Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2475 0 pikir 18 Mausym, 2012 saghat 09:02

Amangeldi Aytaly: «Últ retinde qadirimizdi qashyratyn odaqtyng keregi qansha?!»

Resey premier-ministri Dmitriy Medvedevting Euraziyalyq Odaqta ortaq valuta qoldanu turaly mәlimdemesinen keyin Resey Memlekettik dumasynyng TMD isteri boyynsha komiytet tóraghasy «ortaq valuta da, ortaq til de, ortaq shekaralar da kerek» ekenin aitty. Reseylik sayasatkerler imperiyalyq memleketke oralu sayasatyn ashyq aituda deydi qogham qayratkeri, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Amangeldi Aytaly.

-  Resey túrghysynan barlyghy týsinikti. Reseyding basty maqsaty - Kenester odaghyna qayta oralu. Ortaq til, ortaq valuta, ortaq bilim. Shyn mәnisinde olar imperiyalyq memleketke oralu sayasatyn ashyq aituda. Sondyqtan, búl jerde bizding memleket pen ýkimet basshylary, Parlament óte ýlken saqtyq tanytuy kerek. Kóbine Europalyq Odaq ýlgi etip alynady. Biraq sol Euro Odaq valutasynyng qanday apat pen qarjylyq daghdarysqa әkelgenin kórip otyrmyz ghoy. Sonan keyin Europanyng ózinde de «ortaq til» degen әngime últtardyng namysyna tiyetindikten, múnay sóz eshqashan da aitylmaydy, onday maqsat qoyylmaydy. Sondyqtan, Medvedevti orys túrghysynan týsinuge bolady. Al qazaq memleketi jaghynan onyng úsynysyn qabyldau asyghystyq bolar edi. Ómir óter, keter. Býgingi adamdar qoldar. Al keyingi úrpaqqa onyng zardaby, saldary óte ziyandy bolmaq. Búl jerde biz óte qyraghylyq tanytuymyz kerek.

Resey premier-ministri Dmitriy Medvedevting Euraziyalyq Odaqta ortaq valuta qoldanu turaly mәlimdemesinen keyin Resey Memlekettik dumasynyng TMD isteri boyynsha komiytet tóraghasy «ortaq valuta da, ortaq til de, ortaq shekaralar da kerek» ekenin aitty. Reseylik sayasatkerler imperiyalyq memleketke oralu sayasatyn ashyq aituda deydi qogham qayratkeri, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Amangeldi Aytaly.

-  Resey túrghysynan barlyghy týsinikti. Reseyding basty maqsaty - Kenester odaghyna qayta oralu. Ortaq til, ortaq valuta, ortaq bilim. Shyn mәnisinde olar imperiyalyq memleketke oralu sayasatyn ashyq aituda. Sondyqtan, búl jerde bizding memleket pen ýkimet basshylary, Parlament óte ýlken saqtyq tanytuy kerek. Kóbine Europalyq Odaq ýlgi etip alynady. Biraq sol Euro Odaq valutasynyng qanday apat pen qarjylyq daghdarysqa әkelgenin kórip otyrmyz ghoy. Sonan keyin Europanyng ózinde de «ortaq til» degen әngime últtardyng namysyna tiyetindikten, múnay sóz eshqashan da aitylmaydy, onday maqsat qoyylmaydy. Sondyqtan, Medvedevti orys túrghysynan týsinuge bolady. Al qazaq memleketi jaghynan onyng úsynysyn qabyldau asyghystyq bolar edi. Ómir óter, keter. Býgingi adamdar qoldar. Al keyingi úrpaqqa onyng zardaby, saldary óte ziyandy bolmaq. Búl jerde biz óte qyraghylyq tanytuymyz kerek.

- Bizde integrasiyalyq odaqtar turaly sóz bolghanda, eng aldymen búl ekonomikalyq odaq degen uәj aitylady. Biraq ortaq valuta turaly mәsele kóterile sala Memlekettik duma deputattarynyng birden ortaq til men shekara mәselesin qozghauy múnday odaqtyng sayasy astaryn kórsetpey me?

‑  Ár bir ekonomikalyq mәselening astarynda mәdeni, últtyq mәsele jatatyndyghyn eskere bermeymiz, ýnilip, saralay almaymyz. Sondyqtan tek «qarnymyz toq bolsyn» degen sayasat apatqa әkeledi. Sebebi qarnymyz toq bolyp, últ retinde qadirimiz qashatyn bolsa, onday odaqtyng bizge keregi qansha?!

- Qazir Bilim ministriligi kóp tildi bilim beru jýiesin jetildirmekshi. Alghashqy synyptan bastap balagha ýsh tildi mengertu memlekettik til mәselesi sheshilmegen Qazaqstanda qanshalyqty tiyimdi bolmaq?

- Jalpy búl tilderding balansy, tilderding tendigi degen oy tudyrady. Sondyqtan keybir elderde 2-3 til oqytu etek alghan. Biraq ýsh til, eki til oqytatyn memleketterde ana tilinin, memlekettik tilding mengeriluine kóp mәn beriledi. Eger memlekettik til әli de әlsiz, osal, túghyry berik bolmasa, ýsh tildi mengeru maqsat etip qoyylmaydy.

Súhbattyng tolyq núsqasyn www.arasha.kz - http://arasha.kz/post/875 - saytynan oqy alasyzdar.

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5411