Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2709 0 pikir 11 Mausym, 2012 saghat 09:15

Ghabbas Qabyshúly. Ózgeler qazaqty eshuaqytta jarylqaghan emes jәne jarylqamaydy da!

OSY AYDAY AQIQATQA KÓZ JETKIZETIN DE UAQYT BOLDY, ÁYTSE DE...

Men tarihshy da, tarihy taqyrypqa qalam tartqan jazushy da emespin. Men oqyrman ghanamyn, biraq tarihtyng sayasat salasyna ýnile jýrudi, ondaghy ózimning kózim jetken dúrystyqty da, búrystyqty da aitudy jón kóremin.

KSRO men Reseyding tarihyn býldirgen alayaqtyng biri - N.S.Hrushev. N.Hrushevting SOKP-ning HH sezinde jasaghan bayandamasy (әsirese, Stalin turaly aitqandary) tútas derlik "ósek-ótirikten qúralghanyn" songhy jyldary tarihshylar aita bastady. Mәselen, kezinde barlaushy bolghan general-polkovniyk, jazushy V.Juhray bylay deydi: "AQSh ghalymy Govard Frer mynanday zertteu jýrgizdi. N.S.Hrushev SOKP-nyng HH sezinde Stalindi әr qyrynan 61 ret synapty. AQSh ghalymy osy 61 synnyng 61-i de ótirik, jalghan ekenin dәleldep shyqty".

 

Shynynda da, N.S.Hrushev osy sezde "kezinde V.IY.Leniyn­ning "Stalin - óte dóreki" dep jazyp qaldyrghanyn, biraq búl hatty Stalinning jasyryp qalghanyn" aitady. Aqiqatyn aitar bolsaq, V.IY.Leninning búl haty ("Sezge hat") Stalinning al­ghysózimen 1936 jyly jeke ki­tapsha bolyp jaryq kórgen-di.

Sonday-aq N.Hrushev Leniyn­ning Stalinmen eshqashan suretke týspegenine "kuә" bolsa, Lenin men Stalinnin birge týsken sureti 1922 jyly Leninning sau-salamat kezinde "Pravda" gaze­tinde basylghan-dy.

OSY AYDAY AQIQATQA KÓZ JETKIZETIN DE UAQYT BOLDY, ÁYTSE DE...

Men tarihshy da, tarihy taqyrypqa qalam tartqan jazushy da emespin. Men oqyrman ghanamyn, biraq tarihtyng sayasat salasyna ýnile jýrudi, ondaghy ózimning kózim jetken dúrystyqty da, búrystyqty da aitudy jón kóremin.

KSRO men Reseyding tarihyn býldirgen alayaqtyng biri - N.S.Hrushev. N.Hrushevting SOKP-ning HH sezinde jasaghan bayandamasy (әsirese, Stalin turaly aitqandary) tútas derlik "ósek-ótirikten qúralghanyn" songhy jyldary tarihshylar aita bastady. Mәselen, kezinde barlaushy bolghan general-polkovniyk, jazushy V.Juhray bylay deydi: "AQSh ghalymy Govard Frer mynanday zertteu jýrgizdi. N.S.Hrushev SOKP-nyng HH sezinde Stalindi әr qyrynan 61 ret synapty. AQSh ghalymy osy 61 synnyng 61-i de ótirik, jalghan ekenin dәleldep shyqty".

 

Shynynda da, N.S.Hrushev osy sezde "kezinde V.IY.Leniyn­ning "Stalin - óte dóreki" dep jazyp qaldyrghanyn, biraq búl hatty Stalinning jasyryp qalghanyn" aitady. Aqiqatyn aitar bolsaq, V.IY.Leninning búl haty ("Sezge hat") Stalinning al­ghysózimen 1936 jyly jeke ki­tapsha bolyp jaryq kórgen-di.

Sonday-aq N.Hrushev Leniyn­ning Stalinmen eshqashan suretke týspegenine "kuә" bolsa, Lenin men Stalinnin birge týsken sureti 1922 jyly Leninning sau-salamat kezinde "Pravda" gaze­tinde basylghan-dy.

"Stalin soghys bastalghanyn estigende esinen janyla jazdady. Sayajayyna ketip qalyp, birneshe kýn ýn-týnsiz jatyp aldy" degenin ózining dosy A.Mikoyan joqqa shyghardy. Ol Stalinning 23-mausym kýni keshte Bas shtabqa baryp, ondaghylardy: "Ne qarap otyrdyndar?!" dep qysqanda G.Jukovtyng jylap jibergenine deyin jazdy.

Tarih ghylymynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldining "Jas qazaq" gazetinde (20.04.2012jyl) jariyalanghan "qazaq tarihyn tek qana qazaq jәne bilgir adal, әdil tarihshy jazuy kerek" degen pikirin oqyghan sәtte tarihty eng әueli "tarihshylar" jәne qolynda sheksiz biyligi bar Hrushevtay "diyirmenshiler" búrmalaytyny oiyma oraldy. Tarihtyng erik­ken­ning ermegine ainalmauy kerek-aq!

Mәmbet Qoygeldinin jogharydaghy basylymda Shynghys han, "Kóshpendiler" jәne Mústafa Shoqay, Leon Mirzoyan jayynda aitqandary da aqiqat!

"Kóshpendiler" filimi, rasynda da, qazaq ýshin emes, dollar ýshin týsirilgen bolyp shyqty. Áu basta Abylay han jәne onyng dәuiri turaly týsirilmek kinonyng ssenariyine bәige jariyalanyp, birinshi oryndy Sәken Jýnisovting piesasy jenip aldy. Óte әdil sheshim edi. Dramaturg-jazushy Sәkenning shygharmashylyq jana tabysyna bәrimiz quandyq. Biraq, ghayyptan, kenetten Qazaqstannan tys jerdegi R.Ibragimbekov degenning ssenariyi payda bolyp, filimning osy ssenariy boyynsha týsiriletini, múnda Iliyas Esenberlin men Ánuar Álimjanovtyng tarihy romandary negizge alynatyny   mәlim etildi. Odan keyin ol eki jazushynyng aty-jóni de atalmay qaldy. Eger janylmasam, Talghat Temenev qoy deymin, filimdi týsiruge dayyndyqtyng bastalyp ketkeni, týsirile bastaghany jóninde jeldey esip jazdy bir deysin! Ibragimbekovting maqtauyn asyrdy. Al onyng aqyry ne bolghany belgili. Ondaghan miyl­lion dollar iyekteri qyshyghan iyelerin tapty da, "Kóshpendiler" amerikandyq arzan boevikting biri bolyp shyqty.

Osydan keyin T.Temenovke qalay senuge bolady?!

Mәmbettin: "Al Mirzoyan repressiyany bastap berdi. Qazaqtar bolsa, ony "Myrzajan" dep qúrmettedi. Onyng túsynda qazaqtyng ziyalylaryn qudalau jýrip jatty" degenine toqtalsam, tanymal jurnalist, sol kezendegi oqighalargha kuә bolghan aqsaqal Madat Aqqozinnin   bylay dep jazghany esime týsedi: "Goloshekinnen keyin Mirzoyandy halyq qútqarushyday qabyldady. Ras, dýkenge nan týsti. Júmyssyzdyq azaya bastady. Biraq endi jappay ashtyqtyng ornyn jappay tút­qyndau, jappay atyp-asu almastyrdy..." Búl әdil sóz, әriy­ne, "myrzajanshyldargha" únaghan joq.

Mirzoyannyng Qazaqstandy bas­qarugha kelgen bette halyqtyng túrmysyna, mәdeniyetine, ónerine, ghylymyna kónil bólip, birsypyra jaqsylyq, jenildik jasaghany ras. Alayda Mirzoyannyng eleuli shara ataulynyn bә­rin Kremliding kelisimimen, tike­ley kómegimen jýrgizgeni dausyz.

1933-38-jyldary "halyq ja­uy" laqabymen aydalyp, atylyp ketken azamattarymyzdyng jýz­degen myng ekeni ayan. Al bizdin әdebiyet auylymyzda sol kezende bas-ayaghy qyryq shaqty jazushy týgel derlik qasiretke úshyrapty. On jylgha Sibirge aidalyp, merzimin ótep, әiteuir, otbasyna aman oralghandardy atamaghanda, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Mayliyn, Ábdirahman Aysariyn, Orynbek Bekov, Abdolla Asylbekov, Mәjit Dәuletbaev... atyldy. Búl aqyn-jazushylardyng tizimi Kremlide jasalghan joq, ony jasatyp, qolyn qoyyp, mórin basqan - Mirzoyan!

"Sәbit Múqanov jәne basqa da aghalarymyzdyng birazy Mirzoyandy "Myrzajan" depti, ol Mirzoyangha halyq bergen at edi" deydi keybir tarihshylar, jurnalister, әrtister. Al qalamdas dos-joldastary top-tobymen jazyqsyz tútqyndala bastaghanda sol Sәbit Múqanov qatty abyrjyp, Mirzoyangha ózin qabyldaudy ótinip eki ret hat jazady. Biraq   Mirzoyan manaylatpapty. Nege? Sәbenning "Myr­­­za­janynyn" onysy nesi?

Mәselen, Mirzoyannyng ózi Halyq aghartu komissarlyghyna taghayyndaghan Temirbek Jýrge­nevtin "halyq jauy" tizimine ilikkeni qalay? Sebebi: Temkeng Qazaqstanda is qaghazdaryn memlekettik tilde - qazaq tilinde jýrgizudi talap etken. Qazaqtyng әn-kýy ónerine kóp ýles qosqan sazger Evgeniy Brusilovskiy "Dýiim dýldýlder" atty kita­bynda Temirbek Jýrgenev mәji­listi údayy qazaq tilinde jýrgi­zetinin, sonday bir basqosuda Qaraghandydan kelgen Boris Orlovtyng ministrden oryssha sóileudi talap etkenin aitady. "Jýrgenevting qara kózi úshqyndap ketti, - deydi avtor, - Temirbek: «Orlov joldas, siz qayda otyrsyz? Qazaqstangha keldiniz eken, múnda júmys isteginiz keledi eken, siz respublikanyng memlekettik tilin biluge mindettisiz! Álde siz qazaq әnderin de orys tilinde zert­temekshisiz be? - dedi". Búdan qanday qorytyndy shygharugha bolady? Mirzoyangha qazaqy namysy barlar qajet bolmaghan. Búl pikirime dau aitushylargha jauap tómendegidey:

"...Mysalgha Mirzoyan men Vaynov joldastardy alayyq. Múnyng birinshisi - Qazaqstan ólkelik partiya úiymynyng hatshysy... Al búl ne istegen deysiz ghoy? Ózi búryn júmys istegen Ázirbayjan men Oraldan (búl jerde Reseyding Oralyn aityp otyr - Gh.Q.) 30-40 adamdy Qa­zaqstangha alyp baryp, olardy asa jauapty qyzmetke taghayyndaghan. Demek, Mirzoyan Qazaqstangha jeke ózining arteli siyaqty qaraghan. Áytpese, jauapty kadr­lardy jergilikti jerden tabugha bolady ghoy. Áriyne, bolady! Mening ózim oghan birneshe ret eskertu aittym: "Ázirbayjan men Oraldaghy búrynghy tamyr-tanystaryndy Qazaqstangha tasudy doghar, olar Qazaqstannyng elining jaghdayyn da, jerining jaghdayyn da bilmeydi ..." dep. Osylaysha Mirzoyan Ortalyq Komiytetting de talap-tilegin, Qazaqstan hal­qynyng da talap-tilegin ayaqqa taptady. Ózining tamyr-tanystaryn ainalasyna jinau arqyly ózining qanday adam ekenin kórsetti... Jergilikti kadrlardy mensinbedi, jergilikti kadrlargha senbedi..." (I. Stalinning 1937 jyly partiyanyng Ortalyq komiy­te­ti plenumynda sóilegen sózi­nen).

Mirzoyannyn Qapqaz ben ishki Reseyden alyp kelgen kadrlary 30-40 qana emes, odan da kóp bolghan jәne partiyanyn, Ishki ister komissariatynyn asa jauapty qyzmetterine qoyylghan. Ol jergilikti kadrlargha senbedi, qany basqa qazaqtan "halyq jauyn" jasady. Onyn birden-bir dәleli - "Myrzajannyn" Mәskeuge jylyna birneshe hat jazyp, pәlenbay myng "halyq jauyn" jazalaugha limit súrap otyrghany. Mysaly, 1937 jylghy shilde aiynda - 6 mynnan astam, jeltoqsan aiynda -10 myngha juyq "jaudy" jazalasa, onyng ýstine Ejov oghan 1-1,5 myng «jau­dy» taghy qosyp berip otyrghan.   Mirzoyannyng "súranysyna" oray. Endi reseylik belgili publisist, tarihshy Yu.Jukovtyng «Biz bilmeytin Staliyn" atty kitabyna kóz jýgirtelik:

«...1937 jyldyng 13 shilde­sinde Qazaqstan KP (b) Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy L.IY.Mirzoyan Mәskeuge, Staliyn­ning atyna tómendegidey telegramma joldady: "Qazaqstan kompartiyasynyng kezekti se­zinde Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining (QazSIYK) tóraghalyghyna Qúlymbetov joldastyng kandidaturasy ótpey qaldy. Dauys qúpiya týrde berilgen edi. Múnyng basty sebebi, 1919-jyldary Qúlymbetov qolyna qaru alyp, jau jaghyna ótip ketken bolatyn. Rysqúlov pen Núrmaqovtyng revolusiyagha qarsy úiymdarynyng tútqyndalghan mýshele­ri­nen tergeu barysynda estip-bildik, Qúlymbetov osy últtyq-fashistik úiymdardyng júmysyna da belsene aralasypty. Qú­lymbetovti kóp úzatpay tútqyndaghan jón siyaqty. Biz Qúlym­betovti Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghalyghy qyz­metinen bosatudy jón sanap otyrmyz. Jaqyn kýnderi QAZSIYK-ting tóraghalyghyna jana kandidatura úsynamyz". Osydan eki kýnnen keyin Sayasy Buro Mirzoyan­nyng úsynysyn qoldady: Ú.Qúlymbetov ornynan alyndy, artynsha tútqyndalyp, atyldy".

Eger Mirzoyan óz hatynda "rysqúlovshyldar men núrmaqovshyldar revolusiyagha qarsy top qúrdy", "Qúlymbetov últshyl-fashistik úiymnyng belsendi mýshelerining biri" dep dabyl qaghyp jatsa, oghan Kremli nege senbesin?!

Mirzoyandy әspetteushiler ol qazagha úshyratqan, jogharyda attary atalghan ayauly aghalarymyzdyn, basqa da jýzdegen myng qandastarymyzdyng aruaghynan nege attap ketip otyr? Olargha әlde "Myrzajannyn" aruaghy qymbat pa?

Búl súraqty 2009 jyldyng qazan aiynda respublikalyq eki gazette jariyalaghan maqalalarymda júrtshylyqtyng aldyna qoyyp, Almaty men Astana kóshelerinen Mirzoyannyng atyn alyp tastaudy úsyndym. 2010 jyly Almaty qalasynyng әkim­digine, Respublika parlamen­tine, 2011 jyly preziydent N. Nazarbaevqa hat jazdym. Eshqaysysy lәm-mim demedi.

Almaty әkimdigine 2011 jyly joldaghan ekinshi hatymda "L.Miyr­zoyan kóshesin "Qayym Múhamedhanov kóshesi" dep óz­gertu turaly tilek bildirdim. Múhtar Áuezovting dos-shәkirti bolghan, Abaytanugha zor ýles qosqan, Shәkәrimtanudyng negizin qalaghan ghalym, aqyn, jazushy, audarmashy, Qazaqstan Mem­lekettik syilyghynyng iyegeri Qayym Múhamedhanov aghamyzgha Almatynyng ortasynan kóshe búiyrmay-aq qoydy. Jeke kisi­lerding de, újymdardyng da tilegi qabyl bolar emes. Qala ortasynda "Klochkov kóshesi" ekeu eke­nin    atap kórsetip, sonyng bi­rin ózgertudi súraghanymyz da jauapsyz qaldy. Almatynyng bir shetinde, ortalyqtan otyz shaqyrymday qashyqta shaghyn audan salynbaqshy eken de, Qayym Múhamedhanov aty sondaghy bir kóshege berilmekshi eken. Qashan? "Aldaghy uaqytta...".

Mine, tarihymyzdy, tarihy túlghalarymyzdy syilauymyzdyng siqy osynday. Tarihty әdilettilikpen jazuda, mysaly, men toqtalyp ótken mәselede eski kózqaras, qasandyq, synarjaqtyq әli basym. Bizdin   tarihymyzda osynday "syrqat" baryn ashyp aitqan, odan aiyghu joldaryn izdegen, talap etken bilikti ghalymdargha ózderining ataq-dәrejelerin kózir ete qarsy atoylaushy solaqaylar az      emes. Tanymal tarihshy Mәmbet Qoygeldinin Tarih institutymyzdan shettetilui de sonyng bir mysaly dep bilemin. IYә, bir jerimen diyirmen tartqyshtargha daua bolmay túr...

«Jas Alash» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443