Býgingining jana úrpaghy Stalin esimimen etene tanys emes. Al, kónening kózderi bolsa, onyng atyn ardaq tútudan әli arylghan joq. Búl shyndyq. Alpystan asqan aqsaqaldar arasynda MELS (Marks, Engelis, Leniyn, Staliyn), Iliichbek, Kósemәliler siyrek bolsa da kezdesedi. Múnyng bәri de úly kósem Stalinmen tikeley baylanysty kisi attary.
Tarih qasterlegen әigili Otyrar audanynyng tumasy Aydarsha Ospanov Kenes dәuirining alghashqy jyldarynda-aq balang jigit kezinde múghalim bolyp, enbek jolyn Sarysu audanynda bastapty. Úly Otan soghysy bastalghanda qatarlastary sapynda qolyna qaru alyp, Odessada eki kózinen jaralanyp, elge zaghip bolyp oralady. Eti tiri, sauatty azamat el syilaghan, tabaldyryghynan kisi arylmaghan adam eken. Qyryq jyl boyy qolynan jetelep jýrgen jary Almash ekeui on bir úl-qyzdyng ata-anasy atanady. Solardyng biri býginde Sayram audanynda qazaq tili pәninen dәris beretin ústaz ana Pabdúszat eken. Jaqyndary men tuystary ol kisini әli kýnge deyin «Stalinning qyzy» dep ataydy.

Býgingining jana úrpaghy Stalin esimimen etene tanys emes. Al, kónening kózderi bolsa, onyng atyn ardaq tútudan әli arylghan joq. Búl shyndyq. Alpystan asqan aqsaqaldar arasynda MELS (Marks, Engelis, Leniyn, Staliyn), Iliichbek, Kósemәliler siyrek bolsa da kezdesedi. Múnyng bәri de úly kósem Stalinmen tikeley baylanysty kisi attary.
Tarih qasterlegen әigili Otyrar audanynyng tumasy Aydarsha Ospanov Kenes dәuirining alghashqy jyldarynda-aq balang jigit kezinde múghalim bolyp, enbek jolyn Sarysu audanynda bastapty. Úly Otan soghysy bastalghanda qatarlastary sapynda qolyna qaru alyp, Odessada eki kózinen jaralanyp, elge zaghip bolyp oralady. Eti tiri, sauatty azamat el syilaghan, tabaldyryghynan kisi arylmaghan adam eken. Qyryq jyl boyy qolynan jetelep jýrgen jary Almash ekeui on bir úl-qyzdyng ata-anasy atanady. Solardyng biri býginde Sayram audanynda qazaq tili pәninen dәris beretin ústaz ana Pabdúszat eken. Jaqyndary men tuystary ol kisini әli kýnge deyin «Stalinning qyzy» dep ataydy.
– Biz әkemizge qarap eseydik. Ol kisining kózi kórmegenimen, bizder – balalary gazet pen kitap oqyp, qoldan kelgen kómegimizdi kórsettik. Anam jaryqtyq ómirding ózine artqan asa auyr beynetin qayyspay kóterdi. Aghayyndy on birding altauy әu bastaghy әke kәsibin jalghastyryp, múghalim boludy qaladyq. Ákem meni erekshe erkeletip «Pabdashym» dep otyratyn. Esimime qarap, әri ózbek ortasynda ómir sýrgendikten be, kóp adam meni ne ózbek, ne úighyr qyzy dep oilaydy. Biraq taza qazaqpyn. Al, atyma kelsek onyng qoyyluy men ataluynyng ózindik tarihy bar, - dep apay әngimeni arydan qozghady.
Ol kisi Iosif Stalin qaytys bolghannan son, býkil el qayghy tútyp, qara jamylghan 53-shi jyldyng 5-shi nauryzynda dýniyege kelipti. Stalin ruhyn asa ardaq tútqan әkesi qyzyna proletariat kósemining qúrmetine esimdi ózi tandap, Pabdúszat dep qoyypty. Sәbiyding aty toghyz sózden qúralghan bir sóilemnen túrady. «P» – progresshil, «A» – adamzat, «B» – balasynyn, «D» – danyshpan, «Ú» – ústazy, «S» – Staliyn, «Z» – zamanynyn, «A» – arqasynda, «T» – tuylghan degen sózderding eng basqy әripteri adam atynyng atauy etip alynghan. Ókinishtisi sol – auyl kenestegi sauaty shamaly hatshylardyng dýniyedegi dara esimdi jazuda jibergen qateliginen «B» – balasynyn» degen әrip týsip qalyp, «metriykesine» «Padúszat» dep jazylypty.
Júrt arasynda «Stalinning qyzy» degen atqa ie bolghan Pabdúszat Ospanova ómirlik jary Qúrymbay Bayymbetov ekeui bes úl-qyz tәrbiyelep ósirip, olardan jeti nemere sýiip, baqytty ata-әje atanyp otyr. Otyz toghyz jyl múghalimdik mamandyqty ýzbey atqaryp kele jatqan ústazdyng ýsh perzenti ana jolyn quyp, balalardy bilimge bauluda.
Mine, bir kisining esimi tóniregindegi qily zamannan qalghan qysqasha qyzyq tarih osynday.

Serik Kemel
“El” últtyq qoghamdyq-sayasy aptalyghy 8 shilde 2009 jyl