Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2587 0 pikir 12 Mausym, 2012 saghat 06:30

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

IV

Maqpaldyng osy kóniline qarap, «senbey túrmyn» degenine tolyq sendirerlik jauap izdedim:

- Qalay sendirsem eken? - dep qaldym da qysa týstim. Áliyanyng meni sendire almaytyn lajysyzdyghynan shyqqan mýsәpirlik sózi edi ghoy búl, sol mýsәpirlik óz basyma týse qalghanday bolghanyna tyjyrynyp kettim.

- Shynymen... ras jaqsy kóresz be? - dep súrady qyz.

- Shyndyqtardyng bәrinen de shyn. Aqsaq iә soqyr bolyp qalsang da Núriyashtyng qúdireti seni maghan ómirlik sýidiredi!

Maqpal iyghynan auyp aldyna týsken bir búrymyn qos qolyna jiya ústap qysa sóiledi:

- Olay bolsa... shyn jaqsy kórseniz... tilegimdi qabyldaysyz ghoy?

- Áriyne, týgelimen qabyldaymyn da!

- Men әli de oqimyn degen talabymnan ýmit ýzbeymin... oqushylyq qalpymdy saqtay túrayyn, kónilimdi әurelemey kýte túrynyz!

- Dúrys, biraq, «alansyz-qamsyz kýt» dey alasyng ba? - dep qúshaghymnan bosattym da, tik túra qaldym.

- Iә sony ótindim ghoy? Orta mektep bitirgenimshe «agha», «qaryndas» bolyp atalayyq, - dep kýrsindi Maqpal.

IV

Maqpaldyng osy kóniline qarap, «senbey túrmyn» degenine tolyq sendirerlik jauap izdedim:

- Qalay sendirsem eken? - dep qaldym da qysa týstim. Áliyanyng meni sendire almaytyn lajysyzdyghynan shyqqan mýsәpirlik sózi edi ghoy búl, sol mýsәpirlik óz basyma týse qalghanday bolghanyna tyjyrynyp kettim.

- Shynymen... ras jaqsy kóresz be? - dep súrady qyz.

- Shyndyqtardyng bәrinen de shyn. Aqsaq iә soqyr bolyp qalsang da Núriyashtyng qúdireti seni maghan ómirlik sýidiredi!

Maqpal iyghynan auyp aldyna týsken bir búrymyn qos qolyna jiya ústap qysa sóiledi:

- Olay bolsa... shyn jaqsy kórseniz... tilegimdi qabyldaysyz ghoy?

- Áriyne, týgelimen qabyldaymyn da!

- Men әli de oqimyn degen talabymnan ýmit ýzbeymin... oqushylyq qalpymdy saqtay túrayyn, kónilimdi әurelemey kýte túrynyz!

- Dúrys, biraq, «alansyz-qamsyz kýt» dey alasyng ba? - dep qúshaghymnan bosattym da, tik túra qaldym.

- Iә sony ótindim ghoy? Orta mektep bitirgenimshe «agha», «qaryndas» bolyp atalayyq, - dep kýrsindi Maqpal.

- Maqúl, - dep men de kýrsindim, - qaryndas, ózinning osy qamalyp jatu jaghdayyndy tolyq aiqyndap, halyq ister bólimine aryz jazyp qoy. Ertennen bastap ýshinshi kýni jenesheng arqyly tapsyryp alayyn. Ózinning anau múndas dosynnyng aryzy da birge tapsyrylsyn. Osy óz aulynnyng manynan senimdi baylanysshy tabamyn, sol arqyly habarlasyp túrayyq.

- Siz aitsanyz, osyndaghy mektep mýdirinen senimdisi bolmas edi... aty - Dýisen, jaqynnan aqyl súrap túruyma da sol kisi jaqsy.

Osynday kelisimdermen qol alysyp qoshtastyq. Asygha jýrip ketken «qaryndas» qayrylyp túra qaldy.

- Aghay, toqtanyzshy! - dep kýlip jiberdi de, qayta jaqyndap kelip kýrsine til qatty. - mynau - qaryndasynyzdyng esteligi bolsynshy! - dep qol oramalyn úsyndy. Osy ormalgha býkil әlemdi orap syigha tartqanday, quanyshpen qos qoldap qabyldadym da, óz qol jaulyghymdy úsyndym. Ol ala sala syrt ainaldy da, kókiregine basa jónelgendey boldy.

Qaytyp kelip jatqan son, tandy úiqysyz dónbekship atqyzdym. Qayta kiyinip jatqanymda mynbek pen hatshy oyandy. Mektepte júmysym baryn aityp kete berdim. Jana shyqqan kýndi qarsy alghanday shyrqay sayraghan boz torghay, óz jýregim siyaqty, tym jenil de, tym sazdy kýimen qalqidy, kóktemdegi jer betining týrli maysasy men syrly iyisin jyrlaghanday, tóne, qúmarta sayraydy. «Qabaghyndy ashqanda netken qyzyqty, netken qylyqty eding dýniye! Keshe ghana kelmeske ketkendey, ýmitimdi kese ketken Núryng men Gýling qayta janyp, qayta jaynauyndy qarashy» degendey....

Auyl syrtynda bir shaqyrymday jerden kórinip túratyn mektepke jetkenimshe qonyrau soghylyp, sabaq bastalyp ketip edi. Meni terezeden kórip shyqqan mektep mengerushisi qarsy jýrip kelip amandasty. Ýiine qolqalap bastay jóneldi. Búl sapardaghy qyzmetime asa razy bolatyn. Men de irkilmey, jenil bastadym sózdi jýzbekting «qaryndasy» jónindegi syr tez ashyldy: besik qúda - semiz kempirding ózining bólesi, Omarbek mynbekting nemere inisi eken.

- Qúdalyqtaryn bir jyldan beri qatty jasyratyn boldy. El kózine arazdasyp airylysqanday kórinuge tyrysady, -dedi Dýisen mýdir. Búl auylgha kelgeli mynbekting jeke qonaq ýide búghyp, túiyqtalyp aluynyng sebebi maghan endi týsinikti boldy.

- Byltyr jazda jýzbek bir ýlken toy jasapty ghoy, sonysynyng ne toy ekenin bilemisiz? - dep súradym men.

- IYә, «sýndet toy» dep kóp el shaqyrdy. Ayrylysty dep jariyalanghan qúda jaghynyng bәri keldi. Olargha aq sarbas qoy soydy. Búrynghy atasyp qoyghan qúdalyqtyng aq bata, aq sarbaspen bekitilgenin osynysynan bayqasaq ta, basqa eshqanday belgisin kóre almadyq. Jýzbek - asqan qu týlki de, sheshesi - aydyng ózi, aqyryp qalsa búl auyl jym bolady. Maqpal oqugha óte alghyr, ýzdik oqushy edi. Audandyq mektepten byltyr jazghytúrym  shygharyp әkeldi de, jaz basynda sol toydy jasady. Ony ýiinen shygharmaydy. Keshegi jiyngha jigitshe kiyindirip әkelgenin bayqadynyz ba?

- Bayqadym, - dep jymidym men. Dýisen qosyla jymighanda úzyn múrty jybyrlap ketti, «bayqadym» deuimnen ol tipti «bayqap» qoyghan siyaqty.

- Maqpal alghashqy eki jylyn menen oqydy. Mekteptke on eki jasynda keldi. Keshigip kelu sebebi - әjesi oquyna qarsy eken, es kirgen son, «qaytsem de oqimyn» dep qasarysyp kelgenin estidim. Eki jylda ýshinshi klasty ýzdik bitirip, tórtinshi klasqa kóshkende әjesi qayta qamady, jibermey qoydy. Gomindang mektebimizge qaraspay qoyghan tym әlsiz kezimiz edi. Oqytuynyng qajettigin aityp, kóndire almadyq. Maqpal maghan ótinish jazyp, tórtinshi klastyng oqulyqtaryn súrap aldy, sonsong óz betimen oqypty. Gomindannan azat bolghan son, 45-shi jyldyng kýzinde ang kempirdi taghy jenip, qala mektebine ketip edi. Besinshi klasqa týskenin estidik. «Altynshy klas bitirdi, endi boldy» dep, byltyrghy jyly qys sonynda taghy da bitirtpey qaytaryp әkeldi. Esil bala endi oqy almay ketedi ghoy! Boyjetti, búl jóninen anau kempirdi zang ala almaydy. Sendey jigit kez bolyp qalmasa...

- Kez bolsyn-bolmasyn, osy qaryndastyng oquy ýshin men kirissem kómektese alar ma ediniz?

- Qolymnan kelse... Bighan, eger sen talap etseng barymsha kómekteseyin!

- Sizdi kómekke shaqyrghan men emes, sonyng ózi. Búl manda sizge ghana senedi eken.

- Tym әdepti edi ózi, sugha ketip bara jatqanda jaghadaghy talym dep meni qarmaghany ghoy! Aldymen ne kómek kerek ózi?

- Audandyq ýkimetke aryz jazady, sonysyn jengesinen tapsyryp alyp maghan saqtap qoysanyz, men býrsigýnnen arghy kýni keshte osynda qaytyp kelemin.

- Oipyr-au, ol kerim jengesi aryzdy maghan bere qoyar ma eken? Ózi jýzbekting inisining әieli, sol auyldyn... sol kempirding eng senimdisi, Maqpaldyng negizgi baqylaushysy. Kempirge jetkizip qoymas pa?

- Maqpaldyng ótinishterin maghan jetkizgen de, sóilestirgen de sol, - dedim men.

- E,... e... Maqpal ony ainaldyryp, qolyna qondyrghan eken ghoy... maqúl, bayqap kóreyin!...

Shәigha qaramay, tórtinshi klasqa kirip, biraz súrau qoy arqyly sabaq iygeru jayyn bayqap qayttym. «Núriyashym» ýlken ýiining aldynda birdeme istegen bolyp, qos etekti  aq kóilegimen ghana jýr eken. Qonaq ýiine jaqyndap qalghan maghan bir qarap qoyyp kirdi ýiine. Qaytyp shyqpady. 45-shi jyldyng kókteminde Boghdada qashyp bara jatyp, osynday kórinisten etpettey jyghylghanym esime týse qaldy. Dәl osynday úzyn aq kóilekpen qarsy aldymda túrghanday kórine salyp ghayyp bolghanda, sol túrghan jerine jete qúlap enirep edim ghoy. «Endi mine tiri... ghayyp bolghan joq, óltire almaytyn óz sheshesining týrmesine ghana kirip ketti. Búdan qútqaryp tabysu qiyn ba?...»

Oramal men qúman alyp shyghyp, qolyma su qúighan jaratu jiyren jengeyge, «aryzdy beysenbining keshinde Dýisennen alayyn» dep qana kýbirledi....

Sol aitylghan beysenbi kýni tanerteng songhy jýzdikten mynbekterdi qaytardym da, týsten keyin ózim jalghyz ayandap, jaqsy mýdirime keshete jetip qondym. Eki qyzdyng aryzy menen búryn jetken eken. Maqpaldyng qosymsha hatynda, búl aryz iske aspay әshkerelenip qalsa, ózining búdan da qatal qysymgha týsetini, dereu zorlyq kýshke tap bolu mýmkindigi eskertilipti. «Sondyqtan, aryzym basqa bireuding mәlimdeui retinde tekserilse» depti. Dýisenning qosqan aqyly dal osy boldy. Qayta oralyp múnda kelgenim sezilmeui ýshin tang belgi berisimen eshkimge kórinbey jóneldim...

Ayyrjap eki boyjetkenning aryzy men týsinik hatty oqyp shyqty da, jasyryn qúdalyqtaryn betpe-bet dәleldep moyyndatpay múnday mәselening tolyq sheshilmeytindigin aityp otyryp qaldy.

- Búl qyzdardy oqudan shygharyp bergen Dosan  әkim eken, - dedim men, - shyrmaushylardyng tiregi әkim bolghany. Eger qyzdar әshkere aitysqa shygha kelse-aq onday kýshti qúda shúghyl iske kirisip ala qashady. At sauyryna әke-sheshelerining ózderi salyp beredi de, «kim әketkenin bilmeymiz» dep, mang qarasyn kórsetpey joghaltady.

- Olay bolsa zang qyzmetkerining bireuine әielder qoghamynan ókil qosyp jiberelik. «Alynghan mәlimet boyynsha» degen jolmen qatty tergep kórsin. Eng bolmaghanda, bizden neke qaghaz almay úzatsa sotqa tartylatynyn qadaghalap úqtyryp qaytuyn tapsyrayyn, moyyndata almasa da, til hat alyp qaytady ghoy?

- Áyelder ókili retinde Maqpaldyng osyndaghy bas oqytushysy barsyn, - Maqpalgha airyqsha tilektes bolyp jýrgen ol kisi tas kempirdi jibiter bәlkim. Múndaghy qyzmetin men qosymsha ótey túrayyn.

Ayyrjap osyghan kelisti de, sodan eki-ýsh kýn ótkende eki qyzgha ýsh myqty tekserushi jiberdi. Men ondaghy mektep mýdiri arqyly Maqpalgha hat jazyp, týsinik joldadym. Shәkerbaydy jylata, ózim kýle jýrip qyzdar mektebindegi oqytushylyqty da kóterip aldym sóitip.

Qos qyzmetti, qarbalas boluymnyng paydasy da, ziyany da tiydi, paydasy - Áliyagha kezdespeuime syltau tabyldy. Ziyany - Ómirbek pen Mehirding ýilenui jónindegi kýresten shettep, talay qyzyl kenirdek daudan, talay qyzyl júdyryq tóbelesten qaghys qaldym. Keshterde oqushylardyng tapsyrma dәpterlerin tekseremin ghoy.

«Qyzyl kenirdek dau» Mehirding ýy ishinde ótip jatypty: Ahymetjan Qasymidyng sózinen jiby qalghan әkesi Shәueshektegi bay tuystarynyng sýp siqyrymen qayta múzday qalghan eken; jomart qúdaghilardyng qabyldasqan sandyghyn qaytaryp tastapty da, Mehirdi mekemesine de jibermey qamap, shapalaqtap jatypty. «Allahuakbar aitysyp qoyghan jerge qay jýzimmen, qalay bermey qútylmaqpyn, barasyng sonda, dayyndal» dep shapalaqtaydy eken, «dayyndaluy» - altyn alqa, jaqút syrgha, gauhar kózdi salyp syzylyp otyra qalu bolsa kerek, al Mehirding «dayyndalmauy» - solaryn laqtyru, kelgen meymandarynyng kózinshe zang sóilep aitysu kórinedi.

«Qyzyl júdyryq tóbeles» degeni tipti qyzyq. Súludyng әkesinen dәmeli bolyp jýrgen myrzalar Mehirding ýiine Ómirbekten sandyq kirgen kýni Músasyna mine qoyypty: Ómirbekti osy ólarada joghalta salu pighylyna shyndap kelgen siyaqty. Kýndiz kiyilmegen kiyim, kórinbegen saqal múrttarmen keshte shygha keletinder kóbeyipti. Baqaydyng azghana tobyn jaryp ótip, Ómirbekti jabyla sýirep ala jóneledi eken. Júdyryqtar túmsyqtardan eki-ýsh ret boyalghanyn estidim. Óshtesushiler sandyqtyng kirgenin biledi eken de, qayta shyqqanyn bilmeydi eken. Olardyng kim ekenin saqshy mekemesi de bilmeydi deydi. Baqaydyng temir júdyryghynan jyghylghan bireulerin serikteri kóshe saqshysynan «tartyp әketip», iz-tozyn bildirmey qútqarypty. Qazir Ómirbekting qorghaushylary әr kýni sonyng ýiinde týnep jýr eken.

Jasyryn qúdalyqty tergeushiler bir apta jýrip qaytty. Beytanys qaryndastyng baylanghan jeri moyyndapty. «Kýieu men qalyndyqtyng ózderi audangha baryp, rúqsat qaghaz almay toy jasamaymyz» dep til hat beripti. Tanys qaryndastyng baylanghan jeri besik qúdadan bezgendikterin aita beripti. «Sybanyp alyp aitysqan juan kempir aldyrar emes» desti. Sóitse de keng túsau, úzyn arqangha eriksiz kónip bergen til hatyn kórdim: «qyzymnyng óz razylyghynsyz, audandyq ýkimetting rúqsatynsyz eshkimge úzatsam sotqa tartylugha razymyn! Qadisha» dep juan barmaghyn batpita basypty. «Ayaghyna taghy jaz, taghy jaz. -depti sonan son, til hat jazyp otyrghan auyl jigitine, Maqpaldy eki-aq ay qalghan oquy ýshin endi taghy qanghyta almaymyn! Qyz molda bolyp, mal tappay-aq qoysyn, qartayghan myna ózimdi kýtedi, oquyna qarsy desender qazir aparyp qamasandar da dayynmyn, mine barmaghym» dep jazdyryp, taghy bir batpitypty.

Ýy syrtynan tyndap túrghan Maqpal osy til hat jazylyp bolysymen kirip kelip, qúshaqtay qúlapty «sheshe» tizesin:

- Apatay, jiber meni mektebime... qor etpe meni! Aya meni! Maqsatynyz qashan da, qaytkeninizde de iske aspaytynyn aityp edim ghoy, apatay! Onan da óz oilanuyma, óz erkime jiberiniz. Osylay qamap otyryp kóndirem demeniz bireuge...

- Adyra qalghyr-au, bireuge kóndirem dep qashan qamappyn? - dep juan kempir iyterip jiberipti qyzyn, - joqty kókimey ary jýr ary!... Bayaghy bir sózdi estip, әli qoymaydy, óz kýdigi búl, ózim tiri túrghanda tipti de bermeymin oghan.

- Sol oiyng bolmasa soghym ýshin qamaymysyn, oqudan nege qaldyrasyn, búlay qamaytynday ne jazyghym bar menin? - dep oqys enirep jibergen Maqpal syrtqa shygha jónelipti.

Eng sýiikti oqushysy kele jyghylyp sóilegennen egilgen ústazy ol enirey jónelgende qosa enirep betin basypty.

- Osy joly bizben birge jiberiniz, - depti sonan song Beky ótinip, - eng ýzdik, eng minezdi, ozat oqushy edi, óz ýiimde endi bir ay ghana oqytyp, mektep bitirgen kuәligin әpereyin, aman qaytyp keluine kepildik eteyin... osy óz aulynyzdaghy mektepke múghalim bolady!

- Qamqorlyghyna rahmet, balam! - dep qalyng ernin qymty jymiypty kempir, - múghalim - syghanym boludyng mening balama keregi joq, ózdering bola berinder! Senderdi shaqyryp әkelip, tergetip otyrghan osy qyzymnyng ózi ekenin bayqadym, syghanym bolghany osy emes pe, endi oqytsam әzәzilim bolyp shyghar, qoydyq endi oqytudy!

Bir kózin syghyrayta qarap, qozghalaqtay tyndap otyrghan halyq ister bólimining tergeushisi jýzbekke bajyraya qarap sóilepti osy kezde:

- Sizding shesheniz ghoy, ne dep otyrghanyn estidiniz be? Búl kempirdi zang qaytpek dep sapyldatyp qoyghansyz ghoy, onynyz týsinikti. Shaqyrynyz onbasylarynyz ben mektep oqytushylaryn!

- Shyraghym-ay, tym arydan kettin-au, -dep týlki jýzbek kýnkildepti, - sheshem ekeni ras, tapqan sheshege balanyng ýkimi qashan jýrushi edi. Meni de jelkeleydi әueldeseniz ne daua búghan? Shaqyr deseng shaqyrayyn!

Syrtqa shygha bireuge búiyryp, mektepting mýdiri - men eki múghalimin, óz auylyndaghy onbasyny keltiripti. Tergeushi dauystap Maqpaldy da shaqyryp otyrghyza sóilepti sonan son:

- Biz osy jaqtaghy zansyz jasyryn qúdalyqtar men besik qúdalyqtar jóninde júrtshylyqtyng mәlimdeui boyynsha kelgenbiz. Basqalary moyyndap zangha tiyanaqtady. Audandyq ýkimetting rúqsat qaghazynsyz eshkim qyz úzatpaydy múnan son! Búl ýide de qamalyp otyrghan bir bala bar...

Tergeushi Maqpaldyng jazghan aryzy boyynsha kelgendikterin osylay jaba toqyp, búl ýiding bergen jauaby men әlgi til hatyn, Maqpaldyng janaghy zaryn týgel oqyp beripti.

- Sizderding esterinizde boluy ýshin әdeyi shaqyrtyp oqyp berip otyrmyz, - depti sonynda, - osy balanyng taghdyryna múnan song bәriniz de nazar audarynyzdar! Zorlyq-zombylyq, qinau-qamau, oqugha jiberudi talap etkendigi ýshin úru-soghu syndy jaman ister bolsa audandyq ýkimetting halyq ister bólimine uaqytynda mәlimdenizder! Qaryndas, sen ózing de mәlimdep túr múnan son! Tym bolmaghanda osy otyrghan auyldastaryna jetkiz de jauapkershilik art! Oqudy da, túrmysty da tek óz erking ghana biledi. Eriktisin, týsinip al! - dep qasaqana zeky dogharypty sózin.

Maqpal qazirshe oqy almasa da osy sózden biraz jenildik, kenshilik tynys tabatynyn týsinip, ózim de keng tynystaghanday boldym. «Zorlyqqa úshyramay endi birer jyl túrsa, bostandyq degening kompartiya arqyly aldymen bizge tiymey me?»

Qosymsha oqytushylyqtan bosaghan kýni izdedim Ómirbekti, mektebinen taptym. Oqytushylar bólmesinde Arysbekpen sóilesip otyr eken. Bir búryshtaghy ýstelde túqyryp Qaysen jeke otyr. Inspektorlyqqa taghayyndalghanymnan beri, әsirese mektebine eki-ýsh ret kelip, oqushylardyng sabaq iygeru jayyn tekseruimdi kórgen Arysbek aldyma týse jorghalaytyn bolghan. Búl joly da tik týregeldi. Qolyn menen búryn sozyp amandasty:

- Jaqsy kelding Bighan, joghary shyq! Jә, myna Ómirbekting ahualyn estiding be?... Shortyi, ne degen is búl, huligandargha toqtau aitpasa bir kýni óltirip ketetin siyaqty,  - dep jypylyqtata sóilep kelip bir tyndy, -búghan birdeme desendershi!

- Oghan «birdeme» aitatyn ózderiniz ghoy, qasqyr qamap jýrgen qoshaqan sizderdiki, -dep jymidym men, ózderiniz ne úigharymgha keldinizder?

Arysbek qúnjynday kýldi de, eki iyghyn bir kóterip qoyyp, qúiqyljy sóiledi:

- Biz ne deymiz, oqu-aghartu bólimine baryp mәlimdeyin dep otyr edim, ózing keldin. Myna Ómirbek sotqarlardy oqushylargha qamatyp ústap, saqshygha tapsyrudy ótinip otyr. Saqshy mekemesining tergeu bólimi sony aitypty. Oqushylardy kóshe sotqarlarymen qaqtyghystyruymyz qalay bolar? Osydan ólim-jitim siyaqty oqystyq tuylsa ózdering ie bolasyndar ma?

- Búghan saqshy mekemesi mindetti bolugha tiyisti yaky ózderi ústap tiym salsyn, tiya almasa qaterge týsken Ómirbekterding ózderi soqqylap tiigha rúqsat etsin! Ekeuining biri ghana!

Osy kezde Sәrsen Sayasat kirip, menimen bas iyzep amandasty da, esik jaqtaghy bir ýstel shetine otyra qaldy. Maghan qarap sóiledi Ómirbek:

- Ótken kýzde sen kórip tanyghan sotqarlardy әneu kýni saqshygha mәlimdep ústatqanmyn, sol tórteuin qamaghan kýni keshte on besi shyghyp, bizdi úryp ketti. «Búlar emes eken» dep qolyndaghylaryn ertenine saqshy qoya bere saldy... saqshy mekemesi tentekterdi tighysy kelse osylay istey me? Kóshe tәrtibin saqtau bóliminde solardy qoldaytyny bar ekenin bayqadym...

- Y-m, - dedi Sәrsen bosaghada otyryp, - ózimizding saqshy mekemesi sotqardy qoldamaq pa?

Ómirbek oghan kóz qyrymen bir qarap qoyyp, mektep mengerushisinen órshelene talap etti:

- Maghan ie bolasyzdar ma, joq pa?

- Ie bolamyz ghoy, әriyne ie bolamyz, -dep Arysbek ýstelin oilana shertti, - Qaysen, myna Bighannyng sózi zangha siymdy siyaqty. Mektep atynan saqshygha sen ilesip baryp sóilesshi... kómekshi kýsh talap etse jigit oqushylardy týgel jibereyik.

- Oqushylardy kóshe sotqarlarymen tóbelestirgenimiz bolmas, - dedi Qaysen qonyr dausymen jymiya sóilep, - búl malghúndardy lýkshektikke tәrbiyelep alyp, tiya almay qoyarmyz!

Byltyr ózimiz saylaghan oqu bólimi mengerushisining endi ólimimizge de qaraylaspaytynday kóringen myna minezine ishimnen týiinshektele qarap otyryp qaldym.

- Ras, solay bolady eken-au! -dep qaldy Arysbek, týitkilsigendey tómen qarap shytynyp ýstelin shertti. Janaghy sózinen qayta jalt bergeli otyrghanyn osy shyrayynan bayqadym. «Bәse, jiyen qyzynnan ainuym tegin emes edi ghoy» degen oimen jymiya qaraghanymda jalghastyrdy sózin, - toyys* jәne últshyldyq mәselege de ainalyp keter, mektebimizge kóshe sotqarlary týgel óshigip, jaghamyzdan alyp jýrse qaytpekpiz, oqushylardy tóbeleske saluymyz jaramaydy eken!

- Oqushylardy tóbelestirmeymiz, -dedim men, -tek tús-túsynan qamap, saqshynyng týgel ústauyna kómektesip berse bolghany. «Ómirbek ólmese mýrdem qapsyn, baylanysymyz joq» deytin pighyldaryng bolsa onda da qolqalamaymyz, adam tabylady. Basqa mektepter, әsirese úighyr erler mektebi men Monghol mektebi-aq kómektesedi, -dep ornymnan týregelip edim, Qaysen qolyn uqalay týregeldi:

- Barsaq baryp, sóilesip kóreyikshi!

- Joq, sen bishara ózindi saqta, pys etip ólip qalsang basqa ógizderden úyat bolar. Biz qyrylyp qalsaq ta júmysyng bolmasyn, qolyndy mayla da otyr ýstelinde.

Osy sózben jedel basyp jónele berip edim, Sәrsen qarqylday kýldi, Qaysen aldyma týse jóneldi de, Arysbek shyghyp atyna úmtyldy.

Kýn týs bolyp qalghan, shaqshyrayghan ystyq shaq edi. Qaysen ekeumiz kóilegimizding jenin sybanghan kýiimizde saqshy mekemesine kire bergende atyn kóshe qarsysyndaghy aghashqa baylay sala Arysbek te jetti. Audandyq saqshygha janadan bastyq bolyp kelgen mayor Álibekting óz kensesine bastadym men.

- Ýi, Bighan, bólim bastyqtaryna aitsaq ta jetpey me, úyat bolmay ma? - dep kýbirledi Arysbek. Men sóiley baryp esigin qaqtym:

- Mayordan biz úyalghanymyzben ólim úyalushy ma edi?

- Kiriniz! - dedi ishten juan dauys, bar bitimi kesek, engezerdey  qara mayor esik ashyp qarsy aldy:

- Oi, ónshek intelliygent* jinalyp bir-aq kelipsinder ghoy? - dep eki shekesine jarylyp týsken qoy qara shashyn artyna silke tastap, qol alysty, - joghary, joghary shyghyndar! Tereze jaq qabyrghagha qatar qoyylghan kreslolargha bylq-bylq ete týstik. - Jә, saqshy mekemesinen «týiening beyitinde nesi bar» dep qashatyn múghalimder beker jinalyp kelmegen bolsandar kerek. Qane tyndayyn.

Men sóilep Mehir men Ómirbekting tileu qosuynan beri bastan keshkenderin bir-aq aghyttym.

- Búl qanisherlikke kóshe saqshylary nemqúraydy qarasa, Ómirbekti qorghaugha, joqtaugha tiyisti mektebi «pәlen bolady», «týgen bolady» dep qorqyp, boy tartsa, búl azamatymyzdyng taghdyryna kim jauap bermek? Jesir kempirding jalghyz balasy edi, osyny sizge jetkizip, aqyl súraugha keldik, -dep toqtadym.

- Mayor juan keudesin kere kýrsinip alyp, short-short qayyrdy sózin:

- Búl kirisulering dúp-dúrys. Bizding mekemede onday sotqarlargha ish tartushy keybireu joq deuge bolmas, tekserip kórelik. Biraq, әneu kýngi tórteuin mәsele taba almadyq dep maghan mәlimdep qaytarghan. Biz naq qylmys ýstinen týssek qana ústap túra alamyz jәne búlar edәuir sany bar top kórinedi. Qyrqysyp jatqanda jýgirgen eki-ýsh saqshy bireuin de ústay almay qalyp jýr. Kómekterinizdi boryshtylyqpen qarsy alayyq, jaqsy keldinder! Olardy týgel ústaudyng aqyly bylay bolsyn, - dey kele naqtyly sharalar aityp, bizdi shúlghytyp qaytardy.

Búryn jalshy da, pima basushy da, shofer de bolyp ósken, tónkeris kezinde Maytau júmysshylaryn qozghalysqa úiymdastyru arqyly ghana bedel tapqan osy júmysshynyng saqshylyq pen zang qyzmetine mamandanuyna quanyp qayttym.

Ómirbekting ýiine keshete baryp, bir quanyshtarynyng ýstinen týstim sol kýni. Sheshesi ózining quanghandyghy keypimen tanau jelbezegin kere sayrap otyr eken. Meni jymiya qarsy alghandyqtan Ómirbekting tanauy jayyla qaldy. Baqay iyghymnan qagha qúshaqtap, qasyna tartyp aparyp otyrghyzdy. Sheshemiz basynan bastady sózin. Quanyshtan shashusha shashylyp úzyn sonar senshe qaqtyghysa shúbatylatyn «aq edil» kempir sózining toq eter týiini bylay eken:

Mehirdi bay myrzasyna zorlap úzatudan teteles sinilsi qútqarypty. Keshe taghy da quzaugha, qinaugha týsip enirep otyrghan Mehir men aqyryp túrghan әkesining arasyna túra qalypty ol:

- Áke, qaryzdar kisinizge men bar ghoy, men... men barayyn. Mehirdi qinay bermenizshi, ol ólse de barmaydy oghan, -degende әkesi anyra qarap túryp qalypty, - dada týsininizshi! Mehiding qimay jýrgen jigiti baryn sizding qimaytyn jeriniz de estip bolghan. Mehirdi oghan zorlap berseniz de baqytty bola almaydy, aqyry ajyrasyp qaytyp keledi, qor bolady әke!... Ózinizge de úyat keledi. Men... meni... eshkimmen jaman atym shyqqan joq, aqyry meni de beresiz ghoy bireuge, olardy qimasanyz men-aq barayyn!

Ákesi myrs etip jymiypty da, qolyndaghy jaza shybyghyn laqtyryp tastap jýre beripti.

- Aqyl degen nemening parqyn qara, oqyghan qyzda my qalady degenge senip kór endi, - dep hanymyna qarap kýbirley ketipti. Býgin týsten keyin hanym qúdaghy sandyqty qayta kirgize qoydy súrap, kedey qúdaghiyna kelinderining bireuin jibergen eken.

- Al, balalar, tileulering qabyl boldy, «tanerteng aparady» dep sәlem aittym! - dedi sheshemiz.

«Qasqyr soghu» nauqanyn osy sandyqpen oraylastyrghym keldi:

- Sandyqty tanerteng emes, týske jaqyn, kóshege halyq qújynaghan shaqta mekemening jaltyraghan jenil arbasymen jibereyik, -dedim, - tórt kósheden ainala, bazardy qaq jaryp dabyramen barsyn. Kimning kimge aparatyn sandyghy ekeni turaly aiqaylay eretin bir-eki «danghoyymyz» bolsa, tipti jaqsy! Áyteuir bar qasqyrdyng qúlaghyn edireytetin bolsyn!

Maqsatty týsingen Ómirbek pen Baqay qúptay kýlid búl sózimdi. Shayqasty erteng keshte jýrgizuding ondylyghyn sheshemizden jasyryp sybyrladym. Úighyr dostardan kóbirek qol jii jónin aqyldastyq....

Tanerteng qyzmetke kelisimmen mekemening jenil arbasyn súrap, sandyq aparugha jiberip berdim de, Mahmút Kerimge «qasqyr» soghugha mәjbýr bolghan jayymyzdy týsindirdim. «Sypyra qala qasqyry» dep túspaldap aityp edim, Ómirbekting qater astynda qalghan jayyn ózi de estip, yzalanyp jýr eken, úighyr erler mektebining eng myqty oqushylarynan keminde jiyrmasyn shygharatyndyghyn aitty. Qazaq erler mektebinen Mәulen men Qiyalzat qyryq-elu «jauynger» ertip shyqpaq bolghanyn habarlaghan bolatyn. Soghysqa tóte qatynasugha «Baqay qosyny» men ózimning shaqyryp qoyghan syghaylarym taghy bar edi. Búl attanysqa qaruly saqshy da az shyqpaytyny belgili bolghan. Tipti kóshege simay ketetin de siyaqtymyz. Oqushylardy tórt kóshe týiilisinen alystatyp, sholaq kóshelerge qashqandaryn ústaugha ornalastyrmaq boldyq...

Aqsham ýirile tórt kóshege Ómirbek shyqty. Qasynda Baqay men eng myqty ýsh serigi ghana bar. Olar kýnbatys jaq búryshtaghy pimashynyng qatarynan ashylghan sharaphanagha kirdi, qarsy jaghyndaghy ashanada tórt-bes jigitpen birge araq ishken bolyp men otyrmyn. Bayaghydaghy bala qaraqshylardan qútqarushy agha sayypqyranym Gharypbek pen Bektemir meni ishuge quzaghan bolyp qyza danghyrlasady. Boz kóz, momyn Bektemir de múnday kómekke kelgende sayypqyran bolyp jetilgen edi. Tór jaghymyzdaghy ýstelde shylqa mas beynemen tórt-bes úighyr jigit otyr. Olar araqqa Mahmút Kerimdi quzaghan bolady. Baqay men Ómirbek «shayqaqtay» kirdi de, bir ýstelge otyra ketti. Ýsh serigi kóshe ortasynda «myljyndasyp» túr.

Sóitip, bir-birimizben «baylanyssyz» duyldasqan ýsh top boldyq. Salbyramaly shamnyng jaryghy tolyq jetpeytin bir kýngirt búryshta otyrghan ýsh-tórt beytanys múrtty ýsh tobymyzgha da qarap-qarap alyp, kýbirlesip qoyady.

- Biz kettik! -dedi ekeui týregelip, bireui mastyqtan tәltirektegen bolyp syrtqa shygha ysqyrdy. Dәret syltauymen men týregeldim, Mahmút ta túryp mening sonymnan shyqty da, batys jaq kóshege jóneldi. Tórt kóshening әr túsynda ekiden-ýshten, besten-altydan qaljyndasyp beytanystar da jiylghan eken, habarshylarynyng ysqyruymen yrghatylysyp jaqynday týsti ashanagha. Men ilby jýrip syrt jaqtaryna ótip kettim, sanay óttim, on segizi týsti kózime.

Aldynghy eki toby ashanagha kirip, basqalary taghy da top-tobymen qyljaqtasqan bolyp túryp qaldy. Ile-shala ashanada zekirisken ýnder estildi de, әlgiler Ómirbekti ortagha alyp, júlqylasa shyqty syrtqa. Tórt kóshening bayaghy Rozy qasapqa dýken bolghan búryshynan óte toqtap, qysqa-qysqa eki ret ysqyrdym, klub jaq kósheden Mahmúttyng da dәl solay eki ret ysqyrghan dauysy estildi. Oghan deyin sart-súrt tóbeles bastalyp ketip edi. Ár kósheden, әr qaqpadan shygha-shygha úmtyldy bizding jigitter.

Tús-túsynan qorshala soghylghan beytanystardyng birnesheui men túrghan jaqqa sytyla qashty. Ong jaghymdaghy búryshtan ainala bergenderinde ýsh saqshy aldarynan shyghyp myltyq kezey qoydy da, artynan quyp jetken jigitter bassaldy.

Ashana aldyndaghy tóbeles maydanynyng dәl ortasynan óktem ýn estildi osy mezette.

- Toqtatyndar! Toqtatyndar!

- Mynany úrghan kim? -dep zekirdi bireui, saqshy eken.

- Men! -degen Baqaydyng dauysy estildi. - Pyshaq shygharghan song teptim. Áne jatyr pyshaghy!

- Mynanyng yshqyrynda jan myltyq bar, alynyzdar, -degen Gharypbekting qarlyghynqy dauysy estildi ile-shala, jýgirip bardym. Gharypbek dәu bireuding eki qolyn artyna qayyryp basyp otyr eken. Úmtylyp kelip tintken saqshy aitylghan yshqyrdan alty atar suyryp aldy da, qolyna qúrsau sala qoydy.

- Qúraldaryn joghaltyp jibermesin, tintinder bәrin, dep búiyrdy sonan son.

On shaqty saqshy qatar túrghyzylghan on segiz beytanysty lezde tintip shyghyp, pyshaq pen temir shoqparlardy әr jerden terip әkelip aldaryna qoydy.

Oqushylar qaptay jetti әr kósheden. Qashyp bara jatqanynan taghy da altauyn ústapty....

Kóshege әreng siyp shúbyrghan kóp adamnyng ortasyndaghy jiyrma tútqyn týrme qaqpasyna ap-aman kirdi. «Ap-aman» degenim, «múrttaryn da», bet-auzyn qaptata japsyrghan «qyrma» saqaldaryn da, betterine sheberlikpen jaghylghan boyaularyn da búzghyzbay, tipti qoldaryn tiygizbey, jasanu-jabdyqtanu erekshelikterin ghana ap-aman әkeluimiz edi. Áytpese tóbeles degen birin biri soghyp salmay, soyyp salmay is bitirushi me edi. Saqshygha qoyghan talabymyz taghy da sol «ap-amandyq» jóni boldy: tergeushiler kórgenshe tútqyndardyng grimderin jughyzbay-býldirtpey saqtaudy qayta-qayta tapsyrdyq.

Eki-ýsh kýn ótkende sol jiyrma tórtting ózderi bir-birine syrttay ghana sybaylas tórt-bes top ekenin estidim. Búlar tergeui bitkenshe az kýn jatatynyn, oryndaryna úiymdastyrushylary ghana keletinin mayor aitty. Keletinning biri - tórt-bes sodyrdyng qojasy myrza leytenant eken. Alty atar sonyki bolyp shyqty...

Arty shuly Mehirding joly tazartylghan may aiy - aty shuly Ospannan Bәitikting tazartylghan may aiy boldy. Ospannyng Shonjygha qashatyn Ómirbek pen Mehirding keshegi toyyn toylap otyrghanda estidik. Túrghan Áliyev toygha osyny baylanystyra sóilep tost kótergende dastarqandastar du kóterildi. Túrghan әkim rumkasyn «qúdasy» Álibek mayormen qaghystyrdy. Ekinshi rette Álibek týregelip, әkim «qúdasyna» jauap qaytardy: osy toy qarsanynda «manjýriyanyn» tútas azat boluy ýshin tost kóteretinin, búl toydyng ózi de osynday jenisterding kýshimen bolyp jatqanyn, búl jenister әli de talay azat Mehirlerding baqyt toyyn kórsetetinin aityp, «qúdasynan» bastady da, týgel qaghystyra kóterdi...

Árkimning ózi tendes qúdasy ózine tәtti de qadirli ghoy, qúdasyn qúdasy, qúdasyn andasy, andasyn qúdasy... taghy-taghy birin biri tauyp, tartyp ishkizip, artyp ishkizip otyryp by bastalyp ketkenin sezbey qalyppyz. Ýsh-tórt gaz sham ilingen Ómirbekting kishkene aulasy ýirilip, oinaqtap ketipti. Qyzuly qúda-andalar ýiden qunanday shyghyp, biyge shúnanday jónelgende men de syrtqa shyghyp, týkpirde otyrghan Baqaydyng qataryndaghy oryndyqqa jayghastym. Bir ofiysermen biylep jýrgen Áliya qyp-qyzyl bórte bolyp, balbúl janyp tership alypty. Maghan kóz qyryn tastap qoyyp, ofiyserine balqyghanday nazdana qaraydy. Qalay qylyqtansa da súluym kózine su múrynday kórinip qalghan qalpynda sol jiyrenishimdi sezgendey, ofiyserining bauyryna kire, jabysa biyledi, bir ayaghy ofiyserding borbayynyng arasynan ótip-ótip ketedi.

- Sen qyrdan qaytyp kelgen song anauyng osy ýiden bir-eki kesh kýtip, birsypyra otyryp qaytqan, -dep kýbirledi Baqay, - ýiine men aparyp salghanmyn. Myna qylyghy saghan kórsetip jýrgen qyry, seni qyzyndyrmaq, qyzyqtyrmaq bolsa kerek.

Men jauap qatpay kýlimsirey qaray berdim, Áliya da ofiyserding qyrly iyghynan damylsyz syghalaydy. «Neghúrlym osynyna ketseng eken, biykeshim, -degendeymin, - opasyz kózindi maghan taghy da jautandatpay, kóz jasyndy kórsetpey ketseng eken! IYә, iyә, dúrys, kire týs bauyryna, kire týs! Qabyrghamdy qayystyrmay, baqytty qabaghynmen qalshy menen!»

- Sen qúsalanyp otyrghan joqpysyn? -dep taghy kýbirledi Baqay.

- Joq, shyn quanyp otyrmyn, onyng jayyn keyin estirsin!

- Bәse, solay bolarsyn!...

Áliyev ýiden shyqqaly eki-ýsh qyzben biylep ýlgirip edi, bireuine tipti tónip alypty, sóz aitqan beynesi bar. Jarqyn minezdi, әdil oily osy qayratkerding osynday bir mini bar edi. Ózining eki bala tapqan asa kórkem әielinen, kóseu siraq bolsa da jat әielderdi jaqsy kóretin, qyz-kelinshek bitkenning bәrine qyzyghyp qyrynday jýretin. Endigi sәtte Áliyagha tóne týsti mine, búrynnan ýirenisti, tanys-bilis siyaqty jatyrqausyz-iymenissiz kýlimdey jabysty. Áliyev ony búralta jónelgende ofiyser túnjyrap, kóz almay qarap qalyp edi, bosasymen taghy da ózi ilip әketti. «Dýnie tolghan gýl ashady, uy da gýl ashady, balynan uynyng gýli ójetirek, súluyraq kórine me, qalay? Bal eken dep keyde uyn iyiskep qoiy sodan bolady ghoy. U gýlin iyiskep ulanatyndar da az emes. Núrly gýlim qayta tabylmasa men qayter edim? Sol ulanghan betimmen osyghan túnjyray qarap otyrar ma edim? Joq, múny búrynyraq sezgemin ghoy, bal arasynsha taghy bir júmbaq syrly gýlge úshar edim. Ol da bolmasa kósherimdi jel, qonarymdy say bilip, maghynasyz-berekesiz qanbaqsha domalap kete beretin siyaqtymyn ghoy, netken baqytty edim! Myna beyshara gýl bet qyzyly shashylmay, әrkimge aiparaday ashylmay, ishinen kýiip tausylmay-aq osynysymen ketse eken!»

Garmon dara by kýiine ýiire jóneldi osy kezde. Áliya yrshyp shyqty, kóbelekshe kólbendep ainala jortyp keldi de, mening aldyma biyik ókshesin taqyldatyp túra qaldy. Meni jalghyz kisilik biyge tartuy edi. Kóp aldynda betin qaytarghym kelmedi, yrshyp túryp sartyldata jóneldim. Biraq, jýzine qarap ta qoymay, shaldyrmay taypaltyp baryp bir qúdashany tarttym da, qayta ainalyp kelip otyrdym.

Áliya ofiyserinen syrttap baryp, maghan qarsy búryshqa jayghasypty. Odan syrtqa shyqqan bolyp bir ketti de, qaqpadan qayta kelip mening qasyma otyrdy.

- Biyge nege tartpadyn? -dep kýbirledi ol.

- Kezeging qiyn eken, - dep jymidym men, -ayadym, tús-túsynnan tartyp, kóringenimiz sýirey bersek neng qalady?

- Qyrdan qaytqaly kórinbey qoyghanyng da ayaghanyng ba?

- Ras, ol da ayaghanym. Búl joly da hat jaza almay ketip edim ghoy, aman qaytatynymdy bilmey, taghy da bireuding qúshaghynda jýrgeninde kórinsem, odan taghy airylyssang obal emey ne bolmaq? Anau ofiysering jaltaqtap otyr, jaqsy jigit ózi, endi odan airylushy bolma!

- Ras aityp otyrmysyng osyny, men basqa bireudi taba almaydy dep oilaymysyn?

- Ras aitamyn, bәrimen kelisseng birin de ústay almay qaluyng mýmkin...

Oyyn basqarushy «aq tansa» jariyalady, biyge әielder tartatyn tansa edi búl. Maghan anyrghansy qarap, sóileuge ynghaylanghan Áliya taghy yrshyp túrdy, ofiyser jaqqa qarap qoydy da, maghan iyildi:

- Jýr bir ainalyp óteyik, kónildi biyle, keyin sóilesermiz!

Valiske yrghatyla shyqtyq. Áliya zildey shyndyq sózimdi shybyn qúrly kórmegendey, mәz beynege kire kýlimsirep, búratyla yrghaldy. Mening de iyghymnan syghalap, ofiyserine qaray berdi. Baqay aitqanday ony da «qyzyndyrmaq, qyzyqtyrmaq» bilem.

- «Keyin estirsin» dep qystykýni osy beyshara ofiyserdi qaqpannan bir qaytaryp eding ghoy, - dep ernimdi sipay bergen qúlaghyna kýbirledim, - maghan da sol sózing ghoy, «keyin sóilesermiz!»

Áliya menen ótinish-tilekti sóz estigendey beynemen qylyqtana, basyn shayqay, syqylyqtay kýldi; búl pishinimen syrt kózge meni ózine sóz aityp kele jatqanday kórsetpek ekenin bayqadym. Kóz almay qarap otyrghan ofiyserine jaqyndap qalyp edik, oghan moynyn búra kýlimdep, mening sózime «jauap qaytardy», oghan da estiletindey ýnmen sóiledi әdeyi:

- Siz múnday sózdi aita bermenizshi! Qúlaghyma jaqpaydy múnday sóz!

Dóidala «jauabyna» ózi taghy syqylyqtay kýlip, meni ýiire jóneldi. Ofiyseri aldynda meni mensinbegensip, masqaralaghanday kóringenine yzalansam da, ózining shynayy masqaralyghyn jasyra salghym keldi, oinaqy kózining obaldy jasyn kórmey, osy ofiyserin ózine ras qyzyqtyruym abzaldyq siyaqty. «Qúlaghyna jaqpaghany jaqsy» dep kýbirley sala belinen tarta býrip ýiire jóneldim, bar qúshtarlyghymmen jabysqanday-aq jýzine tóne qarap, úrshyqtay zyrqyrattym. Aqpaly jorghasyn da, appaq sanyn da, qyp-qysqa, qyp-qyzyl ish kiyimderin de tolyq kórsetkendeymin ofiyserine. Garmon toqtasymen qolynan jetektep әkelip sonysynyng qasyna otyrghyza sala jóneldim. «Sýiegine bitken jorgha-jýirik izdeseng mine, tolyq kórsettim de, sizge tartu ettim» degendey jymiyspen bas iyzep tastap, óz ornyma baryp otyrdym.

- Jaqsy istedin-au, - dep myrs-myrs kýlgen Baqay oilana sóiledi, - túnyq shynyraudyng týbi jaqyn, tayaz siyaqty kórinetini bar ghoy, qyrgha ketuinning aldynda osydan birdeme sezseng de súlulyghyn qimay jýrgendey edin. Onyng seni tayaz siyaqty kórsetip edi. Jaqyn jýrgen adamdardyng arasyna jarty my kiredi, bir-birine jabysyp jýrgen song ghana pikir qatystyrmay qoyghanmyn. Aqylsyz súlu, jigit soryna bitetinin biletindigindi tereng týkpirine saqtap jýripsing ghoy?

- Joq, múnymda pәlendey «shynyraulyq» joq, - dedim men, - «er batqan at jorgha bolady» deydi ghoy, súlulyghyn qimaghanym emes, ózimdi qylmysqa-opasyzdyqqa qimay qinalyp jýrgenmin. Sonymnyng ózi sorly túnyq tayazdyq eken. Ózi opasyz adamgha opaly bolamyn dep opyq órtine kete jazdappyn. Shashymdy aghartqan armanym qayta tabylghan song ghana tolyq aqyl tapqanday boldym.

- «Armanyn» kim ol? Núriyang tabyldy ma?

- Tabyldy.

- Ne deysin, ólgeni ótirik boldy ma?...

- IYә, pәk mahabbat óle me?...

Ekeuimiz bir-birimizdi jetektey jóneldik syrtqa. Tónkeristik romantizmning tenizinde jýzuge ekeumiz de qúmar siyaqtymyz. Realizmning qalyng toyshylaryn jaryp ótip bara jatqanymyzda, sonyng dәl ortasynda ofiyserimen biylep balqyp jýrgen Áliya bir-eki ret qarap qoyyp qala berdi. Kóshe ainalyp qaytyp jetkenshe Maqpal kýiin tolyqta shertip bolyp edim.

- Jaraysyn! - dedi Baqay, qaqpa aldynda qolymdy alyp túra qaldy, - «qyz - qylyghynan» kórinedi. Oqu ýshin saghan qoyghan talabynan-aq maqtauly Núriyashynnyng rasymen tabylghanyn bayqadym, múrttaryna jetinder! Jә, mening óz sózdiligim qayta ústady endi. Seni túnyq shynyraugha balaghanym jaramsaqtan emes. Mening qúdaylargha: «janymdy epteseng epte, jaramsaq etpe» degen ótinishim baryn týsinetin shygharsyn... «shynyrauymnyn» shyn ekenin endi moyyndatayyn. Qylshyldaghan jigit shaghynda qiylyp túrghan dayyn súludy ermek ete túrmay, osy kýndesine bere salyp jóneluing de shynyraulyghyng emes pe?

- «Ol alsyn, menen jylamay qalsyn» degenim ghana ghoy. Artyn oilamasam... sol shynyrauynnyng týbinde nesibesin oisyz terip jey jýre beretin qolbandaghan su qonyzy bolmaspyn ba?

- Mine moyyndadyn, su qonyzy emes, shynyraudyng ózi bolghanyn, shynyrau týbinde qoraz jasay ma? - dep kýldi Baqay.

- Shynyrau týbi qaranghy keledi, onda qoraz týgil esekting aighyry da bar shyghar? - dep men kýldim, - onda ne qily tajal qasqyrlar jasaydy. Shynyrausynghan adamnyng jýregine olardan da jabayy jyrtqysh maqlúqtar payda bolmaq... men dәleldeyin, tosa túr: ózin shynyraumyn dep tanyghan adam aldymen sanyraugha ainalady; ózinen basqany tyndamaytyn bolady. Onan song kózden airylady; kórmey-aq bilemin dep asqaqtaydy. Sóitip, oy quatynan da airylady; kórmey-aq bilemin dep asqaqtaydy. Bәrin oilap bilip bolghanmyn, dýniyede men bas qatyratyn is joq dep esepteydi. Bәrin de instenkttik týisigimen kesip-pishe salatyn bolady. Adamgershilikke jat, jyrtqysh maqlúqtar úyasyna - qaydaghy «shynyraugha» iytere kórme meni! Taghdyr meni jer betindegi adal qarapayym adamzat ortasynan, әsirese ózindeylerden aiyra kórmesin! Maghan tilegen shynyraulyq tileginnen ózine tilegen janaghy tileging býkildey basqa ghoy. «Janyn epteseng epte, jaramsaq etpe» dep maghan nege tilemeysin? Adamzat sanasyna asa qiynnan bitetin, eng asyl tilek osy emes pe?

- Po, meni ne qyp jibergenindi sezbey de qaldym-au! Bolmasqa ketken qara qasqa ekensin, endeshe al! -dep Baqay qarqylday kýldi de, qúshaqtay aldy. Endi qúshaqtasa qarqyldadyq...

Ádiletti tergeushim, mening qay dәrejedegi, qanshalyq tonmoyyn keri tónkerisshi ekenimdi endi aiqyndaghan shygharsyz. Álemde Danyshpan kósemge úqsaghysy kelmeytin, shynyrau oily bolghysy kelmeytin kim bar? Tym bolmaghanda kósemshe atyn alsaq eken dep kóseulesip, nayzalasyp, shoqparlasyp, qyrqysyp jatpaysyzdarma? «Búryndy-sondy bolyp kórmegen» kórkem mәdeniyet tónkerisinde jaramsaqtyq beleti joq mendey uly shóp jasauy mýmkin be? «Bolmasqa ketken qara qasqa» ekenimdi eng jaqyn dosym da әshkerelep otyrghanda, júla salmasanyz kenirdeginizdi basqa bireu júlyp әketer me eken?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


* Toys (oryssha)  - qaytalap aitqanda, yaghniy.

* Intelliygent - oqymysty.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437