Manghystauda kene qaptap, maldar ólip jatyr
Manghystau oblysynyng Borjaqty jerinde kene qaptady. Búl turaly KTK arnasy habarlaghan.
Sharualarding aituynsha, búl qúrghaqshylyq pen tórt týlikke jem-shópting jetispeushiliginen tuyndaghan jaghday.
- Bes botanyng ólgen sebebi kenening kesiri. Qazir myna jyghylghangha júdyryq dep kene de qaptap ketti. Kene ol jerding jamandyghynan ghoy búl qúrghaqshylyqtan sodan payda bolady. Sosyn onyng ýstine myna mal da aryq búlar da boyyna infeksiya alghysh. Kene de sol aryq malgha jabysady. Aurudyng bәri maly aryq malgha jabysady, – deydi sharua Berdihan Alenov.
Sharualardyng sózinshe, kene kóterem malgha ýiir bolady. Qaptaghan keneler tipti týieni sauugha múrsha bermey jatqan kórinedi. Úsaq jәndikter maldyng qanyn soryp, týrli auru júqtyryp aqyr sonynda óltirip tynady eken.
Túrghyndar keneden arylu ýshin qoralaryn 2-3 kýn sayyn ulaymyz dep otyr. Biraq ziyankesting ketetin týri joq. Al veterinariya basqarmasyndaghylar keneden qútylu ýshin maldyng qystap shyqqan qorasyn uaqytyly tazalau kerek deydi. Búdan basqa jol joq. Sebebi, keneni ulaugha arnayy qarjy bólinbeydi eken.
- Keneleu búl janaghy maldyng qorasyn mehanikalyq tazalamaudan, dezinfeksiyalamaudan jәne de әrtýrli etno-ekzoparazitterge qarsy egilmeuinen bolatyn jaghday. Negizi keneler kóbine qúmdy jerde ómir sýredi. Etnoparazitterding negizgi kóbengi sebebi ol janaghy maldy bir orynda jyl on eki ay boyy ústau. Qorany dezinfeksiyalamau. Dezinfeksiyalaudyng aldynda birinshi mehanikalyq tazalau kerek, – deydi Manghystau oblystyq veterinariya basqarmasynyng epizootiyalyq qauipsizdik bólimining bas mamany Ádilet Qaztúrghan.
Abai.kz