«Ýlken jer kishi jermen ýndes eken»,
«Ayaghymen kelip, arbagha tanylyp qaytty...»,
«Allanyng rizalyghy ýshin emes, Qytaydyng rizalyghy ýshin...»,
«Qandastarymyz qazaq-qytay diplomatiyasynyng qúrbany bolmauy kerek!»...
«Apalar isi Elbasyna jetti»,
«Apalar isi AQSh-ta da kóterilip jatyr»...

Mening jazyp otyrghan osy maqalama Núrgeldi Ábdighaniyúly osy taqyryptardyng qayssyn qoysa da layyq, qúp jarasa ketkeli túr.

Sóz Qytay genosiydine úshyraghan tuystarynyng deregin bilu ýshin Almatydan Núr-Súltan qalasyna kelgen analar turaly.

Alashtyng aqiyq aqyny Tanjaryq Joldyúly Gomindang ýkimeti jaghynan tútqyndalyp, Qúljadaghy zyndangha qamalady. Qytay-orys tergeushileri Ugolin men Falinov bir jylgha juyq  kezek-kezek tergeydi, adam tózgisiz qinaudyng neshe týrin qoldanady. Aqyry týk shyghara almaghan son, aqyndy Ýrimjige jótkeydi.

Zuladyq mashinamen erteng ala,
Qúlazyp, múnayyp túr tau men dala.
Qoshtasty aryzdasyp birge jylap,
Bar eken sol saqshyda Torghay bala.

Múnayyp túrghan kezde, qayghym artyp,
Janyma, toqtau aityp, jaqyn tartyp,
Ákelip temeki-shay, birge jylap,
Sol bala bir tughannan boldy artyq...
(T. Joldyúly)

Qúlja saqshysynda isteytin bizding Torghay ruynyng bir balasy kezdesip, qimastyqpen jylap-enirep, attandyryp salady.

Búl – ótken ghasyrdyng qyrqynshy jyldarynyng basynda bolghan oqigha.

Azaptyng neshe týrin kórgen Tanjaryq Joldyúly ózining Ýrimjige aidalyp bara jatqanyn bilip, bir jaghy ishtey quanady. Qúljagha qaraghanda Ýrimji ýlken jer ghoy, onda ÁDILDIK bar shyghar dep ýmittenedi.

Biraq, jaghday Tәkeng oilaghanday bolmay shyghady.

Jýrgende Ýrimjige quanyp em,
Kónilge Shyng dubandy bu alyp em.
Ýlken jer aqiqatyn tekserer dep,
Qúrghatyp kózding jasyn uanyp em.

Ýlken jer aqihaty múnday boldy,
Bir basqa bәle degen qúmday boldy.
Keshegi kerdendegen qayran Tәken,
Búl kýnde jorghalaghan qúrday boldy.

Ómirding tausylmaydy bir egesi,
Ýzilmey arman-ýmit túr elesi.
Ýlken jer kishi jermen ýndes eken,
Soghylghan bir Gomindang keregesi...
(T. Joldyúly)

Endi kóz aldynyzgha elestete beriniz...

Qytay genosiydine úshyraghan tuystaryn bosatudy, bosaghandaryn otbasyna oraltudy talap etken onshaqty ana tuystarynyng suretin kóterip alyp, túp-tura 225 kýn boyy Almatydaghy Qytay Konsuldyghynyng aldynda túrdy. 225 kýnning 27 kýnin kórpe-jastyghyn aparyp, sol Konsuldyqtyng aldynda týneumen ótkizdi.

IYә, analardyng Almatydaghy Qytay Konsuldyghynyng aldynda túrghan kezdegi ayanyshty jaghdayyn tәpteshtep aityp jatu – búl jerde artyq. Áleumettik jeli men internetti aqtarsanyz, analardyng basynan ótken qorlyq pen qasiret әleumettik jeli arqyly býkil әlemning aldyna jayylyp salyndy.

Ózderining aituyna qaraghanda, Almaty soty olargha ýlkendi-kishili on segiz mәrte aiyppúl salghan kórinedi.

Onyng jalpy kólemi eki million tenge bolypty.

Qayyrymdy jandardyng kómegimen ol aiyppúldy týgel tólepti...

Esterinizde bolsa, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev saylaualdy baghdarlamasynyng taqyrybyn – «Sabaqtastyq. Ádildik. Órleu» dep ataghan edi ghoy. Bayqús analar qanshama qasyretti kýnderdi basynan keshirip jýrse de,  Qasym-Jomart Kemelúlynyng sol «Ádildik» degen sózin qúlaqtary shalyp qalsa kerek, Almatydaghy әreketterinen týk nәtiyje shyqpaghan son, әdildik izdep, «ýlken jer» - Núr-Súltangha keldi.

Ókinishke oray, Tanjaryq Joldyúly aitqanday, «kishi jer» Almatymen «ýlken jer» – Elorda da ýndes bolyp shyqty.

Tuystarynyng deregin bilu ýshin Qytay Elshiligining aldyna barghany sol edi, Almaty audanynyng polisiya qyzmetkerleri ýsh avtobuspen kelip, bayqús analardy  shynghyrtyp, kókparsha tartqylap ala jóneldi.

Jay polisiya emes, qara maska kiygen arnayy jasaq!

Mekemesine aparyp, súraqqa tartty.

Sot boldy.

Árbirine jýz eki myng tengeden aiyppúl arqalatty.

Arnayy jasaqtyng búl әreketi astanada bir emes, eki mәrte qaytalandy.

Tanjaryq Joldyúlyn Gomindang jendetteri «qúrday jorghalatsa»,  Elordanyng arnayy jasaghy analardy kólikke «dopsha» laqtyrdy.

Sonyng kesirinen, Almatydan óz ayaghymen jýrip kelgen 67 jastaghy Qalida Aqytqanqyzy mýgedekter otyratyn arbagha tanyldy.

Myrzan Almahan men Qazybek Gýlfiya qan qysymy kóterilip, jýregi syr berip, jedel jәrdem shaqyrtugha mәjbýr boldy.

Almaty audandyq polisiya bólimining tútqynan jarym týnde zorgha bosaghan Qalida Aqytqanqyzynyng ashynghany sonshalyq, esik aldyndaghy oryndyqqa otyra ketip, «Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza! Siz bir jaghy qaynym bolasyz. Men jengeniz bolamyn. Men Jalayyrdyng qatynymyn...» dep, zarlaghanyn estigende say-sýiegimiz syrqyrap ketti.

Áriyne, Qasym-Jomart Kemelúlynyng bәrin qarap otyratyn uaqyty joq. Al, ber jaghyndaghy Preziydent Ákimshiligi jasy jetpiske tayaghanda ýsh birdey qúlyny men ýsh kelininen, on tórt nemeresinen tiri aiyrylyp, kókiregi  qayghy men sherge tolghan Qalida apanyng zaryna bir mәrte bolsa da qúlaq týretin jónderi bar-aq edi...

Eng bir qorlyghy – sol, on alty kýn boy sonyng bәrin kórip otyryp, biylik bútaqtarynan bir basshy shyghyp, olardy kabiynetine shaqyrap jaghdayyn súraghan joq. Senat sanyrau, Mәjilis mylqau kýide otyrdy. «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasynyng qandastar mәselesine kelgende jýrmeytini taghy bir mәrte dәleldendi.

Sonday-aq, memlekettik BAQ-ta júmghan auzyn ashqan joq.

Tipti, Qytaydan oralghan jerlesteri de qasynan tabylyp, bes minut bolsa da tóbe kórsetuge jaramady...

Tek, «Nur Otan» partiyasynyn Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesi  qabyldap, aryz-armanyn tyndady. Ótinishterin tirkep, qúzyrly organdargha joldady;

Kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Senat deputaty, Múrat Baqtiyarúly týski asqa shaqyryp, qamqorlyq tanytty, ótinishterin qabyldady;

Tirkelmegen «El Tiregi» partiyasynyng Tóraghasy Núrjan Áltaev myrza eki mәrte baryp, jaghdayyn súrady. Núrjan Bauyrjanúly qúry qol barghan joq, polisiya qyzmetkeri sýirelep jýrgende ayaghy zaqymdalghan Qalida Aqytqanqyzyna mýgedekter arbasyn alyp berdi;

 «Azattyq radiosy» ýzbey aqparat berip otyrdy;

Taghy bir Torghay jigit – Auyt Múqiybek atyn atamaudy ótingen kәsipker aghalarynyng qoldauymen kafege aparyp, keshki tamaq berdi, qolynda bar dostaryna aityp, 170 myng tenge jinap bergen boldy...

Apalardyng әreketinen paydalanyp, men úpay jinaudan mýlde aulaqpyn, biylik ókilderin múqatayyn degen de oiym da joq. Bar bolghany, dәl osynday qasyretti jaghday bizding әuletting de basynan ótkendigi ghana. Qyzyl Qytay biylikke kele salyp, últtyng qaymaqtaryn qisha sypyrdy. Sol qatarda, 1950 jyly Qorghas audanynyng Sarbúlaq auylynan Múqiybek, Bógis, Qazaqyn, Múqabay, Yan bastaghan azamattardy týgel tútqyndaydy. 1951 jylghy mamyrda «Qazaq-Qyrghyz úishymasynyn» tóraghasy, Shyghys Týrkistan Respublikasy Bilim ministrining orynbasary bolyp qyzmet atqarghan Múqabay atam atylady. Qalghany týrmede jatady. Sheshem Býbýjandy dihanshylyq maydanyna aidap әkelip, bau-bashnyng aram shóbin júlghyzady. Erterek baryp, kóbirek júmys istesem, joldasym aman qalama dese kerek, apam bayqús tang bozynan baryp, kóktep túrghan piyazdy týgel júlyp tastap, odan ary sógis estiydi, bәlege qalady. Sebebi, ómiri mal baghumen ótken apam bayqús shóp pen kókónisti ajyrata bilmey, bәrin aram shóp dep oilaghan ghoy. Kórshi-qolang túrmaq, jaqyn tuystardyng ózi bizding ýiden irgesin aulaqqa salghan sol auyr kýnderding qasiretti әngimesin Býbýjan apam aita-ayta mening qúlaghyma qúiyp tastaghan.

Sol qandy jyldardyng hikayasyn estip óskendikten bolsa kerek, mening aldymdaghy dәuleti asyp-tasyghan myrzalardan góri, artymdaghy aryp-ashqan jandardy demegim kelip túrady.

Ekinshi jaghy, azyp-tozghan analarymyz ÁDILDIK izdep, Núr-Súltangha kelgende, aldynan bir qazaq shyqpay qalyp, Qytdyng tabasyna qalmasyn degen jigittik namys!

Apalardyng tuystaryna týrli-týrli aiyptar taghylyp, Qytay zany boyynsha sottalghany aitylyp jatyr. Kóbi «ekstremizm men terrorizmdi nәsihattaghany ýshin...» degen bappen úzaq jylgha týrmege jabylghan. Aldy týrmede óltirilgen.

Biraq, Shynjandaghy qazaqtarda búryn-sondy «ekstremiys» jәne «terroriys» degen úghym bolghan emes. Búl – jay ghana sebep әri jala. Álemning eng yqpaldy elderi Qytaydyng búl әreketin «genosiyd» dep baghalauda.

Al, kim tuysynyn, bauyr et balasynyng naqaq sottalyp ketkenin qalaydy jәne oghan shydap ýnsiz otyra alady?!

Adamdy bylay qoyyp, sheteldegi qymbat mýlikteri men aqshalary búghattalyp qalghanda, bizding jerlesterimiz bәrin tastap salyp, soghan jýgirgen joq pa edi?!

Sondyqtan, apalarymyzdyng әreketinen sonshalyqty bir tәrtipsizdik izdeu dúrys emes dep oilaymyn. Qayta, qúqyq qorghau organdarynyng keybir әreketteri bizdi basqa bir oilargha jeteleydi.

Mysaly, osy jolghy eng bir soraqy jaghday – arnayy jasaqtyng eki kólikpen kelip, 1 qazan kýni jaldap jatqan ýiining aldynan ústap әketkeni boldy.

1 qazan – Qytay Kommunistik partiyasynyng biylikke kelgen kýni – Qytaydyng memlekettik merekesi.

Qazaqstan polisiya qyzmetkerlerining dәl osy Qytaydyng memlekettik merekesi kýngi tútqyndau әreketin analar da, bylayghy júrt ta Qytay Elshiligine jasaghan erekshe «Qúttyqtau» jәne arnayy «Syi-qúrmet» retinde baghalady.

Tuysqandaryn joqtaushy azamattar tura osynday jaghdaydy 1 shilde kýni Almatyda da basynan keshirgen bolatyn.

1 shilde – Kommunistik partiyasynyng tughan kýni. Biyl QKP-nyng qúrylghanyna 100 jyl toldy.

Eki retinde polisiya qyzmetkerleri Qytaygha «Mine, biz Sizder ýshin qazaqty ayaghaly túrghamyz joq!!!» degendey, azamattardy esh әreketsiz otyrghan jerinen erekshe aibynmen, joyqyn kýshpen kelip tútqyndady. Polisiya bóliminde tannan kesh batqangha, tipti týnge deyin ústap otyrdy.

Qysqasy, bizding biylik Allanyng rizashylyghy ýshin emes, Qytaydyng rizashylyghy ýshin júmys istep jatqanday kórindi bizge!

Áriyne, men eki dýnedegi jalghyzym – Qazaqstanymdy keshegi Tanjaryq Joldyúly ómir súrgen zamandaghy, Gomindang biylik jýrgizgen kezdegi Qytay memleketimen salystyrudan aulaqpyn.

Biraq, arada seksen jyl ótse de, Tәuelsiz memleketi bola túra,  onyng aibyndy Elordasyna kelgen apalarymyzdyng qúqyq qorghau organdary jaghynan  ekonomikalyq jәne ruhany jaqtan Almatydaghydan beter qatty soqqy alghanyn, taghy da kópar bolyp tartylghanyn, sóitip Tanjaryq Joldyúlynyng keypin kiygendigin atap ótpeske amalym qalmady! Basqa emes, tәp Qytaydyng Memlekettik merekesi qarsanynda esh әreketsiz túrghan jerinen shyryldatyp sýirey jónelgeni, mashinagha júlqylap tieui – meni osy sózderdi aitugha eriksiz mәjbýrledi! Polisiya qyzmetkerleri jaymen aitsa, olar ózderi-aq birden berile ketetin edi ghoy. Elge kýlki, dúshpangha taba bolmas edik qoy...

Qúdaygha shýkir, Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev irgetasyn qalaghan Qazaqstan búl kýnderi Orta Aziyadaghy kóshbasshy memleket sanalady. Álemdik qauymdastyqta óz ornyn oiyp túryp alghan, 120-dan astam elmen diplomatiyalyq qatynas ornatqan, Zang saltanat qúrghan Qazaqstan qazir «Sabaqtastyq. Ádildik. Órleu» úranymen algha ketip barady.

120-memleketting ishinen bólip aitsaq, «Qazaqstan Respublikasy men Qytay Halyq Respublikasy arasyndaghy Tatu kórshilik, dostyq jәne yntymaqtastyq turaly shartty bekitu turaly» Zang qabyldanghan.

2019 jylghy derekke sýiensek, Qazaqstan-Qytay qatynastarynyng sharttyq-qúqyqtyq bazasy әrtýrli salalar boyynsha 250-den astam ýkimetaralyq jәne vedomstvoaralyq kelisimderdi qamtidy eken.

2002 jyly jeltoqsanda Beyjinde qol qoyylghan Tatukórshilik, dostyq jәne yntymaqtastyq turaly shart, Strategiyalyq әriptestikti belgileu jәne damytu turaly birlesken deklarasiya (2005 j.), sonday-aq 2015 jyly qabyldanghan Jan-jaqty strategiyalyq әriptestik qatynastarynyng jana kezeni turaly birlesken deklarasiya sekildi qújattardyng manyzyn diplomattar auzynan tastamay aityp jýr...

Solay bola túra, Qytay qysymyna úshyraghan qazaqtardyng mәselesining tórt jyldan beri sheshilmeui – Tatu kórshilik, dostyq jәne yntymaqtastyqtyng shynayy kórinisi emes.

Al, Qytaydyng memlekettik merekelerining qarsanynda, Konsuldyq pen Elshilik aldyna baryp ýlgirmegen onshaqty anany shyryldatyp, DIPLOMATIYaNYNG QÚRBANDYGhYNA ShALU – óte ókinishti jaghday!

Men jaqsy bilem, ol analardyng memleketke de, biylikke de zәredey qarsylyghy nemese ókpesi joq. Tek, óz memleketi, óz preziydenti bolghan son, oghan arqa sýiep, ózderining ótinishterin aituy – әbestik bolmasa kerek.

Sondaghy ótinishterin kórsen, óte qarapayym.

Bar bolghany, Syrtqy ister ministrligi arqyly Qytaydyng Qazaqstandaghy Tótenshe jәne ókiletti Elshisi  Chjan Syao joldaspen tike kezdesuin úiymdastyryp beru jәne polisiya qyzmetkerlerining malsha sýirep, dopsha laqtyratyn zorlyqty kýshinen qútqaru ghana eken!

Eger, Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly Ózining Twitter-ne dәl osy ótinish boyynsha eki auyz sóz jazyp, Syrtqy ister ministrligine tapsyrma berrdim dese, Qytay Elshisi  Chjan Syao joldas qúrsha jorghalap, qanbaqsha úshyp baryp, Múhtar Tileuberdining esigin qaghyp túratyn edi!

Apalardyng qasyretin býkil әlemning mediyalary jazyp jatyr. Qazaqstandaghy AQSh Elshiligi «AQSh diplomatiyalyq missiyasy #Shynjandaghy jaqyndary turaly aqparat izdep jýrgenderding beybit jәne erkin jinalu qúqyghyn qoldaydy dep birneshe ret aitqanbyz.» dep, eskertu jasady...

Amal ne, Preziydent Twitter-ining bir paraghy bizding osy sherkókirek  apalarymyzgha bir búiyrmay-aq qoydy ghoy!

Sherkókirek analar osy ótinishpen Preziydentti jәne bir-eki ministrding atyna hattar jazdy. Biraz Shetel diplomatiyalyq ókildikteri men konsuldyq mekemelerining qaqpasyn qaqty. Birikken Últtar Úiymynyng ókildigi men Europalyq Odaqtyng kensesine de at basyn tiredi...

Sonynda, dәrmenderi qúryp, taulary shaghylyp, sýiretilip Nazarbaev Ortalyghyna baryp, ótinishterin tapsyrdy.

Áleumettik jeli arqyly kórip otyrdyq, Nazarbaev ortalyghynyng soktor mengerushisi Pakirdinov Baurjan Múhamedjanúly shyghyp, olardy qarsy aldy.

Ádilettigin aita ketuim kerek, óz basym Baurjan Pakirdinov myrzagha qatty riza boldym. Óte tәrbiyeli, qayyrymdy azamat eken Bauyrjan bauyrymyz. Tekti әuletten shyqqany birden kórinip túrdy. Analardyng ótinishin qabyldap, olardy jeke-jeke sóiletip, aryz-armany men kórgen qorlyqtaryn jarty saghatqa juyq tik túryp múqiyat tyndady. Ahylap-ýhilegen Qalida Aqytqanqyzynyng bileginen ústap, anagha degen qúrmeti men janashyrylghyn kórsetip jatty. Bauyrjan myrzanyng ystyq yqylasyn kórip, apalar da kәdimgidey kónildenip, ýmittenip qaldy.

Sonyna, Baurjan Múhamedjanúly apalardyng ótinishin Elbasyna jetkizetinin aityp, uәdesin berip, iyzetpen shygharyp saldy.

Býgin Elbasy Kensesi Basshysy Hatshylyghynyng mengerushisi Asqar Moldagharinov aghamyzdan Baurjan Pakirdinovtyng telefon nomerin alyp, ózine habarlastym. Biyik adamgershiligi, mәdeniyettiligi jәne qamqorlyghy ýshin, oghan riza bolghanymdy jetkizip, rahmetimdi aittym.

Baurjan Múhamedjanúly apalargha bergen uәdesin oryndaghanyn, olardyng ótinishining Elbasynyng qolyna tiygenin aityp, meni de quantyp tastady.

«Apalargha sәlem aitynyz, olardyng ótinishi qazir Elbasynyng qolynda. Sәl sabyr saqtasyn...» dep, men arqyly óz sәlemin aitty.

Sonymen, analardyng ótinishi Elbasymyzdyng qolyna tiydi!

Búl – osy jolghy on alty kýndik analar saparynyng ýlken oljasy.

Men ýnemi aityp ta, jazyp ta kelemin, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev – Qazaqstannyng Preziydenti ghana emes, әlemdegi barlyq qazaqtyng qamqory bola bildi. Elordada sergeldeng kýy keship jýrgen sherkókirek analardyng eng sonynada, amaly әbden tausylghanda,  Núrsúltan Ábishúlyna baryp kóz jastaryn kóldetui – taghy sol Elbasymyzdyng qazaqtyng arqasýieri, panasy ekenin anyq kórsetti!

Álemdik sipat alghan Qytaydaghy qazaqtardyng búl mәselesine Últ Kóshbasshy Núrsúltan Nazarbaevtyng bey-jay qaramasy anyq. Sózsiz bir nәtiyje shyghady dep senemin!

Taghy bir jaghynan, qazir AQSh-jýrgen Qytaydaghy qazaqtar mәselesin әlemdik temagha ainaldyra bilgen Serikjan Bilәshúly da, jigittik tanytyp, ishinara arazdyqtar men arandatulargha qaramastan, «Apalar isin» kýntәrtipten týsirmey, óz júmysynyng manyzdy taqyryby retinde halyqaralyq dengeyde jalghasty kóteretinin jetkizdi.

Búl da quanarlyq jәne riza bolarlyq jaghday!

Bizdiki – azap shekkender bostandyq alsyn, bólingen-jarylghandar qosylsyn, sóitip «Núrsúltan bastaghan núrly kósh» jalghasyn qayta tapsa eken degen arzú tilek pen arman ghana!

IYlәhi, solay bolghay!

Auyt Múqiybek

Abai.kz