Memleket zeynetaqymen qamsyzdandyrudy jetildiru boyynsha túraqty negizde sharalar qabyldauda.

Mәselen, 2021 jylghy 1 qantardan bastap yntymaqty zeynetaqynyng mólsheri 7%-gha, bazalyq zeynetaqynyng mólsheri 5%-gha ósti.

2018 jylghy 1 shildeden bastap bazalyq zeynetaqy mólsheri zeynetaqy jýiesine qatysu ótiline qaray eng tómengi kýnkóris dengeyining 54%-dan 100%-gha deyingi enbek ótiline qaray saralanyp belgilenedi.

Qazirgi uaqytta bazalyq zeynetaqynyng eng tómengi mólsheri 18,5 myng tengeni, eng joghary mólsheri – 39,3 myng tengeni, al 2021 jylghy 1 qyrkýiektegi jaghday boyynsha ortasha mólsheri – 31,1 myng tengeni qúraydy.

2021 jylghy 1 qyrkýiektegi jaghday boyynsha yntymaqty zeynetaqynyng ortasha mólsheri 68,8 myng tengeni, eng joghary mólsheri – 100,6 myng tengeni, eng tómengi mólsheri – 43,3 myng tengeni qúraydy.

Sonymen qatar, Nur Otan partiyasynyng «Ózgeris joly: әrkimge layyqty ómir!» saylaualdy baghdarlamasy ayasynda aghymdaghy jyly QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi (búdan әri – Enbekmiyni) Agha buyn azamattarynyng jaghdayyn jaqsartu jónindegi 2025 jylgha deyingi «Belsendi úzaq ómir sýru» is – sharalar josparyn (búdan әri – jospar) bekitti.

Jospardyng qabyldanuy egde jastaghy azamattargha qogham ómirining týrli salalaryna qatysu mýmkindigin keneytuge, sonday-aq olardy sapaly memlekettik qoldau sharalarymen qamtamasyz etuge mýmkindik beredi. Jospardyng iske asyryluyn baqylaudy Enbekmiyninin jobalyq ofiysi jýzege asyrady.

«Jospargha sәikes elimizding barlyq ónirlerinde belsendi úzaq ómir sýru ortalyqtaryn (búdan әri – ortalyqtar) ashu kózdelgen. Múnday ortalyqtardyng qyzmeti egde jastaghy belsendi azamattardyng sanyn kóbeytuge, olardyng ómir sýru sapasyn, әl-auqatyn, densaulyghyn jәne psihoemosionaldyq jaghdayyn jaqsartugha mýmkindik beredi. Qazirgi uaqytta elimizding 10 ónirinde: Almaty qalasynyng barlyq audandarynda (9 ortalyq), Núr-Súltan jәne Shymkent qalalarynda, sonday-aq Aqmola, Jambyl, Qaraghandy, Qostanay, Aqtóbe, Týrkistan, Soltýstik Qazaqstan oblystarynda21 ortalyq júmys isteydi», – dep habarlady Enbekmiyninin Áleumettik kómek sayasatyn damytu departamentining diyrektory Asqar Niyazov.

Sonymen qatar, QR Túnghysh Preziydenti – Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha «Qamqorlyq qory» korporativtik qory elimizding әrbir ónirinde kommunaldyq memlekettik mekeme nysanynda ortalyqtar ashudy josparlap otyr.

«Ortalyqtardy jabdyqtarmen jabdyqtau ýshin «Samúryq – Qazyna» ÚÁQ 510 mln tenge (әrbir ortalyqqa 30 mln tenge), «Qamqorlyq qory» qory mamandardy oqytu ýshin 85 mln tenge (әrbir ortalyqqa 5 mln tenge) somasynda qarajat bóledi», – dep tolyqtyrdy Asqar Niyazov.

Egde jastaghy qazaqstandyqtardy әleumettik qoldaudyng taghy bir manyzdy baghyty arnauly әleumettik qyzmetter (Búdan әri – AÁQ) kórsetu bolyp tabylady.

Býgingi tanda 45 mynnan astam qart azamat AÁQ-men qamtyldy. Olargha 45 stasionarlyq ýlgidegi úiymda (medisinalyq-әleumettik mekemelerde), 43 jartylay stasionarda (kýndiz bolu bólimsheleri jәne onaltu ortalyqtary), sonday-aq 357 ýide әleumettik kómek kórsetu bólimshesinde, memlekettik әleumettik tapsyrys shenberinde 136 ÝEÚ-da jәne MJÁ shenberinde 4 jeke úiymda qyzmet kórsetiledi.

«Áleumettik qyzmet kórsetu mekemeleri 8 qyzmet týrin úsynady: әleumettik-ekonomikalyq, әleumettik-qúqyqtyq, әleumettik-enbek, әleumettik-mәdeni, әleumettik-psihologiyalyq, әleumettik-pedagogikalyq, әleumettik-medisinalyq qyzmetter. Áleumettik qyzmetkerler aptasyna keminde 2 ret ýide әleumettik kómek alatyn qart adamdargha barady jәne olargha tuyndaghan әleumettik problemalaryn enserui ýshin jaghdaylardy qamtamasyz etuge jәne olargha basqa azamattarmen teng dәrejede qogham ómirine qatysu mýmkindikterin qúrugha baghyttalghan qyzmetter keshenin kórsetedi», – dedi Asqar Niyazov.

Jalpy, aghymdaghy jyldyng ishinde jergilikti budjetterding mýmkindikterin eskere otyryp jәne biznesting әleumettik jauapkershiligi ayasynda qart adamdardy әleumettik qoldaugha 11,9 mlrd tengeden astam qarajat baghyttaldy (onyng ishinde jergilikti budjetten – 11,5 mlrd tenge, tartylghan qarajat esebinen – 0,5 mlrd tenge), onyng ishinde:

- Úly Otan soghysyndaghy Jenis kýnine birjolghy materialdyq kómekke – 6,4 mlrd tenge (shamamen 115,8 myng adam);

- azyq-týlik jiyntyghyn úsynugha - 145,5 mln tenge (31,6 myng adam);

- jenildikpen dәri-dәrmekpen qamtamasyz etuge - 46,6 mln tenge (4 myng adam);

- tis protezdeuge - 229 mln tenge (2,5 myng adam);

- sanatorlyq-kurorttyq emdeudi úsynugha – 1 mlrd 247,8 mln tenge (24,1 myng adam);

- túrghyn ýidi jóndeuge – 39,9 mln tenge (517 adam);

- otynmen qamtamasyz etuge – 286,5 mln tenge (10,5 myng adam);;

- jalpy paydalanymdaghy kólikte jenildikpen jol jýruge – 878,0 mln. tenge (8 myng adam);

- kómekting basqa týrlerine – 2 mlrd 667,8 mln tenge (182,5 myng adam).

1 qazanda Qazaqstanda Qarttar kýnine oraylastyrylghan ailyq bastalady. Oblystardyn, qalalar men audandardyng әkimderi, kәsiporyndar men úiymdardyng basshylary agha buyn azamattaryn әleumettik qoldau jónindegi is-sharalardy, enbek újymdarynda kezdesulerdi, ambulatoriyalyq-emhanalyq úiymdarda Ashyq esik kýnderin jәne basqa da sharalardy ótkizetin bolady.

Abai.kz