Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2602 0 pikir 14 Mausym, 2012 saghat 08:13

Núrbek Tәlenúly. Tang qaldyrghan úqsastyq

 

 

("Áje armany" әngimesi jәne "Darigha-ay, sol qyz..." kinossenariyindegi úqsastyqtar jóninde)

Oqyrman qauymgha búl maqalany úsynudaghy basty maqsat:  bir kórkem әngime men bir kórkem telefilimning arasyndaghy oqigha sujeti men detaldardynúqsastyghy sebep bolyp otyr.
Qytaydaghy belgili jas qalamger Túrymbek Qasenúlynyng "Ýsh bozdaq" atty әngimeler jinaghyndaghy (últtar baspasy) "Áje armany" atty әngimesimen rejisser Serik Ybyrayym taspalaghan Qasym Amanjolovtyng "Darigha-ay, sol qyz" ólenining jelisi boyynsha týsirilgen kórkem filimning arasyndaghy úqsastyqtar bizdi osy oilargha eriksiz jetelep otyr (búl filimning ssenariyin Bolatbek Bayanhanúly men Qanaghat Ábilqayyr degen eki azamat birlesip jazypty) .
"Áje armanynda" - qyz kezinde "Maralbaydyng Marqasy-ay!" dep atanyp ketken әnshi, aitysker qyz, al keyin "Marqa әje" atanghan әjening Dauylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyng "Darigha-ay, sol qyz" әnin radiodan estip, ótkenin - óz taghdyryn eske alyp, ony nemere qyzyna aityp beruinen bastalady.... "Kezinde sening úly әkeng Áripbaygha óz erkimnen tys atastyrylghan edim. Biraq men ghana emes,ol tústaghy qyzdardyng bәri de sol. Sondaghy maghan arman bolyp qalghan nәrsening belgisin saghan kórseteyin, - dep, qolymen jer tirey býkshendep týregeldi de tórdegi jýgin bir-birden týsirip, jýk astyndaghy kónetóz qyzyl syrly sandyqty ashyp, býktelgen kesteli oramaldy maghan alyp kórsetti" ("Ýsh bozdaq" 22-bet)
Sonan Marqa әje nemere qyzyna jas kezinde sýigen jigiti Manat jayly әngimening tiyegin aghytady. Mahabbattarynyng ottan ystyq alauly shaqtaryn, shyn berilgen jýrekting múnyn sheber suretteydi. Manattyng jylqyshy ghana emes, qyz jýregining pernesin shertken kýishi,tyndaushysyn terbete bilgen әnshi obrazy sheber beynelenedi. Marqany Saqabekting ozbyrlyghynan arashalaghan Manat túlghasy somdalady. Áu basta Marqanyng әkesi "Jiyenimdi men qolqanat etip alayyn" dep Manattyng әkesin maqúlgha kóndiredi.Manatty eline aldyrady.Onyng iykemin bayqaghan naghashy jiyenge jylqysyn baqtyrady.Keyin onyng jýreginde jiyeni Manatqa degen baqastyq bas kóteredi. Múnyng sebebi,bir «Shildehana» toyynan bastap qyz jýregine týsken mahabbat úshqynynan Marqa men Manat ortasyndaghy bastalghan úyang sezimning birtindep mazdaghan shoqqa,bóget shaq keltirmes tasqyngha ainalghandyghy edi...
Marqanyng әkesi múny sezgen song búrynghy atastyryp qoyghan qúdasynyng aldynda úyatty bolmayyn dep, jylqy baghyp jýrgen jiyeni Manatty әdeyi әskerlikke tizimge aldyrady.Sóitip ol, әri qúda qysymynan qútylsa, әri óz úlyn әskerge aludyng aldyn alghan-dy.
Sol sәtte qyz: "O,sorly beybaq, peshenene ne jazyp túr eken myna taghdyr.Eriksiz menen aiyrylghanynmen qoymay, el-júrtynnan, tughan topyraghynnan qol ýzip, qarandy óshiretin boldyng ba?!" - deytindey kýide qalady."Qayda jýrseng aman bol, Manatay! Saghan әzirlegen esteligim mynau, saghynghanda betindi sýrtip jýr,-dep tórt býkteuli osy shytty úsyngham sonda, otargha keterde "Manat" dep óz atyn siyaly qaryndashpen әtey osy shytqa tigem dep jazdyryp alyp qalghan bolatynmyn. Sol esimdi kóbelekting qanatyna osy boyynsha týsirdim" (36-bet) .
.......................
Manat soghysta jaralanyp,auyr qinalys ýstinde: "El-júrtqa sәlem aitqaysyn, naghashymnyng qyzy Marqashqa (úzatylyp ketken bolu kerek) qaydan bolsa da tauyp myna maghan bergen estelik oramalyn óz qolynmen ebin tauyp tabys etersin.Búghan qan-terim singen edi. IYiskep bolsa da mauqyn bassyn. Bermeseng aqyrettik moynyna qaryz. Armanda ketip baramyn.... - dep aghyl-tegil jylaghan ol, qútqarugha ýlgirmey qansyrap jan ýzipti" (38-bet) .
..........
"O, shyraghym, sony oilau, arman etip ansau mening ólmey tiri jýruime sýienish siyaqtanady. Átteng qanatym bolsa sol qiyrdaghy qalghan Manattyng qabirin tauyp basyna Qúran oqyp qaytar ma edim dep te kókseymin. Topyraghyng torqa bolghyr Jәmen marqúm "óz qolymmen jerlep,basyna belgi qyzyl tasty qúlyptas qylyp ketken em, izdesem jazbay tabamyn....." dep otyrushy edi. (37-bet) .
"Ájem әngimesin ayaqtap, "ýh" dep kókiregin kere bir kýrsinip alyp әlgi tozyghy jetip, kir basyp túrghan oramaldy eptep býktep mandayyna, eki betine kezek-kezek basyp, qúshyrlana bir iskep qoyyp, ornynan sozyla týregelip sandyghyna qayta salyp qoydy" - dep әngime ayaqtalady.

Oramal degennen tuady. "Darigha-ay, sol qyz" kórkem fiylimining sujetinde de ýzbey jeli tartatyn bir detali bar desek, ol dәl osy - kesteli oramal edi.
Ayyrmashylyq sol,kinodaghy әjening qasyndaghysy - kelini bolsa, әngimede - nemere qyzy.
Kinoda әjesin alyp kelini úzaq sapargha barady, kólik - ot arba.
- apa, joldy kótere almay qinalyp qalar ma ekensiz?
- eshtene etpes,búl sapardy kýtkeli qanshama jyldar boldy.
Myna dialogte (nemese kóriniste) sonau jarym ghasyr búrynghy soghysta ólgen, sýiegi qaharmandar ziratynda qalghan sýigen jigitining qabyrynyng basyna baryp bir Qúran oqu armanyn iske asyru ýshin jolgha shyqqan - kiyeli sapargha attanghan әje beynesi beynelenedi.
Kinodaghy әje san jyldardan song sýigen jigiti - bozdaghynyng topyraghyn iskep,Qúran baghyshtaugha barady. Ári búl onyng - úzaq jyldar boyy jýregin kemirip jep kelgen bir armany .

"Áje armanynda" - Marqa әje, "Átteng qanatym bolsa sol qiyrdaghy qalghan Manattyng qabirin tauyp basyna Qúran oqyp qaytar ma edim" dep kókseydi.

Kinoda: jigit soghysqa attanar tústa kesteli oramal syilaydy:
- qorqam...........
- әli-aq jenis toyy men ekeumizding ýilenu toyymyzdy birge ótkizetin bolamyz.
Búl kinodaghy jigit pen qyzdyng dialogi.
Ángimede jigitting soghystaghy jaghydayy jazylmaydy. Kinoda aiyrym kórinis retinde qarastyrady.Ángimedegi Marqanyng namysyn taptamaq bolghan Saqabek syndy obryz kinofilimde kalhoz mansaptysy retinde kórinedi. Ol qyzdyng soghysqa attanghan jigitine degen shynayy sýiispenshilikten tughan sezimin kórse-aq qorlanyp, artynda qalghan jigitting kerqúlasyn basy-kózge sabaydy...
Kórkem filimde jigitting jauynger serigi soghystan kelip:
- Siz Darighasyz ghoy...
- .......................
- men amanat arqalap jýrgen adammyn,- dep qyzgha kesteli oramaldy tabystaydy.
Kinodaghy әje kelinin ertip sýigen jigitining basyna Qúran oqyp qaytqanymen kino ayaqtalady.

Al kinodaghy әjening jas kezindegi qyzyqqa toly kýnderi jarystyra bayandau arqyly qysqa uaqyttyng ishinde jýgirtpe kórinister arqyly ghana kórinis tabady.Endi biz "Áje armany" әngimesining avtorynyng ózine sóz kezegin berelik.

Túrymbek Qasenúly:

Sizderge týsinikti bolu ýshin aldymen búl әngimening qalay tughanyn eskerte keteyin. Men oqu bitirgen alghash jyldary (1997-2004-jylgha deyin) Tekes audandyq Qaradala auylynda oqu-aghartu salasynda qyzmet istedim. Búl jyldary negizgi satyda qyzmet ótep, halyq ishinde boldym. Kópti kórgen qazyly qariyalarmen syrlas boldym. Onda Úshqúshtay degen jerde túratyn kezinde ýsh aimaq tónkerisine qatynasyp, jaraly bolyp qaytqan saqa jauynger Qúiqalaq degen qart bolghan edi. Ol kisi jasynda ólenshi, qartayghanda bәtәgói, әngimeshil aqsaqal boldy. Bir joly osy adam әngimesinde: "Men qoly qysqa jay sharuanyng balasy edim. Áskerge bala alghanda bir bay tuysqannyng balasynyng ornyna ketip qaldym. Baylar para berip balalaryn әskerlikke jibermey alyp qalyp otyrdy. Áskerge kóbinese jarlynyng balalary bardy. Jas kezimizde Kishi Qúshtayda kórshiles otyrghan Qúrman auylyna baryp, qúdasha qyzdarmen aitysushy edik. Keyin әskerden qaytyp kelsem, solardyng bәri úzatylyp ketipti" dep әngimeleytin. Sodan Beyimbetting "Shúghasyna" eliktep mahabbat taqyrybynda bir әngime jazghym keldi.2000-jyldyng kókteminde ýsh-tórt kýn otyryp, búl shygharmany jazyp shyqtym. Atyn «Áje armany» dep qoydym. Qasymnyng әnderin únatushy edim.Sondyqtan әngimening basynda "Darigha, sol qyz.."- dyng bir shumaq teksin kirgizdim. Alghashqy oqyrmanym jataqtasym Toqtar degen bala boldy(mal dәrigerlik pýnkitining kýzetshisi edi). Odan keyingi oqyrmanym - әdebiyetke jany qúshtar Symayyl Beysenbekúly degen azamat edi. Ol kezde kompiuterde jazudy bilmeymiz. Qoljazba kýiinde "Ile aidyngha" joldadym. Sodan jarym jyl jatyp, zaryqtyryp jyl sonynda jaryq kórdi. Redaksiyyasyn Nyghymet Qamyzayúly degen aqyn aghamyz qarapty. Búl mening basylymdaghy eng alghashqy jaryq kórgen shygharmam edi. Qatty quandym. Ol kezde "Ile aidyny" jurnalynyng taralymy jaqsy edi. Auyldaghy júmysshy-qyzmetshi, oqytushy, qystaq kadrlaryna deyin jazylatyn. Búl әngime shygha sala eldi eleng etkizdi.Jaqsy pikir qalyptasty.Kóptegen ýlken kisiler "әngimedegi Marqa men Manat kimder edi?" dep súrap kelgenderi de boldy.
2007-jyly shildede Qazaqstangha barghanda, búl әngimening kóshirme núsqasyn tóte jazudy tanityn jurnalist tuysqanym Baghdagýl Kókkózovagha berdim. Ol keyin kirill jazuynda kóshirip basylymdargha bergenin aitty. 2008-jyly ózimizding
«Parasat» saytyna shyghardym. 2009-jyly 1-aydyng sonynda Qazaqstangha ekinshi ret barghanda «Júldyz» jurnalyna óz qolymmen aparyp berdim. Shyqqan-shyqpaghanynan habarsyzbyn. 2009-jyly kýzde Qazaqstanda túratyn jiyenim arqyly bir top әngimelermen qosa Almatyda "Inju-marjan" baspasynyng diyrektóri Tóleuqan myrzagha (týp naghashymyz edi) tabys ettim. Búl әngimeni keyin elimizdegi Kýltegin, Elarys qatarly әdeby súhbattargha shyghardym. 2011-jyly últtar baspasynan "Ýsh bozdaq" atty әngime-povester jinaghyma endi.
Al jaqynda 2011-jylghy jasalghan "Darigha-ay, sol qyz..." atty kórkem filimdi kórip tanghajayyp kýy keshtim. Uaqigha jelisi bir-birinen aumay túr. Qansha en-tanbasyn ózgertse de, joghaltqan maldy iyesi kórgen jerden tany qoyatyn әdet bar ghoy. Búl mәsele qazir oqyrmandardyng nazaryna da iligipti. Qazaqstandaghy tanystarymnan súrasam,s
senariyy avtorynyng bireui Bolatbek Bayanhanúly degen jigitting bizding jaqtan barghan oralman ekenin aitty. Búl kino Qasym Amanjolovtyng «Darigha, sol qyz...» әni negizinde jasaldy dep týsinik beripti ol. Qasymnyng búl әni lirkalyq ólennen әnge ainalghan tuyndy emes pe edi. Onda filimdegi negizgi uaqigha jelisi qalay payda boldy? Múndaghy úqsastyqtardy súhbattaghy tordostar (pikir bildirushiler) aitqan eken. Sol ýshin toqtalmadym. Babalarymyzdyng "Tas - tarazy, Tәnir-qazy" degen naqyly bar ghoy. Eger, menen búryn basqa bireuding osy negizde jazylghan shygharmasy bolsa, ókpem joq. Bәlkim, jasampazdyq jolynda ortaq týisikke ie bolghan bolarmyz dep te oilaymyn ?..

Búl kórkem әngimemen kórkem kinofilim basqa da kóptegen taraptastardyng nazaryn ózine audarghan. Mynau júngo-qazaq sayyttarynda basqarushy bolyp jýrgen Kenjeqara atty asabanyng kózqarasy:

"Birinshi,Túrymbek Qasenúlynyng әngimesinde Dauylpaz aqynnyng "Darigha, sol qyz" әni tilge tiyek etilip, uaqighanyng bastaluyna osy әnning tekisi sebepshi bolady. Al filimning basty taqyrybyna da - Qasymnyng osy әni arqau etilgen.Ekinshi, әngimede uaqighanyng bastaluy Marqa әjemen nemere qyzy Qúndyz ortasynda bolsa,filimde Darigha әjemen kelini ekeuining sapar ýstinde aitylghan әngime,estelikteri arqyly órbiydi.Ýshinshi, әngimede bas keyipker Marqa men Manattyng mahabbat hikayasy bolyp,Marqa ghashyghy Manatqa kesteli oramal syilasa,filymde de sonday, Darigha da ghashyghyna kesteli oramal úsynady.Tórtinshi, әngimede Manat ýsh aimaq soghysynyng әskerine qabyldansa, filimde Darighanyng sýigen jigiti Otan qorghau soghysyna attanady.Besinshi, әngimede Marqa sýigen jigitin әskerge úzatqanda,Manat at ýstinde qoshtassa,filimde Darighanyng sýigen jigiti poyyz ýstinde qosh aitysyp qala beredi.Altynshy, әngimede Marqa sýigen jigiti Manat әskerge ketip qalghanda, ata-anasy ony yqtiyarsyz qúdalasqan jeri Áripbaygha úzatsa, filimde Darighany soghystan qaytyp kelgen mýgedek brigadir Tәlipke eriksiz ýilendiredi.Jetinshi, әngimede Marqanyng ghashyghy Manat Ór Altayda bandylarmen bolghan bir shayqasta jaralanyp qaza tapsa, filimdegi Darighanyng sýigen jigiti Otan soghysy kezinde orys dalasynda jaralanyp qúrban bolady.Segizinshi, әngimede Marqanyng ghashyghy Manat kóz júmar aldynda ghashyghynyng kesteli oramalyn joldasy Jәmenge amanat etse, filimde Darighanyng sýigen jigiti de ghashyghynyng kesteli ormalyn joldasy arqyly amanat etip qaldyrady(tek úqsamaytyny-ormalmen qosa qyz ben jigitting birge týsken sureti bar).Eng sonynda kesteli ormaldar sol amanat boyynsha iyelerin tabady.
Al úqsamaytyn jeri: әngimede Marqa әje Manattyng qabyryna bara almaghandyghyna ókinip arman qylsa, filimde Darigha әje jasynyng egde tartqanyna qaramay orys jerine kelinimen birge baryp, sýigen jigitining qabyr basyna barghany aitylady.
Qysqasy, osy eki elde jazylghan әngime men fiylimning keyipker attary men oryn, uaqyty,sonday-aq ishinara qosalqy uaqighalar úqsamaghanmen shygharmanyng kótergen taqyryby, mazmúny, uaqigha jýlgesi (sujeti) negizinen úqsas". Búl qanday kezdeysoq sәikestik bolyp túr?.. Qasym aghamyzdyng mereytoyy qarsanynda múnday filimning jaryq kórui, әriyne, quantady.Biraq osy kezdeysoq úqsastyq kónilge kýdik te úyalatpay qoymaydy...

Qúrmetti oqyrman qauym! Sonda «Darigha-ay sol qyzdyn» kino ssenarii shyndyghynda qaysy әngimeni arqau etip jazylghan?
Núrbek Tәlenúly QHR,Ile oblysy,Kýnes audandyq qazaq orta mektebi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1481
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475