Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2305 0 pikir 7 Mausym, 2012 saghat 07:57

Yasin Tókenov. «Mister H-DÓKEY» kim emes, ol – «ÁDILDIK»!

Bilәl Taghaevtyng «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazetindegi sózine sensek, songhy on jylda Kegen, Saryjaz, Tasashy auyldarynda 800 mal basy qoldy bolypty. Byltyrdyng ózinde 83 jylqy úrlanghan. Sol on jyl boyy eshkimning shamasy kelmegen úrlyqty ótken jyly Rayymbek AIIB tórt qyzmetkerining ashqany turaly býkil el shulady. Biraq, onyng qanday jolmen ashylghany kópshilikti asa oilandyra qoymaghan syndy. Olay deytinimiz, poliyseylerding A.Tasteev pen onyng sybaylastaryna balaghan E.Edigeev, N.Shalabaev, B.Azatov, K.Oqasovtardy qalayda úry etip shygharu maqsatynda qoldanghan aila-sharghy, azaptau nәtiyjesinde Almasbek Tasteev 3 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Onysymen qoymay, úrlanghan-úrlanbaghany belgisiz 11jylqynyng qúnyn tólep berdi. Alayda, tәrtip saqshylary oghan qanaghattanbay, búlardyng moynyna 72 bas maldy  taghy ilip otyr.  Ayyptau qorytyndysynda da, sotta da keltirilgen zattay aighaq jalghyz túsamys boldy. Basqa aighaq joq.

Bilәl Taghaevtyng «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazetindegi sózine sensek, songhy on jylda Kegen, Saryjaz, Tasashy auyldarynda 800 mal basy qoldy bolypty. Byltyrdyng ózinde 83 jylqy úrlanghan. Sol on jyl boyy eshkimning shamasy kelmegen úrlyqty ótken jyly Rayymbek AIIB tórt qyzmetkerining ashqany turaly býkil el shulady. Biraq, onyng qanday jolmen ashylghany kópshilikti asa oilandyra qoymaghan syndy. Olay deytinimiz, poliyseylerding A.Tasteev pen onyng sybaylastaryna balaghan E.Edigeev, N.Shalabaev, B.Azatov, K.Oqasovtardy qalayda úry etip shygharu maqsatynda qoldanghan aila-sharghy, azaptau nәtiyjesinde Almasbek Tasteev 3 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Onysymen qoymay, úrlanghan-úrlanbaghany belgisiz 11jylqynyng qúnyn tólep berdi. Alayda, tәrtip saqshylary oghan qanaghattanbay, búlardyng moynyna 72 bas maldy  taghy ilip otyr.  Ayyptau qorytyndysynda da, sotta da keltirilgen zattay aighaq jalghyz túsamys boldy. Basqa aighaq joq.

Búl is turaly býkil BAQ kórsetip, jazdy. Biraz el qúlaghdar. Múny aityp otyrghanym, «Egemen Qazaqstan», «Jas alash», «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazetterinde shyqqan tәrtip saqshylary men ata-analarynyng sózderi kópshilikti «prokurorlar úrylardy jaqtap otyr ma?» degen de oigha qaldyruda. Ýlken kisiler kóp nәrseni týsinbeui mýmkin. Al, kózi ashyq, memlekettik qyzmet senip tapsyrylghan jigitterding bar mәselening tek «dókeymen» sheshiletinin ashyq túspaldauy, jalpy, qúqyq qorghau organdarynyng atyna kir keltirip otyrghanday. Mysaly, polisiya qyzmetkeri Sayat Satylghanov basylym betinde: «Olardyng oblystyq prokuraturada sýiener bireuleri bar siyaqty» dese, polisiya kapitany Medet Sәlimbaev: «Qysqasy, prokuratura  qyzmetkerleri bizge jala jauyp otyr. Bizding ýstimizden  qozghaghan isterin  zansyz»,-dep kesip aitady. Jedel izdestiru tobynyng uәkili Sanat Demeuov te: «Ayypty dep tanylyp, qylmysy tolyq әshkerelengen úrylardy qorghau ýshin Balnúr myrza qolynan kelgenining bәrin istep jatyr. Eger ol bizding dәlelderdi tirkese qylmystyq is birden qysqartylar edi» deydi. Almaty oblysynyng arnayy prokurory Balnúr Esengeldinov: «Poliyseyler iske tirkelmedi degen dәlel bolatyn aighaqtardyng bәri tigilgenin» sol gazetterde de joqqa shygharmaydy. Sonda olar múnday boljamdardy nege sýienip aityp, júrtqa kereghar kózqaras tudyryp jýr.

Tasashy auylynyng túrghyny Bayqonaq Nýptaghaevtyng «Oblystyq prokuratura isting әdil sheshiluine kedergi keltirip, tólengen 11 baspen ghana isti bitirgisi keletindey» degen sózi poliyseylerding әu basta-aq, osy tórteuine audanda joghalghan býkil maldy jabudy maqsat etkenderin kórsetpey me? Rayymbek AIIB bastyghynyng orynbasary Ermek Baymolda: «Oqasov audandyq tergeu bólimining abaqtysynda qamalghan da joq, tayaq ta jegen joq. Ony tayaqtaghan qamauda jatqan Almasbek Tәsteevting naghashysy Sәken»,- deuining ózi AIIB basshylyghynyng da isting anyq-qanyghyna barmay sóiley beretinin bayqatyp otyr. Birinshiden, Sәken Almasbekting naghashysy emes, tughan aghasy. Ekinshiden, K.Oqasovtyng tergeu abaqtysynda qamalghanyna naqty dәlelder bar. Endi myna qyzyqqa qaranyzdar. Qayrat Sataev «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazetinde «Úrylar kórsetken Tasashy auylyndaghy kómgen jerdi bir kýn keshke deyin qazyp, bas-siraq, ishek-qaryn, terilerdi shyghardyq. Sasyp-jiydigen iyiske shydau mýmkin emes. Ol jerden mening jylqylarymnyng mýsheleri shyqpady. Tek, keyinnen Azatov, Edigeev, Shalabaevtar mening jylqylarymnyng týr-týsin, qaydan aidap әketkenin, eki qúlyndy jibere salghanyn, bәrin úrmay-soqpay-aq aityp berdi. Qalghan ómirimdi osy úrylargha bersem de qyryp ketemin әkennin... »,-depti.

Tergeushilerding dәleldeuinshe, bir týnde toptap úrlaghan jylqylardyng enin, týr-týsin, tipti, jasyn, tanbasyn úry atanghan tórt jigit ózderi dәlme-dәl aityp beripti. Ayyptau qorytyndysynda osylay jazylghan. Sot ta osy uәjge sýiengen. Jylqy tanbasynyng qay jerine basylghanyn, jasyn bilse tek iyesi biledi. Payda tabudan basqa maqsattary joq úrylardyn, onyng ýstine týn mezgilinde olardyng bәrine kónil bólip, jattauy, tipti, qisynsyz. Almaty oblystyq prokuraturasy tekseru barysynda E.Edigeev jazghanday, dene jaraqatynyng salynghany anyqtalghanyn rastap otyr. Búl mәsele jogharyda aitqan basylymdarda da jazylghan. Qysqasy, aldyn ala tergeu barysynda da, sotta da A.Tastevke taghylghan aiyp dәlelin tappady. Mening búlay deuime tolyq negiz bar. Búl iste qoldan jasalghan dәlelder sansyz. Ata Zanymyzdyng 77-babynyng 9-tarmanyna  sýiener bolsaq «Zansyz tәsildermen, joldarmen alynghan dәlelderding zandyq kýshi joq». Eshkim de ózining kinәsin moyyndaghany ýshin jәne moyyndau negizinde sottaluy tiyis emes. Sol úrlyqty jasaghany turaly búltartpas dәlelder men zattay aighaqtar bolsa onda kez kelgen úry jazasyn alsyn. Al, Rayymbek AIIB qyzmetkerlerining býkil ýsh auyldyng malyn tórt jigitting moynyna mәjbýrlep saluy - esh zangha syimaydy. Jedel uәkil Almas Taghaevtyng әkesi B.Taghaev «Oblystyq prokuraturadaghylar úrylardyng sózin sóilep keledi. Kimde bolsa jogharyda qylmysty jasyrugha mýddeli bir «dókey» bar siyaqty. Ázirge «Kimsing sen, «mister H-DÓKEY?»,-dep, sol dókeyding kim ekenin bile almay jatyrmyz»- dep «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazeti arqyly jar salypty. Bizding aitarymyz,  sizder sabylyp izdep jatqan  «mister H-DÓKEY»  eshkim de emes, ol - «ÁDILDIK» әri onyng jenerine senemiz degimiz keledi.

Yasin TÓKENOV, qorghaushy

«Masa.kz» internet gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373