QÚMYRSQAGhA JEM BOLGhAN ÁULET NEMESE KITAPQA TÝSKEN QÚDAYDYNG TÝSI
Shygharmashylyq mýmkindikting sheksiz ekenin әlemge taghy bir aighaqtap bergen Gabrieli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng tylsym siqyryna arbalmaghan oqyrman jer әlemde kemde kem shyghar. Talay tilge audarylyp, milliondaghan taralymmen jaryq kórgen búl roman, 80-jyldardyng ayaghynda qazaq oqyrmanynyng da qolyna tiydi. Dýnieauy әdebiyet zertteushisi Aslan Jaqsylyqov pen jazushy Serik Núghyman osy shygharma jóninde әli de tolassyz jýrip jatqan pikirtalasqa óz tarapymyzdan tómendegishe oy qosty.
Jýsipbek QORGhASBEK: Aseke, sizding orystildi jazushy ekeninizdi bilemiz. Siz bizdi әlem әdebiyetindegi týrli aghymdardy zertteushi qalamger retinde qyzyqtyryp otyrsyz. Demek shetel jazushylarynan qanday shygharma audaryp jatqanymyzdan habarsyz emessiz. Osy «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng qazaq oqyrmanyna jetu joly biraz úzanqyraghan siyaqty ma, qalay?
Shygharmashylyq mýmkindikting sheksiz ekenin әlemge taghy bir aighaqtap bergen Gabrieli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng tylsym siqyryna arbalmaghan oqyrman jer әlemde kemde kem shyghar. Talay tilge audarylyp, milliondaghan taralymmen jaryq kórgen búl roman, 80-jyldardyng ayaghynda qazaq oqyrmanynyng da qolyna tiydi. Dýnieauy әdebiyet zertteushisi Aslan Jaqsylyqov pen jazushy Serik Núghyman osy shygharma jóninde әli de tolassyz jýrip jatqan pikirtalasqa óz tarapymyzdan tómendegishe oy qosty.
Jýsipbek QORGhASBEK: Aseke, sizding orystildi jazushy ekeninizdi bilemiz. Siz bizdi әlem әdebiyetindegi týrli aghymdardy zertteushi qalamger retinde qyzyqtyryp otyrsyz. Demek shetel jazushylarynan qanday shygharma audaryp jatqanymyzdan habarsyz emessiz. Osy «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng qazaq oqyrmanyna jetu joly biraz úzanqyraghan siyaqty ma, qalay?
Aslan JAQSYLYQOV: Aldymen búl romannyng qysqasha tarihyn aitayyn. «Jýz jyldyq jalghyzdyq» 60-jyldardyng ayaghynda Argentinada shyqqan eken. Búl romannyng aldynda Gabrieli Garsia Markes alty roman jazypty. Ol romandardyng keybireui jaryq kórdi, keybiri qoljazba kýiinde qaldy. Oqyrmandargha jetpey qalghandary da bar. Sóitip qinalyp jýrgende әieli Mersedes ekeui Fransiyagha qonys audarady. Sol jerde osy romannyng sujeti oiyna keledi. Bar sharuasyn tastap, osy romanmen ainalysyp ketedi. Kýnine 10-12 saghattan otyryp, romandy bir jyldyng ishinde jazyp shyghady. Romandy ayaqtaghannan keyin Argentinagha jiberedi de, sol jaqtan jaryqqa shygharady. Odan býkil Latyn Amerikasyna audarylyp, taratylady. Odan keyin danqynan daqpyrty asyp, batysqa da jetedi. Eng az degende 40 shaqty tilde jaryq kórgen eken, sonyng ishinde orys tiline de audarylghan. 1971 jyly sóitip Reseyde de jaryq kórdi. Jana siz dúrys aittynyz, orys tilinen qazaq tiline 80-jyldardyng ayaghynda Kenes Yusupov audarghan bolatyn. Roman osylay qazaqtargha kelgen. Biraq asa kesh emes, әngime qyzyp túrghanda audaryldy.
Serik NÚGhYMAN: Múhittyng arghy jaghynda ómirge kelgen búl romannyng qazaq dalasyna kelui ýlken oqigha boldy dep aitugha negiz bar. Ári alysta jaryq kórip, aragha jiyrma jyl týsse de, qazaq topyraghyna tez jetken roman osy boldy dep aituymyz kerek. Búl bir jaghynan Kenes Yusupov aghamyzdyng enbegining arqasy. Qazaq jazushylarynyng arasynda biraz әngime boldy. Qazaqtyng ghalym-jazushysy Aqseleu Seydimbek aghamyz qolma-qol maqala jazdy. Ámirhan Balqybek sekildi keyingi buyn da qalam terbedi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Seke, qalay oilaysyz, romandaghy mifologiya, qiyal-ghajayyp әngimelerding bir úshtyghy bizge tanys sekildi kórinip túrady. Tipti, qan jaqyndyghynan toray qúimyshaqty adamnyng ómirge keluin alayyq. Búl qazaqta bar úghym. Jeti atadan beride qan aralastyrmau kerek degen nәrse bizding sanamyzda berik ornyqqan emes pe?
Serik NÚGhYMAN: Siz aityp otyrghan jayt shygharmanyng ózeginde jatqany ras. Búl jerde aita ketetin bir mәsele, mif jýzege asqanda ghana ózining ómirshendigin dәleldeydi. Al myna romanda mifting bastaluynan ayaqtaluyna deyin jalpy adamzattyq mәselelermen astasyp jatqan dýniyeler bar. Mysaly, sol ónirdegi eng alghashqy Makondo qalasy tabighattyng ortasyndaghy túp-túnyq jerde ornalasqan. Adamdary da jaqsy kónil-kýide, ózderimen ózderi ómir sýrip jatady. Búl jerge jetu ýshin olardyng ata-babasy qanshama kýsh-qayrat júmsady desenizshi. Sóitip tapqan jerge syghandar bastap, týrli kelimsekter kele bastaydy. Demek, búl tabighy orta ghana býlinip qoymay, adamdardyng salt-sanasy men mәdeniyeti de ózgerip, ekspansiyagha úshyray bastady degendi menzeydi. Sodan keyin soghys bastaldy. Soghystyng sanasy ýlken sayasatshylarda ghana, al halyq soghysqa sanasyz týrde aralasa beredi. Osynyng naqty kórinisi keyipkerlerden shyghady. Qayynatasynyng kishkene bulleteniderdi salyp jibergenine bola, ertesinde әuletting ekinshi úly soghysqa attanady. Sodan 30 jylday qantógis bolady. Nazar audaratyn taghy da bir faktor bar. Ol «Soghysty bastaghannan ony ayaqtaghan qiyn» degen sóz. Keyin ýkimetpen kelisim jasalyp, soghysty toqtatayyq degen kezde ofiyserler qarsy shyghady. Ony basu ýshin ózi soghysqan ýkimetting әskerin әkelip salady. Ýshinshi faktor, adamdardyng tughan jerinen jerinui. Adam tabighatqa degen mahabbatpen ómir sýredi, negizi. Adamdy baylap túrghan nәrse tughan jerge mahabbat desek, osydan jerinedi de taram-taram bolyp ketedi. Keyinnen shekteu qoyylghan ózara nekelesu kórinis beredi, ókinishke qaray. Ata-babalardyng eskertuin mәngýrttengen adamdar eskerusiz qaldyrady da, nәtiyjesinde әuletting taghdyry tragediyamen ayaqtalady.
Jýsipbek QORGhASBEK: Sózinizdi kishkene tirilte keteyik. Aseke, qarap otyrsanyz, adamnyng mәngýrttenuine baratyn joldy qiyal-ghajayyp oqighalarmen, ertegilermen, anyzdarmen keremet astastyryp beredi. Búl romannyng bir ereksheligi - fantastika men naqty ómirding arasyndaghy shekara saqtala bermeydi. Mysaly, býkil әulet úmytshaqtyq auruyna úshyraydy. Búny jazushy qyzyq ýshin ghana engizip otyrghan joq qoy. Tútas úrpaqtyng mәngýrttenuine osy astarly úmytshaqtyq auruynyng qalay әser etkenin kóremiz. Ár zatqa, tipti jan-januarlargha deyin úmytyp qalmau ýshin at-ataularyn jazyp qoyady. Siyrdyng qanday januar ekeni, ony nege paydalanugha bolatyny ýstinde jazuly túrady. Shynayy ómir men mifologiya qanshalyqty shendestirilgenin aitsaq, kitaptyng sipaty ashyla týsedi ghoy deymin.
Aslan JAQSYLYQOV: Búl jerde postmodernizmning negizderi alynghan. Sýiekting jerlenbey qaluynan kelgen kesapat, sonday-aq aruaqtyng da kelip túruy nanymdy oqighaday suretteledi. Olar tiri adamdarmen sóilesedi. Jәne keybir adamdar basqa adamdardyng týsterin kóre alady eken. Sosyn Remedios deytin qyz bala shabyttanyp ketse, auyldyng ýstinde úshyp jýredi eken, mysaly. Adamnyng óz bolashaghyn kórip otyratyny taghy bar. Búny bir jaghynan fantastika dep týsindiruge bolady. Ekinshiden, jazushyda tereng oy bar. Búl jalghan dýniyening ózi de fantastika ghoy. Negizi biz búl dýniyeni әli dúrys týsingen joqpyz.
Jýsipbek QORGhASBEK: Kitapta siz aityp otyrghan jayt negizgi jýlge retinde alynghan siyaqty. Naqtyly ómir men paralelidi ómir qatar alynyp otyrady. Shygharmada eki dýnie tútas birlikte kórinis tabady.
Aslan JAQSYLYQOV: Ghasyrlargha sozylatyn Qúdaydyng týsi deuge bolady ony. Sondyqtan qatpary qalyng shygharma ghoy. Osy әdisti qoldanyp, romannyng ishki qúrylymyn jasaghan. Bir oy aina siyaqty, basqa oilardy kórsetip túr.
Serik NÚGhYMAN: Negizinde siqyrly realizm dep jýr. Realizmning ishinde birneshe baghyt bar, sonyng ishindegi syrly realizm degeni qúlaqqa jaqyn.
Jýsipbek QORGhASBEK: Siqyrly realizm dep otyrghanynyz magiyalyq realizm ghoy. Siqyrlydan góri onyng auqymy kenirek boluy kerek shyghar. Al endi sizding syrly realizm degeniniz bizding oqyrmangha kóp tanys emes.
Serik NÚGhYMAN: Syrly realizm dýniyejýzilik әdebiyetke de tәn nәrse emes, tek Latyn Amerikasyna baylanysty aitylady. Ózderiniz bilesizder, ótken ghasyrdyng 50-jyldarynan bastap, Latyn Amerikasy әdebiyetinde әdeby janghyru payda boldy. «Jarylys» dep aitady ony. Al aghym turaly aitatyn bolsaq, tarihtan alyp qaraghan kezde keybir zertteushiler bylay qarastyrady eken: «Búl Latyn Amerikasyndaghy tabighy jaghdaydaghy syrlylyq». Búnday mәdeniyet turaly syrtynan aitu onay, biraq ortasyna týsseniz rasymen de siqyrly ekenin bilesiz deydi zertteushiler.
Jýsipbek QORGhASBEK: Seke, osy jerde din degen mәsele qozghalady. Áuletting qanday dinge bas úratynyna baylanysty syr ashylady. Sodan song dil men tilding de mәselesi bar. Jergilikti halyq ókilderi syrttan kirip jatqan ýndister men syghandardyng tilimen sóilep ketedi. Úmytshaqtyq auruyna úshyraydy da, sayasattan da, soghystan da, adamdarmen sóilesuden de sharshaydy. Sonda bas keyipkerding biri ózine ghana týsinikti tilmen sóilep ketedi. Osy jóninde taratyp aitsanyz...
Serik NÚGhYMAN: Bayandauda kóz ashtyrmaytyn yrghaq bar ghoy, negizgi aitar nәrse sonyng astynda qalady da, terendep barmasanyz oqyrmangha bayqalmay qalady. Isharamen aitqan nәrse kóp búl jerde. Adamzattyng tәjiriybesi degen adamnyng ómir sýruining ýlken jetistigi dep aitugha bolady. Ony saqtay otyryp, adam algha basady. Basqa tilge ketip qalatyn sebebi, basqa tilding ekspansiyasy jýrip jatyr ghoy. Búl jerde til ghana ketpeydi, soghan qatysy barlyq qúndylyqtar da ketedi. Qazir qazaqtyng balalary jeti atasyna deyin qyz alyspaydy dese, onyng ýlken tarihy sebebi bar. Sondyqtan tekke qatysty bar nәrsege osylay qarauymyz kerek. Taghy bir aitatyny, romandaghy jýz jasaghan keyuana Ursula jastyghynda ne kórmedi? Áuletti ústap túrghan sol Ursula sonynda sýlikke talanyp óldi deydi. Sol әuletting atasy bolghan ýlken kisi syghandardyng ónerin zertteymin dep jýrip, aqyrynda jyn úryp ketedi. Osynday astarly nәrseler kóp.
Jýsipbek QORGhASBEK: Búl jerde qarap otyrsanyz, býkil keyipkerler jalghyz. Býkil әuletting basy Hose Arkadio Buendiya degen keyipker jalghyz. Sonynda jyndanyp ketip, talshyn aghashyna jalghyz baylanyp otyrady. Sosyn Ursula da jalghyz qalady. Rebekka degen keyipker shynayy ómir men jalghan elesting arasynda jýrip, kýtushisimen jalghyz qalady. Sol siyaqty Amaranta degen keyipker bar. Jay ghana otbasyn qúru, erli-zayyptylyq mindetin atqaru degen nәrseden boyyn taza ústap, o dýniyege beykýnә qalpynda ketedi. Býkil keyipkerler jalghyz. Qarasanyz adamnyng boyyndaghy jalghyzdyq, odan keyin әuletting boyyndaghy jalghyzdyq, sosyn últtyng jalghyzdyghy degen nәrseni shygharady. Jalghyzdyq degenning apat ekenin aitady, qysqasy. Nobeli syilyghyn alghan shygharmadan sayasy astar izdeytin әdet taptyq qoy qazir. Osy túrghydan kelgende «Jýz jyldyq jalghyzdyqqa» syn qoymaydy eken. Biraq mening oiyma myna nәrse keldi: jalpy ghalamnan tys qalsan, órkeniyetten qúr qalsan, osylay ózinmen-ózing qúrisyng degen iydeyagha tirep túrghan joq pa?
Aslan JAQSYLYQOV: Búl bir oidyng qyry ghoy. Ekzistensiya filosofiyasy bar. Ol osy jalghyzdyqtyng filosofiyasy. Adam aqiqatty ózining ishki dýniyesinen izdeui kerek. Syrtqy dýniyede aqiqatty taba almaysyz. Al myna romandaghy anyq nәrse, osy әulet qarghysqa úshyraghan siyaqty. Olar aqiqatqa qansha jerden taza bolsa da jete almaydy. Remediostan basqasy, ol tughanynan taza, perishte. Osy Remedios auyrtpashylyqtan qútylady, qalghandary batyp qalady. Nege deseniz, olar jalghyzdyqty dúrys týsine almaydy. Jalghyzdyq adamgha berilse, tek qana din jolyna týsu kerek qoy dep oilaymyn.
Jýsipbek QORGhASBEK: Siz jaqsy taldap otyrsyz. Osy әuletten shyqqan negizgi keyipkerlerding birining ashynasy bar. Qalay ashynasyna barady, solay joly bolady. Qalay ashynasyna barmay qalady, maly azayyp, sәtsizdikke úshyraydy. Búghan ózining әieli de kelisedi. Sonda anau syltau izdep: «Ashynama barmasam, mal azayyp bara jatyr» deydi. Kórdiniz be, saytan әkele jatyr.
Serik NÚGhYMAN: Mynanday tragediya bar. Mekeninizden ketkennen keyin barlyq qúndylyqtar sol jerde qalyp qoyady. Sizder bosqyn retinde qaytadan úiysyp bolghansha taghy da biraz uaqyt ketedi degen sóz. Al jyghylghangha júdyryq bolghanday, bizding polkovnik búl jaghynan әlsizdeu boldy. Áyel adam Ursula qansha tyrysqanymen, qyzy ýiinde mәngilikke qaldy. Al eki úl әueyi bolady. Syghandardyng azghyrushy qylyqtaryna erip, búzyldy. Búl jerde halyqtyq tәrbiye, onyng ústap túratyn mәdeniyeti, ózining tiymdary, yrymdary bar, mine osydan ketti de, әuletting anasy Ursulanyng «óstimeseng tumay qalghyr, aityp edim ghoy, búl әulet osynday, óstip jýrip óledi dep», dep aitqanynday boldy. Ýlken úly Arkadio ekinshi әielin balasymen tastap, qanghyp ketti. Úrpaqqa degen jauapkershilik joq. Ekinshisi soghystan kózin ashpady. Ósip-ónip, úrpaq tәrbiyeleyik degen oy joq. Al әielderding shamasy kelmeydi. Rasynda da, shaytan azghyryp, ashynasyna qaray beti búryp túrady. Al shyndyghynda ýiinde de tynyshtyq joq. Óitkeni kelinderi Fernando basqa tәrbiyening adamy. Ózi ataqqúmar. Úrpaqty bylay ysyryp tastady - daghy, naghyz ózimshilding isterimen ainalysyp ketti. Eng shyrqau sheginde, romannyng sonyndaghy qorytyndy sol, syghan shaly Melikiadesting qúpiya jazbasynda kórsetilgen jayt dәl keledi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Qazaqta «kýlge aunap tughan» degen sóz bar ghoy. Sonday balalar basqa әuletten bolsa da, týbi tuysqan bolyp shyghady. Romanda sonday eki keyipker birin biri taza mahabbatpen tauyp, ýilengen. Sonshama qiynshylyqty kórip kelip, taza mahabbatpen ýilengen eki jas, baghanaghynday jolmen bir-birine tuysqan bolyp shyghady da, olardan torayqúimyshaqty bala tuylady. Sony «qalay jasyramyz» dep jýrgende sheshesi qaza bolady. «Elding kózinen qalay jasyramyz» dep jýrgende sorly bala qúmyrsqagha jem bolady. Al astaryn óziniz kóre beriniz.
Aslan JAQSYLYQOV: Búl jerde ýlken jazushy, mistiyk, romantik Edgar Ponyng әseri bar siyaqty. Shekspirding de әseri joq emes. Búnyng týpnúsqasy ispan tilinde ghoy, osy tildegi zertteulerdi oqysaq, ispan tilinde búl shedevr dep sanalady eken. Ásirese stili jaghynan. Kelisuge bolady. Tipti oryssha audarmasynda da, qazaq audarmasynda da audarmashynyng әueni bayqalady. Birtútas intonasiya bilinedi. Sol әuen basynan ayaghyna deyin bәrin baylanystyryp túr. Romannyng birtútastyghyn aita ketu kerek. Bir әlemning tarihy siyaqty. Kóp jazushy búndaydy keltire almaydy, kórip jýrmiz ghoy. Markeske elikteytinder de az emes. Biraq mynanday dengeyge kóterile almaydy. Bizding halyqtyng mәdeniyetinde mifologiya úshan-teniz. 400-dey dastan, 500-dey jyr bar. Qissalardyng sanynda esep joq... Keybir elderde joq janrlar bizde bar. Biraq búnyng bәri túnghiyqta jatyr. Bizding әdebiyetke qyzmet jasap jatqan joq. Markes Kolumbiya halqynyng mifologiyasyn, anyzdaryn, ertegilerin bәrin biriktirip, jasap ketti.
Jýsipbek QORGhASBEK: Ádebiyettanushy Ámirhan Balqybek: «Gabrieli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghy» qazaq dalasynda jazyluy kerek edi», - depti. Shyn mәninde qazaq dalasyna týk te qatysy joq, әldebir nu jynysty araldaghy tanghajayyp ómir jayly shygharma ghoy. Alayda bizdi osy romanda surettelgen adamzat jaratylysyndaghy ortaq qúndylyqtar jayly mistikalyq tolghamdar beynelep aitqanda, «Kóktóbening basynda kezdestiredi». Siz aitqanday, qazaqtyng mifologiyasyn, anyzdaryn, ertegilerin negiz etip alsaq, ózimizding de jaratylysymyzgha qatysty tolghaytyn, tipti sanamyzda tútastay tónkeris jasaytyn mәsele kóp. Al odan aiyrylsaq, tabanymyzdan jer jyljyp ketkendey ózimizdi ornyqsyz seziner edik. Osy túrghydan kelgende joqtyng ornyn audarmamen toltyrghan sekildimiz. Keybir sóilemderding shúbalanqylyghy, qoldan sóz jasau, jasandy balama tabu siyaqty kemshilikteri bolghanmen, romannyng qazaqshagha ýlken enbekpen audarylghany kórinip túr. Sóz sonynda audarmashygha rahmet aityp qoidyng esh artyghy joq dep oilaymyz.
Gazettik núsqasyn dayyndaghan Baljan MÚRATQYZY
«Halyq sózi» gazeti