Marat MADALIMOV. «BTA BANK» jәne BAHMUTOVA. MILLIARDTARGhA KIMDER MÝDDELI?
«Halyq sózinin» ótken seysenbidegi sanynda Marchenko myrzanyn...«mahinasiyalary» demey-aq qoyayyq, biraq «mahinasiya ghoy» deytindey oy tughyzatyn «kónilge qonymsyzdau» keybir «әngimeleri» turaly sóz etken edik. Osynau әngime barysynda «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory tóraghasynyng qazirgi orynbasary, búrynghy «qarjy baqylaushy hanym», eks-bankir Elena BAHMUTOVA hanym turaly da bir-eki auyz aita ketken edik. Aytyp ótkenderimiz oily oqyrmandarymyzdyng esinde bolar dep oilaymyz.
«Tarihyndy bilmey, taghdyrynnyng bolashaghyn bilmeysin» dep te bekerge aitpasa kerek, sondyqtan kez-kelgen mәselede keybireulerding «arghy» bolmasa da, «bergi» tarihy turaly әngimelep otyrsaq, oqyrmandarymyz bey-jay bolmas. Sonymen, Bahmutova. Elitanyng erkin mәnerimen aitatyn bolsaq, Elena hanym.
«Halyq sózinin» ótken seysenbidegi sanynda Marchenko myrzanyn...«mahinasiyalary» demey-aq qoyayyq, biraq «mahinasiya ghoy» deytindey oy tughyzatyn «kónilge qonymsyzdau» keybir «әngimeleri» turaly sóz etken edik. Osynau әngime barysynda «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory tóraghasynyng qazirgi orynbasary, búrynghy «qarjy baqylaushy hanym», eks-bankir Elena BAHMUTOVA hanym turaly da bir-eki auyz aita ketken edik. Aytyp ótkenderimiz oily oqyrmandarymyzdyng esinde bolar dep oilaymyz.
«Tarihyndy bilmey, taghdyrynnyng bolashaghyn bilmeysin» dep te bekerge aitpasa kerek, sondyqtan kez-kelgen mәselede keybireulerding «arghy» bolmasa da, «bergi» tarihy turaly әngimelep otyrsaq, oqyrmandarymyz bey-jay bolmas. Sonymen, Bahmutova. Elitanyng erkin mәnerimen aitatyn bolsaq, Elena hanym.
«Bissimillәmizdi» taghy da «BTA Bankten» bastaymyz. Elimizdegi qarjy túraqtylyghyn qamtamasyz etu mәselesinde «bir jennen qol, bir jaghadan bas» shyghara otyryp qimyldaghan bankterimizding barlyghy ainalyp kelgende «ayaqtarynan tik túryp» ketti. Qaryzgha belsheden batqan jalghyz bank - «BTA Bank» qana. «Kóp týkirse - kól» bolady degendey, Últtyq bankimizding basshysy Grigoriy Marchenko bastap, Bahmutova men Sәidenov degender qostap, osy kisilerding (qazaq elindegi qarjy salasynyng «qaymaqtary» desek te bolady) jappay «aq-kók» dep aitylghan әngimelerining nәtiyjesinde «BTA-gha» birinshi mәrte restrukturizasiyalau jasaldy - «BTA Banktin» bel jazyp ketui ýshin memleket 7 milliard AQSh dollary kóleminde qoldau kórsetti. Aqtaldy ma, Marchenkonyng mәlimdemelerindegi derekter? JOQ. Milliardtardy salyq tóleushilerining qaltalarynan jyryp alyp bergen memleketting ýmiti she? Jelge úshty. Bankting qarjylyq qauipsizdigin qamtamasyz ete almaghan Últtyq bankting tóraghasy Grigoriy Marchenko da, sol kezderi Qarjylyq baqylau agenttigin basqaryp otyrghan Elena Bahmutova da dәl osy mәsele boyynsha esep beruge tiyisti edi. Estimedik búl kisilerding esep bergenin. «BTA-daghy» bylyq-shylyqtyng basy qayyrylghan joq, al bizding tanghalatynymyz - milliardtap berilgen kómekten tiyisti qorytyndy shyghara almaghan «BTA Bankke» Marchenko bastaghan, Bahmutova qostaghan «keybireuler» taghy da bes jarym milliard AQSh dollary kóleminde restrukturzasiyalau jýrgizeyik deydi. Ótken aidyng sonyna qaray restrukturizasiyalaudyng dau-damayyna qatysty mәselede Bahmutova hanym: «...restrukturizayasiya BTA - eto chastnyy sluchay otdelino vzyatogo banka» dep atap kórsetken edi, alayda osynau «chastnyy sluchay» jaghdayynda restrukturizasiya mәselesining kimderding esebinen - shet eldik investorlar esebinen, әlde qazaqstandyq salyq tóleushilerding esebinen sheshiletinin ashyp aitpady. Syrtqy qaryzy milliardtar degen sandardan tómen týspey otyrghan «BTA Bankti» shet eldikter taghy da qarjylandyra qoyady-au degen әngime kýmәn tughyzady әriyne, sondyqtan restrukturizasiyalau mәselesindegi Bahmutovanyng әngime auany ainalyp kelgende qarapayym salyq tóleushilerding qaltasyn qaghu degen mәselege tireletin siyaqty. Taghy da. Ótken әngimemizde atap ketkenimizdey, bank salasynyng bilgiri Ýmit Shayahmetova hanymnyn: «...12,5 milliard AQSh dollary kólemindegi iri somany BTA Bankke» qoldau kórsetu ýshin júmsaudyng qajeti bar ma? Naskoliko eto selesoobrazno y stoit ly igra svech? Moe mneniye: luchshe ujasnyy kones, chem ujas bez konsa» dep mәlimdegenining astarynda aiday aqiqattyng «qúlaghy» qyltiyady. Nege ekeni belgisiz, alayda «BTA Bankti» bankrot etip jariyalaudan «at-tondaryn» ala qashyp otyrghan Marchenkonyng da...Marchenko «týshkirip qalsa, jópeldemede jótelip» qalatyn Bahmutova da mýiizderi qaraghayday-qaraghayday bank salasyn bilgirlerining bir de birining oi-pikirlerin «qúlaqtaryna qystyrmay» otyr. Qalay ekeni bir Allagha ghana ayan, alayda BTA-ny ekinshi mәrte restrukturizasiyalau mәselesine ýzildi-kesildi qarsy shyqqan «Halyq banktin» basshysy Shayahmetova hanymdy «sharshatyp» baryp toqtatqan Marchenko-Bahmutova tobynyng kelesi qadamy әzirge belgisiz, pәlen-týgen dep aita qoyatynday boljamdargha da «búidasyn» ústatpay otyr.
Qarjy salasy mamandarynyng aitularyna qaraghanda, «BTA-Banktin» «ayaghynyng aspannan kelgenine» belsendi týrde atsalysqan adamdardyng biri Elena Bahmutova kórinedi. Mәselen, dәl osy mәselege baylanysty qarjyger-ekonomist Sәule Rahmetova degen sala bilgirlerining biri basylym betterinde bylay dep mәlimdedi: «...schitai, chto v chisle pervyh, kto doljen nesty otvetstvennosti za krayne slojnuy situasii v «BTA Banke», doljny byti rukovodiytely KFN (komiytet finansovogo nadzora) y Nasionalinogo banka. Razve ih rukovodstvo ne otvetstvenno za to, chto naliso prosess nevypolneniya osnovnoy funksiy bankov - transformasiy sberejeniy v investisii. Kto kak ne ety dva gosudarstvennyh organa doljny byly kontrolirovati y regulirovati problemu sushestvovaniya krayne ogranichennyh masshtabov kratkosrochnyh kreditov y faktichesky otsutstviya dolgosrochnyh kreditov realinomu sektoru ekonomiki? Kak mojno bylo miritisya s tem, chto naibolishiy obiem v bankovskih aktivah zanimaly vlojeniya v gosudarstvennye sennye bumagy y inostrannui valutu, a uroveni professionalizma rukovodyashego zvena bankov ne slishkom silino otlichalsya ot nekogda dovlevshih metodov starogo menedjmenta? Aktivnoe uchastie vo vsem etom «kriziys-menedjmente» prinyala y nyneshniy zamestiyteli predsedatelya FNB «Samruk-Kazyna» Elena BAHMUTOVA, kotoraya s nedavnih por predstavlyaet interesy majoritarnogo aksionera v «BTA Banke»...ranee ona vozglavlyala AFN (Agentstva finansovogo nadzora), buduchy predsedatelem regulyatora finansovogo rynka. Ona odobrila spornui y neeffektivnui modeli restrukturizasiy vneshnih obyazatelistv banka, a seychas pytaetsya protashiti etu biznes-modeli vo vtoroy raz...»
Mine, búl da osy sala mamanynyng saliqaly pikirlerining biri. Ótken-ketkenderdi oisha saraptamagha salyp kórip otyrsaq, Bahmutovanyng ózining býgingi pikirleri búrynghy pikirlerin joqqa shygharyp otyrady eken. Sonda múny qalay týsinuge bolady? Ótkender úmytylyp ketedi dep oilay ma búl kisi, qalay sonda? «Tasqa basylghannyn» eshqaysysyn «janbyrdyng shaya» almaytynyn da Elena hanym esinen shygharghan ba? Shynymen de esinen shygharghan bolsa, ekinshi qaytara esine salyp qoydyng eshbir artyghy bolmas dep oilaymyz. Mysaly:
Qaybir jyldary (uaqytyn naqty anyqtap beru qiyndyq tughyzbaytyn mәsele ekenin Elena hanym biletin bolar dep oilaymyz) qarjy rynogyndaghy retteushining (regulyator) funksiyasyna baylanysty Bahmutova bylay degen bolatyn: «...eng birinshi tәuekeldiliktin, eng birinshi jauapkershilikting basqa bireuge emes, tek bankting ózine, onyng basqaru organdaryna tiyesili ekenin biz, yaghny retteushiler qamtamasyz etuge tiyispiz. Al diyrektorlar kenesi men aksionerler bankting strategiyasyn naqtylaghan uaqytta onyng sony jekemenshik qarjy institutyn qarapayym salyq tóleushilerding esebinen «qútqarugha» tura kelip jýrmesin...» dep ashyq әri ap-anyq aitqan bolatyn. «Apam da an-tan, men de an-tan» degenning keri endi Bahmutovanyng basyna kelip túrghan siyaqty. Óitkeni osylay da osylay dep ózgelerge aqyl-kenes aitqan Bahmutovamyz endi kelip...«BTA Bankti» salyq tóleushilerding esebinen ekinshi mәrte restrukturizasiyalayyq» deydi. Birinshi mәrte jasady búlar restrukturizasiyalau degendi, nәtiyjesi «NÓL» bolghangha qaramay taghy da qaytalayyq deydi. «Jyghylghan kýreske toymaydy» degenge tang qalyp, tanday qaqpasqa amal joq. «Osy tirligimizge salyq tóleushilerding ózderi qalay qaraydy-au?» degen de «bir gramm» oy bolsashy Marchenko men Bahmutovada!
Osy jerde oigha saqtaytyn mynaday bir mәsele bar:
Qazaqstandyq depozitterge kepildik beru qory degen bir úiym bar. Zang boyynsha elimizdegi ekinshi dengeydegi barlyq bankter osy qorgha belgili bir mólsherde aqsha audaryp otyrady. Endi qaranyz: qayta-qayta qoldau kórsetilgenine qaramastan «BTA Bank» degenimiz Ábilәzovting әleginen keyin «kirip ketken qorasynan» әli shygha almay jatyr. «Milliardtap kómek kórsetuden sharashamayyq» degenge sayady Marchenko men Bahmutovanyng «tegin aqylyna» qúlaghymyzdy qalqitatyn bolsaq. Eger ekinshi mәrte jasalatyn (eger shynymen de Marchenko-Bahmutova tobynyng degeni bola qalsa) restrukturizasiyadan keyin de BTA «bayghús» belin jaza almasa, onda...onda atalyp otyrghan qazaqstandyq qordyng býkil qarjysy «BTA Banktegi» jeke túlghalardyng qazirgi depozittik salymdaryn jabugha ketedi degen sóz. Búl degenimiz, keybir resmy emes derekterge jýginetin bolsaq, 248 milliard tengening ainalasy! Al kerek bolsa! Sonda deymiz-au, top-menedjmenttin, Bahmutova siyaqty retteushilerding sauatsyz basqarularynyng sebebinen «qoragha kirip» ketken «BTA Bankti» ne ýshin qayta-qayta salyq tóleushilerding esebinen «qorasynan shyghara» beremiz, a? «BTA Bank» bankrot bolmau ýshin «janyn sala jantalasyp» jýrgen Bahmutovanyng da osynau bankte ózi kózdegen qanday da bir «jeke mýddesi» bar ma? Múnyng jauabyn kimnen kýtemiz - Marchenkodan ba, әlde Bahmutovadan ba? Negizi, ekeuinen de kýtkenimiz dúrys siyaqty.
Qarapayym salyq tóleushi qarapayym tilde týsindirudi qalaydy, hanymdar men myrzalar!
«Halyq sózi» gazeti