Rayhan Sahybekqyzy. Manyzy zor mәlimdemeler
5-shi qyrkýiek -Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni.
BiylAhmet Baytúrsynúlynyng tughanyna - 140 jyl, al Ahang týrlegen әlipbiyge - 100 jyl
Ahmet Baytúrsynúlynday qazaq halqynyng ar-ojdanyna ainalghan tarihy túlghanyng qolymen jazghan qanday da qaghazdy nazardan tys qaldyrugha qúqymyz joq. Onyng talay jyldar boyy qapasta jatqan mәlimdemeleri múqym júrtqa әli mәlim bola qoymady. Tarihy manyzy zor mәlimdemelerdi tek alashtanu mәselesimen ainalysatyn sanauly orta: qazaq әdebiyetining tarihy, qazaq tarihyn zerttep jýrgen arnayy mamandar ghana biletin bolar. Onda bizding múnymyz ýlken әbestik. Óitkeni, Alash arysynyng aitqanynan jalpy alash - qazaq júrty qúlaghdar boluy paryz. Búl keleshek úrpaq ýshin qajet. Mәlimdeme degenimiz ne? Áriyne, mәlimdeme turaly úghymnyng auqymy óte ken. Ári ol mazmúnyna qaray әr týrli bolady. Jalpy, mәlimdeme memlekettik mekemeler men týrli úiymdarda is jýrgizuge baylanysty rәsimdeletin resmy qújat.
5-shi qyrkýiek -Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni.
BiylAhmet Baytúrsynúlynyng tughanyna - 140 jyl, al Ahang týrlegen әlipbiyge - 100 jyl
Ahmet Baytúrsynúlynday qazaq halqynyng ar-ojdanyna ainalghan tarihy túlghanyng qolymen jazghan qanday da qaghazdy nazardan tys qaldyrugha qúqymyz joq. Onyng talay jyldar boyy qapasta jatqan mәlimdemeleri múqym júrtqa әli mәlim bola qoymady. Tarihy manyzy zor mәlimdemelerdi tek alashtanu mәselesimen ainalysatyn sanauly orta: qazaq әdebiyetining tarihy, qazaq tarihyn zerttep jýrgen arnayy mamandar ghana biletin bolar. Onda bizding múnymyz ýlken әbestik. Óitkeni, Alash arysynyng aitqanynan jalpy alash - qazaq júrty qúlaghdar boluy paryz. Búl keleshek úrpaq ýshin qajet. Mәlimdeme degenimiz ne? Áriyne, mәlimdeme turaly úghymnyng auqymy óte ken. Ári ol mazmúnyna qaray әr týrli bolady. Jalpy, mәlimdeme memlekettik mekemeler men týrli úiymdarda is jýrgizuge baylanysty rәsimdeletin resmy qújat.
Mәlimdeme mәtinining - búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanym kórui siyrek qúbylys. Eger mәlimdemening mazmúny qoghamdyq ortagha qanday da paydasyn tiygizetin bolsa ghana, ol el nazaryna úsynylyp otyrghan. Mәselen, A.Baytúrsynúlynyng Kenes ýkimetin moyyndap, kommunistik partiyagha mýshelikke qabyldauyna baylanysty jazylghan mәlimdemesi. Múny tipti, sol kezdegi Kenes odaghynyng bolishevikter partiyasy sayasy nauqangha ainaldyryp, ortalyq basylymgha jariyalaghan[1].
Tarihshylardyng zertteuine sýiensek, A.Baytúrsynúlynday iri sayasy qayratker jәne reformator-ghalymnyng bedeli arqyly qazaqtar arasynda partiyanyng yqpalyn arttyryp, bedelin kóteru bolghan. Álbette, kommunistik partiya dittegen maqsatyna jetti, al Ahmet she? Qazaq últynyng keleshegi ýshin mýshelikke kirgen partiyasynan jylgha jetpey shyghyp qaldy. Mine, osy tústa ol ózining «Jazyghym ne?» degen saualnamalyq mәlimdemesin ótinish týrinde partiya aldyna qoyghan. Al partiya ony alghashqy mәlimdemedey búqara júrtqa jariya etpedi. Nege? Óitkeni, búl mәlimdemede qazaq jerine kelgen Kenes ýkimetining bolishevikter partiyasy qazaq júrty ýshin júmys jasamaghany aityldy. «Turasyn aitsan, tughanyna jaqpaysyn» demekshi, A.Baytúrsynúly aitqan ashy shyndyq jymysqy sayasattyng «qaratýnek qapasyna toghytyldy». Kommunistik partiyanyng mazasyn alghan mәlimdeme jóninde tәuelsiz kezenning tarihshy-ghalymdary, zan, әleumettanu, múraghattanu salasynyng mamandary Alash qozghalysyna qatysty zertteulerinde tútastay qarastyrmasa da, azdy-kópti pikirlerin aityp keldi. Mýmkin keleshekte búl mәlimdeme jan-jaqty taldanyp, tiyisti baghasyn alar. Oghan aldaghy uaqyt - tóreshi.
Tarihy túlghanyng búl mәlimdemesi 1996-shy jyly QR Preziydenti múraghatynyng qyzmetkeri J.Sýleymenovting dayyndauymen «Aqiqat» jurnalynda jariyalandy [2, B. 80-81].2006-shy jyly әdebiyetshi-ghalym T.Júrtbaydyng qúrastyrumen «Alash aqiyqtary» jinaghy jaryq kórdi [3, B. 221-224]. T.Júrtbaydyng talay jyldardan beri týrli múraghattardaghy jabyq qor qújattarymen júmys istep jýrgeni ghylymy ortagha mәlim. 1928-1932-shi jyldary Alash ziyalylaryna Memlekettik sayasy basqarmanyng erekshe bólimi jýrgizgen tergeu isining aiyptau papkisi tom-tom bolyp, shangha bógilip, qaranghy qapasta jatqanyna jarty ghasyrdan asa uaqyt ótti. Búl qújattardyng tarihy san qily, taghdyry odan da shytyrman. Al shyndyqty arshyp alugha ótkir kóz, almas jýrek kerek. Qazaq elining mýddesi ýshin kýresken tolayym taghdyrly túlghalar «shyndyqtaghy shyrghalannyn» ara-jigin ajyratyp, aqiqatyn aitatyn ózining adal úrpaqtaryn kýtkeli qashan?! «...Baylattyrghan qolymdy, Bógettirgen jolymdy. Jaqynym bar, jatym bar, Habarlana jatyndar! Men senderge jýgindim, Tóreshi - әdil qazy dep» artyndaghy úrpaghyna ýmit artqan Ahang múrasynyng keybiri әli kýnge әdiletti baghasyn alghan joq. Alashshyl ghalym T.Qúdakeldiúlynyng kez kelgenning tisi batpaytyn tom-tom papkilerge kóz mayyn jegip, ony kitap etip qúrastyryp, el nazaryna úsynuy - qazaq degen úlystyng úrpaghy ekenin maqtanysh tútatyn talaylardyng ruhyn qozghap, adasyp jýrgen sanasyn selk etkizgen shyghar-au!
«Alash aqiyqtary» atty jinaq-Alash arystarynyng kórkem әdebiyet turaly asyl sózderin artyndaghy úrpaghyna qaz-qalpynda jetkizgen taghylymy mol kitap. Osy jinaqtyng alghysóz ornyna berilgen «Talant talqysy» ayasyndaghy oi-tolghaqqa A.Baytúrsynúlynyng 1929-shy jylghy tergeushilerge bergen jauap-mәlimdemesi bólip-jarusyz tútastay engen. Sirә, qúrastyrushynyng búl mәlimdeme-jauaptyng týpnúsqasyn oqyghan sәttegi júlym-júlym bolghan jýregi mәlimdemeni bólshekteuge daualamaghan boluy kerek. Óitkeni, osy mәlimdemening tergeu hattamasyna tirkelgen oryssha núsqasyn oqyghanda esengirip qalghanmyn. Esimdi jinaghan sәtte «Shirkin-ay, tóte jazudaghy núsqasyn oqyr ma edi, kim eken orysshalaghan, barlyq sózin býkpesiz audardy ma eken?» degen kýdikti oy sap ete qaldy. Mine, sol oryssha mәlimdemeni kirill-qazaqshamen sheber sóiletken Túrsekenning qalamyna tәnti boldym.
1992-shi jyly atalghan mәlimdeme jazushy D.Dosjanovtyng «Abaqty» kitabynynyng «Ahmet Baytúrsynovtyng isti bolu tarihy» taraushasynda qarastyrylghan[4, B. 152-218]. Bir ókinishtisi, mәlimdemening keybir tústary kitap avtory tarapynan birshama ózgeriske týskenin, keyin derekti qújatty kórgennen song baryp bayqadyq... Jazushynyng qiyaly úshqyr bolatyny ras shyghar, biraq taghdyr-talayy tozaqqa toly ayauly arystar jóninde jazghanda, qiyal jetegine emes, ar isine baghynghan abzal-au! Jazylghan әrbir maqala, meyli zertteu enbek, meyli aryz-ótinish bolsyn әdebiyet degen asyl múranyng qoryna baryp qúiylatynyn úmytpaghan dúrys. Alash ziyalylary «Ádebiyet ardyng isi» dep beker aitpaghan. Qay-qaysymyz da tarih tarazysyna, әiteuir bir týsetinimizdi jadymyzda ústasaq eken.
Endi «Jazyghym ne?»jónindegi mәlimdemelik ótinish turaly sóz qozghasaq, búl 1921-shi jyly qyzyl partiya qatarynan shygharylghannan keyin A.Baytúrsynúlynynpartiyaghaqoyghansaualy.Shyndyghynda, últ júmysyn arymen atqarghan, qaraqan basynyng qamy emes, halyq qamyn jegen adamnyng jazyghy ne? Onyng qanshalyqty jazyqty, ne jazyqsyz ekenin tarih tarazy ózi salmaqtaydy emes pe?! Kommunistik partiya ózi dattady, ózi aqtady. Áriyne, talay jyldardy artqa tastap, zaryqtyryp kelgen aqiqattyng astaryna ýnilu - úrpaq paryzy. Býgingi tәuelsizdigimiz - sol ghasyr basyndaghy qazaq ziyalylarynyng últ ýshin jasaghan riyasyz enbekteri men olardyng jeke bastaryn qúrbandyqqa shalu arqasynda kelgen tәuelsizdik. Últyna jasaghan úly isterining iltifatyn ózderi kóre almaghan, biraq óz últyn sheksiz sýigendikten, onyng jolynda «qúrban» bolghan Alash arystarynyng әruaghyna mәngi taghzym jasasaq ta, «kommunistik partiyanyng kóseuine ainalghan qandas-belsendilerding bylyghy qansha úrpaqqa jýk bolar eken» degen saual da ózekti órteydi.
Qazaq sóz baqqan júrt. «Aytpasa - sóz atasy óledi» degen qanatty sóz de sol qazaekemnen qalghan. Jýrektegi sózdi til úshynda irkip, bireuding paydasyna qaray kóltektemey, oidy tura aitsaq, alpauyttardyng iyleuindegi zamangha jem bolmasymyz anyq-au! Biz ózgege az jem bolghan joqpyz, «...tól әdebiyeti bar júrt qana tarihta oryn alady»degen Ahmetting el auzyndaghy sózdi jinap, ony taldap, talghap, sonan song óz janynan qisynyn tauyp qazaq últtyq ghylymyn jasaghan tendessiz enbegin 70 jyl boyy ózara talan-tarajgha saldyq. Sodan ne taptyq?! Tekke itarshy bolyp, ózgelerding әdebiyetin úlyqtadyq, últ әdebiyetining qaynary «Ádebiyet tanytqyshtyn» tól avtoryn qúlyptadyq... Qanday erik kýshi, namysy joq erme últpyz, әli әrkimderding aitaghyna erip jýrmiz. Ghasyr basynda qos tildi qauip kórip, «sózi joghalghan júrttyng ózi joghalady»dep shyryldaghan ghalymnyng ghibratynan ónege aludyng ornyna «ýsh túghyrly - til» dep úrandaghan úrpaqpen qatar ósip kelemiz. Ýsh túghyrly til sayasatynda últ tilining tendigi saqtalsa bir sirә. Otanymyzda otyryp halyqaralyq qatynas qúralyna ainalghan orys pen aghylshyn tilining jyrtysyn jyrtpay-aq, «otbasylyq tilding rólin atqara almay otyrghan óz tilimizding erteni ne bolmaq?» degen saualdyng zaualyn tartyp jýrmesek eken, aghayyn!
* * *
Partiyany tazalau jónindegi guberniyalyq
komissiyagha (audandyq komissiya arqyly)
RKP mýshesi Ahmet Baytúrsynovtan ótinish
Jazyghym ne?
Qyrghyz-qazaq halyq aghartu komissariatynyng kommunistik úyasynyng hatshysy partiyany tazalau jónindegi audandyq komissiyanyng qaulysy boyynsha mening partiyadan shygharylghanymdy mәlimdedi. Maghan jetkizilgen habargha qaraghanda, mening shygharyluyma, birinshiden, partiya jiylystaryna qatyspaghandyghym, ekinshiden, mýshelik jarnany uaqytysymen tólemegendigim jәne ýshinshiden, mening Alashorda úiymyna qatysqandyghym bolsa kerek.
Maghan qoyylyp otyrghan búl aiyptardyng qaysysynan bolsyn men bas tartpaymyn.
Qazaqstandaghy kenes ókimeti ómirining ýsh jyly ishinde RKP úiymdarynyng qazaqtar arasynda jýrgizgen júmysynyng qay salasyn alsaq ta eshqanday algha jyljushylyq bolmady. Nege osylay boldy? Júmysqa kedergi jasaghan ne? Búl saualdy eshkim de ózine qoymady jәne eshkim de búl turaly bayyppen oy jýgirtip kórgen emes.
Jana shyndyqty týsinu ýshin sekund de jetip jatady, al oghan boy ýiretuge, ony iygerip ketuge ondaghan jyldar azdyq etedi. Jeke adamnyng nemese qogham tirshiligi qaghidalarynyng ortasha dәrejesine azdy-kópti say keletin aqiqattar men iydeyalar ghana birshama jenilqabyldanyp, mengerilip kete alady. Kóptegen utopisterding ekonomikalyq josparlarynyng iske asyru ýstinde sәtsizdikke úshyrauy - olardyng mәn-maghynasynyng joqtyghynan emes, óz zamanynyng jaghdayyna sәikes kelmegendiginen jýzege aspay qaldy, óitkeni adamdar sanasynda aitarlyqtay dayarlyghy bar negiz taba almauynyng saldary boldy.
Qashan da bolsa teoriya jedel týrde algha basady da, praktika bolsa bayau jyljidy, ómir jalqaulana sýiretilip, ýnemi artta qalady da, alysqa úzap ozyp ketken ghylym sәulesin әreng sezinedi. Adam erkine úzaq uaqyt boyy әser etken sezimder onyng janyna óte tereng enip, daghdygha, saltqa ainalady da, sodan song irgetasyn qiratyp, tiregin shayqasa da ózining ornyn qorghay beredi.
Bizding aldymyzda bilim jaghynan artta qalghan, sezim túrghysynan qaraghanda ózining әdet-ghúrpyna berik batqan, sonymen birge jedel týrde damu qajettigin sezingen, әr kezende progres dóngelegine jarmasatyn qazaq halqy túr. Búl halyqta әdeby kitaptar ghana emes, ózining ana tilindegi oqulyqtary da joq, yaghny qanday bolsa da mәdeni-aghartu júmysyn bastaugha negiz bolarlyq basty qúraldyng ózi joq...
Negizinde qazaqtar arasynda sayasi-aghartushylyq, ýgit-nasihattyq, partiyalyq jәne әr týrli basqa da júmystardy jýrgizu qajettiligi moyyndalyp, búl ýshin bir qatar úiymdar men mekemeler qúrylghan bolatyn. Atalghan júmystar qazaq arasynda jýrgizilip otyr ma? - Joq. Qazaqtar ortasyndaghy júmystyng eng qarapayym týri - kitaphanalar men oqu ýilerin ashudyng ózi mýmkin bolmay otyr. Qazaq tilinde әdeby kitaptardy shygharmay túryp, qazaqtargha kitaphanalar men oqu ýilerin ashamyz deuding ózi kýlkili jayt bolyp tabylady.
Qazaqtar ýshin de, jalpy alghanda qaranghy qalyng búqara ýshin de kommunizm iydeyasy, Geynening sózimen aitqanda «shaqyrylmaghan bóten qonaq». Halyq búqarasynyng sanalylyq jaghynan alghanda mesheuligi, al sezim jaghynan týrli terenirek ózgeristerge degen beyimsizdigi kópke belgili shyndyq. Kommunizm iydeyasy qazaqtargha tez arada qonbaydy. Biz ony «atty әsker shabuylymen» engize almaymyz, biz ony úzaqqa sozylatyn qatang jýieli isimiz arqyly ornyqtyra alamyz. Al búl ýshin eshqanday qolayly alghy sharttary bolmasa da, shapshang týrde tabysqa jetemiz dep senetin joldastar qatty qatelesedi. Qazaq ólkesining keng baytaqtyghy, túrghyn halyqtyng shashyrandy ornalasuy sebepti, temir joldardyng joqtyghy jәne basqa da qatynas qúraldary men baylanystyng qiynshylyqtary, qazaqtar arasynda qanday da bolmasyn júmysty tez qarqynmen jýrgizemin dep, әsirese ýgit-nasihat jәne mәdeni-aghartu júmystaryn jýrgizemin dep armandaudyng artyq ekendigin kórsetedi.
Atalghan salalar boyynsha júmys jospary úzaq merzimge arnalyp jasalynyp, aiqyn jetistikterge jetetindey boluy kerek. Biz qazaqtar ortasynda kommunizm iydeyasyn taratu júmysyn qazaq halqyna qyzmet etuge dayarlanghan ýgitshiler men nasihatshylardy Qazaqstangha toltyru arqyly, ne bolmaghanda qazaq tilinde әdebiyetti mol etip shygharu arqyly, al dúrysynda, osy eki tәsilding ekeuimen de jolgha qoya alamyz. Biraq múnyng alghashqysy nemese songhysy bolsyn, eng basty negiz - qazaq tilinde oqulyqtar jasalmayynsha bos qiyal bolyp qala beredi.
Qanday bolmasyn tilde dúrys oqyp, jazu ýshin aldymen osy tilding erejelerin bilu qajet, al tilding erejeleri osy tilding ózinen, onyng qasiyetteri men zandylyqtarynan kelip shyghady. Qazaq tili jetkilikti týre tanylyp, zerttelgen joq. Tilimizding ózine tәn erekshelikteri men qaghidalaryn iygere otyryp, zertteu ýstinde onyng erejelerin tújyrymdaugha tura keledi. Erejening әrqaysysy onyng dúrystyghyn rastaytyn halyqtyng auyz әdebiyetinen alynghan kóptegen ýgit-núsqalaryn zerdelep týiindeuden kelip shyghady. Bir sózben aitqanda, búl júmys qiyndyghy mol, enbekti kóp kerek etetin is, kóp uaqyt pen ornyqtylyqty qajet etedi.
Men qazaqtar arasynda jýrgiziletin mәdeny isterding ishinde qazaq tilinde oqulyqtar jazu jónindegi júmysymdy ózimning basty qyzmetim sanay otyryp, ózge júmystargha tek asa qajettilik tughanda ghana belgili mólsherde uaqyt bólip otyrdym. Men RKP programmasyn úzaq uaqyt boyy qazaq halqyn azat etuding joldaryn izdestiruden song baryp qabyldaghan edim. Ótinishimning 3, 4 jәne 5 baptarynda men nelikten partiyagha kiretinimdi aiqyn jazghan edim. Partiyanyng programmasyn eshqanday jenil oisyz jәne ózimdi ózim aldausyratpastan sanaly týrde qabylday otyryp, men ózimning pikirimdi aitugha qúqym bar dep esepteymin, qazaqtar arasyndaghy júmystardyng baghyttary men әdis-tәsilderi jayynda ózindik oi-payymdaularymdy bildiruge erkinmin dep sanaymyn.
Halyq aghartu komissary bola otyryp, KSIK Tóralqasynyng mýshesi әri qazaq oqulyqtaryn jasau jónindegi redaksiyalyq alqanyng tóraghasy retinde men ekining birin tandaugha: ne qazaq tilining oqulyqtaryn dayarlau isimen ainalysudy, nemese shynyn aitatyn bolsaq, men siyaqty basqa da qazaq joldastargha eshqanday paydasy joq partiyalyq jinalystargha qatysudy qalaugha mәjbýr etetin jaghdaygha tap boldym. Men múnyng alghashqysyn qaladym, nege deseniz, ózimdi qazaq tili turasyndaghy enbekke iykemdirek jәne paydalyraqpyn dep oilaymyn. Búl saladaghy mening qyzmetim partiyalyq jinalystardaghy otyrystarmen salystyrghanda anaghúrlym nәtiyjelirek bolatyndyghyna esh shýbәm joq.
Partiya jinalystaryna júmsalugha tiyisti uaqytty men bosqa (oyyn-sauyqqa) yaky partiya qyzmetine esh paydasyz isterge júmsaghan bolsam ghana, jinalysqa qatyspauym turaly aiyptaluymnyng mәn-maghynasy bolar edi. Dәl osy siyaqty jarnany uaqytysynda tólemeuim jónindegi kinәlaudy da baspa stanogy RKP qolynda bolmaghan jaghdayda oryndy bolar ma edi, al stanok partiya qolynda túrghanda mýshelik jarnanyng tólenu mezgili partiyalyq isterde aitarlyqtay manyzdy ról oinamaydy.
Mening Alashorda úiymyna qatysuym turaly aiyptaluyma kelsek, búl jóninde meni partiyagha alghan partiya úiymy jaqsy bildi. Mening ótinishimdi jәne partiyagha kirgenimdi habarlap, ólkelik basylymda jariya etken de solar edi. Men «Alashordany» alghashqy qúrushylardyng birimin jәne osy úiymnyng ishinen kenes ókimetin birinshi bolyp moyyndaghan da men edim. Kenes ókimeti jaghyna shyghugha mәjbýr etildim deytinder janylysady. Búghan asa qajettilik ol kezde bolghan joq, óitkeni men kenes ókimeti jaghyna 1919-shy jyldyng basynda, Kolchak әskeri Samara manynda túrghanda ótkenmin.
Osy aitqanymdy eskere kele, mening is-qimyldarymnyng manyzy kemdeu jaghyn kórip, júmysymnyng manyzdyryq tústaryn kórmegen partiyany tazalau jónindegi audandyq komissiyagha mýshe joldastardyng búl iske qatynasynda jetkilikti dәrejede bayyptylyq tanyta almaghan dep týiemin. Eger de meni kommunistik iydeyagha qayshy keletin әreketterim ýshin partiyadan shygharatyn bolsa, júmghan auzymdy ashpas edim. Onday qadamdar men qylyqtargha men barghanym joq, sondyqtan meni partiyadan shygharu turaly komissiyanyng qaulysyn qanaghattandyrarlyq negizi joq dep eseptep, ony ózgertudi ótinemin.
Ahmet Baytúrsyúly.
1921-shi jyldyng 15-qarashasy.
Orynbor qalasy.
[3, B. 221-224].
** *
1929-shy jyldyng mausymyndaghy mәlimdeme
Birinshi núsqa - «Abaqty» atty kitaptan:
«Ádeby enbekti eshkim maqtanysh ýshin jazbaydy, ol minezden tuady. Últynyng qajetin óteydi sóitip. Mening aq patsha túsynda basylyp, halyqqa keng taraghan әdeby enbekterimning ishinen Krylov mysaldarynyng qazaqsha audarmasyn, «Masa» degen atpen toptasqan ólenderimdi biregey bólektep atar edim. Sovet ýkimeti túsynda shygharmashylyq sharuadan qashyqtay berdim. Ghylymmen ainalystym, qasiyetti tilding týp tórkinin aqtaryp, ghylym jasadym. Kórkem әdebiyetke degen kózqarasym: onyng qúndylyghy sonda - nendey iydeyany kótergen shygharma bolmasyn eger adam әlemining sezimine, jan dýniyesine qalay, qaytip әser ete alady degennen shyghyp jatady. Áserge bóley alsa ghana ol әdebiyet. Oi-tújyrym mәselesi ekinshi kezekte túrghany jón, al adamdy óz әlemine bauray tartyp eliktirip әketer kýshi joq shygharma әdebiyet emes, iydeologiya ghana dep oilaymyn.
Qazaqstandaghy әr qily әdeby aghymdarmen tanyspyn, әitse de olardyng eshqaysysyna engen emespin, óz basym әdeby ómirde júmysshy tabynyng mýddesi joghary ma, әlde últtyng mýddesi joghary ma degen tújyrymgha elp ete qoymaymyn. Eng әueli kәsip emes, mún, sher, adam jany birinshi kórinuge tiyis qoy. Ózimning jogharghy oqu oryndarynda jastardy tәrbiyeleu isindegi syndarymda, әdebiyet mәseleleri turaly jazghan maqalalarymda osy qaghidadan taban audarghanym joq. Sosyn «Mәdeniyet tarihy» degen enbek jazyp, sol boyynsha Qazaq oqu-aghartu narkomynda, Orynborda, Qyzylordada dәris oqyp, adamzat qauymyn ilgerileter demeushi kýsh ghylym men tehnikada jatqanyn qadap aittym.
Esimde qalghany, birde 27 jyly Qyzylordada shetel bóliminde leksiya oqyp túrghanymda maghan «keleshekte basqarushy ýkimet saqtala ma?» degen saual qoyyldy. Búl saual mening sol kezdegi memleket basshylyghy turaly dәrisime oray, adamzat ózining arghy-bergi tarihynda basqaru ýkimetinsiz ómir sýrgen emes degen tújyrymnan tuyp ketti. Oily súraq. Men jauapty bylay berdim: qay ghylym bolmasyn tәjiriybege taban tireydi, endeshe tarih tәjiriybesine zer salsaq adamzat eshqashan basqaru ýkimetinsiz tirshilik etpepti. Osyghan sener bolsaq, bolashaq turaly jetkilikti týrde tәjiriybe jinaqtay almay jýrgen uaghymyzda keleshekte biyleushi ýkimet bolama, bolmayma? degenge jauap beru әli erterek.
«Tabaldyryq» dep atalatyn әdeby úiymnyng platformasyn jiliktep shaghyp bererdey kóz jetkizip bile bermeymin. Gazet betinen, qoljazba kýiinen oqyghan shygharmyn, әitse de әdebiyet mәselesin josparlaugha, tiyanaqtaugha keletin bolsaq, kerisinshe, shygharmashylyq sharuasy eshqashan talqylanyp, josparlaugha kónbeytin, kisining erik qúqyna baylanyssyz qasiyetti is dep tújyramyn.
Mústafa Shoqayúlynyng Parijde túratynymen ghana habardarmyn. 1924 jyly Parijde ótken óner shygharmalarynyng dýniyejýzilik kórmesine qatynasyp abyroy alghan qazaq әnshisi Ámire Qashaubaev elge qaytyp oralghan song Shoqayúly ózi ayanyshty tirshilikte jýrip elin, júrtyn ayaghan jýregi jyly azamat dep oilaymyn.
29 jylghy 18 mausym.
Baytúrsynovtyng qoly»
[4, B. 187-188].
Ekinshi núsqa -«Alash aqiyqtary» atty jinaqtan:
«Mening әdeby shygharmalarymnyng ishinde samoderjavie túsynda basylyp shyqqandary: Krylov mysaldarynyng audarmasyn jәne «Masa» degen atpen shyqqan ózimning ólenderim men audarmalarym. Kenes ókimeti túsynda men әdeby ispen ainalysqanym joq. Kórkem shygharma turaly mәselege keletin bolsaq, men kórkem dýniyening qúndylyghyn onyng qanday iydeyany negizge alghandyghymen emes, adamnyng jan dýniyesine, sezimine qalay әser etuine baylanystybaghalanuy kerek, degen kózqarastaryn jaqtaymyn.
Qazaqstandaghy aghymdarmen tanyspyn, biraq ta olardyng eshqaysysyna ish tartpaymyn, sebebi, men ýshin әdeby baghyttardyng - proletarlyq nemese últshyldyq sarynnyng qaysysy basymdyq tanytsa da bәribir. Oqu oryndarynda jastardy tәrbiyeleu jolyndaghy ústazdyq qyzmetimde әdebiyet jónindegi dәristerimdi jogharyda aitqan pikirimning negizinde jýrgizemin. Al Orynbor men Qyzylordada qalasyndaghy qazaq aghartu institutynda dәris bergen «Mәdeniyet tarihy» pәnining baghytyna keletin bolsaq, onda men ózimning negizgi arnamdy - adamzattyng damuynyng qozghaushy kýshi men quaty - ghylym men tehnika degen pikirdi jetekshilikke aldym.
Birde 1927-shi jyly Qyzylordanyng Qazaq aghartu institutynda tarih pәninen dәris berip túrghan kezimde maghan: bolashaqta ókimet bola ma? - degen súraq qoyyldy. Búl súraq memleket biyligi turaly oqylghan dәristegi adam balasy barlyq zamanda da biyliksiz ómir sýrmegen degen sózden tuyndady. Men ol saualgha ghylym - tәjiriybege negizdeledi, al ótken tәjiriybege jýginsek, adamzat biyliksiz ómir sýrip kórmepti. Sondyqtan da tәjiriybeden ótkizip almay, bolashaqta ókimet biyligi bola ma, joq, oghan ghylymy túrghydan bagha beruge bolmaydy, - dep jauap berdim.
Egerde úmytyp qalmasam, mening jauabym sonymen tәmamdalghan siyaqty bolatyn. Al sosializm qúrylysynyng damu bolashaghy men sodan kelip tuyndaytyn memlekettik biylikting taghdyry jónindegi súraqtar maghan berilgen emes.
Qazaq әdebiyetining aghymdary turaly mәseleni men eshkimmen de birigip taldagham joq. Onyng ishinde Maghjan Júmabaev jasaghan әdeby platformany Bókeyhanovpen birigip oqyghan emespin. Qalay bolghan kýnning ózinde, men Mәskeuge barghan kezimde Maghjan Júmabaevty Bókeyhanovtyng pәterinen kórmegenim anyq, sonday-aq Júmabaevtyng pәterinde bolghanym joq.
Naqtysyn aita almaymyn. Júmabaev pen Bókeyhanov men ornalasqan jataqhanagha (ol RSFSR-ding Halyq aghartu komissariatynyng Mәskeudegi jataqhanasy bolatyn, 1924 jyly kýzde men ólketanushylardyng ólkelik qúryltayyna qatysu ýshin barghanmyn) keldi me, әlde bәrimizde ólketanushylardyng qúryltayynyng mәjilisinde kezdestik pe, әiteuir, bir jýzdeskenimiz ras. Sonday-aq, «Tabaldyryq» әdeby ýiirmesining baghdaryn oqyghanym da esimde joq. Áriyne, әdeby shygharmalardy oqyghan bolarmyz, alayda eshqanday qoljazbanyng bolghany jadymda saqtalmapty, al Sәrsenbinning gazette jariyalanghan maqalasy esimde. Men Mәskeude bolghan kezimde ony Júmabaevpen kórip qalghanym bar.
Orynbor qalasynda túrghanymda Sәrsenbin mening ýiime kelgen emes. Áyteuir, mening jadymda qalmapty. Tipti, ólketanushylardyng qúryltayynan keyin sonyng ózin kórdim be, joq pa, bilmeymin.
Júmabaevtyng әdeby baghdaryn talqylaugha arnalyp, Aldyongharovtyng ýiine bir ret bas súqqan joqpyn.
Shoqaevqa qatysty biletinim, onyng Parijde túratyndyghy ghana. Tek 1924-shi jyly Parijde ótken dýniyejýzilik óner merekesine barghan qazaq әnshisi Ámire Qashaubaev ol jaqtan qaytyp kelgen song Shoqaevty kórgenin aitqan bolatyn. Búdan basqa ol turaly eshtene degen joq. Búl sózdi Ámire mening ýiime әdeyi kelip aitty ma, joq, kóshede kezdeysoq kezdesip qalghanda aitty ma, ol jaghy esimde qalmapty.
Mening bergen jauabym ózime oqyldy, mening aitqan sózderim dúrys qaghazgha týsirilgen, sol ýshin qol qoyamyn.
A.Baytúrsynovtyng qoly
Jauap alghan - Saenko
[3, B. 7-8]
Paydalanylghan әdebiyetter:
1. Zayavlenie o vstupleniy v chleny RKP (b) A.Baytursynova // Izvestiya Kirgizskogo kraya, 15 aprelya 1920.
2. Baytúrsynov A. Jazyghym ne? (Materialdy әzirlegen: QR Preziydenti arhiyvining qyzmetkeri Sýleymenov J) // Aqiqat №9, B. 80-81, 1996.
3. Alash aqiyqtary: Maqalalar, derekti qújattar, audarmalar. (Qúrast.: Júrtbay T). - Almaty: Alash, 2006.-288 b., B. 7-8, 221-224.
4. Dosjanov D. Abaqty. - Almaty: Qazaqstan, 1992.-288 b., B. 152, 187-188, 189-218.
Imahanbet Rayhan Sahybekqyzy,
Halyqaralyq biznes uniyversiytetining dosenti,
Ahmet Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory
«Abay-aqparat»