Qazaq әdebiyetining tarihyn dәuirleu mәselesi – otandyq әdebiyettanushy ghalymdardyng atqaryp kelgen jәne atqaryp jatqan sharuasy. Ádebiyettanushy ghalym mamandardyng zerttep, ekshep súryptaghan әdebiyet tarihyna qatysty materialdary әdebiyet teoriyasymen salmaqtanyp, bilimgerlerge úsynylady. Áriyne, múnda uaqyt, dәuirding ghalamdyq auany men sayasi, iydeologiyalyq, tarihy faktorlardyng әseri bolatyny anyq. Qazan tónkerisinen bergi әdebiyet qazirgi qazaq әdebiyeti dep atalady. Óz kezeginde qazirgi dәuir әdebiyeti de týrli kezenderge, mektepterge bólinedi. Osy dәuirge jatatyn «halyq aqyndary» atalatyn erekshe dәuirlik mektep bar. Jýz jasaghan qart jyrau Jambyl bastaghan búl mektepting ókilderin dәstýrli foliklor men jazba әdebiyetting ara jigin jalghastyrushylar deuge bolady. Jambyl men ózge barsha halyq aqyndarynyng tuyndylary – eki dәuirding kuәsi. Yaghni, olardyng shygharmashylyghyn әdette Patshalyq Resey jәne Sovetter Odaghy kezenindegi dep qarastyramyz.

Jyr alyby Jambyl ómirindegi úlys ózgeris jyldary

Qazan tónkerisinen keyin Resey patshalyghynyng biyligin qolgha alghan kommunister Kenester Odaghy atty jana memleketti qúryp nyghaytugha kiristi. Halyq-búqarany kommunistik múrattar jolyndaghy týrli nauqandar men ózgeristerge jappay júmyldyru ýshin olar shygharmashylyq adamdarynyng qoghamdaghy yqpaly men әleuetin paydalanugha kiristi. Jәne búl jolda az tabysqa jetken joq. Aqyndar men jazushylar, suretshiler men mýsinshilerding shygharmashylyq qabiletin barynsha paydalanu kózdeldi. 1925 jyly 10 mausymda Qazaq proletar jazushylarynyng assosiasiyasy (QazAAP) qúryluy osy keshendi sharanyng Qazaqstandaghy jýzege asyrylu ýlgisi edi. Shygharmashylyq әleminde qashan da kózqarastar aiyrmashylyghy, iydeyalar qayshylyghy bar. Kommunistik biylik túsynda shetelge shyghyp ketken shygharmashylyq iyelerin qaytarugha mәn berldi. 1932 jyly orystyng kórnekti jazushysy Maksim Gorikiy Sovet Odaghyna oraldy. Búl kezende sovettik әdebiyetting damuyna tyng serpilis jasau kýn tәrtibinde túrghan edi.

Sovet biyligi búl manyzdy is-sharany keshiktirgen joq. 1934 jyly 17 tamyz ben 1 qyrkýiek aralyghynda Mәskeude Sovet jazushylarynyng birinshi sezi ótedi. 590 delegat qatysqan búl jiynda sosialistik realizm – sovet jazushylarynyng ústanatyn birden bir baghyty dep belgilendi. Sovet elinde kommunistik qogham ornatu, sovettik adamdardy kommunistik múrattar jolyna tәrbiyeleu, sosialistik internasionalizm men patriotizmge tәrbiyeleu qatarly basty ústanymdar naqtylandy.

Atalghan sezde kóterilgen mәselening biri últtyq әdebiyetterdi damytu jәne olardyng orys mәdeniyetimen ózara yqpaldastyqty arttyru bolatyn. Búl manyzdy mәselege bas kósem V.IY.Stalinning ózi aralasyp, pәrmen bergennen keyin últtyq aqyn-jazushylar shygharmalary orys tiline, orys qalamgerlerining tuyndylary ózge últtar tiline audaryla bastaghan. Ár últtan shyqqan halyq aqyndaryn dәripteu, olardyng shygharmashylyghyn nasihattap, bastyru isi jolgha qoyylghan. Daghystandyq әigili ashug Sýleymen Staliskiydi (Sýleymen Ghasanbekov) proletariattyng bas jazushysy Maksim Gorikiyding ózi «HH ghasyrdyng Gomeri» dep baghalauy – az últtardan shyqqan halyq improvizatorlaryna degen zor nazar edi. Búl nazar audarudan qazaq halyq aqyndary da tys qalghan joq. Jambyl shygharmashylyghynyng odaqtyq dengeyde tanyla bastaghan túsy osy.

Búghan qarap, әriyne, Jambyl shygharmashylyghy 1930 jyldardan keyin bastaldy degen úghym tumaydy. Jambyl – jastayynan ólen-sózge beyim bolyp ósken, óz dәuirining әigili aqyndary Sýiimbay men Maykótten bata alghan óner iyesi. Sonymen qatar ol aqyndyqpen qatar terme-dastandar oryndaushy jyrshylyqty qatar alyp jýrgen suyrypsalma әri orasan eske saqtau qabiletine ie shygharmashylyq iyesi. Jambyldyng erekshe bir qyry – qyrghyzdyng úly eposy «Manasty» jyrlauy. Jambyldyng ómir joly men shygharmashylyghy turaly Ábdilda Tәjibaev Súltanghaly Sadyrbayúly, t.b. zertteushilerding enbekterinen biz Jambyldyng ótken ghasyrdyng bas-ayaghynda elge tanymal aqyn-jyrshylar qatarynda bolghany turaly derekterdi tabamyz.

Jyr alyby Jambyldyng dәuirlermen astasqan bir ghasyrgha juyq jasaghan ómir jolyn jambyltanushy ghalymdar birneshe kezenderge bólip qarastyratynyn bilemiz. Búl – aqynnyng otyzgha deyingi shaghy, otyzdan jetpiske deyingi kezeng jәne jetpis jastan ómirining aqyryna deyingi jyldar. Búl – Jambyl shygharmashylyghynyng ósu, eseng jyldary. Jambyldyng shygharmashylyq ghúmyrnamasynyng eng jarqyn kezeni, erekshe serpinge ie bolghan túsy – ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan bastalady. Jambyldyng aitystary men ólenderi el auzynan jәne ózining aituy boyynsha jinaqtalyp, basylym betterinde jaryq kórdi, oqulyqtargha engizildi, shygharmalarynyng tolyq jinaqtary әzirlenip shygharyla bastady.

Jambyl jәne halyq aqyndary

Jambyl shygharmashylyghynan ózge, Qazaqstannyng әr ónirlerindegi halyq aqyndaryna da keninen nazar audaryldy. Olardyng ólenderi men poemalary jergilikti jәne ortalyq basylymdarda jaryq kórip jatty. Ár audan, oblystarda jergilikti halyq aqyndarynyng jiyndary, әsirese aitystar ótkizilip, olardyng ýzdik shyqqany el astanasy Almatygha joldama alatyn edi. Sovettik propoganda aqyndar aitysynyng iydeologiyalyq әleuetine zor mәin berdi. Búl jóninde akademik Múhtar Áuezovting mynaday pikirin keltire ketken jón bolmaq: «Aqyndar aitys ýstinde kolhoz ben sovhoz audan men oblys, respublika kólemimen ghana shektelip qalmay, Odaqtyq shaqyru-úrandargha ýn qosyp, partiya, Kenes basshylyghyn madaqtap kótere jyrlaudy da qajettilik sanady. Osynday qoghamdyq, sayasy mýddeni joghary qoy talabyn ústanghan aitys aqyndary búrynnan qalyptasqan jenu, jenilu dәstýrin de basty shart dep ústanbady, kóbinese, sosialistik qúrylystaghy enbek tabystaryn maqtan tútyp, sol joldaghy kedergi bolar kemshilikterdi syn sarabyna salugha airyqsha kýsh júmsady». IYә, halyq aqyndary búl ýdeden shygha bildi jәne qalay bolghanda da sol kezende halyq aqyndaryna layyqty mәn berilip, olardyng shygharmashylyq mәrtebesi asqaqtaghan kezeng boldy.

Jambyl Jabaev bastaghan halyq aqyndarynyng ýlken toby sanatyna kiretin, sol kezende respublikalyq aitystargha qatysyp jýrgen belgili shygharmashylyq iyelerining aty-jónin tizip jaza ketudi jón kórdik. Jastayynan aitys ónerine mashyqtanghan, HH ghasyrdyng birinshi jartysynyng sonyn ala aitys ónerine atsalysqan, Jambyl ýrdisindegi halyq aqyndaryna Núrpeyis Bayghaniyn, Omar Shipiyn, Kenen Ázirbaev, Jaqsybay Jantóbetov, Qalihan Altynbaev, Estay Berkimbayúly, Sayadil Kerimbekov, Bolman Qojabayúly, Aymankýl Tәjibaeva, Qayyp Aynabekov, Kóshen Eleuov, Mayasary Japaqov, Núrlybek Baymúratov, Núrhan Ahmetbekov, Sәttighúl Janghabylúly, Ýmbetәli Kәribaev, Sәt Esenbaev, Tóleu Kóbdikov, Ghabdyman IYgensartov, Doskey Álimbaev, Nartay Bekejanov, Shashubay Qoshqarbaev, Qazanghap Baybolov, Orynbay Taymanov, Álibek Baykenov, Qalqa Japsarbaev, Imanjan Jylqaydarov, Esdәulet Qandekov, Rahmet Mәzqojaev, Ábdilda Jýrgenbaev, Qúljabay Tóleuov, Ómirzaq Qarghabaev t.b. jatqyzugha bolady. Búl tizimdi әli de tolyqtyrugha bolady jәne olardyng kóbining aitys aqyndyghynan ózge jazba aqyndyghy, jyrshylyghy, termeshiligi, syrnayshylyghy t.b. ónerleri bar tuma talanttar. Biz osy aqyndar qataryna jatatyn kókshetaulyq Moldahmet Tyrbiyúly, Shәken Otyzbayúly, Qaliya Júbandyqúly shygharmashylyghy jәne olardyng Jambyl jyraumen ruhaniy-shygharmashylyq baylanysy turaly sholu jasaytyn bolamyz.

Kókshe óniri qay zamanda da auzymen qús tistegen dýldýl aqyndargha kende bolmaghan. Bertaghynyng balasy Orynbay aqyn, qarsylas bolghan aqynnyng bәrin sózben túsaghan Tezekbay aqyn siyaqty jýirikterding dabysy qazaq dalasynyng әr týkpirine belgili bolghan. Biz maqalamyzgha Jambyl Jabaev bastaghan halyq aqyndary mektebining kókshetaulyq belgili ókilderi Qaliya Júbandyqúly, Ámire Súltanmúratúly, Moldahmet Tyrbiyúly, Shәken Otyzbayúly shygharmashylyghyn ózek etetin bolamyz.

Qarymdy Qaliya aqyn

Qaliya Júbandyqúly – Qazaqstannyng halyq aqyny, aitysker, әnshi, termeshi, shejireshi. Qaliya Júbandyqúly 1872 jyly búrynghy Aqmola oblysy Kókshetau uezining Qotyrkól bolysy, Qyzylaghash aulynda (qazirgi oblysy Burabay audany Abylayhan auyly) dýniyege keledi. Ákesi Júbandyq qarapayym sharua adam bolypty. Aqynnyng on jasynda әkesi dýnie salyp, Qaliya júmysqa erte aralasady. Mal baghady, shahtagha týsip ken qazady. Erjete kele toy-jiyndarda dombyramen әn salyp, aqyndyghymen aty shygha bastaydy. Qaliya aqynnyng da ómir jolyn sovettik dәuirge deyin jәne keyin dep eki bólip qarastyrugha bolady. Sovet ókimeti jengennen keyin Qaliya aqynnyng da partiyalyq ýgit-nasihattargha aralasqany onyng ólenderinen angharylady. Otyzynshy jyldardan qolgha alyna bastaghan oblystyq, aimaqtyq aqyndar aitysyna qatysa bastaydy. Qazaqstannyng әdebiyeti men ónerine qosqan kóp jyldyq enbegi ýshin 1939 jyldyng 19 qarashasynda Qaliya Júbandyqúlyna «Qazaq SSR-ning halyq aqyny» degen qúrmetti ataq beriledi.

Qaliya Júbandyqúly Almatygha barghan saparynda Jambyl Jabaevpen kezdesip, didarlasqan. Onyng ómirin ónege tútyp, ózine ómirlik ústaz sanaghan. Tek Qaliya ghana emes, Jambyl Jabaevtyng ómir joly men shygharmashylyghy sol kezdegi ómir sýrgen barsha halyq aqyndaryna ýlgi-ónege boldy deuge bolady. Jambyldyng ónegelik danqy әuelegen tús – Úly Otan soghysy jyldary.

...Leningradtyq órenim!
Maqtanyshym sen edin!
Neva ózenin sýikimdi!
Búlaghymday kóremin.
Jauda qalyp Leningrad,
Jaralghan joq kóngeli! –
Jasaghamyn ómirdi
Jau bitkendi jengeli, - deytin, jau qorshauyndaghy qalanyng halqyn erlik ruhqa ýndegen әigili tolghau jyrdyng әser-quaty ghalamat bolghany turaly estelikter qanshama! Jambyldyng jyryna ýn qosqan halyq aqyndary da óz ólenderi arqyly maydan men tyldaghy elge ólenimen kýsh-qayrat beruge úmtyldy. Qaliya aqynnyng myna bir jyry da osy ýrdisten tughany anyq:

Biz – aqiyq, jau – torghay,
Túyaqpenen ilemiz.
Jelkesinen fashistin,
Shoq týsirip minermiz.
Fashisterding ýstine,
Jenis tuyn tigermiz.

Jambylmen Almatyda jolyghyp, súhbattasqannan keyin Qaliya aqyn bylay dep pikir bildirgen eken: «Mening kәrilikte alghan ataghym baqytty ataq, halyq tughyzdy, partiya tughyzdy men Qazaqstannyng jýregi Almatyny kórdim. Mening jolym halyqtas talantty poeziyasyn tughyzghan Jambyldyng joly, ýlgini Jambyldan alamyn».

Jogharyda atap ótkenimizdey, Qaliya Júbandyqúly halyq aqyndary kóshin bastaushy Jambyl Jabaevpen bir emes, birneshe ret kezdesken. Sonyng ishinde alghash 1937 jyly Almatyda ótken halyq aqyndarynyng respublikalyq sletine barghanda tanysady. Sonda alpys bestegi Qaliya aqyn Jambyl jyraugha jyrmenen bylay dep sәlemdesken eken:

Jyrmenen duman qylghan jýrgen jerin,
Armysyn, aqiyghym, ardagerim.
Qart Jambyl, ózinizdi izdep kelip,
Aldynyzgha iyilip sәlem berdim.
Jyrdyng sen aghyp jatqan búlaghysyn,
Jýitkigen tilding jýirik pyraghysyn.
Jolyndy qughan ini, jasy kishi,
Ónerin Qaliyanyng kórinizshi,
Aqynym oryndalsyn talabyng dep,
Qol jayyp batanyzdy berinizshi.

Toqsan bir jasqa shyghyp otyrghan qart jyrau Jambyl sonda Kókshetaudan jetken Qaliya aqynnyng ózine arnaghan iltipatty jyryn tyndaghan song bylay dep bataly jyryn arnaghan eken:

Jerindi jýrgen bazar ghyp,
Júrt kónilin ashyp jýr.
Ótkir sózben dúshpangha,
Azuyndy basyp jýr.
Kýshenshektik degennen,
Árdayym aulaq qashyp jýr.
Kókshetaudyng Qaliyasy,
Tezekbaydyng jiyeni
Teng qúrbynnan asyp jýr.

Búl bata beruden biz Jambyldyng qazaq dalasynyng әr ónirindegi halyq aqyndary turaly ýlken maghlúmatty bolghanyn angharamyz. Qaliya aqynnyng tughan naghashysy Tezekbay Shoqtybayúly óz zamanynyng әigili aitysker aqyny bolypty. Qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Tayynsha audany jerinde 1827 jyly dýniyege kelip, 1912 jyly sonda dýniyeden ótken Tezekbay aqyn Arqagha ataghy jayylghan Shóje, Balta, Kempirbay t.b. aqyndardy jengen eken. Múnday aqynnyng danqyna Jetisudaghy Jambyl da qanyq bolsa kerek. Qaliya aqyn búdan keyin de Jambyl Jabaevpen birneshe ret kezdesse kerek. 1945 jyly Jambyl jyrau ómirden ótkende Qaliya Júbandyqúly oghan bylay dep jyr arnaydy:

Ua, Jәke, atyng shyqqan qanday edin,
Agharyp atqan beyne, tanday edin.
Asyl sóz, úshqyr qiyal, tilge sheshen,
Qazaqtyng aqynynyng mandayy edin.
Sózdi sen sharshy topta bastap edin,
Ólendi týidegimen tastap edin.
Jerindi jýrgen dәiim bazar qylyp,
Aytyssan, mýdirem dep saspap edin...

Jambyl dәstýrindegi kókshelik halyq aqyny Qaliya Júbandyqúly – óz ónirindegi aitysker әriptesteri Moldahmet Tyrbiyúly, Shәken Otyzbayúly qatarly jerlesterimen birge aitys sahnasynyng kórigin qyzdyrady. Bir qyzyghy, sol kezenderde aitysqa qatysushylardyng jas shamasy keminde eludi ensergen adamdar bolghanyn kóremiz. Búghan mýmkin, qart aqyn Jambyldyng toqsanda túghyrynan taymaghan qalpy da yqpal etken bolar. Kókshetaulyq halyq aqyny Qaliya Júbandyqúly 1950 jyly 6 nauryzda 78 jasynda ózining tuyp-ósken mekeni Qyzylaghashta (qazirgi Abylay han) ómirden ótedi.

Ámire aqyn Súltanmúratúly

Kókshetau ónirinen shyqqan halyq aqyndarynyng biri – Ámire Súltanmúratúly. Óz dәuirinde tek Kókshetau ghana emes, Arqanyng kóp aumaghyna tanylghan aqyn bolghan. Ámire Súltanmúratúly ózining jerles, túrghylastary Moldahmet Tyrbiyúly, Qaliya Júbandyqúly, Shәken Otyzbayúly qatarly aqyndarmen ýzengiles jýrip óner jarystyrady. Ámire Súltanmúratúly 1870 jyly Ayyrtau ónirining Qamysaqty ózeni boyynda dýniyege keledi. Búl jer qazirde Qantay-Birlestik auyly atalady. Aqynnyng әkesi Súltanmúrat Qúdasúly – ataqty әnshi, Aqan serining jolyn quyp, qasyna ergen senimdi serigining biri bolady. Ol jastayynan әkesine ere jýrip, sal-serilerding ónerin tamashalap ósedi. Kókshetau men Úlytau aralyghyndaghy elderde aqyndyghymen tanylyp, әigili sardar Amangeldi Imanovtyng shapaghatyn kóredi. Qazan tónkerisinen keyin el ishindegi týrli sayasy nauqandar jayynda kóptegen ólender men dastandar shygharady. Almatygha eki dәpter shygharmasyn joldaghanymen, dereksiz ketedi.

Súltanmúrat Ámireúly 1934 jyly joghalghan enbekterin izdestiruge Almatygha keledi. Joldaghan adamdardyng qolynan «Bilmes» degen poemasyn tauyp alady. Sol jyly Jambyl shygharmashylyghynyng 75 jyldyq toyy ótip, atalghan is-sharagha qatysady jәne osy jyly Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng I sezine qatysady. Halyq aqyndary Núrpeyis Bayghaniyn, Kenen Ázirbaev, Núrhan Ahmetbekov, Núrlybek Baymúratov jәne basqalarymen jýzdesip, súhbattasady. Atalghan sezd qúrmetine ótkizilgen aqyndar aitysyna qatysyp, jýldeger atanady.

Ámire Súltanmúratúly 1937-jyly ótken Qazaqstan aqyndarynyng II sletine de qatysady. Búl jayynda úrpaqtary qúrastyrghan kitapqa engizilgen estelikte aqyn bylay dep jazghan eken: «...Sol jerde Qaraghandy oblysyna qaraghan 30 adam keldi. Sletke baratyn eki oblystan 60 adam boldyq. Eki oblysta menen basqa aqyn joq bolyp, 200 tenge premiya aldym. Eki kýn tynyqtyryp, ýshinshi kýni klubqa halyqty jinap, kóp halyqpen birge otyrghanda, qúrylghan shymyldyqty ashyp jibergende qansha azamattardyng ortasynda bir aqsaqal otyr eken. Bilgender Jambyl degen aqsaqal osy ekendigin aitty. Sóitip-ýitip otyrghanda II oblystyq sletke shaqyrghan adamdar tegis keldinizder me? - dedi. «Keldik» - dep shulasty. Onyng artynan «Soltýstik Qazaqstan oblysynan Ayyrtau audanyndaghy halyq aqyny Ámire Súltanmúratúly bar ma?» - dedi. «Barmyn», - dedim. «Bar bolsan, beri keliniz» - dedi. Ózimnen ózim úyaldym, halyqqa betimning terisi soyylyp týsken aurudan, dәrmenim azyraq tәltirektep bara jatqanymda kýlgender de boldy. Meni aparyp Jambyl aqsaqaldyng janyna otyrghyzdy. Aldymen kezekti maghan berdi». Osylaysha alghashqy kezekte óz ónerin kórsetuge mýmkindik alghan kókshetaulyq aqyn Ámire Súltanmúratúly qart Jambyldyng janyna otyryp, ózining jazghan ólenin oqyp beredi:

Kem últ bolghan qazaq ek,
Qyla almas endi eshkim jem.
Paydasy basqa bolmady-au,
Búrynghy ótken ómirdin.
Bilimim jastan jay ketken,
Barmaqty shaynap kemirdim.
Ónerge tendik kýn tuyp,
Jasaryp qayta semirdim.
Jasasyn basshy kósemder,
Bolat qúisa partiya,
Eskini býktep, jemirdin.

Atalghan jiyngha qatysqan aqyndargha belgili bir taqyryptar berilgenge úqsaydy. Súltanmúrat aqynnyng oqyghan óleni Stalin jәne partiya turaly bolypty. Jambyl bastaghan sarapshylar ólendi jaqsy, al oryndaushylyq saryny kemshindeu dep baghalaydy. Búghan qarap biz ólendi belgili bir maqammen, әuenmen oqu kerek degen talap bolghan boluy kerek dep topshylaymyz.

Ámire Súltanmúratúly 1939 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynyng II sezine qatysady. audannan jasaqtalghan ozattar qúramyna enip, Sovet Odaghynyng astanasy Mәskeu qalasyna baryp keledi. Soghystyng qyzyp jatqan uaqytynda halyq aqyndary tyldaghy eldi aralap, ózderining otty jyrlarymen olardy jigerlendirip, әzil-syqaq ólenderimen júrtty kýldirip, jadyratugha tyrysqan. Maydangha attanyp bara jatqan jauyngerlerge qayrat bererliktey jyr arnap shygharyp salatyn bolghan.

Atannan bata al, balam,
Alshayyp atqa min, balam.
Aq saqalym jelbirep
Artynnan qarap men qalam, - dep Jambyl aqyn jyrlaghanynday, Ámire aqyn da osy sarynda kóptegen jyrlar jazady. Ámire aqyn 1945 jyly Jambyldyng 100 jyldyq toyyna Almatygha arnayy shaqyrylady. Halyq aqyny Ámire Súltanmúratúly 1950 jyly tughan ólkesi Ayyrtau audanynyng Qantay-Birlestik aulynda ómirden ótken.

Ánshi aqyn Moldahmet Tyrbiyúly

Kókshe ónirinen tuyp shyqqan halyq aqyndarynyng biri – Moldahmet Tyrbiyúly. Ol – suyrypsalma aitysker, arqaly әnshi, Ýkili Ybyraydyng shygharmalaryn amanattap saqtap, býgingi kýnge jetkizushi. Moldahmet Tyrbiyúly qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Shal aqyn audany jerinde 1881 jyly ómirge keledi. Moldahmet Tyrbiyúlynyng halyqtyq dәstýrdegi tókpe aqyndardyng biri bolghandyghy onyng «Baqytqa halqy kenelgen» atty tolghau jyrynan tanylghanday:

Aqyn dep nesin aitayyn,
Top kórgende qozbasa.
Týptep tartyp ishtegi,
Ólenmen syndy qozghasa.
Jyrshydan qanday qasiyet,
Júrt tyndar ghyp sozbasa, - deydi aqyn. Moldahmet Tyrbiyúly da Jambyl Jabaevpen kezigip, qart jyraudyng aldynda aitysqa týsken aqyndardyng biri. Búl turasynda aqynnyng nemere inisi, QR Halyq jazushysy Kәkimbek Salyqtyng myna bir esteliginen angharamyz: «Ákemizding aghasy, halyq aqyny Moldahmet Tyrbiyev 1942 jyldan aitysqa týsip jýrgen kezderinde Jambylmen kezdeskenin qanday jyr etse, Qanysh Sәtbaevtyng ýiinde bolyp, bir top aqyndar ghalymgha tanghalghanyn aitqanda, jas bala bizderding basymyzdy san aluan arman-qiyal biylep alatyn». Moldahmet aqynnyng aitystary tolyqtay saqtalmaghan. Qazirgi qolda bary qostanaylyq belgili aqyn Núrhan Ahmetbekovpen aitysynan ýzindi:

Ua, Núrhan!
Saryarqaday beling bar ma?
Aqandayyn sering bar ma?
Qúlagerdey kering bar ma?
Kókshetauday jering bar ma? – dep Moldahmet aqyn ózining Kókshetauynyng әigili perzenti Aqan men onyng ýsh jýzge danqy ketken Qúlager túlparyn tilge tiyek ete jyrlaydy. Núrhan aqyn da sózden tosylyp otyrmaydy. Ol da ózining Qostanayynyng eginshilikpen danqy asyp otyrghanyn tabangha tireu etedi:

Kótersem, qos aighaymen Qostanaydy,
Qanday jan ras sózimdi qostamaydy.
Ádeti Qostanaydyng sizder emes,
Eginin qargha bylghap tastamaydy.

Ol zamanda sayasat, tarih t.b. taqyryptan góri sosialistik enbek jarysy maydany barysyndaghy jetistikter men kemshilikter basty nazarda bolyp, osyghan qatysty mәseleler aitystyng ózegi bolyp otyrghan. Atyysker qarsylas jaqtyng osal túsyn osydan izdegen. Sondyqtan da Núrhan Ahmetbekov Moldahmet Tyrbiyúlyna osynday mazmúndaghy kemshilikti aityp betine basa jyrlaydy:

Núrhanym, maqtan etpe qúmdaryndy,
Qús qonbas qúba jondy shyndaryndy.
Eki etek egininnen biday almay,
Jiberding jelge úshyryp qyrmanyndy.

Aytys ónerinde óleng sózben órnek qúrghan Moldahmet aqyn әnshiligimen qatar, óz janynan әn de shygharghandyghy aitylady. Moldahmet Tyrbiyúlynyng Jambylgha arnaghan mynaday jyr joldary belgili.

Jýz jasaghan Jambyl qart,
Sóziniz bar edi altynday.
Tau suynday tasqyndap,
Seyleding topta tartynbay.
Kýmis kemer dariya,
Aqqan jyryng sarqylmay, - dep jyrlaydy. Jambyl Jabaevtyng qúrmetine jazylghan «Qart aqyngha», «Jәkene» atty ólenderinde aqyn jyr alybyn ózine ústaz túta otyryp, onyng aldynda ózining ýirenushi shәkirt ekendigin aitady:

Oqysang óner tabamyz,
Qolbasshy bizding danamyz...
...Jambyldayyn babamyz,
Balanyz etti bir talap,
Lebizge sizding susamaq,
Tәrbiye-tәlim alugha,
Qúmarmyn sonday yntalap.

Moldahmet Tyrbiyúly shygharmashylyghynda da qoghamdaghy kelensizdikterdi synaugha molynan oryn berilgen. Ol dәuirde sosialistik menshik dep atalatyn ortaq mal-mýlikti talan-taraj jasaushylarmen qatang kýres jýrgizilip, múny әshkereleuge aqyndar men jazushylar, jurnalister de jetkilikti dengeyde ýles qosatyn edi. Osynday bir jemqor kolhoz basshysy turaly Moldahmet aqyn bylay dep jyrlaydy:

Qashan da asyra silteydi,
Jamandyqty tirkeydi.
Kolhozdy soryp borsyqtay,
Júrttan ony býrkeydi.
Árkimge jala jabady,
«Qylmys» izin tabady,
El aitady: «Búl pysyq –
dep - kolhozdyng tajaly».

Moldahmet Tyrbiyúlynyng shygharmashylyq ghúmyry – qazaq aitys jәne әn ónerining kórnekti túlghasy retinde tarihta tanbalanyp qaldy. Jambyl ýlgisindegi aqyndyq mektepting ókili Moldahmet Tyrbiyúly 1957 jyly tughan ólkesinde ómirden ótedi.

Shaghalalydan shyqqan Shәken aqyn

Kókshe ónirinen tuyp shyqqan halyq aqyndarynyng biri – Shәken Otyzbaev. Ol aqyn, termeshi, aitysker adam bolypty. Aqynnyng shygharmalary ózi kózi tirisinde jaryq kórmegenimen, 1164 joldan túratyn birshama mol múralaryn jetkizushi – balasy Temirbay Qabdilmәjitov. Halyq aqyny Shәken Otyzbaev 1887 jyly qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysy, Ghabit Mýsirepov audany, Shaghalaly aulynda dýniyege kelgen (búrynghy Kókshetau uezine qaraghan búl ónir sovettik dәuirde Kókshetau oblysynyng Chistopolie audanyna qaraghan). Aqynnyng azan shaqyryp qoyghan naqty aty – Shәimerden eken. Shәken – ata-anasynyng erkeletip qoyghan esimi eken. Shәken Otyzbaev – jasynan ólen-jyrgha beyim bolyp, Kókshetau ónirindegi sal-serilerding ónerine susyndap ósedi. Keyinirek ózi de әn aityp, jyr shygharyp, terme tóge bastaydy. Shәken Otyzbaev – óz dәuirinde danqy el kóleminde tanylghan belgili halyq aqyndarynyng biri. Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Serik Negimov 2005 jyly jaryq kórgen «Qazaqtyng sal-serileri» atty ghylymy esseler jinaghynda bylay dep atap kórsetedi: «Eldigimizdin, erligimizdin, kiyeli qasiyetterimizding jyrshysy, topyraghymyzdyn, tabighatymyzdyng dara tughan jaryq júldyzy, dәuletti, beynetti, jarqyn kýnderimizding shynayy shejireshisi, túiyqqa tirelgende kópting kósh bastaytyn marqasqasy, ay mýiizdi aibarly serkesi – syldyr kómey aqyn-jyraular ghoy. Búl orayda Birjan sal mektebinen sabaq alghan, ýlgi alghan, kórnekti әnshi-aqyndarmen halyq kompozitorlary Ýkili Ybyraydyn, Aqan serinin, Baluan Sholaqtyng súlu da kerbez әnderin nәshine, kemeline keltire shyrqaghan Hәm «Bógembay batyr», «Qabanbay batyr», «Aghybay batyr», «Kenesary-Nauryzbay», «Qargha batyr» jyrlaryn jatqa sayratqan ardaqty ónerpazdyng biri – Shәken Otyzbayúly edi».

Aytysqa 17-18 jasynan bastap aralasa bastaghan Shәken aqyn ózining aldyndaghy belgili aqyndardyng ólenderin, el auzyndaghy ólen-jyrlardy jattap aityp, elge tanyla bastaydy. Sovet biyligi jengennen keyingi jyldary Shәken aqynnyng da jana ómir saltyn, qazaq dalasynda bolyp jatqan ózgerister men jaghymdy janalyqtardy jyrlau jolynda enbektengeni bayqalady:

Jastar ashyp úmtyldy
Mamandar sonda jiyldy,
Toqsan segiz ýy kanselyar
Myng ýsh jýz ýy pәterdi
Saldyryp qoydy ýiindi.
Qos ta jýre týzeler
Tegis bolu qiyn-dy.

Búl – aqynnyng jana astana Qyzylorda turaly jyrynan ýzindi. Shәken aqynnyng ólenderi men kólemdi tuyndylarynyng kóbi ómir shyndyghynyng ózi deuge bolady. Shәken aqyn 1939 jyly Almatyda ótken aqyndar aitysyna qatysady. Kókshe ónirinen barghan әriptes, túrghylastary Ámire, Qaliya aqyndarmen birge jyr dodasyna týsedi. Qazaq halyq aqyndarynyng tóbe bii Jambyl Jabaevpen tanysyp, jyr alyby tarapynan jaqsy baghagha ie bolady. Osy joly Shәken Otyzbayúlyna «Qazaqstannyng halyq aqyny» degen ataq beriledi. Aqyn 1945 jyly bolghan Abaydyng jýz jyldyq toyyna arnayy shaqyrylady. Osy saparynda ónertanushy jurnalist Boris Erzakovich Shәken aqynnyng auzynan birneshe ólenderin hatqa týsirip alady.

Shәken Otyzbayúlynyng birshama jyrlary Úly Otan soghysyna qatysty bolyp keledi. Barsha adamzatqa, onyng ishinde sovet halqyna zor qayghy әkelgen súm soghys Shәken aqyn otabsyn da ainalyp ótpeydi. Tughan inisi men eki úlyn maydangha attandyrghan aqynnyng «Altyn jas» atty kólemdi tuyndysy – realistigimen qúndy:

...Ketkender keler me eken túrsam zarlap,
Aghady jas shúbalyp kózden parlap.
Bauyrym әskerdegi – Altyn jastar,
Kishkene sóz sóileyin solargha arnap.
Janadan kózin ashqan sәulelerim,
Alysqa elden shyghyp ketting aulaq, - dep altyn jastardyng amandyghyn tileydi. Altyn jastardyng soghystan aman-esen oralyp, solardyng qyzyghyn qyzyqtap, toylatatyn kýn bolghay dep armandaydy:

Kórset dep esendikpen el tileydi,
Altyn jas elden ketken qaraqtarym.
Qyzyq kýn, shildehana toy bolar ma?
Jylauym balamdy aityp min bolar ma?
Zaryghyp el-júrtyng zaryqqandar,
Qosylyp keletúghyn kýn bolar ma?

Shәken aqynnyng maydandaghy úlyna jazghan jyrlary men Jambyl Jabaevtyng Alghaday úlyna arnaghan ólenderimen saryndas. Maydangha ketken úly Qonqagha degen saghynyshyn bylay dep jyrlaghan eken:

Qaghazdy jazyp otyrmyn,
Saghynyshty jýrekpen.
Saghyndym degen sózderdin
Tәtendi myna jýdetken.
Qaraghym mening Qonqajan,
Aynalayyn ózinnen,
Qúrmaldyq bolyp óleyin.

Kókshetau ónirinen shyqqan halyq aqyny Shәken Otyzbayúly – ózine layyqty izbasar dayyndaghan shygharmashylyq iyesi. Qazaqstan aqyndar odaghynyng túnghysh preziydenti, belgili aitys aqyny Kóken Shәkeev – Shәken aqynnyng tól shәkirti. Ólenimen, ónerimen tughan halqyn dumangha bólegen Shәken aqyn alpys jasqa kelgende densaulyghy syr berip, derti auyrlay bastaghan kezin bylay dep ólenmen órgen eken:

...Densaulyghym jastyghym,
Ekeuing boyda birdey túrghanda,
Aspandadym sharyqtap.
Tóbe kórsem ainaldym,
Qyran qústay qalyqtap.
Densaulyq senen airylyp,
Qargha adym jer múng boldy.
Qara arghymaq aryqtap.

Búl – osynau ómirding bayansyzdyghyn eriksiz moyyndaghan sharasyz jan kýizelisi edi. Jambyl Jabaevtyng izinen ergen shәkirti, kókshetaulyq halyq aqyny Shәken Otyzbaev 1947 jyly alpys jasynda tughan jeri Shaghalalyda ómirden ótedi.

Biz jogharyda Jambyl shygharmashylyghynyng shyrqau shyny – ghasyrlyq ghúmyrdyng songhy on jyly auqymyndaghy әdeby ómirin onyng tútastas, qanattastary – halyq aqyndarymen tútastyra kórsetudi maqsat ettik. Eki dәuirding kuәsi bolghan halyq aqyndaryna, onyng ishinde Jambylgha da tәn qasiyet – suyrypsalmalyq ekeni belgili. Akademik jazushy Múhtar Áuezov aitys aqyndary turaly bylay degen eken: «Aytys dәstýri – aqyn mektebi, sheberlikti shyndaytyn eng qatal da qatang syn tezi. Talay tarlan aqyndar osy synnan mýdirmey ótkende ghana shyn aqyn ataghyn alatyn. Býgingi aitysta qoldanylyp jýrgen aldyn-ala jazyp aitysu tәsili aqyndy qiyndy jenuge beyimdemey, qayta aqyn boludyng onay jolyn izdeuge beyimdeytin siyaqty.» Búl – aitys óneri qaytadan toqyray bastaghan ótken ghasyrdyng eluinshi jyldary sony, alpysynshy jyldardyng basyndaghy jaghday turaly. Qazirgi kýngi aitystyng sipaty basqa, әriyne. Maqalamyzdyng basynda tizbelegen, Jambyl jyraudyng zamanynda óleng shygharyp, aitys sahnasynyng sәnin keltirgen otyzdan astam adamnyng ishinde kókshetaulyq tórt aqyngha toqtalyp, olardyng ómir joly men shygharmashylyghy, Jambyl Jabaevpen kezdeskendigi, onyng aldynda jyr tolghaghandyghy turaly qysqasha toqtaldyq. Jambyl Jabaev jәne onyng aqyn tústastary, shәkirtteri turaly aluan týrli enbekter jazylghan jәne jazylyp ta jatyr. Jýz jasaghan Jambyl jyraudyng ónegeli ómiri, shygharmalarynyng tәrbiyelik mәni әrqashan tughan halqynyng jadynda janghyra bereri sózsiz.

Derekkózi: Ádebiyet portaly

Asylbek Baytanúly

Abai.kz