Túrsyn Júrtbay. «TATULYQTY SÝIGISh, SEZGISh JÝREKTI...» (jalghasy)
3
Tergeushining 1930 jylghy 1 qazan kýni M.Tynyshbaevqa qoyghan súraqtary negizinen onyng osy 1918-1920 jyldar arasyndaghy «Alashordanyn» teng tóraghasy jәne әskery kenesting mýshesi retindegi atqarghan qyzmetin qamtydy. Sonyng ishinde ataman Annenkovpen maydan shebindegi kezdesulerine basa toqtaldy. Jetisudyng orys, qazaghyn qan qaqsatqan qanqúily aghayyndy Mamontovtardyng 10 myndyq partizanyna qarsy soghysqan alash jasaghyna M.Tynyshbaev qaru-jaraq, kiyim, azyq-týlik aparghan. Ol kezde «Alashordanyn» Shyghys bólimining әskeri kenes ókimeti jaghyna shygha qoymaghan kezi. Biz tym úzaq әri shúbalanqylau bayandalghandyqtan da, tergeuding jauabyn mazmúndap qana beremiz:
3
Tergeushining 1930 jylghy 1 qazan kýni M.Tynyshbaevqa qoyghan súraqtary negizinen onyng osy 1918-1920 jyldar arasyndaghy «Alashordanyn» teng tóraghasy jәne әskery kenesting mýshesi retindegi atqarghan qyzmetin qamtydy. Sonyng ishinde ataman Annenkovpen maydan shebindegi kezdesulerine basa toqtaldy. Jetisudyng orys, qazaghyn qan qaqsatqan qanqúily aghayyndy Mamontovtardyng 10 myndyq partizanyna qarsy soghysqan alash jasaghyna M.Tynyshbaev qaru-jaraq, kiyim, azyq-týlik aparghan. Ol kezde «Alashordanyn» Shyghys bólimining әskeri kenes ókimeti jaghyna shygha qoymaghan kezi. Biz tym úzaq әri shúbalanqylau bayandalghandyqtan da, tergeuding jauabyn mazmúndap qana beremiz:
I. 1918 jyly Semeyde qyzyldardyng qyrghynynan (Mamontovtyng otryadynyng birneshe qazaq auylynyng sharua adamdaryn jappay qyruy jәne tonauy, sonyng ishinde mening әkemning de auyly bar) zardap shekkenderge Kómek retinde qúrylghan Komiytetting mәjilisinde Jetisudyng tumasy, sonyng ishinde qatty zardap shekken Lepsi uezining túrghyny esebinde meni tóragha etip saylady. Jinalghan qarjygha (men Semeyge kelgenshe jinalyp qoyypty) satyp alynghan qajetti manufakturalardy Annenkov talangha aldy, ataman Annenkovtyng әskerining qúramyndaghy «Alashorda» polkining komandiyri Toqtamyshev maghan: «Annenkov әskerine arnalghan kire jýgin alyp jýrushi» - degen kuәlik alyp berdi. 22 kireni Ayakózge әkep, «Alashordanyn» Jetisu bólimi komiytetining mýsheleri Tólembay Dýisembaevqa, Nýsipbek Jaqypbaevqa, Ibragim Jaynaqovqa, Sadyq Amanjolovqa týbirtek boyynsha tapsyryp berdim. Qalghan kireni Romanovka selosyndaghy Bazarbay Mametovke, Myrzaqan Tólebev pen Qanathan Syrtanovqa tapsyrdym. Búl 1918 jyldyng qarasha-jeltoqsan aiy bolatyn. Demek, men Annenkovtyng shtabynda qyzmet etkemin joq. Ony Kensaba Ýmbetbaev, Myrzahan Tólebaev rastay alady. Sol kezde maghan Ýrjardan Nýsipbek Jaqypbaev: meni Annenkov Ýsharalgha shaqyryp jatqany turaly habar jiberdi. 1919 jyly qantarda Myrzahan Tólebaev, Júmaqan Kýderiyn, men ýsheumiz Ýsharaldaghy Annenkovqa kelip, tanystyq. Bir saghattay әngimelestik. Ol ózin qazaqtardyng jaqsy qabyldap jatqanyn aitty. Sol kezde qyzyldardyng kele jatqany turaly suyt habar keldi de, biz attanyp kettik.
Ekinshi ret 1919 jyly qyrkýiekte kezdeskenimde, qarauyndaghy alash eskadronyn toltyrugha jigit jinap beruimdi talap etti, auylda jigit qalmaghanyn aityp, bas tartqanymdy aldynghy jauaptarymnyng birinde aitqanmyn. Ýshinshi kezdesuim Aqsu - Basqan kýre jolynda ótti. Taldyqorghandaghy qyzyldargha 1919 jyldyng jeltoqsanynda ketken bizding jigitterding - Aldabergen Ýmbetbaevting taghdyryn bilu ýshin Aqsugha kele jatqamyn. 1920 jyly qantarda Annenkov Aqsu jolynda mashinamen ketip barady eken. Qazaqsha kiyinip alsam da meni tanyp, amandasty. Ýsharalgha keluimdi ótindi. Men tayauda baratynymdy aittym. Qasymda Kerimbay Tólebaev bar bolatyn. Sodan keyin Annenkovty kórgen emespin. Annenkovtyng shtabynda qamdaushy bolyp istemegenimdi Kensaba Ýmbetbaev, Myrzahan Tólebaev, Bazarbay Mambetov rastay alady.
II. 1919 jyly tamyzda Semeydi tastap, tughan auylyma, qalyng naymannyng ishine keldim. Sergiopolide Sadyq Amanjolovqa: kenes ókimetining «Alashordagha» keshirim jasaghan Dekreti shyqqanyn, Baytúrsynovtyng kenes ókimeti jaqqa shyqqanyn, osyny eskerip, aqtar shegine qalsa, shyghysqa emes, batysqa bet aluyn tapsyrdym. 1919 jyldyng qazan-qarasha ailarynda Myrzahan Tólebaev pen Bazarbay Mametovti shaqyryp alyp, soltýstikke qaray ayaq baspaudy, qyzyldargha elshi jiberudi tapsyrdym. Taldyqorghangha Aldabergen Ýmbetbaev baryp, tapsyrmany oryndady. Kýderin 1919 jyldyng qarashasynda (әlde jeltoqsanda), Ýmbetbaev 1919-1920 jyldyng jeltoqsan-qantar aiynda ketti. Búrynghyny qaytalap jatpas ýshin búdan ary shúbatyp jatpayyn».
Ataman Annenkovtyng «adamnyng bas sýiegi men aiqastyrylghan adam jiligining sureti salynyp, «S namy BOG» dep jazylghan jasyl tu kótergen kazak jýzdikteri ydyray bastaghanda, sol tudyng ekinshi betine jarty ay men júldyzdyng sureti salynghan, bas kiyimderine aq jolaq taqqan alashtyng Sergiopoli jasaghy maydan ótinde qaldy. M.Tynyshbaev pen O.Jandosovtyng yqpalymen 29 nauryzda 2 jәne 3 qazaq polki kenes ókimeti jaghyna shyqty, sóitip, qyzyl armiyanyng qazaq atty polkining negizin qalady.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «III.1920 jyldyng qyrkýiek-qazan ailarynda Tashkentke kelsem, meni shaqyrghan Frunze de, Rysqúlov ta onda joq bolyp shyqty. Olardyng barlyghy da (Frunze, Kuybyshev, Eliava, Vikunov) Moskvagha ketip qalypty, ol jaqtan qaytyp oralmady. Tashkentte búrynghy alashordashylardan Halel, Jahansha Dosmúhamedovter, Espolov (sol kezde tanystym) bar eken, keyinnen Isa Qashqynbaev, Kóbjasanov keldi. 1920-1921 jyly qysta Tashkentke Rysqúlov qaytyp keldi. Ol Qúltasovpen birge (ol Rysqúldyng birinshi әielining qolynda tәrbiyelengen) maghan kelip sәlem berdi. Men Rysqúlovty osymen ekinshi ret kórdim (1914 jyly alghash kórgenimde ol bala bolatyn, oqugha ketip bara jatyr eken, Týlkibas auylynda onyng qolyna aqsha ústattym, eger múqtajdyghy bolsa taghy da jiberip túratynymdy aittym). Ol: týrkistandyq orys, qazaq kommunisterining tartysynda orys tobynyng jeniske jetkenin, sondyqtan da Moskvada qyzmet etkisi keletinin aitty. Ol kezde qazaq, qyrghyz, ózbekten shyqqan partiya qyzmetkerleri (Qojanov, Asfandiyarov siyaqty) bizdi, alashordashylardy tehnikalyq júmysqa tartu kerek dep esepteytin: iyә, jer, su mәselesi jónindegi kózqarastarymyz da onsha alshaq emes bolatyn.
IÝ. (Tórtinshi mәsele qazaq intelliygensiyasynyng Z.Validovpen baylanysy turaly qozghalady. Ol turaly pikiri keyingi kórsetindide qamtylatyn bolghandyqtan da búl arada paydalanbadyq - T.J.).
Ý. 1922 jyly jazda maghan Dulatov pen Ádilev kelip: «Ghazymbek Birimjanov Germaniyagha oqugha ketip barady, shet elde jýrgen Shoqaevqa qazaqtardyng jaghdayyn jetkizu kerek, qaytarynda Shoqaev ózining shet elde ne istep jýrgenin Birimjanovqa aityp jibersin», - dedi, men búl úsynysty qoldadym. Ózbekter de ózining studentterine osynday tapsyrma beripti. Birimjanovtyng búl sapary turaly pikirimdi búrynghy kórsetindilerimning birinde aitqanmyn.
ÝI. (Búl tarauda qazaq jәne ózbek tilderinde әdebiyetter shygharu ýshin Tashkentte baspa ashugha úmtylghandary, jer-su reformalary, T.Rysqúlovpen, Bókeyhanovpen 1927 jylghy kezdesui, auylgha baryp demalghany bayandalady. Búl mәseleler ózge kórsetindilerde birneshe qaytalanyp aitylady - T.J.).
Osy kórsetindimdi qoryta kele aitarym: týrmede otyrghan eki ay ishindegi ótken ómirim turaly ýzdiksiz oilarym, mening búrynghy kózqarasymdy mýldem ózgertip jiberdi. Ótken ómirimdegi kenes ókimetining aldyndaghy kinәmdi sezinemin, maghan keshirim jasap, Qazaqstan men Týrkistannan tys jerde enbek etip, ózimdi «Alashorda» iydeologiyasynyng nasihatshysy retinde emes, úly SSSR-ding tehniyk-qyzmetkeri retinde kórsetuge mýmkindik berulerinizdi ótinemin. M.Tynyshbaev».
Tergeu isindegi jauaptar birynghay kóringenimen, olardyng kórsetindisining arasynda ózgelerding aty-jóni kezdesip, týsinik berulerining sebebi, tergeu - súraq retinde jýrgizilgen. Tynshylardyng mәlimetine sýienip berilgen súraqtargha qaytarghan jauaby tergeushining ynghayyna oray qaghazgha týsken. Sondyqtan da ony naqty kórsetindi dep qaraugha bolmaydy. Biz búl jauaptardy tek týrme tarihyna qatysty derekterden barynsha tolyq maghlúmat beru ýshin jәne olardyng kórsetindisinde aitylghan adamdardyng ne ýshin jauap berip otyrghany týsinikti boluy ýshin keltirdik. Mysaly, H.Dosmúhamedov ózining jauabynda: M.Tynyshbaevting kórsetui jalghan, meni onymen betpe-bet kezdestiriniz, - dep talap etedi. Al M.Tynyshbaev óz jauabynda:
«Halel Dosmúhamedovting kolhoz ben sovhozdy aiyra almaytynyn estip kýlgenbiz. Sondyqtan da onyng kenes qúrylysy turaly habary joq bolghandyqtan da, qarsy әreketke baru mýmkin emes»,- deydi.
Mine, osy aighaqtyng tonyn audaryp paydalanghan tergeushi H.Dosmúhamedovke:
«Sizdi M.Tynyshbaev kenes qúrylysyna qarsy shyqty dep otyr»,- dep arandatady.
1930 jylghy 6 qyrkýiek kýngi Múhamedjan Tynyshbaevting kórsetindisinde astyrtyn úiymdy moyyndaghanday synay tanytatyn aighaqtar kezdesedi. Múny qatty qysym men zorlyqtyng nәtiyjesinde aitty ma, joq, tergeushining ózi aighaq bergen adamgha da oqytpay: mine, sen turaly myna kórsetindide bylay jazylghan, - dep bopsalap jauap aldy ma, ol jaghy belgisiz. Búl - týrme tergeushilerining kәnigi tóselgen tәsili. Mysaly, H.Dosmúhamedovke, Á.Ermekovke, M.Áuezovke - M.Tynyshbaevtin; kerisinshe M.Tynyshbaevqa - H.Dosmúhamedovtin, M.Áuezovtin, Á.Ermekovtin; H.Ghabbasovqa - E.Omarovtyn; A.Baytúrsynovqa - M.Júmabaevtin; M.Áuezovke - J.Aymauytovtyn, Á.Baydildinnin; J.Aymauytovqa - M.Áuezovtin, D.Ádilevtin, Á.Baydildinnin; M.Dulatovqa - M.Espolovtyn, Gh.Birimjanovtyn, H.Bolghambaevtin, K.Jәlenovtin; Á.Bókeyhanovqa - E.Omarovtyn, Á.Baydildinnin, al osylardyng barlyghyna D.Ádilevting jauaptaryn qarsy qoyyp, ózara arandatugha tyrysqan.
Búghan bir mysal: 30-jylghy 6 qyrkýiekte tergeushi M.Tynyshbaevqa:
"Siz Tashkenttegi astyrtyn úiymgha tartylghan Kýderin Júmaqannan, Áuezov Múhtardan, Qojamqúlov Nasyrdan, Kóshkimbaevtan basqa, taghy kimderding qatysqanyn bilesiz? Týrkistandaghy kóterilis turaly Kýderinnen hat alypsyz ghoy. Ospanov Álimhan sadyr men mataylardyn, Alakól audany túrghyndarynyng Qytaygha bosyp jatqanyn Sizge habarlapty ghoy"- dep jorta súraq qoyghan.
Ókinishtisi, múnday bopsagha týsip qalghandar da bar. Al M.Tynyshbaev sonday shyrghagha týspes ýshin:
„Tashkentte astyrtyn úiymnyng júmys istegenin, oghan Kýderin Júmaqannyn, Áuezov Múhtardyn, Qojamqúlov Nasyrdyn, Kóshkimbaevtin, taghy basqa kimderding qatysqanyn bilmeymin. Kýderin maghan 30-jyldyng aqpan aiynyng basynda Almatygha hat jazyp, Týrkistan audanyndaghy kóteriliske qazaqtardyn, orystardyn, kavkazdyqtardyng qatysqany turaly habarlapty. Men: matay men sadyrlar tynysh (M.Tynyshbaevting óz auyly - T.J.) - dedim, al Ospanov Álimhan Alakól men Ýrjar audanynyng túrghyndary Qytaygha auyp jatqanyn nemese auyp ketkenin aitty"- dep súraqty sózbe-sóz qaytalap jauap qayyrady.
Al endi múny kórsetindi deuge esh kelmeydi. Biraq ta aty atalghan adamdargha aty-jóni kórsetilgen tústy ghana núsqap: sening qylmysyng turaly, mine, M.Tynyshbaev mynaday dep kórsetken, - dep arandatqan. Sondyqtan da H.Dosmúhamedovtin, Á.Ermekovtin, M.Áuezovting kórsetindisinde M.Tynyshbaevting esimining ataluyna kýdiktene qaraugha bolmaydy jәne ózgelerdi ózinen neghúrlym alystata týsu ýshin: ekeuara qatynasymyz nashar, men ony jaratpaymyn, ol meni jek kóredi, - degen siyaqty ekiúshty pikirlerdi oqyghanda, aiyptalushy ekinshi adamdy qorghap otyr dep esepteu kerek.
M.Tynyshbaevting 30-jylghy 4-qazandaghy jauabynyng sonyna qoly qoyylmaghan. Kórsetindining basynda ózining „Alashordadaghy" qyzmetterine sholu jasay kelip:
«A.Baytúrsynov pen M.Dulatov ústalghannan keyin úiymnyng júmysyn Almatyda - Ermekov, Dosmúhamedov Halel, Tynyshbaev, Dosmúhamedov Jahansha, Tashkentte - Qashqynbaev Isa, Áuezov Múhtar, Qojamqúlov jalghastyrdy. Tashkenttegilerge Syrdariya okrugindegi Kenesarin Ázimhan (Shymkent), Músaev, Shynghaliyn, Qonyrqojaev (?), Áuliye-Atadan - Bayseyitov Áziyz, Týrkistannan - Ótegenov Sadyq mýshe retinde qosyldy. Qazaq-monghol tarihy turaly enbegimde qazaqtyng shyghu tegi jónindegi pikirlerimdi alashordashyl-últshyl kózqaraspen jazdym, kitaptyng taraluyna jol bermes degen kýdikpen onyng kóshirmesin ózimde saqtap qaldym»,- degen pikirdi bildiredi.
Zady, baspadan shyghyp, taratugha tyiym salynghan, biren-saran danasy bizge jetken tarihy shejirening keyingi óndelgen, tolyqtyrylghan núsqasynyng jaghdayy qatty alandatsa kerek. Ókinishke oray, tolyqtyrylghan núsqa iz-týzsiz joghalyp ketti.
Osy kórsetindidegi S.Ótegenov turaly derekter óte qat, zertteushilerding de nazarynan qalys qalyp keledi. Onyng esesine sol jyldardaghy adamdardyng ómirbayany «qyzyltúmsyq aryzdar» arqyly barynsha tolyq jazylghan. «Kommunist D.Nysanbaevting 1925 jyly 31-qantarda Súltanbek Qojanovtyng Qazaq oblystyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy bolyp saylanuyna baylanysty» jibergen «janashyrlyq hatynda» býkil týrkistandyq qazaq ziyalylaryn - ne alashordashyl, ne basmashy etip shygharghan. Sol aryzda «Kenes» qúpiya úiymynyng «tóraghasynyng biri Sadyq Ótegenov» turaly:
«Shymkenttik, Áuliye-Ata uezinen, úzaq uaqyt boyy Týrkistanda túrghan, Qojanovtyng qoghamdyq-sayasy kózqarasyn qalyptastyrghan bas kenesshi әri ústazy. Ótegenov joldas Tashkentting múghalimder seminariyasyn Qojanovtan kóp búryn bitirgen, az uaqyt halyq múghalimi bolghan, sodan keyin úzaq merzim boyy sot pen pristavtyng audarmashysy bolghan»,- degen («Alashorda qozghalysy», 3 tom, 1-kitap, 175-bet) ghúmyrnamalyq derek bar.
Osy az maghlúmatta zertteushilerding oy qorytuyna mýmkindik beretin kóp maghyna bar. Týptin-týbinde izdeu salynatyn túlghanyng biri. Óitkeni: «Qúmnyng ishinde jasaq jiyp, kenes ókimetine qarsy kýreske shyghayyn ba?»,- degen úsynysty qarabayyr qazaqtyng ekisining biri aita bermeydi.
«1930 jylghy 5 qarasha kýngi injener Tynyshbaevting tergeu hattamasy. Jauap alghan OGPU-ding Qazaqstandaghy ókili jold. Alishanskiy.
1) Bizdin Tashkenttegi úiym 22-jyldan bastap júmys istedi. Goloshekin joldasqa belgili bolghan qújattargha qaraghanda Orynbordaghy úiym 20-21 jyldary qúrylghan siyaqty. Men búl mәseleni 22 jyly sәuir aiynda Zaky Validovting sózinen bildim. Birde meni Halel Dosmúhamedov ýiine shaqyrdy. Sonda ol: Mirjaqyp Dulatov Zaky Validov turaly әngime bolmaq. Onda ózbekterding de ókili kelmek,- desti. Uaghdalasqan kýni bardym. Alghashqy mәsele Tashkent úiymynyng júmys barysyna arnaldy. Búl Halel Dosmúhamedovting qazaq oqu-aghartu mekemesining ýiindegi pәterinde ótti. Otyrysqa Halel Dosmúhamedov, Myrzaghazy Espolov, Dulatov, Jahansha Dosmúhamedov, men, Birimjanov jәne Isa Qashqynbaev qatysty. Dulatov ne Birimjanov ekeuining bireui: Shyghys Búqarada Ánuar pasha jýr. Onyng qasynda Zaky Validov bar. Songhysynyng qasynda Bashkiriyamen baylanys jasaytyn bashqúrt kómekshisi bar. Ózbektermen birigip kýrespek. Zaky Validov búghan qazaqtardy da tartudy úsynypty. Ózbek basshylary arasynan Minauar Qary men Hodjaev qoldamaq eken,- degendi aitty. Dulatov, Birimjanov, Espolov búl mәselege qyzu aralasty. Jahansha Dosmúhamedov búghan qatty qarsy bolyp: «Múnyng bәri qyrtymbay nәrse, jalghyz atty qonaqqa senip, bastan airylugha bolmaydy»,- dedi. Men de sózge aralastym. Mende senimsizdik bar edi. Aqyry: úiymdy qúru kerek,- dep úighardyq. Jahansha da sonynda kelisimin berdi. «Ár qaladan úiymnyng bólimshelerin úiymdastyru kerek. Qajet kezinde olar iske shúghyl aralasuy tiyis»,- dep sheshtik. Almaty men Shymkent qalasyndaghy topty úiymdasyru maghan tapsyryldy. Men: «Almatydan - Sýleevti, Shymkentten - Kenesarindi úiymgha tartu kerek»,- dep úsynys jasadym. Ózge atalghandardyng aty-jóni esimde joq. Kommunisterdi de úiymgha tartu mәselesi qozghaldy. Biz oghan qarsy boldyq. Óitkeni: Qojanov bilip qoiuy mýmkin,- dep qauiptendik. Sóitip alghashqy júmysty Qazaqstannyng qalalarynda úiym bólimshesin ashu әreketinen bastadyq. Úiym isine Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter belsene aralasty. Ásirese Halel Dosmúhamedov ýlken teoretiyk, kense men úiymdastyru júmysyna jetik, isten góri teoriyagha beyim edi. Al Jahansha Dosmúhamedovting iskerligi basym bolatyn. Ermekovting úiymdastyru qabiletining qanday dәrejede ekenin bilmeymin. Biraq ol óte sheshen, aitqanyna sózsiz sendire alatyn tilmar edi.
2) Qalyptasqan tarihy jaghdaydy baghalaugha kelgende Dulatovqa eshqaysymyzdyng kýreskerligimiz de, óremiz de jetpeytin. Úiymgha eshqanday at qoyylghan joq. Qazaqtardyng astyrtyn úiymy degen týsinik qana boldy. Búdan basqa mәsele talqylanghan joq. Úiym tóraghasyna Halel Dosmúhamedov saylandy. Úiymnyng hatshylyghyna Dulatov pen Birimjanov úsynyldy. Birimjanov: búl mәselege aqsaqaldardyng alandamauyn, ony ózi jýrgizetinin aitty. Úiym aldyna mynaday mindetter qoydy: 1. Zaky Validovpen kezdesu kerek. Oghan Birimjanov barsyn - dep sheshildi. Sóitsek Birimjanov Búqaragha baryp kelipti. Búl otyrysta biz: Búqargha Halel Dosmúhamedov barsyn, ol Zaky Validovti búrynnan tanidy jәne dәrejeles - dep pikir bildirdik. Halel Dosmúhamedov qaytyp kelgen song bizge barlyq jaydy týsindirip bersin - destik. Búghan Dosmúhamedov ýzildi-kesildi qarsy boldy.
3) ...Úiymnyng sayasi-ekonomikalyq baghytyna keletin bolsaq mynaday úsynys jasaldy. Birinshi: Qazaqstan Últtyq Demokaratiyalyq respublika boluy tiyis. Qazaqstan geografiyalyq jәne tarihy túrghydan Reseymen de, Orta Aziyamen de tikeley baylanysty. Orta Aziya federasiyasynyng qúramyna Ózbek, Týrkimen, Qaraqalpaq jәne basqa da últtar kiredi. Zang shygharushy organ parlament bolugha tiyisti. Ýkimetti ministrler kensesi basqaruy tiyis. Tipti bolmaghan jaghdayda Kenes ýkimetining qazirgi qúrylymyn paydalanu kerek. Eng jogharghy organ qúryltay boluy tiyis, - degen úigharymgha keldik. Biraq ta naqty ereje qabyldanghan joq».
Z.Validov: «Biraq Týrkistan sayasatynyng beldi túlghalary - Álihan Bókeyhan, Túrar Rysqúlov, Ahmet Baytúrsynov, Múhamedjan Tynyshbaev, ózbekterden Minauar Qari, búharalyq Hakimzada, myrza Ábdiqadyr Múhiddiyn, týrikmenderden zanger Qaqajan Berdibaev jәne basqalar kenesterding qatang baqylauynda bolghandyqtan da qúryltaygha kele almady (445-bet). ...Qúryltayymyz 18 qyrkýiekte bastaldy. On alty adamnyng jinalghany esimde. Ásirese, qazaq aghayyndar jaqsy dayyndalghan edi. Ýsh kýn ýsh jerde jinaldyq. Talqylanghan qaulylardyng bәri shyn jýrekten qabyldandy. Áueli Búqarada qúrylghan «Orta Aziyanyng qarapayym músylmandarynyng últtyq odaghynyn» ornyna tek «Týrkistan últtyq birligi» degen at qana alyndy. Qazaqstandaghy «Alashorda» atauy - «Soltýstik Týrkistan» bolyp ózgertildi. Memlekettik basqaru odaqtyq dәrgeyde jýrgiziledi, últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtalady, tәuelsiz sot qúrylymy bolady, teng jәne tuystyq qarym-qatynastardy qamtamasyz etetin odaqtyq qaghidattar jasalady...».
M.Tynyshbaev (jalghasy): Bolashaq ýkimetting ónerkәsip jónindegi mindeti talqylanbady. Al mal sharuashylyghy qazirgi qalpynda qalsyn destik. Su sharuashylyghy auyzgha alynghan joq. Qazaqstannyng jeri ken. Ondaghy halyqtardyng da kónil-kýii әr qily. Ásirese, jer mәselesi óte kýrdeli. Sondyqtan da qonys audarushylardy toqtata túru kerek. Mal sharuashylyghy men jer óndeudi qatar alyp jýruge, jer óndeu mәdeniyetin iygeruge belsendi týrde kóshu kerek. 1922 jylghy jer turaly reforma bizding aralasuymyzsyz ótti. Biz ol reformagha mýldem qarsymyz. Onyng jobasyna bizding úiym mýsheleri de belsene aralasugha tiyisti edi degen pikir bildirdik. Jalpy eki úiym qatar júmys istedi. Orynbordaghy úiymgha - Baytúrsynov, Dulatov, Ádilov, Birimjanov, Bolghanbaev, al Tashkenttegi úiymgha - Dulatov pen Birimjanov jetekshilik etti. Ekeuin de aldynghy qatarly úiym dep eseptedik. Ayyrmashylyghymyz Jizaq pen Samarqan oblysy Týrkistannyng qúramyna engendikten de biz Zaky Validovpen jaqyn baylanysta boldyq. Qyzylordadaghy ýkimet ekeuin de bir úiym dep qabyldady. Dulatov eki úiymda da belsene qyzmet etti.
4) Úiym-terrorlyq is-әreketti úiymdastyrugha úigharym jasaghan joq. Biraq ta Jahansha men Halel Dosmúhamedov ýndeu jazyp, taratugha tiyisti boldy. Shymkenttegi Daulet Ibragimov keyin búl sharadan ýmitin ýzip, boyyn aulaq saldy. Ánuar Pasha kýiregennen keyin jәne Zaky Validovting ókildik mәselesi sheshilmegennen son, úiym qaytyp kenes qúrghan emes. Óz-ózinen tarap tyndy. Biz Kenes ókimeti jaghyna shyghyp, ózimizding iskerlik qasiyetimizdi kórsetuge tyrystyq. Biz jobanyng ekinshi núsqasynda kórsetilgenindey, SSRO-nyng qúramyndaghy respublika retinde ómir sýru kerektigin moyyndadyq. Kommunister ókimetinde sýikimsiz kýiimizshe sayqymazaqpen kýn kóre beremiz dep sheshtik. Jer mәselesi jónindegi 2-shi baptaghy mindetti jogharyda aityp óttim. Mal sharuashylyghynyng qalyptasqan jýiesin búzbau kerek. Jer óndeu mәdeniyetin jarystyra jýrgizu kerek degen pikir sol kýiinde qaldy.
Sonday-aq jastardy últtyq ruhta tәrbiyeleuge jәne ghylymy kitaptardy audarugha basa kónil bólu kerek destik. Ásirese oqu-aghartu men jer mәselesi jóninde belsendi týrde júmys isteu kerek. Jer - eng aldymen jergilikti halyqqa berilsin, sodan keyin baryp kazak-orystardyng ýlesin qarastyrugha bolady degen tújyrym ústandyq. Men ol kezde temir jolda júmys istedim. Búryn tarih pәninen sabaq berdim. Óz dәrisimde últtyq iydeyany dәriptep, qazaqtar Kenes ókimetinen góri 17 ghasyrda jaqsy, emin-erkindikte ómir sýrgen. Senderding sybaghalaryna sol ómir tiyesili edi - degen siyaqty pikir bildirip jýrdim. Tarihty nashar bilgendikten de olar mening sózime sendi. Múnyng barlyghy, әriyne, ótken tarihy әngime. Joghary oqu oryndaryna arnalghan kitaptardy qúrastyryp, audarugha Halel Dosmúhamedov, Orynborda - Baytúrsynov pen Dulatov belsene aralasty. 25-shi jyldan keyin men de aralastym. Oqu pәnderin qadaghalaugha tiyisti Sýleev bizge baqylau jasaghan joq».
Múhamedjan Tynyshbaev ózining institutta toltyrghan anketasyna:
«Qara sýiekten shyqqanmyn, eshqanday revolusiyalyq qoghamdyq qyzmetpen ainalyspadym, densaulyghym jóninde aitarym - jýrek qaby keneygen, bezgekpen auyrghamyn, qazaq aghartu institutynda túraqty istegim keledi»,- degen anyqtama bergen.
Ol - últ kósemi, Týrksibti jobalaghan temirjolshy-injener retinde ghana emes, tek tarihshy retindegi enbegimen de últ tarihynda mәngi saqtalatyn túlgha. Onyng búl saladaghy zertteui 1923 jylghy instituttyng III kurs studentterine arnalghan týrki-monghol tarihynyng baghdarlamasynan bastau aldy. Dәris jobasy mynaday:
«Týrki-monghol tarihyna kirispe.
1. Mongholdardyng (Shynghys hannyn) dәuirleuine deyingi kóne týrkiler turaly derekter. Týrkiler men mongholdardyng ejelgi baspanalary. Ghúndar, saqtar, yuziyler, ýjinder (ýisinder - T.J.), qanlylar, sәnbiyler, jujandar. Oghyzdar: shyghys jәne batys týrki qaghanaty. Úighyrlar, toghyzdar, ógýler, qarlyqtar, qarahaniyler, pechenegter, bylgharlar, madiyarlar, bashqúrttar, hazarlar, qypshaqtar, týrik-seljýkter, qara qytaylar (qidandar - T.J.).
2. Mongholdar. Úly mongholdar men soltýstik mongholdar (tatarlar), kereyler, merkitter, jalayyrlar jәne Shynghys hannyng dәuirleui - Shynghys hannyng imperiyasy, Shynghys hannyng túlghasy.
3. Shynghys túqymdary (tóreler - T.J.). Shynghys hannyng túqymdarynyng jergilikti júrtty biyleu jolyndaghy kýresi: Ýgedey, Shaghatay, Joshy jәne Tóle úlystary. Altyn ordadan Toqtamysqa deyin jәne Temirding Shaghatay úlysyndaghy biyligi.
4. Temir jәne onyng imperiyasy. Bayazidting talqandaluy, Toqtamystyng kýireui jәne onyng saldary, Temirding jeke túlghasy.
5. Altyn ordanyng kýireui jәne onyng sebepteri. Kishi handyqtardyn: Qyrym, Qazan, Sibir, Noghay, Ózbek jәne Qazaq handyqtary birlestikteri, qyrghyzdar.
6. Temirding túqymdary, Shaybany hannyng Týrkistandy jaulap aluy.
7. Shaybanidter, Ashtarhanidter, Manghyttar (Búqara), Qonyrattar (Hiua), Mengiler (Qoqan).
8. Qazaq handyghy birlestigining keyingi taghdyry. 1723 jylghy soghys jәne onyng saldary.
9. Qazaqtar men qyrghyzdardy orystardyng baghyndyruy.
10. Týrki-monghol halyqtarynyng shejiresi»,- degen (Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl, 46-bet) túrghyda týzilgen.
Biz de tarihtyng úshyghyn ústap jýrgen professor retinde aitarymyz, Múhamedjan Tynyshbaev týzip ketken osy dәris kestesinen HHI ghasyrdaghy joghary oqu oryndarynyng baghdarlamasy terendep ne qanatyn keng jayyp kete qoyghan joq.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «25-shi jyldan bastap men qúrylyspen ainalystym. Onda sayasatpen ainalysugha múrsha bolghan joq. Bolashaq memleketting mýshelerining kim bolatyny talqylanghan emes. Shet eldegi qazaqtar turaly men esh nәrse bilmeymin. Erterekte Shoqaevqa hat jazghan bolatynmyn. Mazmúny esimde qalmapty. Jalpy alghanda Shoqaevti men jaqtyrmaytynmyn. Men ony tayaz adam dep esepteytinmin. Shetelge ótip ketkennen keyingi Shoqaevting taghdyry ne bolghany belgisiz jәne onymen eshqanday baylanysym joq».
Ózining ornyna Qoqan respublikasynyng premier ministri bolghan M.Shoqaydy «Men ony jaqtyrmaytynmyn», - deu arqyly sol tústaghy barlyq sayasy kýres ahualyn bayandaudan bas tartyp otyr. Áytpese: Qoqan respublikasy qúlaghanda qyzyl әskerlerge qarsy soghystynyz ba, M.Shoqaevpen aradaghy baylanystarynyz qanday, ókimetti qalay tapsyrdynyz, taghy kimder ókimet mýshesi boldy, sol ýkimetting qúramyndaghylardyng ishinde kimder basmashylargha qosyldy, olarmen aradaghy baylanystarynyz qalay edi?, - degen súraqtyng astynda qalar edi.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «...Kelesi mәselege kóshetin bolsaq, búl jóninde bizding pikirimiz qazaq ónerkәsipshileri Smaghúl Sәduaqasov pen Qaratileuovtyng kózqarasymen týiisip jatty».
Múhamedjan Tynyshbaev pen S.Sәduaqasovtyng týiisip jatqan pikirleri songhysynyng «Últtar men nasionaldar turaly» atty maqalasyndaghy:
«Patsha ókimetining zamanynan beri qalmay kele jatqan qate kózqarastyng biri - últ respublikalaryna shiykizattar dayyndap shygharatyn audan dep qate qaraushylyq. Múny qoy kerek. Búl turaly 12-sezde de sóz bolyp ótken edi. Ónerli kәsip layyghyna qaray bólinu kerek desedi. Dúrys-aq, teri shyghatyn audanda - bylghary zauyttary, jýn-júrqa bar audandarda - jýn juatyn oryndar, shúgha fabrikteri salynuy kerek... «Shet aimaqtardy tek qana shiykizat audandaryna ainaldyrugha tyrysqan patsha ókimeti men orys burjuaziyasynyng sayasatyn» ómirden alastau turaly diyrektivanyng shet aimaqta, bizding mysalymyzda, Orta Aziya men Qazaqstanda jýzege asyryluy jetkiliksiz, dәlirek aitqanda, mýldem jetkiliksiz»,- degen kózqarastary bolatyn.
Osy arada tergeushi D.Ádilevting syzyp bergen astyrtyn úiymynyng kestesi turaly súraq qoyghan.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «5. № 1 kestede kórsetilgen negizgi úiym mýsheleri turaly aitarym mynau. Biz búl mәseleni úiym retinde emes, qúqyq mәselesi jóninde pikir alysqan az ghana adamdardyng arasyndaghy әngime dep esepteymin. Óitkeni, zandy belden basyp, kolhoz qúrylymyn ótpeli saty retinde úsynu, sonday-aq oghan memlekettik qúrylymnyng ótpeli basqyshy retinde qarau búryn qarastyrylmaghan. Sondyqtan da kenes ýkimeti jýiesi tarqatylugha jaqyn dep oiladyq... Mening miymda osy oy úyalap aldy da, men ony óshiruge tyrystym. Ónerkәsipker Qaratileuov mýldem basqa kózqarasta edi. Súltanbekovpen eki ret kezdestim. Alayda búl taqyrypta әngimeleskemiz joq. Bir ret mәjiliste, ekinshi ret kóshede kezdeskenimizde ol Smaghúl Sәduaqasovpen hat arqyly pikir alysqanyn aitty. Bókeyhanovty Moskvada 26-shy jyldan keyin kórdim, ol: Súltanbekov týsinigi keng adam, sondyqtan da tanysqanyng jón, - dedi. Súltanbekovpen men alghash ret Rysqúlov tóraghalyq etken jinalysta tanystym, terendep әngimelesuding reti kelmedi».
Búdan keyin S.Asfandiyarovpen, T.Rysqúlovpen aradaghy baylanysy turaly súraq qoyylghan.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «6. Asfandiyarov naghyz punktualidy adam. Týrkistan respublikasy túsynda jer mәselesimen terendep ainalysty. Asfandiyarov pen Qojanovtyng pikiri ýnemi toghysa bermeytin. Biz ekeuining qalay birge júmys isteytinine tang qalatynbyz. Qojanov key kezde tym tik minez bolatyn. Úiym turaly olar eshtene bilmeytin. Qaratileuov syrttay ghana estui mýmkin. Rysqúlovtyng búl turaly habary boldy ma, joq pa, ony bilmeymin. Rysqúlov ekeumizding aramyzdaghy qatynas 26-shy jyldan song jaqsardy.
Rysqúlovpen mynaday qyzyq jaghdayda tanystym. 1914-shi jyly Jetisu temir jolynyng boyyndaghy Týlkibas stansiyasynda boldym. Ol ara óte bir tamasha jer edi. 15-shi jyly maghan bir qazaq kelip, osy auylda Rysqúlov degen jigitting jýrgenin, onyng oqyghysy keletinin, biraq ta eshqanday qarajaty joq ekenin aitty. Men at jibertip, Rysqúlovty aldyrdym. Sol arada 100 som berdim. Eger de oqu ýshin aqsha kerek bolsa maghan hat jazuyn ótindim. Búl oqighany men mýldem úmytyp kettim. 1922-shi jyly ghana bayaghyda ózim kómektesken jigitting oblystyq komiytette isteytinin bildim. Jazghan hatyma jauap berdi, meni Tashkentke shaqyrdy. Tashkentke barghanda ol Mәskeuge ketipti. Sodan keyin 22-shi jyly, ol 30 jasqa tolghanda, Tashkentte kezdestim. Onda bir-birimizge kómektesip, júmys istedik. Úiym turaly onymen eshqanday da sóileskem joq».
Túrar Rysqúlov ta M.Tynyshbaevti nazarynan tys qaldyrmaydy. Qamqorlyq ta jasaghysy kelip:
«Bizde bar, biraq tym mardymsyz ymyrashyl ziyalylardy ong men solgha laqtyrumen kelemiz. Biz olardy tiyimdi paydalana bilmeymiz... Mysaly, kenes ókimeti jaqqa shyqqandardyng arasynda injenerlik bilimi bar jalghyz adam M.Tynyshbaev... Ol óz isin, sonyng ishinde dalalyq suaru jýiesin jetik biledi. Qazirgi uaqytta ol kóshede qanghyryp bos jýr, beyne bir basy artyq adam siyaqty... Ziyalylardy bilim, mәdeni-aghartu, ghylym salasyndaghy júmystargha útymdy paydalanugha bolady. Búl rette eski mamandardan kommunist shygharamyn dep ýmittenuding jóni joq. Biraq ta partiyanyng algha qoyyp otyrghan mindeti - әr týrli injenerler men mamandar arqyly últtyq sayasat jýrgizu emes, sol iske ózing jetekshilik etu»,- dep óz pikirin әdettegidey eki jaqqa birdey qaqpaqylday jetkize otyryp janyna jaqyn tartty.
«Alashorda» qayratkerlerining ýstinen jýrgizilgen resmy tergeu isin Zaky Validov pen Túrar Rysqúlovtyn, Smaghúl Sәduaqasov pen Súltanbek Qojanovtyng ýstinen jýrgizilgen resmy emes tergeu dep atasa da bolady. Óitkeni qamaugha alynghan qayratkerlerding bәrinen de osy tórteui jóninde qadalyp túryp súraghan. Tergeu barysynda tolyq anyqtalmaghan mәsele: 1922 jyly Búqaradan Tashkentke Aldabergen Ýmbetbaevting kómegimen jasyryn kelgen kezinde Zaky Validov Túrar Rysqúlovpen jolyqty ma, joq pa?,- degen súraqtyng jauaby edi. Túrar Rysqúlovtyng ózi partiyalyq tazalau komissiyasy men Stalinge jazghan hattarynda ózara kezdesuding bolghanynan mýldem bas tartqan bolatyn. Al 1937 jyly 3 shilde kýngi qauipsizdik komiytetining tergeushileri, kapitan Glebov pen kishi leytenant Neymangha bergen jauabynda:
«Súraq: Sizdin: Validovpen kezdesuden bas tarttym,- degen jauabynyz kýmәndi emes pe?
Jauap: Moyyndaymyn, kenes ókimetine qarsy basmashylar qozghalysynyng jetekshisi Zaky Validovpen betpe-bet kezdesuim 1922 jyly ol jasyrynyp jýrgen kezde Tashkent qalasynda ótti. Men ol kezde Mәskeuden Tashkent qalasyna Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlary Kenesining tóraghalyghy qyzmetine jana ghana auysyp kelgemin»,- dep «moyyndaydy».
Qay hattamany qaperge alghan dúrys? Qyzmet babyn qyzghyshtay qoryp jýrgendegi «bas tartudy» ma, joq, jany qysymgha týskendegi «moyyndaudy» ma? Aragha bir ghasyrday uaqyt ótse de sayasy mәnin joymaghan, Túrar Rysqúlovtyng azamattyq jәne qayratkerlik-partiyalyq túlghasyn anyqtaytyn búl mәsele jónindegi Túrar Rysqúlovtyng ózi bergen ýsh jauaptyng qaysysyna senuge bolady, qay sózi shyn? Songhy kórsetindisi jan qysylghandaghy jalghan kuәlik emes pe? Bәri de mýmkin. Jýikesin әbden dinkeletken tergeushilerge jәne olardyng qalay azapqa týskenin shymyldyqtyng syrtynan jasyryn tamashalaytyn shirkeu taquasy Djugashviliyge yzasy kelgeni sonday, ol kelesi bir súraqqa:
«Rykov: partiya jәne ýkimet basshylaryna qarsy terrorlyq qastandyqtardy úiymdastyrugha onshyldar qatang týrde sheshim qabyldaghanyn aitty jәne maghan: eng birinshi sayasy buronyng mýsheleri Stalindi, Molotovty, Voroshilovty, Kaganovichti óltiru kerek - dedi»,- dep (B.Nәsenov, Tarihy qújattar men arhiv múrahattary, ÝII tom, 133-bet) jauap beripti.
Búl jauap - jauap emes, ashynghan jannyng doly kekesini nemese tergeushining jaldaptyghynyng «jemisi». Búl turaly oy damytudyng ózi de túiyqqa tireydi. Óitkeni búl tergeudegi jauaptar da naqty jәne senimdi emes. Al osydan jeti jyl búryn M.Tynyshbaev ta, A.Ýmbetbaev ta búl súraqqa jorta jauap qayyrghan.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «Jandosovpen resmy júmysta ghana kezdestim. Bizding úiymdaghylar (ony úiym dep te aita almaymyn) Tashkenttegi kommunistermen - Asfandiyarovpen, Qojanovpen jii kezdesip, әngimelesetin. Bizding pikirlerimiz olargha әser etui mýmkin. Týrkistandyq kommunisterdi shynayy kommunist deuge bolmaydy. Kommunister idologiya turaly sóilegende biz qúlaghymyzdy basyp otyratynbyz. Bir joly Tashkentte bir adam jerge qonystanu turaly bayandama jasady. Oghan men, Qojanov jәne Asfandiyarov qatysty. Men bayandama boyynsha sóz sóilep: «Jerge eng aldymen jergilikti halyqty ornalastyru kerek, eger de kelgen qonystanushylargha jer jetispese olar kelgen jaqtaryna qayta bersin»,- dedim. 22-shi jyly Asfandiyarov maghan: qazaqtar jerdi orys sharualarynan da tiyimdi paydalanatyny turaly pikir aitty. Men oghan Vasilievting Jetisu oblysynyng otarlanuy turaly kitabyn tauyp berdim. Onda qazaqtar mólsherli jerden 55 pút astyq alsa, sharualar 51 púttan ghana ónim alghan. Halyq jinalysynda Asfandiyarov osyghan sýienip bayandama jasady».
Ol búl pikirin «Qazaqtar jәne azattyq qozghalysy» atty 1905 jylghy 19-qarashada avtonomiyashylardyng I sezinde jasaghan bayandamasynda:
«Klimattyq jәne topyraq jaghdaylary jaghynan qazaq dalasy mal sharuashylyghyna qolayly, biraq olar mýmkindik bar jerde egin ósirumen de ainalysyp keledi. Mәselen, Oral oblysynda egistikting jaqsy jolgha qoyylghandyghy sonsha, jan basyna shaqqanda jylyna 15 pútqa juyq keledi, Torghay oblysynyng eki uezinde (Aqtóbe jәne Qostanay) - 13 púttan. Al kerisinshe, Semey oblysynda 6 pútqa juyq keledi, Jetisuda 4,5 pútqa juyq, nemese odan da az, Syrdariya oblysynda 3-3,5 púttan keletin siyaqty. Eger de sharua budjeti boyynsha, jan basyna 18 pút astyq boluy kerek ekenin eskersek, onda qazaqtar jetispeytin azyq-týlik mólsherin mal ónimderimen toltyrugha tiyis bolatyny týsinikti. Esep, shyndyghynda da jer óndeuding topyraq jaghdaylaryna sәikes nashar damyghan aimaqtarynda maldyng kóptigin, al qúnarly jerde kerisinshe ekenin kórsetedi. Búdan jiyrma jyl búryn jergilikti әkimder-generaldar Yan men Polferovtyng aituynsha, qazaq dalasyn otarlau jónindegi «úran tastaghan» bayandamalar birinen song biri jariyalana bastady. Gubernatorlardyng kepildemesi boyynsha, qonys audarushylargha, әiteuir, solar kelip ertegidey bay ólkeni basyp aluy ýshin neshe týrli jenildikter jasalghan: osydan son-aq sansyz qonys audarushylar qonystanatyn qolayly jer izdep dala joldaryn sharlap jýrdi. Dalanyng klimattyq, topyraq jәne basqa da jaghdaylaryna kónili tolmaghan keybir qonys audarushylar keri qaytyp jatty. Sibir temir jolyn jýrgizumen birge qonys audarushylar qozghalysy ýdey týsti, degenmen sonymen birge keri qaytushylar sany da key kezderi 42 prosentke deyin jetip, úlghayyp otyrdy. Ýkimet jerdi birinen song birin aldy, týz halqy mal baghu men jer óndeuge jaraytyn qolayly jerlerinen is jýzinde aiyryldy deuge bolady. Qonystanushylar keri qaytyp, jer bólikteri bosap jatsa da, jerdi qiyp alu toqtatylmady. Qazaqtar birte-birte yghysyp kóshti, jer ýshin dau tuyp, tóbeles shyghyp, kisi ólimi boluda. Qazaqtardy mal sharuashylyghynan jer óndeuge kóshpeydi dep kinәlaydy, biraq olargha berilgen aitaqyr dala men qúmda adamdy qoyyp ang da túra almaydy. Qazir de mal jayylymdarynyng kýrt qysqaruyna oray qazaqtar endi maldyng qonyn kóteru ýshin jii kóshetin әdetterinen de aiyryldy. Qysta mal yqtap, tebindep jayylatyn ormandardy da alyp qoyyldy. Qysqa shóp qoryn jinaytyn jer de joq, daladaghy qarly boran men kóktayghaqtan mal ólimi jiyiledi, qazaqtardyng mal sharuashylyghyndaghy ólimining ósui aqylgha syimaydy. Jer óndeumen ainalysatyn da jer qalmady. Osydan-aq qazirde qazaqtardyng nelikten jan basynyng kedeylenuining ýdep otyrghanyn jәne bizden de baqytsyz kórshilerimiz bashqúrttardyng tútastay ashtyqqa úshyrap joyylghan tarihyn qaytalaudyng uaqyty kelip túrghany týsinikti»,- dep tiyanaqty týrde týsindirgen bolatyn.
Búdan keyin tergeushi jer mejesin belgileuge arnalghan arnayy konferensiyagha qatysu ýshin 1926 jyly Qyzylordagha kelgen Á.Bókeyhanov pen P.Shvesov turaly súraghan.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «7. Bókeyhanov pen Shvesov Qyzylordagha kelgende Qaratileuov, Sәduaqasov jәne men qarsy alugha dayyndaldyq. Memlekettik qúrylymnyng songhy ózgeristerin talqyladyq. Múny úiymdasqan mәjilis deuge bolmaydy. Jay ghana pikir alysuda: irilendirilgen kolhozdardan kóri shaghyn kolhozdardyng paydaly ekendigin, kolhozdar irilendirilse mal basynan aiyrylyp, ózining qúnyn joyatyndyghyn, al shaghyn kolhozdar mal-mýlikti saqtap qalatyndyghyn aittyq. Et dayyndau mәselesine keletin bolsaq: mal basy azayyp, malshylar egin salugha kóshedi - destik. Búl turasynda mәjilis ótkizilgen emes. Qonystanushylar turaly mәsele 24-25-shi jyldary qozghaldy da toqtap qaldy. Balqash audanyndaghy qazaqtardyng kóterilisi turaly eshtene bilmeymin. Múndaydy toqtatu kerektigin Qúdaybergenov Bekmúhametke aqpan aiynda aitqanmyn. Az uaqyt ótkennen keyin Ermekov pen Dosmúhamedovke aittym. Olar jauap qaytarmady».
Kórsetindide Bókeyhanovtyng da, Shvesovtyng da aty atalmaghan. Kimderding qatysqany kórsetilmegen. Al ol bas qosuda osy ýsh adamnyng ghana qatyspaghany anyq. Múndaghy sharuashylyqty úiymdastyru turaly pikir barynsha qazaq tirshiligine qolayly ústanym bolatyn.
M.Tynyshbaev (jalghasy): 8. Intelliygentterding kenes ýkimetine qatynasy turaly. Men búl súraqtyng býge-shigesin bile bermeymin. Kenes ýkimetining qúqyqtyq auytqulargha barghany anyq. Olardyng onshyldyqqa qaray búryluy qazaq halqyna molshylyq әkeledi dep oiladym. Búl pikirdi ashyq aitugha jýreksindik, betimizden basyp jýrdik. Dulatov pen Baytúrsynov tútqyndalghannan keyin eshqanday da mәjilis bolghan emes. Songhy eki jylda ózgeriske qatysty aitarym: Men 28-shi jyly Qyzylordagha kelgennen song bir aidan keyin Dulatov sottaldy. Sondyqtan da eshqanday týbirli mәselemen ainalyspady. Dosmúhamedov pen Ermekov eshqanday úiym bolghan emes deytin shyghar, shyndyghynda da halyq bytyrap ketti, kollektivtendiru nauqany bastaldy, temir jol qúrylysy qolgha alyndy. Myna oqigha GPU-shilerge belgili me, joq pa, sony aitayyn.
Bastabynda meni temir jol qúrylys uchaskesining bastyghy etip taghayyndaudy úsyndy. Biraq ta joldastardyn: jer jaghdayyn jaqsy bilesin, sondyqtan da basqarmada qalghanyng óte paydaly,- dep aqyl beruine baylanysty, basqarmada qaldym. 28-shi jyly Ile tarmaghyndaghy eki uchaskide jalghyz-aq basqarma boldy. Jer bederi kýrdeli, temir jol salugha qiyn bolatyn. Meni sol uchaskige kómekke jiberdi. Men onda qarjyny ýnemdeu maqsatynda jana ekonomikalyq taldau jasap, tehnikalyq jaghdaylardy eseptey otyryp, bir jarym - eki million somdy ýnemdeytin joba jasadym. Keybir tehnikalyq sharttar meni Qyzylordagha shúghyl shaqyrugha baylanysty oryndalmay qaldy. Qaytyp kelsem, meni ornymnan alyp tastapty. Júmys qarjysy búrynghydan da kóbeyip, bir razezd artyq salynypty. Mening úsynysymdy qabyl kórmepti, búl zertteuimdi odan әri jalghastyryp, jobany Mәskeuge jiberdim. Keyin Mәskeuden: Tynyshbaevting jobasy dúrys - degen qortyndy keldi. Injener Gomy (?) jobany negizdep berudi ótindi. Men on kýn otyryp búrynghy jobamdy damyttym. Joba boyynsha júmysshylardyng enbegi jenildedi, kassa ýnemdeldi. Ivanov jәne basqa uchaske bastyqtary mening jobama tosqauyl qoydy. Sonda júmysshylardyng ýsh-tórt ailyghy esh ketti. Jobanyng kóshirmesin Shәkir (?) men Rysqúlovqa jiberdim. Sóitip, bir jarym millon som memleket qarjysy ýnemdeldi».
Búl arada әngime Almaty - Ayakóz aralyghyndaghy temir jol torabyn qalayda kendi Balqashpen baylanystyru turaly bolyp otyrsa kerek. Jobada kórsetilgen: Almaty - Qapal - Kókterek - Ayakóz; Almaty - Qapal - Sarqant - Ýsharal - Ayakóz; Almaty - Balqash - Ayakóz jelilerining eng tiyimdi ýlgisin úsynyp, Dos asuy arqyly ótetin temirjol torabynyng jobasyn jasady. Múnyng manyzy turaly Balqash mysynyng qúnyn biletin D.Qonaev:
«Ghasyrlar boyy jan baspaghan, bay shiykizat qoryna arnalghan qyrattan alyp mys qúrylysyn salu ýlken qiynshylyqpen jýzege asty. Biz poyyzben Týriksibting 32-shi beketine deyin jýrip óttik, beketten Balqashtyng ontýstik-shyghys jaghalauyna deyin 12 kilometrlik temir jol Bórlitóbege deyin tartyldy. Qúrylysqa qajetti negizgi jýkti jetkizu ýshin Bórlitóbe - Balqash jaghalauyndaghy, eng negizgi bazagha ainaldy. Balqash qúrylysyna barugha tilek bildirgen adamdardy attandyratyn birden-bir oryn osy boldy. Tynyshbaev óz qolymen salyp, tughanynday qamqorlyq jasaghan osy 12 kilometrlik jol 1931 jyldan 1947 jylgha deyin júmys istedi»,- dep («B.Tәuimbet. Tynyshbaev taghdyrynyng әr qyry. Júldyz, 1997, №4, 182-198 better) eske aldy.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «Qarsaqbay turaly aitarym: múnday ónerkәsipter neghúrlym kóp bolsa, soghúrlym paydaly. Qazaq ónerkәsibi damidy. Bir memlekette túrghandyqtan da baylyq bәrine ortaq, tek memlekettik úiymdar qazaq qauymyn syrtta qaldyrmasa bolghany. Injener retinde múny qoldaymyn».
M.Tynyshbaevting Á.Bókeyhanovpen kezdesken túsyndaghy jauabyna tergeushilerding aiyzy qanbay qalsa kerek. Qaytalap súraydy. Oghan M.Tynyshbaev:
«Professor Shvesovpen Qyzylorda qalasynda tanystym, sonday-aq Bókeyhanovpen kezdestim. Olardyng sayasy baghyty turaly eshtene bilmeymin. Maghan Almaty qalasynan elektr jýiesin josparlaugha tapsyrma berilgendikten de bireumen kezdesuge, úiym júmysyna qatysugha uaqytym bolghan joq»,- dep qysqasha qayyryp jauap bergen.
Búdan keyin M.Tynyshbaev Almatygha kelgennen song ózining tuystary Túrysbekovtin, Tәnirbergenovtin, Qúdaybergenovting habarlasqanyn, elding teng jartysynan astamy Qytaygha jer auyp ketkenin, jýris-túrystyng jarym-jartylay toqtaghanyn, olardyng qarajat jaghynan kómektesudi súraghanyn aitady. Búl súraq jeti jyldan keyin «әshkerelengen astyrtyn úiymnyng mýshelerine» de, sonyng ishinde Oraz Jandosovqa da qoyylady. Zady ýkimet mýshelerin jauapqa tartardyng aldynda tergeushiler «Alashordanyn» tergeu isin» bir sholyp shyqqan siyaqty. M.Tynyshbaev bas tartqan qylmysty O.Jandosov:
«Núrmaqovtan alghan núsqauy boyynsha, jogharyda bayandap ótken tapsyrmalargha oray, tura osynday júmystardy Alamaty oblysy kóleminde Álimbaev, Tynyshbaev jәne Esirgenov jýrgizdi. Nәtiyjesinde Álimbaev ózining әkesi men qayyn atasyna, al Tynyshbaev - mal óndirisining alpauyttary Mamanovtar men Túrysbekovterge habarlady, sóitip olar iyeligindegi maldyng bir bóligin Batys Qytaygha ótkizip jiberdi... Múqan Orymbaev: Aqsudaghy kóterilisti úiymdastyrghan Jylysbaev. Al ony aidap salyp, búl kóterilisti úiymdastyryp otyrghandar shet elge auyp ketken Mamanov pen Túrysbekovter ekendigin aitty. Shyndyghyna kóshkende búl kóterilis Rysqúlovpen, Jylysbaevpen tikeley baylanysy bar «alashordashylar» Tynyshbaev pen Sýleevting tapsyrmasy boyynsha úiymdastyryldy»,- dep (B.Nәsenov, Tarihy qújattar men arhiv múrahattary, ÝII tom, 65-bet, 67-bet) «moyynyna aldy».
IYә, M.Áuezov aitqanday, «jeti basty jalmauyz» jeti jyldan song bas kóterip, jer audarlyp ketken adamdy Qazaqstandaghy mal sharuashylyghy nauqanymen baylanystyrghan, yaghni, qiynnan qiystyrghan. Óstip barlyq qazaq qyzmetkerlerin adaqtap kelip, negizgi qylmyskerlerding biri - J.Dosmúhamedovke kóshken.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «Jahansha Dosmúhamedov ýnemi úiymnan boyyn aulaq salyp, oghan: «Búdan eshtene shyqpaydy»,- dep syn kózben qarady. Mәdeniyet salasyndaghy jekelegen kommunistermen pikir alysular boldy, biraq týbirli mәseleler kóterilgen joq. Almatyda eshqanday úiym bolghan emes. Onday qújattardy kórgen emespin. Tashkentte de úiym bolghan joq. Bizdi úiym mýsheleri emes, pikirlester dep atasa bolady. Eshqanday kontrrevolusiyalyq qauly qabyldanghan emes.
12-shi. Sovhoz qúrylysyna kózqarasym turaly. Búl mәselening ashyq talqylanbaghany anyq. Biraq ta ózimning oiym mynaday. Kenestik sharuashylyq búryn da ýlken aumaqty kólemdi alyp jatatyn. Al kolhozdardyng kýii ortasha ghana bolatyn. Sondyqtan da sovhozgha qarsy eshqanday pikirim joq. Men tipti Halel Dosmúhamedovting kolhoz ben sovhozdy aiyra almaytynyn estip kýlgen bolatynmyn. Týrksibting qúrlysyna bәrimiz de yqylaspen qaradyq. Moskvada bir adam: «Týrksib qúrylysy túrghyndardyng jerin azaytpay ma, bos jer bar ma?», - dep súraq qoydy. Men: «Múnyng bәri bos sóz, qazaqtar kóterinki kónilmen jerdi iygerip, tau qoparyp jatyr»,- dep jauap berdim. Týrksib turaly, búdan basqa aitarym joq».
Tergeushiler bir jyl boyy D.Ádilevting kórsetindisinde aty atalghan adamdardyng bәrin de tútqyngha alghan. Sonyng biri - 1931 jyly 8 tamyzda ústalghan Aldabergen (Aldarbek) Ýmbetbaev. Búl M.Tynyshbaevting sózi ótetin, «Alashorda» әskerining sapynda barlaushy qyzmetin atqarghan aituly azamat. Ókinishke oray búl adamgha qatysty ómirbayandyq derekter tergeu isinde de qat. Bir-eki ret qana qosymsha jauap bergen. Onyng jauapqa tartyluyna D.Ádilevtin:
«Jazday tughan jerimde bolyp 1922 jyly kýzde Tashkentke qaytyp kelip Qojanovqa jolyqtym. Tura sol kezde Moskvadan Týrkistan halyq komissariatynyng tóraghasy Rysqúlov keldi. Men Rysqúlovpen sәlemdestim. Qojanov ekeui ózara әngimelesti. Mening sonda bilgenim: Validov Tashkentke jasyryn kelipti, basmashylar qozghalysy kýirepti, Ánuar Pasha iz-týzsiz joghalyp ketipti. Men Ferghanada jýrgende Tashkent úiymy Tynyshbaevting eski dosy Ýmbetbaevty sonda jiberipti. Sonyng kómegimen Validov Tashkentke kelipti»,- degen kórsetindisi.
Osy mәlimetting negizinde M.Tynyshbaev pen A.Ýmbetbaevti bettestirgen.
«1931 jylghy 8 qyrkýiek kýngi Tynyshbaev pen Ýmbetbaevtyng bettesuining hattamasy.
Tynyshbaevqa súraq: Siz Ýmbetbaevti bilesiz be?
Jauap: Bilemin desem de, bilmeymin desem de bolady.
Ýmbetbaevqa súraq: Siz Tynyshbaevti bilesiz be?
Jauap: Bilemin. Tynyshbaevting kórsetindisimen tolyq kelisemin. Múny Tynyshbaevting ózi de joqqa shygharmaytyn shyghar. 1922 jyly Rysqúlov pen Birimjanovtyng ótinishi boyynsha Validovty bolisheviktermen kelissóz jýrgizu ýshin jolyqtyru turaly Tynyshbaev maghan tapsyrma berdi. Eshqanday astyrtyn úiymda bolgham joq, Tynyshbaevpen jaqyn tanys emespin. Tynyshbaev meni jeke adam retinde júmsady.
Tynyshbaev: Ýmbetbaev bizding úiymda esepte túrghan joq. Óitkeni men de eshqanday úiymgha mýshe bolghan emespin, eshqanday qúpiya mәjilis pen jinalysqa qatysqanym joq.
Ýmbetbaevting týsinigi: 1922 jyly Rysqúlov pen Birimjanovqa qatysty Tynyshbaevtan eshqanday tapsyrma alghanym da joq, oryndaghanym da joq. Múny Tynyshbaevting ózi de rastaytyn shyghar.
Tynyshbaevting jauaby: Men búrynghy bir jauabymda aitqanymday, 1922 jyly Týrkistan qalasynda Halel Dosmúhambetovpen kezdesip, oghan: Zaky Validovpen baylanys ornatylghan joq, sondyqtan da onymen kezdesu keyinge qaldyryldy. Birimjanovpen jeke ózim kezdesemin,- dep jauap berdim. Ondaghy oiym tez arada Shymkentke, odan Tashkentke jýrip ketudi oiladym. Alayda әielimning tosynnan qaytys boluyna baylanysty Shymkentte úzaq ayaldap qaldym, ol oiym jýzege aspady. Sodan keyin qaytyp jastarmen kezdesken emespin».
M.Tynyshbaev sóz arasynda A.Ýmbetbaevting jauabyn joqqa shygharyp, oghan búl mәseleni terendetpeu turaly emeuirin tanytqan. Sonyng nәtiyjesinde A.Ýmbetbaev ózining jauabyn tez týzetip alghan. D.Ádilev ózining kórsetindisinde:
«Zaky Validov Tashkentke jasyryn kelgende Nәshir Qojamqúlovtyng ýiinde jasyrynyp jýrdi»,- deydi.
Al Z.Validov ózining «Qatiralarynda»:
«Tanerteng «Ivanov» baghyna keldik. Meni múnda kýtip otyr edi. Shilde, tamyz ailarynda dosym Ábdiqadyrdyng kómegimen Týrkistan qalasyna kelgen Nәfisa da (Z.Validovting әieli, Bashqúrtstannan jasyryn kelgen. Ol shet elge ketpey, kenester odaghynda qalyp qoyghan. Áyeli men balasynyng tiri ekenin alpysynshy jyldary ghana bilgen - T.J.) sonda keldi. Bizge Tashkent pen onyng tónireginde tórt jerde jasyryn oryn dayyndaldy: biri - osy baq; ekinshisi - Tashkentting Besaghash degen qyshlaghyndaghy jaldamaly pәter; ýshinshisi - Keles auyly qazaqtarynyng mynbasy Ábdirahmannyng ýii; tórtinshisi - Ablyqtaghy ózimizding qora-jayymyz, kýndiz Keleste kezdesip, jiyndardy Besaghash pen Ivanov baghynda ótkizuge kelistik»,- dep jazady.
Osynda kórsetilgen mekenjaydyng qaysysy N.Qojamqúlovtyng ýii? Besaghash qyshlaghyndaghy jaldamaly pәter me, joq, Ábdirahmannyng ýii me? Ókinishke oray N.Qojamqúlovtyng tergeu isindegi jauaptaryn hatqa týsirip ýlgermeppiz. Ójet, batyl, sauatty azamat bolsa kerek. Oghan onyng týrmede jatyp ashtyq jariyalaghan mynaday bir tosyn mәlimdemesi dәlel:
«Laptev myrzagha. Egerde mәrtebeli myrzamyz dәrigerlerding qorytyndysyn jalghan dep eseptep, meni auruhanagha jibermese, onda mening osynda it ólimmen ólgenimning sizge ýlken rahat syilaytyn bolghany ghoy. Sizding kónilinizden shyghu ýshin, sizge rahat qana emes, qatty sýisindiretin bir janalyq aitayyn. Men 11-mamyrdan bastap ashtyq jariyalaymyn. Sizding beybastaq qylyghynyz ben qyrsyq minezinizding jolyna óz ómirimdi qúrbandyqqa ataymyn. Qojamqúlov Nәshir. 11 mamyr, 31 jyl».
Búl eregesting qanday kýide ayaqtalghany belgisiz. Biraq ta N.Qojamqúlovtyng ashyq mysqylgha kóship, hal ýstinde jatsa da qasarysa minez kórsetui, dertting janyna qatty batqanyn ghana emes, sonymen qatar osynau azamattyng ruhynyng beriktigin de tanytady.
Osynday bettesu J.Dosmúhamedovpen de úiymdastyrylghan.
«1931 jylghy 12 qyrkýiek kýngi Múhamedjan Tynyshbaev pen Jahansha Dosmúhamedovting bettesu hattamasy.
Tynyshbaevqa súraq: Jahansha Dosmúhamedov sizderding úiymdarynyzgha mýshe bolghanyn rastay alasyz ba?
Jauap: 22-jyly Tashkent qalasyndaghy Halel Dosmúhamedovting pәterinde ótken bas qosuda Búqaradaghy Zaky Validovting qozghalysy turaly Lapov (Dulatov - ?) pa, Birimjanov pa, bireui habarlama jasady. Onda Halel Dosmúhamedov, Lapov (?), Birimjanov, Nәshir Qojamqúlov (Nәshir Esimqúlov dep jazylghan - T.J.), men jәne Jahansha Dosmúhamedov qatysty. Búlardan basqalary esimde joq. Zaky Validovting qozghalysyn qoldaytyn úiym qúru turaly mәsele kóterildi. Jahansha Dosmúhamedov úiym qúrugha jәne qozghalysty qoldaugha qarsy bolghany esimde. Ony qúrugha men úsynys jasaghan bolatynmyn. Úiym qúryldy. Jahansha búghan joldastyq kónil jyqpastyqpen qarady. Mirjaqyp Dulatovqa, Halel Dosmúhamedovke, Jahansha Dosmúhamedovke úiymnyng jarghysyn jasau tapsyryldy. Búdan keyin ekeumiz de issapargha kettik, Jahansha Dosmúhamedov - Almatygha ketti, sondyqtan da jarghy jazyldy ma, joq pa, odan habarsyzbyn. Qyrkýiek aiynda Tashkentke kelsem Zaky Validy Tashkentte jýr eken. Isteytin is qalmaghan song úiym ózinen ózi tarap ketti. Tynyshbaevtan kómek bolmaytyny anyq bolghan son, menen kýder ýzgendikten de, úiym jarghysy jazyldy ma, joq pa, ony maghan mәlimdegen joq.
Jahansha Dosmúhamedovting qarsy jauaby: 21-22-jyldardyng birinde «Aq joldyqtardyn» (Tashkentte shyghyp túrghan gazetting aty - T.J.) bireui kelip: búrynghy alashordashylardyng bas qosuyna shaqyrdy. Qayda ótkeni esimde joq. Halel Dosmúhamedov pen Tynyshbaev, Dulatov pen Birimjanov boldy. Qalghandary esimde emes. Onda sol kezde dýrildep túrghan Týrkistandaghy basmashylar qozghalysy men onyng qúramynda jýrgen Zaky Validov turaly, bashqúrt professorynyng Týrkistandy iygere almay jýrgendigi, al búrynghy alypsatarlarmen eshqanday da birikpeu turaly mәsele kóterildi. Búdan keyin Halel Dosmúhamedov pen Múqamedjan Tynyshbaev:
- Biz kenes ókimetine erkimizben óttik. Ferghananyng basmashylar qozghalysynyng basshylary búlargha da salauat berudi ótindi. Olardy әueli qolgha týsirip, sodan keyin sottap, atu jazasyna búiyrmaq. Bizding de ótkendegi qayratkerligimizdi bandittik qozghalys dep baghalap, bizdi de sottamaq. Sondyqtan da «Alash» ýkimetining búrynghy baghdarlamasyn jana zamangha layyqtay otyryp «Alash» partiyasynyng jobasyn jasayyq,- desti.
Qúryltay bekitken búrynghy baghdarlamany ózgertuge, úiym qúrugha men mýldem qarsy boldym. Olardyng barlyghy meni: «Ol baghdarlamany qazan tónkerisinen búrynghy Orynborda 1917 jyly ótken birinshi jalpy qazaq qúryltayynyng tapsyruymen Tanashev (Talghashev dep jazylghan - T.J.) ekeuing jasaghan bolatynsyn. Sen sondaghy jarghynyng sheshimin oryndamay otyrsyn,- dep meni aiyptady Seydazym Qashqynbaev (Seydazym Qadyrbaev pa, joq, Isa Qashqynbaev pa? Áyteuir osy aty-jónde bir janylys bar - T.J.). Men ózgertuge kelmeytin eski jobadan bas tartatynymdy aittym. Biraq ta olardyng qysymyna shydamay eki-ýsh kýnning ishinde eski jobanyng núsqasyn dayyndap beruge kelistim. Onda qanday úiymnyn, qanday әreketpen shúghyldanatyny turaly eshtene de aitylmaghan. Búdan keyin men Týrkistan atqaru kommisariatynyng tapsyrmasymen Almaty arqyly Prjevaliskige issaparmen (ashtargha kómek kórsetuge - T.J.) kettim. Zaky Validovting Tashkentke kelgeninen habarsyzbyn, eger kelgeni ras bolghan kýnning ózinde, ony menen jasyrghan. Tashkenttegi búrynghy alashordashylar maghan eshqanday tapsyrma bergen emes, men de eshkimge tapsyrma bergemin joq. Osydan keyin Tynyshbaevpen de, Halel Dosmúhamedovpen de arazdasyp kettim de, 29-jylgha deyin Almatygha kelgenshe olarmen kórisken de joqpyn, kórsek amandaspaytynbyz da. Sondyqtan da Zaky Validovting Rysqúlovqa joldaghan haty jóninde esh habarym joq (Jahansha Dosmúhamedov qolyn qoyghan).
Tynyshbaevting qarsy jauaby: Nikolay Semenovich, Halel Dosmúhamedovpen betteskende búl mәsele jóninde aityldy ghoy. Al kenes ókimetining basmashylargha qarsy qoldanghan salauaty men jýrgizgen sot isine keletin bolsaq, onda olargha әueli keshirim jasaldy da, sonynan bәri asqan qatygezdikpen atyldy. Bas qosuda biz osyghan toqtaldyq. Búrynghy «Alash» baghdarlamasyn taghy bir qarap shyghu turaly aityldy, ony tekserip, qaytadan qarau Dulatovqa jәne Halel men Jahansha Dosmúhamedovterge tapsyryldy. Jalpy «Alash» baghdarlamasy jóninde ashyq mәsele talqylanghany esimde qalmapty. Al Zaky Validovting qozghalysyna biz senimsizdikpen qaradyq ta, eshqanday baylanys ornatpadyq. Qyzmet babymen Almatyda da, Qaraqúmda (?) jýrgende de Dosmúhamedov Halelmen búl mәseleni talqylamaghanymdy, úiym atynan eshkimge eshqanday tapsyrma bermegenimdi, tapsyrma almaghanymdy anyq bilemin (Tynyshbaevting qoly qoyylghan).
Jahansha Dosmúhamedovting qarsy jauaby: Men eshqanday da baghdarlama jasaugha qatyspaghanymdy qatang týrde mәlimdeymin. Eshqanday ózgertuge bolmaytyn «Alash» baghdarlamasyn qayta janghyrtu turaly eshqanday úiym tapsyrma bergen emes. Mýmkin sot bola qalghan jaghdayda búrynghy «Alashordanyn» bandittik qozghalysqa eshqanday qatysy joq ekendigine aighaq retinde ol baghdarlama kerek bolghan shyghar. Áytpese, ony qalay týsinuge bolady? (Jahansha Dosmúhamedovting qoly qoyylghan).
Tergeushi - Popov».
Búdan keyin osy mәseleler san qaytara tәptishtelip súralghan. Biz tergeu barysyndaghy psihologiyalyq kónil auanyn terenirek beru ýshin kórsetindini tolyq keltiremiz:
«№ 2370 tergeu isi boyynsha jauapqa tartylghan Múhamedjan Tynyshbaevtan 31-jyldyng 3-qazan kýni qosymsha alynghan tergeuding hattamasy:
Maghan qoyylghan súraqtargha beretin jauabym mynau: úiymnyng kenesinde oghan at qon turaly eshqanday mәsele kóterilgen emes. Birinshi otyrystan keyin (ol 22-jyly boldy) men Shymkent qalasyndaghy otbasyma kettim. Úiymnyng ne istep, ne qoyghanynan beyhabarmyn».
Búl sapar - M.Tynyshbaev ýshin auyr sapardyng biri edi. Sol joly onyng әieli Gýlbahram júrtty emdeymin dep ózi de ómirin qidy. Jas qalghan balalardy ornalastyru da ýlken tauqymetti is bolatyn. Ol turaly Dәulet Múhamedjanúly Sheyhәly professor Ábu Tәkenovke bergen súhbatynda:
«...Eskendir agha (Múhamedjannyng ýlken úly - T.J.) óz estelikterinde, bizben sóileskende de, sheshesi Gýlbahram (Almatydaghy belgili felidsher Baqy Shalymbekovting qyzy) 1923 jyly Shymkentte tyrysqaq (holera) auruyn emdeu kezinde infeksiya júqtyryp ólgenin, sondyqtan denesin kislota qúiyp órtep jibergenin aitqan edi. Odan kóp keyin ózining qúmyq dosy professor Sheyhalidyng qaryndasy Áminagha ýilengenin esine alyp: «Ámina әkeme jaqsy jar bolyp, 1932 jyly Voronejge aidalghanda da әkemmen birge ketti»,- degen bolatyn»,- dep eske aldy.
M.Tynyshbaev (jalghasy): «21-jyldyng ayaghynda Tashkentke kelgenimde bir-eki ret otyrysqa qatysqanym bar. Onda Tashkentke astyrtyn kelgen Zaky Validovke qanday kómek kórsetu turaly mәsele qozghaldy. Úiymgha at qoi jóninde sóz bolghan joq. Ýmbetbaev Aldabergen Samarqandaghy Validovke qalay baryp qaytty, onymen birge Tashkentke qalay keldi, sonyng jayy aityldy. Sonday-aq Qazaq pedagogika institutyndaghy ýiirme mýshelerining qúramynda Qojamqúlov pen Músaevting bar ekendigin maghan Dosmúhamedov aitty. Ýiirmening jetekshisi Kәrim Jәlenov boldy. Men odan ýiirme nemen ainalysatynyn súraghanymda ol búl turaly ashyp eshtene aitpady. Mine, mening ýiirme mýsheligine ótuimning bar rәsimi osy. Ol kezde Jәlenov meni jete bilmeytin, sondyqtan da iymengen bolar. Qaytyp ol jóninde súraghan emespin. Al «Alqa» әdeby ýiirmesi turaly eshtene bilmeymin. Ádeby ýiirmeler Sibir ýkimeti túsynda bolghan shyghar, oghan Maghjan Júmabaev, Áuezov, Smaghúl qatysqan shyghar. Al onyng qalay atalghanyn bilmeymin. Olardyng iydeyalyq baghyty bizding alashordanyng baghyty boluy tiyis. «Alqa» ýiirmesi turaly Halel Dosmúhamedov bilui mýmkin. Ol әdebiyetke jaqyn әri ózi de ainalysady.
Tashkent pen Almatydaghy toptar turaly aitarym mynau: Ermekov Álimhan men Dosmúhamedov Halel ekeui 29-jyly arazdasyp qaldy da, bir-birimen qyrghiqabaq bop jýrdi. Tashkenttik qazaqtar ekige bólindi, bir toby Ermekovti jaqtady, ekinshisi Dosmúhamedovti qostady. Kim qaysysyn jaqtady, ony bilmeymin. Mening oiymsha olar rulyq belgi boyynsha jiktelgen boluy mýmkin. Almatydaghy top pen Tashkenttegi toptyng arasyndaghy әngimede Baytúrsynovtyn, Dulatovtyn, Birimjanovtyng jәne de basqalardyng tútqyngha alynuy turaly jәne semeylikter oghan tashkenttik topty kinәlap otyrghany sóz boldy. Ermekov kinәlilerding qataryna meni de qosaqtap jiberipti. Dosmúhamedov Halel: Orynbor úiymynyng tútqyndaluyna semeylikter, sonyng ishinde Ermekov pen Ghabbasov tikeley kinәli, - dep olardyng ózin jazghyrdy. Osy mәsele jónindegi Dosmúhamedov pen Ermekovting jәne olardyng jaqtastarynyng arasyndaghy asa jaysyz aiyptasular 28-29 jyldan bastap men tútqyndalghangha deyin (1930 jyldyng tamyzyna deyin) tolastamady. Men Dosmúhamedovpen, Ermekovpen jeke-jeke sóilesip: «Bolar is boldy, endi ony ózgerte almaysyn, tym keshigip qaldyq. Ózdering aman qaldyndar, endi qalayda arandap qalmau kerek»,- dep tatulyqqa shaqyrdym. Tútqyndalghangha deyingi olardyng qyrghiqabaq bolghany sonday, bir-birining әr qadamyn jazghyryp otyratyn. Dosmúhamedov pen Qashqynbaev (Kóshkinbaev pa -?) hat alysyp túratyn. Al Ermekovti Múhtar Áuezov jaqtady» (Búl turaly M.Áuezov ózining jauabynda ashyq jazady - T.J.).
M.Tynyshbaev (jalghasy): «Aldynghy tergeu jauaby kezinde men qatty qaljyraghan edim. Sonymen qatar ózgelerding teris kórsetindisi de shatastyrdy. Sondyqtan da mening kórsetindilerimde jansaqtyqtar ketipti. Aytayyn degenim, men 22-jyldan keyin eshqanday da úiymgha mýshe bolghan emespin. Búl naqty shyndyq. Tek kenes ókimeti men partiyanyng keybir sharalaryna narazylyghyn bildirgen búrynghy alashordashylardyng pikirles adamdarynyng toby ghana boldy. Syn pikirler aittyq. Mysaly, Halel Dosmúhamedov 28-jylghy baylardy tәrkileu nauqany turaly: «Búl dúrys, kenes ókimeti búl nauqandy oryndy jýrgizip otyr», - dedi. Sondyqtan da men eshqanday da úiymgha qatysqan da, sóilegen de emespin. Olargha qatysym da joq. Meni banditizmmen aiyptau tym úshqarylyq. Óitkeni men eshqashanda bandittikpen ainalysqan joqpyn. Al Ýlken Almaty okrugindegi mataylar men qarakereylerding qozghalysyna kelsek, búl әiteuir rulas eken dep jorta aitqandyq. Olardyng qozghalysy men shekara asyp ketuine mening qatysym joq. Múny qalay týsinesiz, ony óziniz biliniz».
Jauaptardyng astaryna qysqasha týsinik: D.Ádilevting «astyrtyn úiymnyng tizimi men qúrylymyn syzghan» kórsetindisin tergeushi H.Dosmúhamedovke: «M.Tynyshbaev syzyp berdi»,- dep sendirgen. Al «Alqa» әdeby ýiirmesin «astyrtyn úiym» dep kórsetken. Sóitip, Tynyshbaev pen Dosmúhamedovti bir-birine qarsy qoigha úmtylghan. Sonday-aq, shekaragha jaqyn ornalasqan matay men qarakerey elining syrt asyp ketuine: «M.Tynyshbaev jetekshilik etti, astyrtyn ýgit jýrgizdi»,- degen aiyp taghyp, Lepsi uezindegi biraz adamdardy ústap, týrmege qamaghan.
«Ayyptau qorytyndysynda» jogharydaghy kórsetindi:
«Biz, úiym mýsheleri, baylardyng jer audaryluyna jәne olardyng mal-mýlkining tәrkilenuine qarsy shara qoldanyp, olargha aldyn-ala eskertip otyrdyq, sóitip nauqannyng jýrgiziluine bóget jasadyq. Sonyng ishinde, mening ózim bireuler arqyly Túrysbekovterge, Tәnirbergenovterge jәne Esenqúlgha taghy basqalargha, sonymen qatar Lepsi uezindegi ózim shyqqan «nayman» ruynyng baylaryna habar berdim (Tynyshbaevting jauabynan, № 2370-is, 1 t., 125-paraq jәne H. Dosmúhamedovting jauabynan, 207-paraq)»,- degen mazmúnda «óndelip» jazylghan.
M.Tynyshbaevtin: «Múny qalay týsinesiz, ony óziniz biliniz»,- dep ózi erik bergenine sýiene otyryp, múny biz de jala dep qabyldaymyz.
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»