Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2488 0 pikir 6 Mausym, 2012 saghat 08:15

Ámirjan Qosanov. «Arqankergen», men seni qalqan kórgem...

Kók aspannan qara jerge jay týsti: tapa-tal týste tәuelsiz elimizding shekarasynda búghan deyin bop kórmegen, sondyqtan adam sengisiz súmdyq oqigha boldy. Basqa basqa emes, Qytaymen irgeles jatqan Ýsharal shekara okrugi «Arqankergen» zastavasynda 14 (!) jauynger qandy qoldan qaza tauyp, bireui iz-týzsiz joghalyp, keshe ghana tabyldy!

Bir soraqysy, osy kýnge deyin býkil eldi dýr silkindirgen oqighanyng mәn-jayy turaly jan-jaqty da júrtty tynyshtandyratynday mәlimet joq. Shekaralyq zastava sekildi erekshe jaghdayda kýzetiluge tiyis nysanda osynday masqara bop jatsa, basqa salalar turaly ne aitpaqpyz?!

Meninshe, qazannyng jabuly kýiinde qaluynyng eki sebebi bar.

Birinshiden, Shekara qyzmeti bizde Últtyq qauipsizdik komiytetining qúramynda. Sondyqtan ÚQK-ne qatysty qúpiyalyq rejim shekarashylargha da «júghyp» ketken. Múnyng ózi resmy ókilderge: «Tergeu amaldaryna baylanysty eshqanday mәlimet bere almaymyz!», - dep, aqparattyq qorghanysqa kóshuge formalidy týrde bolsa da mýmkindik beredi. Óz mundiyrining abyroyyn osylay qyzghyshtay qorghaghansha, shekarany jóndep qorghamay ma eken osy?!

Óitkeni, osy kýnderi dýiim júrt ishine dýrbeleng salghan tómendegidey saualdar jauapsyz qap jatyr.

Kók aspannan qara jerge jay týsti: tapa-tal týste tәuelsiz elimizding shekarasynda búghan deyin bop kórmegen, sondyqtan adam sengisiz súmdyq oqigha boldy. Basqa basqa emes, Qytaymen irgeles jatqan Ýsharal shekara okrugi «Arqankergen» zastavasynda 14 (!) jauynger qandy qoldan qaza tauyp, bireui iz-týzsiz joghalyp, keshe ghana tabyldy!

Bir soraqysy, osy kýnge deyin býkil eldi dýr silkindirgen oqighanyng mәn-jayy turaly jan-jaqty da júrtty tynyshtandyratynday mәlimet joq. Shekaralyq zastava sekildi erekshe jaghdayda kýzetiluge tiyis nysanda osynday masqara bop jatsa, basqa salalar turaly ne aitpaqpyz?!

Meninshe, qazannyng jabuly kýiinde qaluynyng eki sebebi bar.

Birinshiden, Shekara qyzmeti bizde Últtyq qauipsizdik komiytetining qúramynda. Sondyqtan ÚQK-ne qatysty qúpiyalyq rejim shekarashylargha da «júghyp» ketken. Múnyng ózi resmy ókilderge: «Tergeu amaldaryna baylanysty eshqanday mәlimet bere almaymyz!», - dep, aqparattyq qorghanysqa kóshuge formalidy týrde bolsa da mýmkindik beredi. Óz mundiyrining abyroyyn osylay qyzghyshtay qorghaghansha, shekarany jóndep qorghamay ma eken osy?!

Óitkeni, osy kýnderi dýiim júrt ishine dýrbeleng salghan tómendegidey saualdar jauapsyz qap jatyr.

Shekarashylar qalay óltirilgen: oq atylghan ba әlde pyshaq salynghan ba? Álde órtengen kezde týtinnen ulanghan ba?  Órtting ózi qaydan shyqqan? Keshe ghana tabylghan 15-shi jauynger ne dep jatyr? «Onyng pishikasy búzylghan» deydi resmy ókilder. Ony qaydam, osynau soraqylyqqa jol bergen komandirlerding psihikasynyng qalypty ekeninde mening ýlken kýmәnim bar!

Oqigha qashan oryn aldy? Shekaramyzdyng esigi qansha uaqyt qúlypsyz, qarausyz qalyp, aiqara ashyq túrdy? Osy merzim ishinde el ishine qansha bógde adam enip ketti? Jәne olar qazir qayda?!

Eki kýn boyy ortalyqpen baylanysqa shyqpaghan zastavagha tez arada tikúshaq jiberip, mәselening mәn-jayyn anyqtap alugha ne kedergi boldy?

Bir sózben aitqanda, jauapty organdar qúpiyalyq rejimdi paydalanyp, bolghan qylmys jayyn ghana emes, komandirlerding kemshilikterin, shekaradaghy shekten shyqqan shylyqtardy túmshalap jatyr!

Jәne de osy jabyq jaghdaydy paydalanyp, bar kinәni lampasty general men pogondy polkovnikterge emes, qatardaghy jauyngerlerge ysyra saluy da әbden mýmkin.  Óitkeni, «jauyngerlerding óz ishinde kiykiljing oryn aluy mýmkin» degen dolbar da key BAQ-ta nasihattala bastady osy kýnderi.

Otandy qorghau siyaqty asa qúrmetti de manyzdy konstitusiyalyq mindetin atqarugha attanghan órimdey jastardy qyryp salyp jatyr. Endigi jerde әskerdegi jaghdaydy altynmen aptap, kýmispen kýptep suretteytin resmy telearnalardaghy arnayy baghdarlamalargha qalaysha senesin?! Endi kim balasyn óz erkimen, bayaghyday toy jasap, shekarany qorghaugha attandyrady?!

Ekinshi sebepting geosayasy sipaty bar. Oq pen otqa oranghan oqys oqigha Qytay sekildi әlemy alpauytpen shekarada oryn alghan. Ekonomikamyzdyng tórine qonjiyp otyryp alyp, múrtynan jymiyp otyrghan onyng mysy bizding biylikti qalay basyp qalghanyn bәrimiz bilemiz. Sondyqtan da oqighagha osynday jyp-jylmaghay bagha beru sol qaharly kórshini ashulandyryp almaymyz ba degen qauiptenuden tuyndap otyrghan joq dep kim kesip-piship aita alady?

Meninshe, osynday jaghday qyrghyz ne ózbekpen shekarada bolghanda, Aqordanyng dausy anaghúrlym óktemirek shyghar edi. Kerek bolsa, ol kórshilerge ses kórsetip, jazyqsyz qaza tapqandardyng qúnyn da talap eter edi!

Ázirshe, auzyna qytay jaqtyng shyqyrlaghan qúmy qúiylghan, óneshine qytaydyng shytyrlaghan yuani ótip ketken bizding biylik onday minez tanytugha mýldem sharasyz.

Preziydentting ózi de o bastan bayaghy әdetine salyp, tergeu júmystary ayaqtalmay-aq jatyp, óz baghasyn berip, boljamyn jayyp saldy. «Terroristik akt nemese әskeriylerding ishki ózara qaqtyghysy boluy mýmkin» dep, arnayy qúrylghan komissiyagha negizgi baghytty bere saldy.

Endi aitynyzshy, esi týzu  qay tergeushi net prokuror eng ýlken bastyghynyng osy sózin joqqa shygharyp, oqighanyng sebebi haqynda basqasha pikir aita alady? Ásirese, kórshi elding qatysy bar degen joramaldy qalaysha tilge tiyek etedi? Onday kamikadze prokuror joq qoy olardyng arasynda.

Bes qaruy saqaday say boluy tiyis jәne de kýni-týni qyraghylyq tanytugha mindetti әskeriylerdi osylaysha jaypap tastau ýshin qanshalyqty dayyndyq kerek. Sondyqtan, kezdeysoq, ayaq-astynan bolghan oqigha emes, aldyn-ala myqtap josparlanghan, qomaqty qarjy júmsalyp, uaqyt shyghyndanghan әskery operasiya búl! Onday operasiyany «Arqankergenge» jaqyn manda kim úiymdastyra alady degen súraqtyng jauabyn men aitpay-aq qoyayyn...

Biz, qazaq, jýzdep, myndap Qytay asyp jatqan joqpyz, jerimizding tútastyghy men elimizding tәuelsizdigine tikeley qatysy bar kýmәndi de qauipti «kóshi-qon» keri baghytta jýrip jatyr emes pe?!

«Arqankergende» ne basqa jerde arqan ker, kerme, - kólenkeli kóshting tolastar týri joq. Sol arqan kerilmey túrghanyn qaytersiz endi. «Arqankergen», men seni qalqan kórgem...

Jә, biylik shúghyl jinalys ótkizip, iztestiru sharalaryn qolgha alyp jatyr. Biraq qoghamdy dýr silkindirgen oqighany zertteu ýshin nege naq sol qogham ókilderi qatystyrylmaydy? Biz sekildi oppozisiyany qospas, biraq, eng bolmaghanda, tәuelsiz mamandar men basqa da qoghamdyq úiymdar ókilderin nege tartpasqa? Osyndayda minez kórsetip, atqarushy biylikke shýiligui tiyis deputattar qayda?

Álde bógde kózden tys qalugha tiyis óz qúpiyalary bar ma?

Janaózen oqighasyna orta dengeydegi әkimqara men múnay salasynyng jetekshilerin kinәli dep tapqan Aqorda osynday oqighadan keyin kimdi jazalaytynyn da qazirding ózinde tap basyp aitugha bolatyn shyghar...

Janaózen tragediyasynan keyin qara jamylmaghan biylik «Arqankergendegi» qayghyly qazagha Últtyq aza tútu kýnin jariyalady. Biraq osy kýnge deyin qandy oqighanyng barlyq mәn-jayy anyqtalmay, qaza tapqan әskeriylerding aty atalmay (naqty kimdi aza tútyp jatyrmyz?!) el kýtpegen asyghys qadamgha barudyng ózi kónilde birtýrli kýmәn tughyzady eken.

Tek, әiteuir, arty jaqsy bolsyn deymiz de...

P.S.

6  mausymda preziydent Nazarbaev Qytaygha barady degen aqparat kep týsti. Pekin sekildi alyp qalada alystaghy ayaday ghana «Arqankergen» zastavasynyng aty atala ma eken?..

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377