Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 3292 13 pikir 15 Qyrkýiek, 2021 saghat 15:37

IT qauipsizdik - Tәuelsizdikting manyzdy faktory

Qazaqstan Ýkimeti «elektrondy ýkimet» (eGov) platformasyn jasau ýshin Reseyding SBER kompaniyalar tobymen Memorandumgha qol qoyghany belgili. Búl kelisimge eki el preziydentteri Qasym-Jomart Toqaev pen Vladimir Putinning kózinshe qol qoyylghan.

Búl turaly QR Sifrlyq damu, innovasiya jәne aerogharysh óndirisi ministri Baghdat Musinning ózi mәlimdegen.  «Atameken Business» arnasynyng efiyrinen nege Reseylik kompaniya qyzmetine jýgingenin týsindiruge tyrysqan ministr Musin eki taraptyng qúqyq-qúzyretteri týgel jazylatyn atalghan kelisimge kelesi jyldyng nauryz-sәuir ailarynda qol qoi josparlanghanyn aitqan. Ministrding aituynsha, joba 5 jylgha josparlanghan. Qúny – 500 million dollardy qúraydy. Biz búl turaly Abai.kz aqparattyq portalynda egjey-tegjeyli jazdyq.

Onan son, ministr Musinning ózi Facebook-tegi jeke paraqshasynda SBER men ekiaradaghy Memorandumnyng mәn-jayyn týsindiruge tyrysyp, mәlimdeme jasaghan. Onda:

«eGov.kz portaly tek qana Qazaqstangha tiyesili jәne eshkimge berilmeydi. Memorandum – kelisim-shart emes. Al bólinetin 500 mln-nyng barlyghy SBER-ge júmsalmaydy», - dep aqtalghanday bolghan.

Býgin Mәjilistegi «Aq jol» fraksiyasynyng ókili, deputat Maqsat Ramanqúlov QR Premier-ministri Asqar Maminning atyna deputattyq saual joldap, «SBER-men» kelisim jasasu - jyldar boyy sifrlandyrugha bólingen milliardtaghan qarjynyng tiyimsiz paydalanylghanyn moyyndau ma», - dep súrapty.

Biz Mәjilis deputatynyng atalghan saualyn oqyrman talqysyna úsynbaqpyz...


QR Premier-ministri
A.Ú.Maminge  

Qúrmetti Asqar Úzaqpayúly!

Qazaqstan Ýkimetining Resey «Sberbankimen» sifrlyq ýkimet platformasyn qúru turaly kelisimi qoghamda ýlken dau tudyrdy.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng fraksiyasy ótken jyldary jekelegen ministrlikterdin, jalpy alghanda sifrlyq damu mәselesining aqparattyq jýieler júmysyndaghy sәtsizdikterin birneshe ret syngha alghan edi.

Qoldanystaghy platformalardyng qabiletsizdigi, әsirese, ótken jyldyng kókteminde pandemiya bastalghan song densaulyq saqtau, әleumettik qamsyzdandyru, bilim beru, salyq salu, auyl sharuashylyghy jәne basqa da kóptegen elektrondyq qyzmetterding kemshilikteri aiqyn boldy.

Sol kezding ózinde memleketting jyldar boyy sifrlandyrugha bólingen milliardtaghan qarjynyng tiyimsiz paydalanyluy anyqtaldy.

Memlekettik organdar men jauapty túlghalardyng jaghdaydy týzetu boyynsha jasaghan әreketteri tiyisti nәtiyje bermedi. Tipti, platformalardyng odan әri alystauyna, ony azamattar men biznesting paydalanuynyng kýrdelenuine alyp keldi.

Al qazirgi zamanauy tehnologiyalar men jana әlemdik jaghdaylardy eskere otyryp, Qazaqstan ýshin memlekettik qyzmetterdi sifrlyq damytuda artta qalu problemasy jyl ótken sayyn ótkir bolyp túr. Sondyqtan barlyq memlekettik organdardyng IT-jýielerin birynghay platformagha keltiru, zamangha say janghyrtu qajettigi shynymen de jýieli problemagha ainaldy.

Degenmen, birqatar mәseleler ashyq kýiinde qalyp otyr.

Birinshiden, atalghan kelisimdi ótken jyldary sifrlandyru baghdarlamalaryna budjetten bólingen qarjynyng tiyimsiz júmsalghanyn moyyndau dep baghalaugha bola ma?

Eger solay bolsa, onda ótken jyldary memleketting naqty qansha qarjysy memlekettik qyzmet kórsetudi sifrlandyrugha júmsaldy jәne onyng tiyimsiz júmsalghany ýshin jauapkershilik kimning moynynda?

Ekinshiden, osy kelisimdi dayyndau kezinde otandyq nemese eng myqty halyqaralyq IT-kompaniyalardyng mýmkindikteri eskerildi me? Ony dayyndau barysy ashyqtyq pen adal bәsekelestikke qanshalyqty say boldy?

Ýshinshiden, kelisimdi iske asyru barysynda aqparattyq qauipsizdik mýddeleri qalay qorghalady?

Osyghan baylanysty búqaralyq baspasózde jariyalanghan sifrlyq damu jәne aerogharysh ónerkәsibi ministrining týsindirmeleri júrtshylyqty qanaghattandyrmaydy, kerisinshe odan da kóp súraqtar tuyndatady. Onyng sebebi serverlerdi Qazaqstanda ornalastyruda ghana emes, olarda saqtalatyn aqparatqa bóten túlghalardyng qoljetimdiligin shekteuding tehnologiyalyq mýmkindigi bar ma degen mәsele.

Jiyrma birinshi aqparat ghasyrynda IT qauipsizdigi bizding elimizding Tәuelsizdigining manyzdy faktory dep sanaymyz.

Jauaptardy zanda belgilengen merzimde berulerinizdi súraymyz.

Qúrmetpen,

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439