Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2872 0 pikir 6 Mausym, 2012 saghat 08:32

Mening ailaghym, mening qalam Ridder!

31 mamyr kýni bizding qalamyz Ridder 226 jyldyghyn atap ótti. Búl kýn mereytoy emes, biraq kitaphana qyzmetkerleri búl kýndi jay qaltyra almady.  
N.V.Gogoli atyndaghy Ortalyq qalalyq kitaphanasynyng qonaq bólmesinde kesh ótti. Kesh keyipkeri Mihail Sergeevich Nemsev boldy.  Bizding qalagha M.S.Nemsev - belgili túlgha. Mihail Sergeevichting qalanyng mәdeniyetti damuyna qosqan ýlesi zor, ol zang boyynsha qalanyng Ardaqty azamaty.  
Sondyqtan da onymen kezdesuge búl keshke qalalyq ardagerler Kenesining mýsheleri, ridderlik agrarlyq-tehnikalyq kolledjding qatysushylary, «Rudnyy Altaydyng jazushylary» ridderlik qalalyq úiymynyng mýsheleri, Svyato-Nikoliskiy shirkeuining bastyghy Igori әkey, poeziyany sýietinder, Mihail Nemsevting shygharmashylyghyna tabynushylar, onyng joldastary, qalalyq kitaphanalardyng qyzmetkerleri qatysty.   
«Aylaghym menin, mening qalam Ridder» atty slayd-prezentasiyasy qatysyp otyrghandarmen Mihail Nemsevting shygharmashylyghy men ómirining basty belgilerimen tanystyrdy. Qyzyghushylyqty Nemsevting kitaptary úsynylghan «Chtoby stati chelovekom» atty kitap kórmesi tanytty.  Búlar ólender jinaghy, qazaq, orys jәne aghylshyn tilindegi suretti aqyndyq alibomdar.

31 mamyr kýni bizding qalamyz Ridder 226 jyldyghyn atap ótti. Búl kýn mereytoy emes, biraq kitaphana qyzmetkerleri búl kýndi jay qaltyra almady.  
N.V.Gogoli atyndaghy Ortalyq qalalyq kitaphanasynyng qonaq bólmesinde kesh ótti. Kesh keyipkeri Mihail Sergeevich Nemsev boldy.  Bizding qalagha M.S.Nemsev - belgili túlgha. Mihail Sergeevichting qalanyng mәdeniyetti damuyna qosqan ýlesi zor, ol zang boyynsha qalanyng Ardaqty azamaty.  
Sondyqtan da onymen kezdesuge búl keshke qalalyq ardagerler Kenesining mýsheleri, ridderlik agrarlyq-tehnikalyq kolledjding qatysushylary, «Rudnyy Altaydyng jazushylary» ridderlik qalalyq úiymynyng mýsheleri, Svyato-Nikoliskiy shirkeuining bastyghy Igori әkey, poeziyany sýietinder, Mihail Nemsevting shygharmashylyghyna tabynushylar, onyng joldastary, qalalyq kitaphanalardyng qyzmetkerleri qatysty.   
«Aylaghym menin, mening qalam Ridder» atty slayd-prezentasiyasy qatysyp otyrghandarmen Mihail Nemsevting shygharmashylyghy men ómirining basty belgilerimen tanystyrdy. Qyzyghushylyqty Nemsevting kitaptary úsynylghan «Chtoby stati chelovekom» atty kitap kórmesi tanytty.  Búlar ólender jinaghy, qazaq, orys jәne aghylshyn tilindegi suretti aqyndyq alibomdar.
Keshke qatysushylarmen aqyn arasynda tiri súqbat ótti. Mihail Sergeevich súraqtargha jauap berdi, shygharmashylyq josparlarymen bólisti, qoltanba taratty. «Rudnyy Altay jazushylary» ridderlik qalalyq әdeby úiymnyng basshysy retinde sol mezette keshke alghashqy ólenderimen kelgen jas avtorlargha kәsiby kenes berdi.   
Biz Mihail Sergeevichke densaulyq tileymiz, oigha alghandarynyng barlyghy oryndalghanyn tileymiz, biz onyng shygharmashylyn baqylaytyn bolamyz jәne kitaphana qabyrghasynda әli talay kezdesetin bolamyz.  

http://www.culturevko.gov.kz/index.php?option=com_content&view=article&id=630:2012-06-05-09-12-36&catid=1&Itemid=86&lang=kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373