suynday shynayy aitysqa susaghan qalyng halyq ýshin de búl bir erekshe, este qalatyn-aq adal aiqas, әdil bәseke bolghaly túr eken, endeshe osy dýbirli dýniyege at salysyp jýrgen, jalpy qatysy bar jannyng bәrining elendep otyrghan elding kýtken biyiginen kórine biluine shyn jýrekten tilektespiz.

«Abay-aqparat»