Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Kórshining kólenkesi 4819 15 pikir 12 Tamyz, 2021 saghat 14:06

Orys tili - ózgelerge qysym jasaudyng qúraly

Kórshi Reseyding «oybay, orys tiline qysym kórsetilip jatyr» degen syltaumen qonsy qonghan elderge qoqan-loqqy kórsetui qalypty jaghdaygha ainalghaly qashan...

Ózderine qay jaghynan da jaqyn deytin Ukrainagha da kezinde dәl osynday syltaumen tiyisti. Ondaghy biylik basyndaghylardyng «bizding elde til jaghynan eshkimge qysym kórsetilmeydi» dep, qanshama ret naqty uәj keltirgendigine qaramastan, aqyry olardy qangha bóktirdi. Qyrymdy alghanymen qoymay, negizinen orystar qonystanghan Donesk men Lugansk oblystaryna iritki salyp, olardyng ýy ishinde ýy tiguine qoldau jasady.

Áriyne, pәle izdegen jangha qashanda syltau tabyla ketedi. Oghan key-keyde ózimizding sholaq oilaytyn, eshtenening mәnisine tereng boylamaytyn, әperbaqan adamdardyng óreskel әreketteri tamyzyq bola ketedi. Mәselen, jaqynda kórshi Qyrghystannyng Bishkek qalasynda bir mas jigitting «SMagik» oiynhanasynda  kassir orys qyzynyng oghan qyrghyz tilinde sóilemegeni ýshin qol júmsaghany tipti, taptyrmas oqigha boldy. Sodan Qúday saqtasyn, Reseyde orys tilining qorghaushylarynyng kezekti dabyly bastaldy.

Ásirese, úly derjavalyq syrqatqa úshyraghan orys baspasózining qúdayy berip qaldy. Tipti, búl turaly joghary dengeyde, Reseyding zang shygharushy organy - Memlekettik Dumada da mәsele qozghaldy. Qyrghystandaghy Resey elshiligi de erekshe alandaushylyq tanytyp, bir qyr kórsetip qaldy. Múnday dauly mәseleni estise, qyshuy qanyp qalatyn Reseyding Jirinovskiy sekildi shovinister de dereu atqa qondy. Erinbesten «orystildirge tiyisude» dep, qalyng júrtshylyqa ýndeu tastap, Qyrghyz Elshiligining aldynda narazylyq aksiyasyn ótkizip, ózine júrttyng bir nazaryn audardy. Sonday-aq, Qyrghyzstannan kelgen júmysshylardyng sanyn azaytyp, eki memleket arasyndaghy ekokomikalyq baylanystardy әlsiretuge shaqyrdy.

Orys tilin býkil halyq bolyp qoldaugha shaqyrghan búl nauqan múnymen de toqtamady. Qayta, búrynghy kenestik elderdegi orys tilining býgingi jaghdayyna degen alandaushylyqty syltau etken arandatushylyq odan sayyn etek alyp ketti. Múndayda asa belsendilik tanytatyn orystyng «Lenta.ru» sekildi portaldary attangha attan qosyp jatty. Olar jaqynda ghana «Qazaqstanda últshyldar «til patruliderin» úiymdastyryp jatyr» degen maqala jazypty. Óitkeni, bizding elde «Til Maydani onlayn partiyasy» portalynyng bir top belsendileri dýkender men memlekettik mekemelerde qazaq tilining qalay qoldanyp jatqandyghyn teksergen. Sonda qalay, bizde eshkimning memlekettik tilding jaghadayyna alandauyna, onyng qalay qoldanyp jatqandyghyn zertep biluge eshbir qúqy joq pa?.. Ony aitasyz, búl portaldyng jazuynsha, «orys tilining búl respublikada memlekettik mәrtebege ie bolghandyghyna qaramastan qazaq últshyldary әdettegidey dóreki de sauatsyz әdetimen (orysshasy «hamskoy y bezgramotnoy manere») orys tilinde sóileytin adamdardy «gastarbayter» dep ataytyn kórinedi. Minekey, mәselening mәnisine boylamay-aq, ózderine únamaghan jandardy mәdeniyetsiz de dóreki etip kórsetudi qalypty jaghdaygha balaytyn sekildi. Al orys tilining bizding elde «memlekettik mәrtebe alghan» dep, sýikey saluy olardyng naqty jaghadaydan góri armandauy basym ekendigin aiqyn dәleldese kerek.

Sosyn, kórshimizdegi úly derjavalyq syrqatynyng barghan sayyn asqynyp bara jatqany bәrimizdi de alandatady. Olardyng oiynsha, barlyq jerlerde de orys tili asa ýstemdik qúruy kerek. Bitti. Ózge eshbir uәj qabyldanbaydy. Nege olay boluy tiyis degen saualgha basyn auyrtpaydy. Bayaghy «agha halyqtan» qalghan auru. Sirә, búl sozylmaly syrqat jaqyn uaqytta jazyla qoymas. Óitkeni olar ýshin bir elding tәuelsiz ómir sýretindigi, olardyng ózining memlekettik tili bolatyndyghy mýldem eskerilmeydi. Olardaghy qoghamdyq sana ony mýldem qabyldamaydy da. Áytpese, belgili bir elde ózderining memlekettik tilining qoldanu ayasynyng qanshalyqty dengeyde kendigine kóz jiberip, zertteu deytin qalypty jaghday nege ózge tilge qauip tóndirui mýmkin? Ol әr elding ishki sharuasy emes pe?

Al jalpy, Resey baspsózining til mәselesine kelgende ekijýzdi sayasat ústanuy, reti kelgende orys tilining qúdirettiligine bas ii kerektigin de eske salyp ótedi. Oghan mysal, «Russikimir.Ru» portalynyng jazuyna qaraghanda, Resey ghylym akademiyasynyn  til bilimi instutynyng zerteuinen orys tili búrynghy kenes odaghy elderinde keyingi kezde qatty bedel alyp, kýsheyip kele jatqandyghy bayqalady eken. Al eger dәl osylay bolsa, onda nege «orys tiline qysym kórsetilip jatyr» dep baybalam salady? Óitkeni múnyng bәri shylghy ótirik. Al shyn mәninde orys tili tek Belorussiyada ghana memlekettik mәrtebege iye.  Bizde bolsa, әlgi «orys әleminin» aituyna qaraghanda, «latyn әrpine kóshuimizge qaramastan orys tili resmy mәәrtebege ie bolyp, qazir últ aralyq qarym-qatynas qúralyna ainalyp, ózgelerge shekesinen qarap túr» eken. Oghan eshbir kýmәnimiz joq. Alayda, «orys әleminin» myng ótirigining biri - bizding latyn әrpine bayaghyda kóship ketkendigimiz. Orys әlipbiyinen qútyla almay jatqanymyzda, búl da biz bilmeytin «ýlken janalyq» eken.

Al endi búrynghy kenestik elderdegi orys tilining jaghdayyna oralalyq. Biz búl jerde Baltyq jaghalauy elderin tipti de mysalgha keltirip otyrghan joqpyz. Olardyng orys tili men «orys әleminen» birjolata qútylghany qashan... Mәselen, Moldova orys tilining «últaralyq qatynas tili» degen mәrtebesin alyp tastaugha jaqyn. Qyrghyzdarda ol bizdegidey resmy til. Ázerbayjan, Armeniya men Gruziyada ol shetel tili bolyp sanalady. Ózbekter de osynau úly tilge qashanda qyryn qaraydy. Onda orys tili tek Reseyge júmys isteuge baratyndargha ghana ýiretiledi. Al orystardyng asa qimas dosy - Armeniyada orys mektebi mýldem joq. Reseyding osylargha qaharyn tókpey, jalpaq shasheylikke salynuyn qalay týsindik?.. Mine, kórshimizding orys tilin bireulerge qysym jasaudyng qúralyna ainaldyrghany osydan-aq, bayqalady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

15 pikir