Qajymúqan Ghabdolla. Jalpyúlttyq qúryltaydy kimder jasaghaly jatyr?
Qazaq qoghamynyng sheshimi qordalanghan, týiini shimaylanghan mәseleleri kýn sayyn kóbeyip barady: júmyssyzdyq, jemqorlyq, tәlkekti túrmys, qaptaghan qylmys, ÚLTty atu, BÚTty satu (Biringhay Últtyq Testileu) t.s.s.
Mening kóripkeldik eshtenem joq, biraq, osydan birneshe jyl búryn, men Aqtau men Aqtóbede, Taraz ben Boraldayda dinning shuy, Janaózen men Shetpede adamnyng qazasy, Arqankergende alasapyran bolmay túrghanda, eng túrmysy tómen, eng әdiletsizdigi basym elimizding batysynan bastap, barlyq aimaqtarda kezek-kezegimen Qazaq qúryltayyn ótkizip, qazaqtyng býgingi mýshkil halin, mún-zaryn, arman-maqsatyn tyndayyq, ishki qyjyldaryn basayyq, jogharygha jetkizeyik, túrmystyng týzeluin, júmystyng tabyluyn talap eteyik, deytin bastama kótergen edim...
Sol kezende Almaty men Astanagha shapqylap, elding aldyndaghy azamattarmen, últtyng tútqasyn ústaghan túlghalarmen aqyldastym. Jýrek qúrghyr birnәrseni sezgendey asyghyp-ýsigip, qapylyp-shashylyp edim...
Qazir oilap otyrsam: sonda mening bastamamdy sóz jýzinde quattaghan synay tanytqanymen, shyn mәnisinde, meni týsinip-týisingen, qoldap-qolghabys etken EShKIM bolmapty...
Qazaq qoghamynyng sheshimi qordalanghan, týiini shimaylanghan mәseleleri kýn sayyn kóbeyip barady: júmyssyzdyq, jemqorlyq, tәlkekti túrmys, qaptaghan qylmys, ÚLTty atu, BÚTty satu (Biringhay Últtyq Testileu) t.s.s.
Mening kóripkeldik eshtenem joq, biraq, osydan birneshe jyl búryn, men Aqtau men Aqtóbede, Taraz ben Boraldayda dinning shuy, Janaózen men Shetpede adamnyng qazasy, Arqankergende alasapyran bolmay túrghanda, eng túrmysy tómen, eng әdiletsizdigi basym elimizding batysynan bastap, barlyq aimaqtarda kezek-kezegimen Qazaq qúryltayyn ótkizip, qazaqtyng býgingi mýshkil halin, mún-zaryn, arman-maqsatyn tyndayyq, ishki qyjyldaryn basayyq, jogharygha jetkizeyik, túrmystyng týzeluin, júmystyng tabyluyn talap eteyik, deytin bastama kótergen edim...
Sol kezende Almaty men Astanagha shapqylap, elding aldyndaghy azamattarmen, últtyng tútqasyn ústaghan túlghalarmen aqyldastym. Jýrek qúrghyr birnәrseni sezgendey asyghyp-ýsigip, qapylyp-shashylyp edim...
Qazir oilap otyrsam: sonda mening bastamamdy sóz jýzinde quattaghan synay tanytqanymen, shyn mәnisinde, meni týsinip-týisingen, qoldap-qolghabys etken EShKIM bolmapty...
Múnsyz qazaghym bayaghy beybereket-berekesiz qalpymen jýzge bólip, jýidek sóilep; rugha aiyryp, aiqay salyp jýrgende, kóp úzamay, Aqtau men Aqtóbede, Taraz ben Boraldayda biz búryn bilmeytin býlikter búrq etti; Janaózen men Shetpede jazyqsyz adamdar qúrban boldy; Arqankergende kókórim jastar sheyt ketti...
...Sóitsem, qazir «Qazaqtyng qamyn kýittep, últymyzdyng joghyn týgeldeydi» deytin Jarmahan Túyaqbay, Ghaziz Aldamjarov, Serikbolsyn Ábdildiyn, Baltash Túrsynbaev, Ámirbek Toghysov aghalarym qastaryna Ádil Toyghanbaev, Serikjan Mәmbetaliyn, Dastan Qadyrjan, Rozany Ismailova syndy «týri - qazaq, tili - orys» qandastaryn qystyryp, onysymen qoymay, oidan qashyp, qyrdan qosylghan dini jat, dili bólek, tili basqa Viktor Kovtunovskiy, Sergey Duvanov, Evgeniy Jovtiys, Sergey Zelepuhiyn, Andrey Chebotarev, Petr Svoiktermen birigip, Jalpyúlttyq Qúryltay jasaugha «belsene kirisken» júmys tobyn qúrypty.
...Qajymúqan Ghabdolla deytin naghyz qazaqtyng úiymdastyrugha úmtylghan Qúryltayyna «qaru alyp», qarsy shyqqan qazaq kókelerim: «Bizge ekinshi Nazarbaevtyng qajeti joq» degen Duvanovtyn, «Kóp joghaltpay, shyghyn shygharmay, tranzitti biylikke qol jetkize almaymyz» deytin Jovtistin, «Qúryltay degenimiz - qoghamdyq parlament» dep shatasqan Kovtunovskiyding sózin tyndap, shashbaularyn kóterip, shygha kelipti...
Atam qazaqtyn: «Ózinnen tumay - úl bolmas. Satyp almay - qúl bolmas» degen danalyghyn úmytu - keshirilmes kýnә. Duvanov pen jovtisterding qazaqqa jany ashityndyghyna óz basym myltyqtyng dýbinin, qylyshtyng jýzining astynda túrsam da, senbeymin... Sengim de kelmeydi...
«Abay-aqparat»