Aughanstannyng tarihta qanday el bolghany jóninde kóziqaraqty oqyrman basqa da aqparat kózderinen kórip-bilip otyr dep oilaymyn. Sondyqtan búl jerde aughannyng tarihyna arnauly toqtalmay, eng bastysy, «Taliban kim? Aughannyng ahualy endi qalay ózgermek? Qazaqstangha qalay әser etui mýmkin?» degen taqyryp tónireginde sóz qozghap kóreyik.

Taliban pushtun tilinde «oqushy, shәkirt» degen maghynany bildiredi. Tәlibter sayasy úiym retinde osydan 27 jyl búryn, yaghny 1994 jyly molla Múhammed Omardyng basshylyghynda qúrylghan shaghyn úiym bolghan. Bir jyldan keyin Aughangha talasqan alpauyt imperiyalardyng jәne islamdyq radikaldy úiymdardyng qoldauymen әskery qúraldy úiym retinde tarih sahnasyna shyqty. Talibannyng negizgi kózqarasy – islam dinining sharttary boyynsha basqarylatyn, bay-kedeysiz, úry-qarysyz, jemqorlyq bolmaytyn tәuelsiz Aughanstan qúru. Tәlibterding ústanymyndaghy islam dinindegi sharighattyng zandary boyynsha memleket basqaruyn esepke almaghanda, qalghan ústanymdary qúddy kommunistik iydeyadan aumaydy. Talibannyng qol astyna janqiyar 80 myng әskerdi ústap túruy, sonymen birge, neshe million halyqtyng qoldauyna ie boluy, olardyng Aughandaghy kóp halyqtyng kóniline mayday jaghatyn sayasy úranynyng boluynda.

Aughanstan bir jarym ghasyrdan beri syrtqy kýshterding shabuylyna úshyrap, siniri shyqqan kedey elge ainaldy. Halqynyng kóbi kedeyshilikte ómir sýredi. Sondyqtan halyqtyng bar armany – basqynshylardan, tensizdikten qútylyp, beybit ómir sýru. Taliban – tura osy kónil-kýiding nýktesin dәl basqan kýshti iydeologiyalyq úiym. Sondyqtan ol – songhy 20 jyl barysynda qansha soqqy alsa da, kýiremegen berik sayasy úiym. Ony berik sayasy úiym deytinimiz, taliban alpauyt imperiya­lardyng qoldauyndaghy, bir emes, eki biylikti zorlyqty kýshpen qúlatty. Múnday nәtiyje tek ishki qúrylymy berik sayasy kýshting ghana qolynan keletin sharua.

Taliban alghash 1994 jyly Qandagharda Múhammed Omardyng basshylyghynda qúrylghannan keyin tez arada kýsheyip, 1995 jyly sol kezdegi Aughannyng kenesshil biyligin audaryp tastap, op-onay biylikke keldi. Sodan keyin ol ózining sayasy ústanymyn jýzege asyru ýshin islam dinining sharttary men pushtun últynyng dәstýrimen ómir sýruge tyrysty. Biraq búl әreketi sonynda olardyng Aughan biyliginen ketuine sebep boldy. Olardyng biylikten ketuining basty sebebi - birinshiden, Talibannyng «Allagha serik qospaymyz» dep, neshe myng jyldyq tarihy bar buddanyng eskertkishterin qiratyp, adamzatqa ortaq mәdeny múrany býldiruinen bastau alyp, býkilәlemdik qauymdastyqtyng narazylyghyn qozghasa, ekinshiden, kezinde ózin qoldap-quattaghan islam ekstremistik úiymy – «әl-Kaidamen» qoyan-qoltyq júmys istedi. Sonyng saldarynan 2001 jyly AQSh-ta 11 qyr­kýiek oqighasy tuyndady. Talibandar ekstremistik úiym – «әl-Kaida» basshysy Usama ben Ladendi Amerikagha ústap beruden bas tartty. Sonymen, AQSh qaruly kýshpen Talibannyng kýl-talqanyn shygharyp, elde jana Aughan biyligin ornatty. Osylaysha AQSh qazirge deyin, yaghny 20 jyl boyy Aughan ókimetining otymen kirip, kýlimen shyghyp, demokratiyalyq elge ainaldyrugha tyrysyp baqty. Ókinishke qaray, «sýirep salghan tazy týlki almaydy» degendey, AQSh-tyng tәrbiyelegen 300 myng әskeri Kabuldy 30 kýn qorghap túrugha jaramady. Búghan býkil әlem an-tang qaldy. Búl neni bildiredi? Búl, birinshiden, Taliban biz aityp jýrgen jay ghana terroristik úiym emes, onyng berik iydeologiyalyq ústanymy bar. Ekinshiden, AQSh-tyng qoldauyndaghy ýkimetting iydeologiyasynyng joghynan, tek dayyn asqa tik qasyq bolatyn jemqor ýkimet bolghanyn bildiredi. Al endi onyng endigi qadamy ne bolmaq? Onyng biz siyaqty alpys týrli aghym aralasqan zayyrly memleketterge qanday әseri bolady? Osy jaghyn da taldap kóreyik.

Talibannyng Aughanstanda tendesi joq sayasy kýsh ekendigine AQSh, Qytay jәne Resey siyaqty alpauyt imperiya­lardyng әldeqashan kózi jetti. Onyng aighaghy 20 jylda eki trillion dollaryn susha shashyp, Aughandy demokratiyaly el etem degen AQSh-tyng eng sonynda Talibangha «Aughan ýkimetimen birles­ken ýkimet qúryndar, biz әskerimizdi shegindiremiz» dep uәde berui bolsa, Qytay men Reseyding әldeneshe ret Taliban basshylarymen jasyryn kezdeskenin esepke almaghanda, búryn ózderi «terrorist» dep tanyghan úiym­nyng basshylarymen Syrtqy ister ­ministri dengeyinde diplomatiyalyq ashyq kezdesu ótkizdi. Mine, búl әlemdegi ýsh alpauyttyng Talibannyng Aughanstandaghy ýstemdigin erte me, kesh pe, ashyq moyyndaghandyghynan derek beredi. Ol tek uaqyttyng ghana enshisinde. Kezekte búl alpauyttardyng tek Talibanmen tize qosyp, әri qaray júmys isteui ghana qaldy. Sol ýshin bylayghy jerde Talibannyng Aughanstandaghy zandy biyligin basqa elder de moyyndaytyn bolady. Búl Taliban biyligining Aughanda tolyqtay ornauyna negiz bolady. Sondyqtan kóp elder tayauda «Taliban» qozghalysyn «ekstremistik úiym» tiziminen shygharatyny sózsiz.

Taliban Kabuldy alghannan keyin mәlimdeme jasap, Aughan biyligin resmy qolgha alghanyn, ishten de, syrttan da jau izdemeytinin, әielderding qúqyghy sharighattyng zandary boyynsha saqtalatyndyghyn mәlimdedi. Yaghny endi jamandyq istemeymiz, jaqsy el bolamyz degen synay bayqatty. Biraq búl Talibannyng óz biyligin tolyq ornyqtyryp, әlemdik qauymdastyqtyng ózining zandylyghyn moyyndatugha tyrysqan kózboyaushylyq kórinisi ghana. Taliban Aughandy beybitshilikke alyp bara almaydy. Onyng tómendegidey sebepteri bar:

Birinshi, Taliban biyligining biylikke jetu úrany men biylik jýrgizu ústanymynda qayshylyq bar. Sondyqtan onyng mýldem jýzege aspaytyn kommunistik úranmen birdey «sýtten aq, sudan taza» virtualdy, islamy qúndylyq jaratudy maqsat etedi. Bylaysha aitqanda, tәlibterding uәdesi mýldem oryndalmaydy. Búl el ishinde әli de saqtalyp otyrghan qaruly toptar men Taliban biyligine qarsy jana qaruly toptardyng qarsylyghyn tudyrady. Osydan el ishinde sayasy túraqsyzdyq tuyndaydy.

Ekinshi, Talibannyng ústany әlemdegi geosayasy oiynshylardyng oiyn tәrtibi men órkeniyetti elderding adamzat órkeniyeti jәne jahandanu ýrdisine kereghar. Sondyqtan erte me, kesh pe, órkeniyetti elder men Taliban biyligi arasynda ólispey berispeytin qayshylyq tuyndaydy. Múndayda Aughanstan qaytadan soghys oshaghyna ainaluy bek mýmkin.

Ýshinshi, Talibannyng biylikti qaruly kýshpen tartyp aluy – aty zatyna say islamdyq radikaldy tónkeristing jenisi. Búl tónkeristing jeniske jetui basqa elderdegi «tónkeris jasasam» dep armandap jýrgen radikaldy toptardyng jeligin qozdyrady. Sonymen, búl radikaldy toptar Talibannyng kómegimen keybir elderde jana «tónkeris» úiymdastyruy mýmkin. Biraq búl órt ainalyp kelip tәlibterding ózin sharpidy.

Tórtinshi, Taliban biyligi әlemdegi alpauyttardyng әlemdik geosayasy túrghydan óz mýddesin jýzege asyratyn qúralgha ainalady. Onyng sebebi – Aughanstannyng ekonomikalyq kýizelisi men onyng geostrategiyalyq orny. Taliban biyligi halyqaralyq qauymdastyqtyng moyyndauyna qol jetkizu ýshin óz mýmkindiginen tolyq paydalanady. Sonymen qatar ekonomikalyq tyghyryqtan shyghu ýshin alpauyttarmen qoyan-qoltyq júmys jýrgizuge tyrysady. Búl birtindep Aughandy qaytadan alpauyttardyng ashyq nemese jasyryn kýres alanyna ainaldyrady. Sonynda alpauyttar Taliban biyligin ishinen iritip, birneshe topqa bólip, aqyry Aughanda jana dýrbeleng bastalyp ketui yqtimal.

Besinshi, Aughan qaytadan esirtkining otanyna ainaluy mýmkin. Taliban qozghalysy Aughan astanasy Kabuldy basyp alghannan keyin Vashington Aughanstan ýkimetining milliardtaghan dollar aktivterin búghattap, qarjy jiberudi toqtatty. AQSh-tyng búl aqshany Taliban ýkimetine beruding sharty Talibannyng Aughannyng zandy biyleushisi boluy shart. Al Taliban Aughannyng zandy biyleushisi boluy ýshin AQSh pen Taliban arasyndaghy kelisim tolyqtay jýzege asuy qajet. Euroodaq ta mәlimdeme jasap, Taliban Aughannyng zandy biyligi bolmay túryp elge beriletin kómek qarajatty uaqytsha toqtata túratyndyghyn mәlimdedi. Aughanstannyng jyl sayynghy 5 milliard dollarlyq qarjysynyng jartysynan kóbi sheteldik kómek esebinen keledi. Dýniyejýzilik bank basqaratyn Aughanstandy qalpyna keltiru trast qory jylyna shamamen 3 mlrd dollar. HVQ (Halyqaralyq valuta qory) mәlimetinshe, sheteldik kómekting búl týri Aughan ekonomikasyn odan әri kýiretpeuge kómektesedi.

Al Talibannyng AQSh-tyng algha qoyghan kelisimshartyn tolyqtay oryndauynyng mýmkindigi az. Taliban ýkimeti kelisimdi oryndamasa, onda eshqanday halyqaralyq gumanitarlyq kómekke ie bola almaydy. Múndayda Taliban búl aqshanyng ornyn toltyru ýshin esirtki satyp, jyl sayyn jýzdegen milliard dollar aqsha tabatyn kólenkeli ýkimetin iske qosady. Yaghny Taliban búrynghy taz kepeshin qayta kiyetin bolady.

Qysqasy, Talibannyng biylikke kelui jaqyn mezgilde Aughanstanda uaqyttyq tynyshtyq ornatqanmen, onyng instinktisi Ortalyq Aziyada úzaq uaqyt tynyshtyq ornauyna mýmkindik bermeydi. Sonymen birge Ortalyq Aziya jәne Ontýstik Aziya elderinde esirtki saudasy qayta órshiydi dep boljaugha bolady. Sol ýshin elimiz Talibannyng Aughanstan biyligine qayta keluine baylanysty, eng aldymen, el ishindegi iydeologiya mәselesin qayta qarau qajet. Ártýrli diny aghymdardyng әreketin qatang baqylaugha alyp, elimizding últtyq qauipsizdigine qater tóndiretin uaghyzshylardyng jat niyetine jol bermeu kerek. QMDB-nyng (Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy) ornyn dúrys sәulelendirip, qazaqtyng dәstýrli diny ústanymyn jastardyng boyyna sinirui tiyis. Sosyn kez kelgen lankestik shabuyldargha qarsy túra alatyn patriot, zamanauy әskery kýsh-quat qalyptastyru kerek. Sonda ghana elimizdi Aughan tónkerisining keri әserinen senimdi qorghay alamyz.

Erbosyn Núrmúhanúly,

sarapshy

Abai.kz