Abaydyng asyl úrpaghy
Biyl Abaydyng úly Túraghúldan sýigen nemeresi, Abay әnderin býginge jetkizgen Mәken (Maghrifa) apanyng tughanyna 100 jyl toldy. Úly hakimning úrpaghy bolghany ýshin ghana qiyamet qysymgha úshyraghan Mәken apa Abay әnderin ghana emes, oishyl aqyngha qatysty biraz derekterdi de býginge qaldyryp ketti.
Abay әuletining kózi
Mәken apa 1912 jyly dýniyege kelgen. Búl kezde Abaydyng ómirden ozghanyna әli 10 jyl da ótpegen. Aqynnyng ózi turaly, ólenderi turaly jii aitylatyn kez. Osy jyldarghy atauly oqigha Abay ólenderining 1909 jyly Peterborda basylyp, jaryqqa shyghuy bolatyn. Búl Mәkenning әkesi Túraghúldyng Álihan Bókeyhanov jәne Kәkitay Ysqaqúlymen birge Abay shygharmalaryn alghash jariyalauy bolatyn.
Birde 1916 jyldyng shamasynda Túraghúl jolaushylap shyghyp ketip, qayta auylyna kelgende, atynan týsip jatyp joqtau aitqan dauysty estiydi. Ózin qarsy alghan adamdardan súrasa, joqtau aitqan kenje qyzy Mәken bolyp shyghady. Kóbeyip ketken qazanyng birinde aitylghan joqtaudy tórt jasynda jattap alghan Mәken sony qaytalap aityp jýrgen kezi eken. Sóitken Mәken bala kýninde Túraghúldyng inileri Mekayil men Izkayil skripka tartqanda, әkesine qosylyp әn aityp otyrady eken.
Mәken apa әjesi, Abaydyng Dildadan keyingi әieli Áygerimdi de kórgen. Ol jayynda «ajarly, appaq adam edi» dep otyrady eken.
«Mәken apadan estidim» dep Múhtar Áuezovting qyzy Múghamila apa da әkesining alghash qalay ýilengeni turaly estelikter aityp otyratyn. Múhtardyng jary Rayhan kelin bolyp týskende Mәken - túlymshaghy jelbiregen qyz. Syrqatqa shaldyghyp, Súltanmahmúttan keyin Shynghystauda qymyzgha jatqan kezinde Múhtardyng Rayhangha ýilenuine sebepshi bolghan Mәkenning әkesi Túraghúl edi.
Óner men әdebiyetke, jalpy, sol zamannyng intellektualdy ortasynda tәrbie alghan Mәken aldymen eki jyl ýide jaldanghan oqytushy qolynan oqidy. Keyin ýsh jyl әielder gimnaziyasynan tәlim alady da, bar oquy osymen týgesiledi. Óitkeni qughyn-sýrgin bastalyp, qazaqtyng baskóterer azamattary jappay derlik repressiyagha týsedi.
Áulet tartqan azap
Abaydyng Áygerimnen tughan túnghyshy Túraghúl әkesining kózi tirisinde halyq soty, bolys qyzmetin atqarady. Onyng әkesi turaly jazghan esteligi abaytanudaghy birden-bir tolyq derekkóz bolyp tabylady. Búl turasynda Múhtar Áuezov te kezinde ózining yqylas-pikirin bildirip ketken bolatyn.
Jaqyn-juyq arasynda «Túrash» atalyp ketken Túraghúldyng tegi keyde Abaev, keyde Ibragimov bolyp jazylghan. Aqyn, audarmashy Túraghúl «Alashorda» ýkimetining mýshesi retinde onyng júmysyna belsene atsalysty. Ákesi Abaydyng núsqauymen orys tilin jetik mengergen ol әdeby ómirde audarmashylyghymen tanyldy. Túraghúl audarghan Djek Londonnyn, Aleksandr Neverovtin, Boleslav Prustyn, Maksim Gorikiyding jәne t.b. jazushylardyng әngimelerin audaryp, onyng aldy Mәskeude basylyp shyghady. Ókinishke qaray, qughyn-sýrginde Túraghúldyng keyingi audarmalary qoldy bolady.
Túraghúl 1928 jyly qarashada әuletimen ontýstikke jer audarylady. Mәken apa tura osy 1928 jyly Múqametjannyng Úlyqbegine túrmysqa shyqty. Úlyqbek kózi tirisinde Abaymen jaulasyp, artynan qajylyqqa bara jatyp tatulasatyn Orazbaygha jaqyn atadan bolatyn. 1917 jyly Oiqúdyqta alghash «Enlik-Kebek» piesasy qoyylghan toyda Mәkenning apasy Aqila da Orazbaydyng nemeresi Sәniyazgha úzatylghany belgili. Abay men Orazbay әuleti keyingi syndarly, zobalang uaqytta bir-birine tirek, sýienish bola bildi.
Mәkenning júbayy Úlyqbek Ýrjarda zang qyzmetinde jýrgende bir ret baydyng qyzyn aldy degen aiyppen tergeuge týsedi. Alayda kóp úzamay bosap shyghady. Búdan keyin Jambylda (Merkede) jәne Shymkentte (Saryaghashta) qyzmette bolghan Úlyqbek Túraghúl qaytys bolghannan keyin Aqtóbede sot bolyp jýrgende taghy da týrmege týsedi. Sonda oghan «әieli Shәkerim әnderin aitady» degen aiyp taghylady. Alayda búl aiyptyng da adamdy sottaugha negizsizdigi dәleldenip, Úlyqbek bosap shyghady.
Túraghúldyng jalghyz úly Jebireyil Tomskide injenerlik oqydy. Ol qughynda jýrip Tashkentte qaytys bolady. Izkayl 1929 jyly qaytys boldy. Jebireyilden Alyparystan qalady. Ony Mәken tauyp alyp, Aqylbaydyng Áubәkirining ólip qalghan balasynyng qújatymen «Ospanov» nyspysymen tirketip alady.
1931 jyly Shәkerim Shynghystauda jәne Shynghystaudan shyqqan 70 adam Semey týrmesinde atylady. Sol «jetpistin» arasynda Túraghúldyng inisi Mekayl de bar edi. Mәkenning apasy Aqilanyng kýieui - Sәniyaz, qayynatasy - Medeu jәne taghy bir qayynaghasy da sol «jetpistin» qúramynda atyldy. Osy aralyqta Mәken quylyp ketken әkesin qyrghyzdyng Toqmaghynan tauyp alyp, qolyna alady. Ákesi Túraghúl Tashkentte Múhtar Áuezovpen kezdesken kýni Múhtardy ústap alyp ketedi. Semeyden alysta jýrse de, búl әulet azaptan qútylmay, nebir qiyn jaghdaydy basynan ótkeredi. Sóitken Túraghúl 1934 jyly 6 nauryzda kenje qyzy Mәkenning qolynda Saryaghashta qaytys boldy. Sol jyly Mәken Shәkerimning úly Ahatty tauyp alady. Aydaudan bosaghan Ahatty mektepke múghalimdikke ornalastyryp, ýilendiredi. Ózi Ahattan Shәkerim әnderin ýirenedi. Osylaysha qughyndaghy Qúnanbay әuletine Mәken óz qadirinshe qamqorlyq kórsetedi.
Alayda Mәken apanyng bir ókinishi boldy. Ol әkesi Túraghúldyng qabirine qarasa almaghany edi. Shymkentte himiya zauyty salynghan kezde qabir sonyng aumaghynda qalyp qoyady. Bertinde Shymkenttegi Abay sayabaghyna Túraghúldyng qúrmetine jazushy Rollan Seysenbaev simvoldyq qúlpytas qoydyrtady.
Abaydyng әni
Otyzynshy jyldardan beride Mәken apa әnshiler men zertteushilerge Abay, Shәkerim әnderin aityp, notagha týsuine sebepshi bolady. Ózi 1936 jyly Qazaq radiosyna әnshi bolyp júmysqa ornalasady. Osy jyldary zertteushi Ahmet Júbanov Mәken apadan Abay әnderin jazyp alyp, notagha týsirgen edi. Múhtar Áuezov ózi dýniyeden ozarynan bir jyl búryn Boris Erzakovichti ertip aparyp, Mәkennen Abay әnderin jazghyzady. Búl kezde Mәken men Úlyqbek qaytadan Saryaghashqa kóship kelgen bolatyn. Sonda Mәken apa Erzakovichke Abay men Abay shәkirtterining otyzdan astam әnin jazdyrghan eken. Mәken apadan Abaydyng ghana emes, Abay shәkirtterining әnin ýirengen әnshilerding biri Jýsipbek Elebekov bolatyn.
Bertinde әdebiyet jәne óner instituty Abaydyng 17 әnin Mәkenning aituymen taspagha týsirip alady. Múnyng ishinde alty әn: «Oneginning Tatiyanagha jauaby», «Oneginning ólerdegi sózi», «Jarq etpes qara kónlim ne qylsa da», «Ábdirahmannyng әieli Maghyshtyng joqtauy», «Terekting syiy», «Esinde bar ma jas kýnin?» túnghysh ret notagha týsiriledi. Ony әn-kýy zertteushisi Qayrolla Jýzbasov jazyp alady.
Abaydyng muzykalyq shygharmalarynyng negizgi shoghyryn býginge jetkizip ketken asyldyng synyghy Mәken Túraghúlqyzy 2001 jyly 89 jasynda baqilyq boldy. Mәken apa turaly rejisser Sergey Ázimov pen produser Svetlana Mahmetova kózi tirisinde derekti filim týsirgeni belgili.
Tayauda Mәken apanyng úrpaqtary analaryna as berip, hatym týsirdi. Onda jiynalghan el aghalary men tuystary Mәken apanyng iygi qasiyetterin eske aldy.
Avtor: Shynghys ShORA
«Alash ainasy» gazeti