1960-70 jyldary dýniyege kelgen buyn dybys oinatqyshtaghy kýitabaqtardan «Alpamys» pen «Qobylandy» sekildi batyrlyq  dastandardy, «Qyz Jibek» pen «Ayman-Sholpan» syndy liroepostyq jyrlardy tyndap, últtyq múramen susyndap ósti. Jaugershilik  dәuirding qaharmandary jigerdi janyp, ruhyn oyatsa, kóne әpsanalarmen ómirding tylsym syrly qatparlaryna boylady,  ata-babalarymyzdan  qalghan asyl sózding qúdiretine tәnti boldy. Qazaq mektepteri jabylyp, «býkil el bir tilde sóileuge tiyis» deytin kommunistik úrandar  shyndyqqa ainalyp jatqan kezde kenestik senzuranyng qatal tezine qaramastan halyqqa jetken búl asyl múra sol jyr-dastandardy taspagha jazghan «Almaty gramzapisi» studiyasynyng dybys rejisserleri  men redaktorlarynyng jankeshti enbegi men tendessiz erligining nәtiyjesi edi. Tarihy jәne ruhany qazynamyzdy qayta janghyrtyp, halyqqa jetkizuge osy studiyanyng dybys rejisseri Maqsat Múhitdenovtyng qosqan ýlesi zor.   

1960-jyldary muzyka salasynda zamanauy dybys jazu industriyasy kýrt damyp, gramplastinkalargha jazylghan muzykalyq ónimder keng taraldy. Kenes Odaghy boyynsha búl ýrdisting bastauynda Býkilodaqtyq «Melodiya» dybys jazu firmasy túrdy. Dybys jazu studiyalary men kýitabaqtar shygharatyn zauyttary bar búl firmanyng danqy dýrkirep, әlemdegi eng iri alty dybys jazu kompaniyasynyng qataryna kirdi. Ónimderi jýzdegen elge taralatyn mekeme býkil Kenes odaghy boyynsha muzykalyq ónimderdi  shygharumen jәne taratumen ainalysty. 1965-jyly Almaty qalasynda da «Melodiya» firmasynyng dybys jazu studiyasy qúryldy. Dybystardy  jazudyng jospary men repertuaryn firmanyng ortalyq  studiyasy anyqtap, bekitip otyrdy. Qazaq halqynyng dәstýrli muzykalyq múrasyn taspalau isi osy kezende bastaldy.

Alghashqyda Almaty «Gramzapisi» studiyasynda qazaq tildi mamandar tapshy boldy. Dybys rejisserligi degen birneshe ónerding basyn biriktirgen kirpiyaz mamandyqty mengergen qandastarymyz sausaqpen sanarlyq edi. Maqsat Múhitdenovtyng Almaty «Gramzapisi» studiyasyna dybys rejisseri bolyp júmysqa kiretini osy kez. Jas maman әriptesi Álim Baygharinmen birge  qazaq últynyng kóne jyr-dastandaryn, batyrlar jyryn, әn-kýiin taspagha týsiruge qúlshyna kiristi. Mәskeudegi «Melodiya» firmasynyng ortalyghy bekitken jyldyq, toqsandyq josparlar boyynsha tapsyrma beriledi. Halyq muzykasy – әn, kýi, jyr-dastandardy, sonday-aq qazaq Kenes kompozitorlarynyng shygharmalaryn, әlem klassikasyn taspagha jazu boyynsha jospar oryndau kerek. Studiya qyzmetkerleri amalyn tauyp qazaq  muzykasyn kóbirek qamtugha tyrysady. Sonyng arqasynda qiyn kezenderge baylanysty joyylyp ketuge shaq qalghan ruhany múra qayta jandandy.

Almaty studiyasy qazaqtyng jyr-dastandaryn, әnderin jazar aldynda olardyng mәtinin orysshagha audaryp, Mәskeuge tekseruge jiberuge tiyis. Talap  solay. Kenestik senzura jat dýniyeler ótip ketpesin dep qatang qadaghalaydy. Redaktorlar qat, barynyng ózi audarmagha qoly tie bermeydi. «Sonymen ólenderdi audaratyn basqa adam joq, ózim jolma-jol audarma jasaytyn boldym. Mәtindi redaktor qarap, ortalyqqa jiberedi. Ánderding jarasy  jenil, al epostargha kelgende biraz ter tóguge tura keldi» deydi sol kezder turaly M.Múhitdenov.

Ol jyldary halyq arasynda tuma talanttardyn, kókiregi danghyl jyrshy-jyraulardyng ýzilmegen kezi. Búl jóninde Maqsat Zaylaghiyúly býy deydi: «Jyrshy-jyraulardy izdep tauyp, taspagha jazu isinde kórnekti  foliklor zertteushisi, әdebiyetshi Mardan Baydildaevtyng enbegi zor. Jan- jaqtan kelgen býkil jyrau jazu ayaqtalghansha sonyng ýiinde jatady. Birde Qaraqalpaqstannan Qayrolla Imanghaliyev degen jyrau keldi. Osy kisining oryndauynda «Qarasay-Qazi» jyryn eki jylda jazyp bitirdim. «Er Edige» syndy qaharmandyq dastandargha 1950-jyldary kenestik  ókimet tyiym salghan. Áli resmy rúqsat berilmese de tәuekelge baryp jazdyq. Oryspen soghysqa qatysty jerlerin azdap ózgertuge tura keldi. Negizinde naghyz jyrau dastandy  jattamaydy, mazmúndyq jelisi boyynsha suyryp salyp aita beredi. Qayrolla aghamyz fenomen jyrshy edi. Jasy kelgen adam, sujetten auytqyp ketedi. Studiya opera jәne balet teatrynyng astynghy qabatynda, pulit bólek bólmede. Al Qayrolla aghamyzdy jazghan kezde qasynda otyrdym. Sóitip «Qarasay-Qazi» dastanyn týgel jazdyryp, zauyttan 4 kýitabaq  bolyp shyqty».

Mardan Baydildaev elden shaqyrghan taghy bir ghalamat jyrshynyng biri qyzylordalyq Myrzaghaly Aqjolov boldy. Syr sýleylerining kózin kórip ósken әri ataqty Balqy Bazardyng úrpaghy Aqjolov jyr-qissalardy týidek-týidegimen tógetin epik jyrshy eken. Dausy da ghajap, Italiyanyng belikantosynan kem týspeydi. Almatygha studiyagha birneshe ret shaqyrghanda reti kelmegen song Maqsat Zaylaghiyúly tipti onyng auyly Jalaghashqa deyin izdep barghany bar.

Qazir kópshilikke belgili, jeztanday әnshilerimiz oryndap jýrgen «Aqtolghay» әnining halyqqa qayta jetuinde de M.Múhitdenovtyng qoltanbasy bar. 1976-jyly studiyagha 86 jastaghy Aralbay jyrau keledi. Ózi  suyrypsalma aqyn. Mine osy aqsaqal úmytylyp qalghan 2-3 әndi jazdyrypty. Sonyng ishinde «Aqtolghay» әni elge tez tarap ketken.

«Gramzapisi» studiyasy jyr-dastandardy taspalaugha elimizding әr  týkpirinen eng ýzdik oryndaushylardy tartady. «Kórúghly» dastanynyng ýzindilerin qyzylordalyq belgili jyrau Almas Almatov, «Qambar batyrdy»  Júmabay Medetbaev, «Qyz Jibek» pen «Múnlyq-Zarlyq» jyryn Shymkent drama teatrynyng akteri Múhtar Ótebaev oryndaydy. Dombyramen halyq әuenderin tamasha shyrqaytyn M.Ótebaev búl dastandardy әrtýrli maqammen jyrlaghan eken. «Onyng ishinde Syr boyynyn, jogharghy aimaqtyng ondaghan maqamy bar. Izdengen adamgha naghyz qazyna ghoy. Dәl osy eki jyrdyng maqamynday aluan týrli etip Ótebaevtay eshkim aitqan joq. Basqa jyrlar bir sarynmen jyrlandy» dep, M.Múhitdenov halyq muzykasynyng qaynaryn jyr-dastandardan tabugha bolatynyn aitady.

Múhitdenovtyng taghy bir qomaqty enbegi – qyrghyzdyng әigili «Manas» dastanynyng ýzindilerin taspalauy. Jyr Frunze (qazirgi Bishkek) qalasynda, radionyng studiyasynda jazylghan. Manasty oryndaushylardyng shabytpen, arqalanyp jyrlaytyny mәlim. Osy erekshelik taspagha jazu kezinde biraz qiyndyq tudyrypty. Dybys rejisserining «Motor!» degen búiryghymen bastap ketken jyrshy qyzdy-qyzdymen dýniyening bәrin úmytyp,  mikrofonnan alystap ketedi. «Olardy toqtatu qiyn, jyrlaghan sayyn arqasy qyzady. Pulitting janynda basqa bólmede otyrsam da jyrshynyng janyna әlsin-әli jýgirip baramyn. Aqyry birneshe jerge mikrofon qoyyp jazdyq» dep eske alady sol sәtterdi M.Múhitdenov.

Maqsat Zaylaghiyúly kýitabaghyn dayyndaghan óner adamdarynyng ishinde qyrghyzdyng úly manasshylary, qomyzshylar, qiyaqshylarmen qatar, Bolot Mynjylkyev, Toktonaly Seytaliyev, Asan Kerimbaev syndy ataqty  әnshiler, K.Orozov atyndaghy halyq aspaptar orkestri bar. Solardyng arasynda býkil qazaq sýiip tyndaytyn  «Jamgyr toktu» әnining avtory Týgólbay Qazaqovtyng ataq-danqy alghashqy kýitabaghymen birge birden aspandaghan edi. Býginde qyrghyzdyng belgili qogham qayratkeri, әnshi- kompozitor T.Qazaqov: «Maqsat  Múhitdenov qyrghyz radiosynyng altyn qoryndaghy manasshylar men týrli saladaghy oryndaushylardyng repertuaryndaghy óner tuyndylaryn kýitabaqqa jazdy, sonday-aq sapasy tómen fonogrammalardyng tehnikalyq aqaularyn tazalap, qayta óndedi. M.Múhitdenovtyng kóp jyldyq qajymas enbegining jәne halqymyzgha degen syi-qúrmetining arqasynda qyrghyzdyng qaytalanbas óner tuyndylary mәngige saqtalyp qaldy. Jalpy tirajy bir milliongha juyq jýzdegen kýitabaq toptamasy biz  ýshin ýlken olja» deydi. Bauyrlas el Maqsat Zaylaghiyúlynyng qyrghyz ónerine sinirgen enbegin joghary baghalap, «Qyrghyz Respublikasyna enbek sinirgen qayratker» ataghyn beripti.

Dybys jazu isi birneshe satydan túrady. Dybys rejisserining әn-jyrdy jazyp alghannan keyingi manyzdy júmysy – montajdau, yaghny óndeu. Búl maydan qyl suyrghanday eptilikti, qyraghylyqty talap etetin nәzik júmys. Bir jaqsysy, «Melodiya» firmasynyng dybys jazatyn tehnikasy sapaly, ozyq bolghan. Al montajdau dybys rejisserining kәsiby sheberligine tikeley baylanysty. Jyr-dastandardy suyryp salyp aitatyn jyrshylar men halyq әnderin aitatyn әnshiler mәtindi qalaghan jerinde ózgertip, qúbyltyp aita  beredi. Sonday kezde býkil jauapkershilik jýgi dybys rejisserine auady. Ol tek dybys jazushy emes, ol әri әdeby redaktor, әri halyq muzykasynyng bilgiri, әri últjandy bolsa taspalaghan dýniyesi sapaly, oryndaushylardyng esimi men dauysy mәngilikke saqtaldy degen sóz. Maqsat Zaylaghiyúly birde «Dos-Múqasan» ansamblining vinil kýitabaghyn jazyp bolyp, montajdau kezinde taspanyng bir kishkentay kesindisin joghaltyp alady. Basqalaryn olay jalghaydy, bylay jalghaydy, esh ýilespeydi. Dybys taza emes. Al janaghy kesindi taza eken. Jazu bólmesining edeni tolghan qiyq,  kesindi. Áy, bir izdesin. Sonymen býkil qiyqtyng әrqaysysyn tekserip, dybysyn tyndap jýrip әreng tabady. Án ýilesimin tauyp, jarq etip shygha kelgen kezde kýni boyghy bos ketken uaqytynyng ótemine erekshe riza bolghany esinde.

Vinil kýitabaq demekshi, almatylyq «Gramzapisi» studiyasy tek  zauytta shyghatyn taspalargha jazghan. Diskilerding minion, grand, gigant degen týrleri bolady. «Alpamys» «Qambar batyr», «Qobylandy» gigant, yaghny ýlken kýitabaqtar bolyp shyqqan. Almaty studiyasynda jazylghan taspalar Tashkent, Mәskeu, Leningrad, Riga qalalaryndaghy zauyttarda dayyn ónim bolyp shyghatyn. Taralymyna kelsek, búl ispen Almatydaghy «Gramplastinkalar ýii» degen mekeme ainalysqan. «Ózining dýkeni bar,  ónimdi taratatyn da, satatyn da ózi. Taralym kólemin ózderi belgileydi, әr kýitabaq shamamen 500-1000 danamen shyghady. Qazaqsha kýitabaqtardy aimaqtyng ereksheligine qaray bóledi, Shymkentke kóbirek, Pavlodargha azyraq degendey» - deydi Maqsat aghamyz.

Batyrlar jyryn, dastandardy jazumen qatar, M.Múhitdenov Kenes odaghyna tanymal qazaq әnshileri Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenova jәne basqa kәsiby oryndaushylardy da taspalaghan. Sonday-aq arhivterde saqtalghan búrynghy әnderdi izdep tauyp, óndep, kýitabaqqa jazumen ainalysqan.  Sonyng ishinde arhivtegi Roza Baghlanovanyng әnderinen gigant diskisin qúrastyrghany esinen ketpeydi. «Roza Baghlanova 1950-jyldary Mәskeuding ataqty Qyzyl tuly orkestrining sýiemeldeuimen konsert bergen. Sol konsert arhivte saqtalypty. Mening tanghalghanym, Roza «Ah, Samara-gorodokty» aitqan kezde zaldaghy kórermen on-on bes minut boyy әnshige qúrmet kórsetip túryp aldy. Arhivten talay konsertting jazbasyn kórdim, bir de bir әnshige múnday ystyq yqylas bolghan emes. Búl Roza Baghlanovanyng úly әnshi ekenining dәleli» deydi M.Múhitdenov.

Jogharyda dybys rejisseri mamandyghy asqan sheberlikti, sezimtaldyqty, jan-jaqty bilimdi talap etetinin aitqan edik. Maqsat aghamyzdyng búl salagha kelmey túryp kәsiby әnshi bolghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Ánshilik tәjiriybesining dybys jazu barysynda erekshe qajetke jaraghany ras.

- Ánshilikten dybys rejisserligine qalay keldiniz? Tabighat bergen darynynyzdy eleusiz mamandyqqa aiyrbastaudyng sebebi nede?

- Almatydaghy estrada studiyasynyng vokal mamandyghyna 1965-jyly týsip, 1967-jyly bitirdim. Oral qalasyndaghy oblystyq filarmoniyada jeti  jyl әnshi boldym. Jyl boyy úzaq gastrolidik saparlar, jospar oryndau degen bar. Búnyng bәri adamdy qajytady, shyny kerek. Sodan 1975-jyly Almatygha kóship kelip,  Qazaq KSR Án-by memlekettik ansambline qabyldandym, - deydi ol jóninde Maqsat Zaylaghiyúly.

Múnda da gastrolidik ómirge kóndikkisi kelmey, ýsh-aq ay istepti. Sodan keyin Opera jәne balet teatrynyng horyna júmysqa túrady. Hor jetekshisi  Bazarghaly Jamanbaev talantty tanityn jan ghoy, «Mәke, mynaday dauyspen horda jýruing kýnә ghoy, sening dausyng solistin  dausy. Qazaqkonsertke, kez kelgen mekemege әnshi bolyp barsanshy» dese de bas tartqan ol osylaysha dybys jazu studiyasynan bir-aq shyghyp, jana mamandyqty tez mengerip ketedi.

Dybys jazatyn qúral-jabdyqty әuelden óz betimen ýirengen M.Múhitdenov jana salagha ynty-shyntymen kirisip júmys isteydi. «Dybys  rejissurasy – sintezdi óner. Búl jerde әnshini әnshi retinde, muzykantty muzykant retinde tanu kerek, jyraulardy qazaq tili men әdebiyetining bilgiri retinde týsine bilu kerek» degen pikiri onyng ónerge kózqarasy men últtyq múragha janashyrlyghyn bildirse kerek.

Qazirgi tehnologiya damyghan zamanda dybys jazu salasy da damydy. Búrynghyday әnshi-jyrshyny týzetip, mәtinge mәn beretin dybys jazushylar joqqa tәn. Barlyghyn tehnika atqaratyn dәuirde qatardaghy әnshini «júldyzgha» ainaldyru qiyn emes. Degenmen, mamannyng aituynsha, qazirgi әnderding jýrekke jetpeui, dybystyng qatqyldyghy olardy kompiuterge birden jazudyng saldary eken. «Men qazir de әuendi aldymen taspagha jazyp, odan keyin kompiuterge kóshiremin, sonda tabighy ýni saqtalady. Bizding kezdegi dybystar taza kýiinde jazyldy» degen Maqsat Zaylaghiyúlynyng sózi  әnning taghdyry  dybys rejisserining sheberligine de baylanysty ekenin bildiredi.  Búl jóninde M.Múhitdenovtyng izin basqan әriptesi, kompozitor Ermek Elgezekov: «Jalpy dybys jazu júmysy óte kýrdeli jәne qyr-syry kóp júmys, oghan óte joghary estu qabileti jәne ýlken tózim kerek. Magnitti taspanyng týr-týri  bolady, olardy dybys rejisseri әnshining dausyna qaray tandaydy, dybysyn retteydi. Sondyqtan dybys jazumen ekining biri ainalysa almaydy. Qazaqstandaghy magnitti taspagha dybys jazu isining bastauynda Maqsat Múhitdenov pen Ámir Baygharin aghalarymyz túr. Biz sol kisilerden ýirendik» deydi. Osy rette qazir jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptaghan studiyalar men dybys rejisserlerine qanday qasiyet jetpeytini bayqalady. Eser әnder men kóshirme әuenderding kóbeygeni әnshilerding ghana emes, dybys rejisserlerining de qateligi. Olardyng kóbi әnning jýrekke jetuine, tazalyghyna, sózding maghynasyna mýlde nazar audara bermeydi. Osy rette Maqsat aghamyzdyng kәsibine adaldyghy men birbetkeyligi ónerge qyzmet etu de minezden ekenin bildirse kerek. «Gramzapisite» de, keyinnen jana qúral-jabdyqtary bar zamanauy studiyada әn jazumen ainalysqanda da әn mәtinine basa kónil bólipti.  Tipti aityp jatqan әnining sózin týsinbeytin әnshilermen júmys isteuden bas tartqan kezi az emes.

Bәri de ónerge kózqarastan bastaldy ghoy, Maqsat Múhitdenovting halyq muzykasyna jetik boluy tegin emes. Ol muzykalyq studiyada oqyp  jýrgende  ataqty әnshiler Gharifolla Qúrmanghaliyev pen Jýsipbek Elebekovting dәristerine qatysady. «Jýsipbek Elebekov keremet ústaz edi. Ánning tarihyn egjey-tegjeyli týsindiredi, әr sózdi, әr dybysty miyna qúyady. Qayrat Baybosynovtyng әnshilik baghynyng januy Elebekovtyng arqasy. Qayrat ústazynyng tәlim-tәrbiyesin sinirip aldy, ary qaray damytyp, óz mektebin qalyptastyrdy. «Álemge tolsa kókirek, ashylar kózi sananyn» dep Túrmaghambet Iztileu aitqanday, Jýsipbek shәkirtterining kókirek kózin ashty» degen Maqsat aghamyz muzyka ónerining qyr-syryn tereng mengeru ýshin uchiliyshede diriyjerlik mamandyqty mengerse, konservatoriyada belgili kýishi Aytjan Toqtaghannyng dombyra synybynda oqyghan.

- Dybys rejisseri bola jýrip әnder men jyr-dastandardyng mәtinin orysshagha audarypsyz. Ádebiyetten habarynyz mol ekeni bayqalady. Búl otbasy tәrbiyesine, balalyq shaghynyzgha baylanysty bolar.

- Oral oblysynda Aqsay degen qaladan 5-6 shaqyrym jerde kileng qazaq túratyn KIM – «Kommunisticheskiy internasional moldeji» degen kishkentay auyl boldy. Ákem múghalim әri kommunist, ókimet pen partiya qayda jiberse sonda barady. 4-synypty KIYM-de qazaqsha bitirdim. 1950-jyldardyng ayaghynan bastap Bórli audanynda býkil qazaq mektebi jabyldy.  Men amalsyzdan Grigorievka degen auyldaghy orys mektebinde oquymdy jalghastyrdym. Birge bitirgen eki bala bar, bәrimiz 5-synypqa qabyldandyq. Oryssha bilmeytin biz ýsh aida synyptastarymyzdy quyp jetip aldyq.  ...Áli esimde, 10-synyptamyn. Orys әdebiyeti múghalimi әr  sabaq sayyn «úly orys halqy», «úly orys ózeni», «úly orys qalasy»  degen sózderdi 40-50 ret aitady. Bәri de úly. Búl sóz mening sanama tyq etip, basqanyng bәri nashar ma degen oy tughyzdy. 5-synypqa deyin mayshamnyng   týbinde otyryp qazaqsha talay kitap oqydym. Auyldaghy  Bayqonaq degen atam naghashym ekeui otyryp alyp aitysady. Sol shejire qarttardyng әngimesin tyndap óstim. Al mekteptegi estigenim búl әngimelerge kereghar. Solardy salystyra kele, qazaqtyng әdebiyetine, tiline degen qúrmetim men qyzyghushylyghym eselep artty.

Osylaysha 10-synypta bastalghan jyrgha, sózge qúmarlyq «Gramzapisike» kelgende kәdege jarap, odan әri jalghasyn tabady. Jyr-dastandarda kóne sózder kóp. Olardy audaru onay emes. Sol ýshin til ghylymyna qatysty kitaptar men sózdikterdi qaraydy, lingvistika, foliklor,  týrkologiya turaly kitaptardy izdep jýrip satyp alady. Búl izdenis 1975-jyldan bastap kәsiby týrde lingvistikalyq zertteulermen ainalysugha týrtki boldy. Búnyng bәri ana tilimizge, әdebiyetke degen  mahabbattan  tughan edi. Býginde Maqsat Múhitdenov týrkologiya ghylymynda ózindik zertteulerimen tynnan týren salyp jýr. «Dybys jazu studiyasynda istep jýrip osy salagha týstim.  Búl bilimning dastandardy, jyrlardy jazghanda kómegi kóp boldy, - deydi ol. - Eski jyrlardy, әnderdi aityp otyrghan kisilerdi talay týzettim. Tipti keybir ólenderding mәtinin ózgertip, sóz jazugha da tura keldi. Kez kelgen qazaq әnin aitushynyng ýilespeytin jerleri bolsa qisynyn keltirip týzetip jiberetinmin».

Maqsat Múhitdenov 1975-1991 jyldar aralyghynda dybys jazu  mamany retinde Dina  Núrpeyisovanyng kýilerin, Kýlәsh Bayseyitovanyng әnderin, Ahmet Júbanov shygharmalaryn, Roza Baghlanova, Gharifolla Qúrmanghaliyev, Jýsipbek Elebekov, Qaly Jantileuov, Lúqpan Múhitov, Qalampyr Rahimova, Ábiken Qasenov, aghayyndy Abdullinder, Qayrat Baybosynov, Qapash Qúlysheva, t.b. әnshiler oryndaghan shygharmalardy óndep, magnitti taspagha týsirdi. Sonday-aq Qúrmanghazy atyndaghy memlekettik orkestr, «Sazgen sazy» ansambli, Atyrau halyq aspaptar orkestrining kýitabaqtaryn jazdy. Joghary sapada jazylghan búl taspalardyng barlyghy altyn qorymyzgha qosyldy. Sonday-aq Tauly Altay ólkesi Almaty  studiyasyna bekitilgendikten, sol ónirdegi jergilikti halyqtyng kómeymen aitatyn әnshilerin taspagha týsiruge atsalysty. Qazaqstandy mekendegen týrli últ ókilderining muzykalyq múrasy, estradalyq әnder de kýitabaq bolyp shyghyp jatty. Sol Almaty «Gramzapisi» studiyasynda taspalanghan tuyndylar býginde QR kino- fotoqújattar jәne dybys jazbalary arhiyvinde saqtauly. Ókinishke qaray, Mәskeudegi «Melodiya» firmasyn jekeshelendirip alghandar odaqtas respublikalardyng muzykalyq múrasyn kýresinge tastaghan synayly.  Kezinde ol jerge, Maqsat Zaylaghiyúlynyng aituynsha, taspagha jazylghan shygharmalardyng eng ýzdik núsqasy – kordublider jiberilgen.

IYә, býtin bir halyqtyng ghasyrlar boyy jinaqtalghan muzykalyq  múrasyn taspagha týsiru ýshin әnshilik mansabyn tastap, sol kezde qazaq arasynda siyrek kezdesetin dybys rejisseri mamandyghyn mengergen, Qazaqstanmen qosa Tauly Altay óniri, Qyrghyz Respublikasynyng últtyq jәne klassikalyq әn-kýy múrasyn ýlken sheberlikpen zamanauy magnitti taspagha týsirgen Maqsat Múhitdenovtyng búl enbegi bir adamnyng qogham iygiligine qalay ýles qosa alatynyn aiqyn anghartsa kerek. Kenestik iydeologiyanyng qatang baqylauynan sanylau tauyp, jaugershilik dәuirding úly qazynasyn jetkizushi jyrshy-jyraulardy, halyq  әnshilerining dausy jazylghan altyn qor osylay qalyptasty. Últ mәdeniyetine qaltqysyz qyzmet etken Maqsat Zaylaghiyúlynyng Dospambet, Shalkiyiz, Qaztughan syndy úly jyraular kóshi qaldyrghan ruhany qazynanyng qadir-qasiyeti men sóz qúdiretin  tereng sezinip, óz asyldarymyzdy biyikke kóteruge atsalysqan enbegi qanday qúrmetke de layyq.

Qayrat Baybosynov, Qazaqstannyng halyq artiysi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, professor:

«Maqsat Múhitdenovti Estrada-sirk uchiliyshesinde qatar oqyghan kezennen bilemin. 1980-jyly «Melodiya» firmasynan mening halyq әnderi men belgili kompozitorlardyng әnderinen túratyn gigant-kýitabaghym shyqty. Ataqty fotograf Yu.Kuydin týsirgen suretimmen, aghylshyn, orys, qazaq tilindegi sipattamasymen shyqqan búl  kýitabaq halyqqa tez tarap ketti. Ol kezde dybys magnitti taspagha jazylady, dauystyng boyauy qanyq әri taza shyghady. Maqsat Múhitdenov ózi әnshi әri muzykant bolghan song dybys jazugha da ýlken talappen keletin. Tipti jazatyn ornyn aldyn ala saylap alady. Sol kýitabaqty týngi 12-de Almatydaghy opera teatrynyng zalynda jazdyq. Dauystyng tabighy shyghuyna, boyauyna kenistikting әseri zor, onyng ýstine halyq әnderi keng tynyspen aitylady. Osynyng barlyghyn jaqsy biletin dybys rejisseri jazghan kýitabaqtar tez tarap, әnshi biz de halyq sýiispenshiligine bólendik. Kóbinese  әnshiler tanymaldyqqa tez ie bolady da, әnning jaryqqa shyghuyna atsalysatyn basqa mamandar tasada qalyp qoyady. Sonday mamannyng biri  – dybys rejisserleri. Últtyq  muzykany nasihattaugha kóp ýles qosqan Maqsat Múhitdenovting enbegi layyqty baghalanuy kerek».

Mayra Iliyasova, QR Enbek sinirgen artiysi:

«Aspaptyq ansambli oryndaytyn shygharmany taspagha jazu dybys rejisserinen asqan sheberlikti, tereng muzykalyq bilimdi, ýnning ýilesimin jiti angharudy talap etedi. 1990-jyly Qazaq radiosynyng bas redaktory Múrat Karimullin mening әnderimdi kýitabaqqa jazu jóninde úsynys jasady. Sóitip «Sazgen» foliklorlyq-etnografiyalyq ansamblining sýiemeldeuimen jәne dombyramen  jeke aitqan әnderim dybys rejisseri Maqsat Múhitdenovtyng taspalauymen jaryqqa shyqty. Bir ghajaby, ol kisining qarapayym dybys jazu studiyasynda, qarapayym qúral-jabdyqpen taspalaghan dýniyelerining sapasy qazirgi ozyq tehnologiyamen  jazylghan dybystardan kóp artyq. Odan beri 30 jyl ótse de sol kýitabaghymdy tyndap otyryp ýnning tazalyghyna  tanghalamyn. Búl Maqsat aghamyzdyng joghary bilimdi muzyka mamany boluymen qosa, adamy qasiyetterining arqasy dep bilemin. Árdayym jýzinen meyirim tógilip túratyn Maqsat aghamyz dybys jazu kezinde jas әnshilerge aghalyq qamqorlyqpen qarap, qatelesken jerin týzep, qayta jazudan jalyqpaytyn. Ánshilerge kәsiby dengeyi biyik mamandarmen júmys isteu bir ghaniybet qoy. Qazirgi dybys rejisserleri osynday adamdardan ýlgi aluy kerek».  

Múrat Ábughazy, QR Mәdeniyet qayratkeri, kýishi-dombyrashy:

«Dybys taspasyna jazu, dybys rejissurasy óz aldyna tereng ghylym dep aitugha bolady. Dybys rejisseri bolu ýshin adamda birneshe erekshe qasiyet boluy kerek. Ol eng aldymen dybystyng boyauyn esti, ajyrata bilui qajet. Dybystyng tepe-tendigin rettey bilu siyaqty ózindik ereksheligi de bar. Qazaq muzyka tarihynda osy salany, әsirese últtyq muzykany, әn-kýy men jyr, terme-tolghaulardy taspalaudy jetik mengergen mamandar sausaqpen sanarlyq. Kenes dәuirinde maytalman kýishilerdin, kýmis-kómey әnshi-jyrshylardyng oryndauynda jaryq kórgen kýitabaqtardyng dybys taspasyn jazghan negizinen Maqsat Múhitdinov jәne Álim Baygharin ekendigin aitu lәzim. Qazaqtyng arghy-bergi tarihynan mol habardar, kәsiby әnshi, sauatty kýishi-dombyrashy bolghandyqtan da Maqsat aghamyzdyng jazghan taspalarynda qaytalanbaytyn erekshelik bar. M.Múhitdinov kýitabaghyn jazghan talay óner qayratkeri ataq-danqqa ie boldy. Biraq osylardyng barlyghyn jazghan adamnyng elene bermeui kónilge kirbing úyalatady. Óitkeni qazirgi tanda búl kisidey naghyz maman joqtyng qasy ekendigi shyndyq. Sondyqtan úrpaqqa múra bolyp qalatyn asyl múramyzdy dәriptegen túlghalarymyzdy baghalay bileyik».     

Dina Imambaeva

Abai.kz