Áygili jazushymyz Dulat Isabekovtyng bir әngimesinde kiyiz ýiding irgesinde úrshyq iyirip otyrghan keyuana feodoldyq qoghamnan sosiolistik qoghamgha qalay ótip ketkenin bilmey qalady. Sol siyaqty biz de… qoghamnan qoghamgha, kezennen kezenge, dәuirden dәuirge jyldam ótip jatqanymyzdy sezbeytin siyaqtymyz. Alayda keliseyik, kelispeyik biz qazir jahandanghan uaqyttyng qúshaghyndamyz. Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Aida Ghalymqyzymen súhbatymyz osy jәne ózge de mәseleler tónireginde órbidi.

Júmysbasty bolghan únaydy. Búl qasiyet maghan әjemnen daryghan

– Sizding Qazaqstan Respublikasy Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri qyzmetine taghayyndalghanynyzgha bir jarym jyldan endi assa da, úzaq jyldardan beri osy ministrlikti basqaryp jýrgen adam siyaqty әser qaldyrasyz. Atalghan az uaqyttyng auqymynda jurnalistermen, qoghamdyq úiym ókilderimen qanshama kezdesuler jasap ýlgerdiniz. Qanshama tyng bastamalardy qolgha alyp, jolgha qoyyp jatyrsyz. Qazirgi indet jaylaghan tar kezenning ózinde onlayn-forumdar ótkizip, tynym tappaysyz. Aytynyzshy, jaratylysynyzdan osynday «tynymsyz» jansyz ba, әlde siz basqaryp otyrghan sala osylay belsendi әri kópshil, qauymshyl boludy talap ete me?

– Jalpy men turaly meni tanityn adamdardan súraghanynyz dúrys shyghar (kýledi). Birinshiden, tabighatym solay. Qazirgi ghylymda adam jaratylysyna taldau jasaghanda – introvert, ekstravert dep jatady ghoy. Men sonyng songhysyna jatatyn shygharmyn. Ýnemi izdeniste jýrgendi, júmysbasty bolghan únaydy. Búl qasiyet maghan әjemnen daryghan dep oilaymyn. Marqúm әjem kópshil, ashyq, adam jatyrqamaytyn, tik minezdi jan bolatyn. Ekinshiden, mening memlekettik qyzmette jýrgenime 20 jyldan astam uaqyt ótipti. Enbek jolymdy sol kezdegi Aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining Almaty oblystyq basqarmasynda jetekshi maman bolyp bastadym. Sodan beri memlekettik basqaru isindegi qay qyzmetimdi mysalgha alsaq ta birinshi kezekte halyqpen tikeley júmysty, azamattyq qogham instituttarymen qoyan-qoltyq baylanysty talap etedi. Men qashanda, әsirese qazirgi qyzmette, osy talaptardyng ýdesinen shyghugha tyrysyp kelemin. Kóp jaghdayda qogham bizding ministrlikti tek – media salasymen, BAQ baghytymen ghana baylanystyryp jatady. Alayda Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi, atauy aityp túrghanday, qoghamnyng jalpy iydeologiyalyq salasyna jauap beretin, birneshe auqymdy baghyttardy qamtityn kýrdeli qúrylym. Búryn da solay bolghan, qazir de solay júmys atqaryp keledi. Súraghynyzda aitylghanday pandemiyanyng saldary – bizding qalypty ómir qalpymyzgha, әdet-saltymyzgha aitarlyqtay ózgerister engizdi. Karantin búrynghy erkin jýris-túrysty azaytty. Alqa qúryp, keng otyryp aqyl qosatyn jýzbe-jýz kezdesuler, kópshilik bolyp bas qosular shekteldi. Dese de, qoghammen júmys, azamattyq sektormen baylanys toqtamau kerek. Sebebi qoghamdyq qúrylymnyng bireui toqtasa, onyng saldary barlyq salagha әserin tiygizetini belgili. Sondyqtan biz býgingi uaqyt talaby tudyrghan jana tehnologiyalardyng artyqshylyghyn paydalana bastadyq. Basynda, is-sharalardyng barlyghy internet arqyly onlayn formatqa kóshti. Múnyng da óz artyqshylyghy bar. Is-sharalargha qatysushylar sany aitarlyqtay artty jәne onyng qamtu auqymy keneydi. Yaghni, alys ónirlerden, shalghay auyldardan belsendi azamattar, auyldyq ÝEÚ ókilderi onlayn formatta ýlken is-sharalargha qatysugha mýmkindik aldy. Áleumettik jelilerde týrli dengeydegi kezdesuler tikeley efirden kórsetilip, kópshilik nazaryna úsynyluda. Mysaly, qazirding ózinde tek mening tikeley qatysuymmen ótetin 15 dialog alany túraqty júmys istep túr. «Youtube» jelisinde «Balaevamen 3 súraq» baghdarlamasyn bastadyq, «E-gov» portalynda «Ashyq dialog» alany bar. Ministr blogy arqyly da qanshama azamattar saual joldap, jauap alyp jatady. Onyng syrtynda, jeke resmi, beyresmy kezdesuler, týrli bas qosular bar. Múnyng barlyghy da eng aldymen qoghammen ashyq әri syndarly dialog qúru maqsatyn kózdeydi. Sonday-aq, Preziydentting «estiytin memleket» qaghidasyn is jýzinde oryndalyp jatqandyghynyng bir kórinisi. Sondyqtan әrqashanda qogham damuyndaghy barlyq oqighalardan habardar bolyp, uaqytyly sheshimder qabyldap otyru ýshin osynday dinamikada júmys jasau kerek. Olay bolmaghanda, naqty nәtiyje, sapaly damu bolmaydy.

– Aida Ghalymqyzy, siz ózinizding «tynymsyz» jan ekeninizdi tiyanaqty júmystarynyzben kórsetip kele jatyrsyz. Ony bәrimiz, әsirese, BAQ ókilderi jaqsy bilemiz. Endigi súraq. Jahandanudy birimiz maqtap, birimiz dattap jýrgende jahandanyp ketken siyaqtymyz. «Kýshti de quatty qúral tabylghannan keyin adamzat kýrt damyp ketti» degen Bill Geyts jana dәuirdi «aqparattyq magistrali» dep atady. Bir aita ketetini, aqparattyq qogham sipaty óz ortasynyng ereksheligine qaray әrtýrli damityn kórinedi. Aqparattyq qoghamnyng jetekshi teoretiygi Manueli Kastelis: «Aqparattyq tehnologiyalar men jahandyq ekonomika arasynda adamdardyng «aluan týrliligi» jatyr», – degende, osy nәrseni menzese kerek. Mysaly, Silikon alqaby – ónimderin naryqqa shygharudy maqsat etken ashyq aqparattyq qogham bolsa, singapurlyq modeli – avtoritarlyq aqparattyq qogham; finn modeli – adamdardyng baquattylyghyn kózdegen ashyq aqparattyq qogham. Mәselege osynday rakursten qarasaq, Qiyr Shyghys órkeniyeti qalyptasyp jatqan Aziya elderinde, sonyng ishinde Orta Aziya men Qazaqstanda qanday aqparattyq kenistik payda bolyp keledi dep payymdaysyz?

– Ras aitasyz. Qazir jahandanu kele jatyr degen kezennen ótip kettik. Barlyghymyz osy prosesting ishindemiz. Sondyqtan qazirgi basty maqsatymyz – jahandanumen birge ómirimizge dendep enip jatqan joghary tehnologiyanyn, robototehnikanyng shartynda, jasandy intelektining qarqyn alyp kele jatqan shaghynda adamy bolmysymyzdy, ishki mәdeniyetimiz ben ruhymyzdy joghaltpau der edim. Basqasyn bylay qoyghanda, internetti alayyq. Bir ghana ghalamtor jelisi әlemdik integrasiyagha qalay әser etip otyr? Ásirese óziniz aitqan әlemdik aqparat salasy. Qazir jer sharynyng bir týkpirinde bolghan oqigha býkil әlemge kózdi ashyp-júmghansha taraydy. Býgingi zaman – jyldam, yqsham, sapaly aqparat taratudyng zamany. Siz mysalgha keltirgen modeliderding barlyghy da mәselening syrtqy kórinis-kelbeti. Al olardyng barlyghynyng ishki tabighaty birdey. Ol – birtútas ghalamdyq, ashyq aqparattyq qogham. Sondyqtan qazir jahandanu aghynynyng ishinde otyryp, oghan qarsy túram, basqa әlemnen bólektenip ómir sýrem degen ústanym qisyngha kelmeydi. Bizding endigi mindet – aldaghy damu baghytymyzdy osy jahandanu prosesi jaghdayynda dúrys anyqtau. Últtyq qúndylyqtarymyzdy saqtap qalu, ony óskeleng úrpaqtyng boyyna siniru. Búl iste BAQ-tyng әleuetin keninen paydalanu kerek. Oghan bizding qazirgi últtyq mediadanyng jaghdayy da, mýmkindigi de jetip túr. Álemdik dengeydegi media ýzdikterinen bizding eshqanday kemdigimiz de, kemshiligimiz de joq. Sondyqtan Qazaqstannyng bolashaq aqparat kenistigi, jahandyq qauymdastyqtyng mýshesi retinde, barlyq demokratiyalyq qúndylyqtardy ústanatyn, sóz bostandyghyna qúrmetpen qaraytyn qúrylym bolatynyna senimmen qaraymyn.

Sóz bostandyghy – jalghan aqparat taratu emes

– Óziniz jaqsy bilesiz, әlemde aqparattyq úly maydan qaytadan bastalyp ketti. Resey, mysaly, on-on bes jyldyng sheginde AQSh pen Europagha qarsy ashyq aqparattyq soghys ashyp keledi. Dýniyejýzi halyqtarynyng qauymdastyghynda bolghan song biz de búl maydannan tys qala almaymyz. Biraq Qazaqstannyng kóp vektorly syrtqy sayasaty qazaqstandyq baspasózge de san qyrly әri salmaqty boludy mindetteydi. Alayda búqara halyqtyng baspasózden kórgisi keletini basqa dýniye. Ol – ashyqtyq, batyldyq, neni bolsa da ashy aityp, anyq jazu. Jәne soghan oray biylikting de jigerli qadamdar jasauyn qalaydy. Ásirese búl memlekettik til taqyrybyna kelgende biline týsedi. Ne isteuimiz kerek? «Baghdatta tynyshtyq» dep otyra beremiz be, joq bolmasa, kópting talap-tilegine oray pәrmendi qimyldargha barghanymyz jón be?

– Súraghynyzdyng astaryn týsinip otyrmyn. Býgingi kýni, ókinishke oray, sóz bostandyghyn úran qylyp, úpay jinaudy әdetke ainaldyru beleng aldy. Jalpy sóz bostandyghy úghymyn – týrli dengeyde týsinuge jәne týsindiruge bolady. Eng bastysy Ata Zanymyzda – azamattargha sóz bostandyghyna kepildik berilgen. Árkim zang ayasynda ózining oiyn, pikirin erkin aitugha qúqyly. Qazirgidey internet zamanynda tipti mәsele joq dep oilaymyn. Al endi ózinizge súraq qoyayynshy. Mysaly osydan 30 jyl búryn qogham, sayasy rejim qanday edi? Árbir azamattyng erkin otyryp, memleketti, Ýkimetti, Preziydentti synaugha mýmkindigi boldy ma? Syn aitpaq týgili, ony oilaudyng ózi qylmys bolyp sanalatyn. Qazir bizde әrkim óz pikirin әleumettik jelide, internette ashyq aita alady. Sondyqtan internetting iygiligin paydalanyp otyrghan memleketter qatarynda bizding eldi sóz bostandyghy shektelip, kýshpen janshylyp otyr deu – shyndyqqa janaspaydy dep sanaymyn. Jalpy qazir bizde qoghamdy demokratiyalandyru prosesi qarqyndy jýrip jatqany sayasy sauaty bar, kózi ashyq, kókiregi oyau azamattargha aiqyn bilinedi dep oilaymyn. Memleket Basshysynyng tikeley bastamasymen qúrylghan bir ghana «Últtyq qoghamdyq senim kenesi» shenberinde qanshama janashyl bastamalar iske asyp ýlgerdi. Qoghamdy ashyq demokratiyagha bastaytyn Preziydentting sayasy reformalar toptamasy sәtti iske asuda. Olardyng qatarynda «Beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly», «Sayasy partiyalar turaly», «Saylau turaly», «Parlament jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Zandardy aitugha bolady. Múnyng barlyghy qogham tarapynan eng jii aitylghan sayasy úsynystar bolatyn. Memleket Basshysynyng sayasy erik-jigerining nәtiyjesinde úsynystar – naqty nәtiyjege ainaldy. Siz súraghynyzda búqaranyng baspasózden kórgisi keletini – ashyqtyq, batyldyq, ashy aityp, anyq jazu dediniz. Osy jerde mәselening ekinshi jaghy shyghady. Osy aitylghan úghymdar – әdep, etika, jeke mәdeniyet syndy adamy qúndylyqtarmen ýnemi úshtasyp jata ma?! Sóz bostandyghy – kórineu jalghan aqparat taratu emes qoy. «Ashy shyndyq» degen – qanqu sóz shygharyp, baybalam salyp, attandap, qoghamda dýrbeleng tughyzu emes. «Batyldyq» – әleumettik jelide bireuding jeke basyna til tiygizip, otbasynyng namysyna tii emes. Áriyne, syn әrqashan boluy kerek jәne memlekettik organdar oghan qashanda dayyn, әri ashyq bolugha mindeti. «Syn týzelmey, min týzelmeydi» degen. Biraq synnyng – qisyngha syyatyn oryndy bolghany, pikirding – oy eleginen ótken payymdy bolghany dúrys.

Memlekettik til mәselesine qatysty bizding memlekettik sayasattaghy ústanym qashanda ashyq әri aiqyn. Búl baghytta Elbasynyng osy uaqytqa deyingi jýrgizgen, býginde Memleket basshysy jalghastyryp otyrghan isting barlyghy da memlekettik tilding mәrtebesin kóteruge arnalyp keledi. Oghan eshqanday kýmәn bolmauy tiyis. Memlekettik tilding erkin qoldanyluyna qatysty bizde zandyq normativtik túrghyda barlyq jaghday jasalghan. Qogham tarapynan onyng oryndaluy ghana kerek. Bayqasanyz, búghan qatysty týsinispeushilikting kóbi qarapayym tútynushy men qyzmet kórsetu salasynda bolyp jatady. Bizde «Tútynushylar qúqyghyn qorghau» turaly zang bar. Sonda anyq jazylghan, «tauar satuda nemese qyzmet kórsetude oryndaushy qazaq jәne orys tilderinde aqparat beruge mindetti» degen. Qarapayym ghana zang talaby. Konstitusiyada anyqtalghan, zanmen bekitilgen azamattardyng qúqyghy. Ókinishke oray, bizde kóptegen jeke biznes sektorlar múny eskeruding ornyna kliyenttermen arada túrmystyq kiykiljinning tútanuyna jol berip qoyyp jatady. Tek biznes salasy emes, Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda keminde eki tilge jetik, qazaq jәne orys tilderine, mamandar ýnemi boluy shart. Búl әsirese elimizge shet elderden kelgen qandas bauyrlarymyzdyng jaghdayynda ýnemi nazarda boluy tiyis. Áriyne, últ mýddesin qorghap jýrgen azamattardy da týsinuge bolady. Últtyng qúndylyghyn qúrmetteu, ony janghyrtu mәselesi – elim, jerim degen әr adamgha tәn qasiyet qoy. Osy rette aitarym bizdegi barlyq últtargha teng mýmkindik berilgen. Men de óz últymdy sýiemin. Tilimdi, salt-dәstýrimdi qúrmetteymin. Biraq ne nәrsede de shekten shyqpau kerek. Ishki emosiyanyng jetegindegi әsire әreketke úrynbau qajet. Eng bastysy, ana tilge degen qúrmet eng birinshi әrbir qazaqtyng ózinen, otbasyndaghy bala tәrbiyesinen bastaluy kerek. Tilding qoghamdaghy qoldanysy turaly úrandaytyndar, ýidegi balalarynyng qay tilde sóilesetinine nazar audara ma? Búl orayda, qazir óskeleng úrpaqqa memlekettik tildi ýiretip, әn úran jattatyp, el men jerge degen patriottyq sezim qalyptastyrudy balabaqshalardan bastau jaqsy qolgha alynyp jatyr. Onyng nәtiyjesin qazirgi úrpaq – ertengi qogham tizginin ústaghanda kóretin bolamyz. Bizding eng qymbat qazynamyz – ol qoghamnyng túraqtylyghy men tynyshtyghy. Barlyghymyz onyng qadirine jetip, baghalay biluimiz kerek. Biz ainalagha qaraqan basymyzdyng qamyn kýittep qana qaramay, ortaq memleketimizding biyiginen bajaylap, qaray biluimiz kerek. Keler úrpaqty soghan ýiretuimiz qajet.

– Saylaular ótkizip, sayasy partiyalardyng qyzmetine jol ashyp, baspasózin syrtqa azat, tәuelsiz baspasóz etip kórsetetin RF ýkimeti әleumettik jelilerdi baqylaytyn zang qabyldap, ynghaysyz jaghdaygha qalyp otyr. Al kommunister biyligindegi, totalitarlyq el sanalatyn Qytay Halyq Respublikasy әleumettik jelilerdegi beyәdep sózder men zangha qayshy sózderdi búghattaudy kompiuterlik baghdarlamalardyng ózine tabystap, internet basylymdardyng da, әlemjelining de qytaylyq sipatta damuyna mýmkindik berip otyr. Bizge qaytpek kerek? Bizde qoghamdyq pikirdi últtyq, memlekettik mýddege oraylastyryp, әleumettik jelide rettep otyrudyng mýmkindigin kóre alasyz ba?

– Barlyghy da adamnyng ishki mәdeniyeti men ruhany dengeyine baylanysty. Qazir әleumettik jeli arqyly jasalatyn kiyberbulling mәselesi óte ózekti taqyrypqa ainaldy. Ásirese, internetke erkin qol jetkizip otyrghan óskeleng úrpaq – búl mәselede óte qorghansyz. Keybir aram niyetti, jaman pighyldy adamdar ýshin әleumettik jeliler balanyng ishki emosiyasymen oinap, psihikasyna manipulyasiya jasauda taptyrmas qúralgha ainaldy. Búghanasy qatpaghan, sanasy bekimegen balalar týgili, eresek ýlkender de búdan zardap shegetinine az kuә bolyp jýrgen joqpyz. Qaybir jyldary kórshi Reseyde әleumettik jeli arqyly taraghan bir ghana «Kók kiyt» oiyny qanshama jasóspirimdi suisidke iytermeledi. Sondyqtan búl salagha baqylau ornatyp, tәrtipting boluyn qadaghalau – birinshi kezekte úrpaq qauipsizdigindegi uaqyt talaby dep sanaymyn. Mysaly, jaqynda BAQ óziniz aitqan Qytay elinde 14 jasqa deyingi balalargha әleumettik jeli qosymshasynda kýnine 40 minuttan artyq otyrmaytyn shekteu qoyylghany turaly aqparat taratty. Sonday-aq olar týngi saghat 10.00-den tanghy 6.00-ge deyin telefon qosymshalaryna kire almaydy. Múny qalay týsindirer ediniz? Bala qúqyghyn shekteu me búl, әlde úrpaq qauipsizdigi men densaulyghyn oilau ma?! Qazir balalar arasynda kompiuterlik oiyndargha degen tәueldilik artyp barady. Sonyng kesirinen qanshama balanyng psihikasy, minez-qúlqy búzylyp, tughan ýiinen bezinip ketetinder az emes. Jalpy bizding memleketimizde destruktivti aqparat taratatyn, diny ekstermizmdi nasihattaytyn, nashaqorlyq pen týrli pornografiyalyq ónimder úsynatyn sayttardy, últaralyq janjal tudyratyn materialdardy baqylau, qajet bolghan jaghdayda olardy shekteu men búghattau tәjiriybesi búrynnan bar. Ol eshqanday da «sóz bostandyghyna shekteu qoy» emes ekendigin sauatty qogham tolyq týsinedi dep oilaymyn. Áriyne, әleumettik jeli – adamdar ýshin әrtaraptan aqparat alugha meyilinshe mýmkindik tughyzyp berdi. Áleumettik jeli siyaqty týrli internet platformalary jalpy әlemdik dәstýrli aqparat salasynyng ózgeruine de әserin tiygizip otyr. Qazir keybir jekelegen blogerler – kishigirim medianyng júmysyn jasaytyn jaghdaygha jetti. Jazylushylary kóp iri baspa basylymdar da býginde resmy internet sayttan bólek, әleumettik jeli paraqshalaryn belsendi paydalanyp jýr. Múnyng barlyghy әriyne – uaqyt kóshinen qalmay, bәsekege qabilettilikti arttyru. Degenmen aqparat taratudyng jauapkershiligi óte joghary. Bir ghana jalghan habarmen qoghamdy dýrliktirip, túraqtylyq pen tynyshtyqtyng berekesin qashyryp jiberuge bolady. «Sóz tas jarady, tas jarmasa, bas jarady» dep halqymyz beker aitpaghan. Sondyqtan әrbir әleumettik jeli qoldanushysy osyny tereng týsinip, ishki mәdeniyet mәselesin ýnemi esten shygharmauy qajet. Post jazu – habar taratu ghana emes, onyng ishine – etika, mәdeniyet, talgham siyaqty ruhany qúndylyqtar kiredi. Adamnyng tikeley ómirine, azamattyq qaqyna, ar-úyaty men namysyna tiyetin qauipterding aldyn alu, berekesizdikke jol bermeu – býkil qoghamnyng aldynda túrghan talap. Búl degenimiz әleumettik jelilerdi jappay jabu degendi bildirmeydi, әriyne. Biz aldaghy uaqytta kelensiz kontentke ýiir, beyәdep sózder jazyp, jalghan aqparat taratatyn akkaunt iyelerimen júmys jasaudy jýieleuimiz kerek. Qazir osy baghytta iri әleumettik jeli qúryltayshylarymen, basshylarymen kelissózder jýrgizip, ony retteuding mәselesin pysyqtap jatyrmyz. Sondyqtan búl mәselede, súraghynyzda aitylghanday, qoghamdyq pikirdi eskerip, memlekettik mýdde men últtyq qauipsizdik negizinde әleumettik jelilerde tәrtiptin, rettilikting bolghany dúrys dep sanaymyn.

30 jyldyng әr kýnine qúrmetpen qarauymyz kerek

– Sóz bostandyghy turaly jaqsy aittynyz. Men sizdin: «Barlyghy da adamnyng ishki mәdeniyeti men ruhany dengeyine baylanysty», – degen sózinizge tolyq kelisemin. Al endi myna әngimege kósheyik.

Biyl elimizding Tәuelsiz memleket atanghanyna 30 jyl tolyp jatyr. Osy 30 jylda biz әli «Tәuelsizdik tolghauyn» aityp jýrgen siyaqtymyz. Bizge – Tәuelsizdik qymbat, Tәuelsizdigimizding túghyryn berik ete týsetin damu – býgingi kýni ol da qymbat. Osy eki qymbattyng toghysar túsynda otyryp ne aitugha bolady? Búdan 30 jyl búrynghy qiyndyqtar men sol qiyndyqtardan shyghatyn qisyndy jol izdegen kýnderimizdi me, әlde kýrdelene týsken әlemdegi Qazaqstannyng ahualy turaly ma?

– «Ótkenge topyraq shashsan, bolashaq saghan tas atady» deydi halyq danalyghy. Biz taghdyrdyng syiy óz tәuelsizdigimizge qol jetkizgen son, ótkenimizdi eske alyp, óshkenimizdi jandyryp, úmytqanymyzdy janghyrtyp jatqan halyqpyz. Songhy 1-2 ghasyrda qazaq halqynyng jady qatty shayqaldy. Ásirese totalitarlyq Kenes rejiymindegi últymyz bastan keshken qiyanat pen tauqymetke, sayasy repressiyanyng saldaryna әli tolyq tarihy bagha berilgen joq. Últ retinde joyylyp ketu qaupi shyndap tughan kezeng boldy. Biraq, tәuba, osydan 30 jyl búryn әlem elderimen teng túryp, derbes әreket etuge mýmkindik bergen – tәuelsizdigimizge qol jetkizdik. Sondyqtan bizge onyng qúny da, manyzy da, mәni de óte zor. Tәuelsizdikting osy 30 jyly ishindegi әrbir sәtin erekshe yqylaspen eske alyp, qúrmetpen qarauymyz kerek. Úrpaqty soghan tәrbiyeleuimiz shart.

Osy jyldar bizge eng bastysy ne berdi? Biz jana tәuelsiz memleket qalyptastyra aldyq. Búl jerde, memlekettik biylik negizin qalaghan Túnghysh Preziydent – Elbasy Núrsúltan Ábishúlynyng tarihy túlghasyn erekshe atap ótuimiz kerek. Basqasyn aitpaghanda, Elbasy tәuelsiz memleket retinde shekarany shegendep, әlemdik qauymdastyq aldynda birtútas territoriyamyzdy belgilep, bekitip berdi. Búl bizding keler úrpaq aldynda shekaragha qatysty dauly mәsele bolmaydy degen sóz. Qanshama el býginde egemendikti armandap otyr. Qanshama últ derbes memlekettikke, territoriyalyq tútastyqqa jete almay otyr. Sondyqtan bizge qazir eng manyzdysy – әli de búghanasy qatyp, buyny bekimegen jas memleketimizdi әlsiretip almay, algha jylju. Ol ýshin ónbeytin daudy quatyn elding úrpaghynday emes, óser elding balasynday bir-birimizdi qoldap, qorghap jýruimiz kerek.

Internetting iygiligin paydalanatyn adam ýshin aqparattyng auqymy ken

– Múnyng bәri dúrys qoy. Ayeke, osy Sovet ókimetining túsynda Qazaq radiosynda «arghy bettegi» qazaqtargha arnalghan baghdarlama bolghan. Ahmet Baytúrsynúly jasaghan qarip týrinde «Shalqar» atty gazet te shyghyp túrdy. Osylaysha Qazaqstan әlemdegi bar qazaqty bolmasa da, qytaydaghy qalyng qazaqty el janalyqtarymen, әdeby shygharmalarmen qamtamasyz ete aldy. Qazir Qytay ýkimeti qazaq sayttaryn búghattap tastaghan. Qazaq radiosy men qazaq telearnalary bolsa da jetpeydi. Demek ol jaqtaghy el búl jaqtaghy janalyqtardan habarsyz qalyp otyr. Aughangha auyp barghan qazaqtar aqparattan tipti maqúrym ba dep oilaymyn. Aqparat zamanynda halyq óz tilinde aqparat ala almay ómir sýrui qiyn emes pe? Álem qazaqtaryn Qazaqstandaghy janalyqtarmen qamtamasyz etudi ýsh tilde habar taratatyn «Qazaq» arnasyna ghana jýktep qoymay, onyng basqa da joldaryn qarastyrugha bola ma?

– Ángimemizding basynda internet dәuiri, jahandanu prosesi turaly turaly aittyq qoy. Qazirgi zaman siz mysalgha keltirgen Kenes kezenimen salystyrugha kelmeytin shyghar. Qazir ghalamtor әlemge aqparat taratudyng qúdiretti qúralyna ainalghan zaman. Sonymen qatar, moyyndau kerek, býginde baspa basylymdarynyng órisi tarylyp keledi. Sebebi oqyrman tarapynan qaghazgha basylghan gazet-jurnaldargha degen súranys tómendep barady. Qolyndaghy smartfony internetke jalghanghan oqyrman ýshin kerek aqparatty ghalamtordan әp-sәtte izdep tabu ynghayly ekeni týsinikti. Mysaly, radiony alayyq. Qazir internet arqyly kez kelgen elding radio jiyiligin tauyp tyndaugha bolady. Kezinde qoldanysqa teledidar shyqqanda, radionyng sharuasy bitti degen pikirler kóp aitylghan eken. Degenmen býgin internet zamany, biraq radiogha degen súranys artpasa, azayghan joq. Biz biyl «Memlekettik radioarnalardyng habar taratu jelisin damytu jónindegi 2022-2025 jyldargha arnalghan Jol kartasynyn» birinshi kezenin iske qosyp jatyrmyz. Onyng ayasynda Resey, Qytay, Qyrghyzstan, Ózbekstan elderimen shektesetin memlekettik shekara aimaqtaryndaghy eldi mekenderge «Qazaq radiosy» men «Shalqar radiosy» tartylyp, 600 mynnan asatyn halqy bar 400-den astam auylgha otandyq radiolar qoljetimdi bolady. Óziniz mysalgha keltirgen «Qazaq TV» arnasy bes tilde habar taratady. Sheteldik kabelidik/sputniktik operatorlar arqyly Angliya, Bangladesh, Belarusi, Bolgariya, Germaniya, Gruziya, Kanada, Qyrghyzstan, Latviya, Litva, Moldova, Mongholiya, Birikken Arab Ámirlikteri, Polisha, Resey, Slovakiya, Týrkiya, Kipr, Estoniya elderine, IPTV operatorlary arqyly AQSh, Shveysariya, Fransiya, Ázerbayjan, Bolgariya, Gruziya, Moldova, Polisha, Singapur, Germaniya, Týrikmenstan elderinde kórsetiledi. «Habar 24» arnasy sputnik operatorlary arqyly Belarusi, Qyrghyzstan, Moldova, Mongholiya, Resey Federasiyasyna, IPTV operatorlary arqyly Týrikmenstangha taraydy. Atalghan elderding kópshiliginde qazaq qandastarymyzdyng ýlken qauymdastyqtary bar. Múnyng barlyghy da olar ýshin elden ýnemi habar alyp otyratyn aqparat kózi. Sonymen qatar, qazir dәstýrli media qúraldarynan bólek, elektrondy aqparat salasy ýlken kýshke ie bolyp ýlgergenin osy súhbat barysynda az aitqan joqpyz. Irgedegi ýlken kórshimiz Qytay memleketindegi qandastarymyzben túraqty baylanys bar. Jyl sayyn ata júrtqa týpkilikti qonys audarugha ótinish beretinder qatarynda Qytaydaghy bauyrlarymyz qashanda aldynghy orynda. Bizdegi keybir internet sayttar ol jaqtaghy aghayyndar ýshin ashyq. Mysaly, qazaq, orys, aghylshyn, qytay jәne ózbek tilderinde jәne tóte jazu men latyn alfaviytinde aqparat taratatyn «QazInform» halyqaralyq aqparat agenttigi ol jaqta ashyq. Tóte jazudaghy aqparat ónimderin negizinen Qytay men Irandaghy qandastarymyz paydalanady. Sonymen qandastardy qoldau boyynsha Elbasynyng úsynysymen bizding Ministrlik janynan 2018 jyly qúrylghan «Otandastar qorynyn» oq.gov.kz resmy sayty, sonday-aq, qandastar mәselesin kóteretin «el.kz», «erulik.kz» sayttary qandastar ýshin qoljetimdi boldy. «El.kz» saytynda arnayy «Qandastar» bólimi ashylghan. Ázirge qazaq, orys, aghylshyn tilderinde, bolashaqta tóte jazu ýlgisin qosu josparda bar. «Erulik.kz» veb-platformasy memlekettik jәne orys tilderinde, qazaq tilindegi tóte jazu men latyn alfaviytinde tarihy Otanyna týpkilikti qonys audarugha niyetti qandastargha arnalghan aqparat úsynady. Búl baghytta, memlekettik portaldardan bólek, jeke sayttar da óz ýlesterin qosyp jýr. Mysaly, biluimshe «adyrna.kz» sayty qazaq, orys, aghylshyn, qytay tilderinde jәne tóte jazu men latyn alfaviytinde, «abai.kz» sayty qazaq tilinde jәne tóte jazu men latyn alfaviytinde aqparat úsynady. Qazaq diasporasy túratyn elderde qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldary bizding nazarymyzda. Býgingi tanda shet elderde bizdegi mәlimet boyynsha 50-ge juyq qazaq tilinde habar taratatyn BAQ bar eken. Osynyng negizinde, byltyrdan bastap, bizding ministrlikting úiymdastyruymen ótetin dәstýrli «Ýrker» últtyq syilyghyna shet elderde qazaq tilinde habar taratatyn ýzdik BAQ nominasiyasyn qostyq. Byltyrghy bayqaugha 10 memleketten ýmitker qatysyp, «Eng ýzdik qazaq tildi BAQ» nominasiyasyn Mongholiya Respublikasyndaghy «kaznews.mn» sayty jenip aldy. Bir sózben aitqanda, kórip otyrsyz, býgingi zamanda internetting iygiligin paydalanghan adam ýshin mýmkindik te kóp, aqparattyng auqymy da ken.

Kәsiby audarmashylardyng ýlken armiyasy júmys jasady

– Aida Ghalymqyzy, «Qazaq әdebiyeti» aptalyghyna súhbat berip otyrghan adammen әdebiyet taqyrybyna at basyn búrmasaq bolmaydy. Óziniz kezinde «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda qolgha alynghan qazaq әdebiyetining antologiyalary jobasynyng basy-qasynda boldynyz. Tayauda ghana ózinizding qatysuynyzben «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasynyng tanystyrylymy ótti. Degenmen «bitken iske synshy kóp» degendey, búrnaghy jyldary joba iske asyp jatqanda onyng audarmasynyng sapasyna kónil tolmaghan syndar aityldy. Sherhan Múrtaza, Dulat Isabekov, Smaghúl Elubaev, Qoyshyghara Salghara syndy qazaqtyng belgili jazushylarynyng kórkem tuyndylary «gugl audarma» dengeyinde dep bagha bergender de boldy. Osy jayynda ne aitar ediniz?

– «Ruhany janghyru» baghdarlamasy boyynsha iske asqan eng auqymdy jobalardyng biri – «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasy boldy. Onyng ayasynda proza jәne poeziya janryndaghy 60 avtordyng tandauly shygharmalary aghylshyn, ispan, arab, qy­tay, fransuz, orys tilderine audaryldy. Búl jerde bir jaytty anyqtap alu kerek. BÚÚ-nyng resmy 6 tiline audarylghan shygharmalardyng negizgi oryndaushysy – «Últtyq audarma burosy». Búl joba barysynda, eng bastysy әrbir audarmanyng sapasyna, tilining shúrayly, oqugha jatyq boluyna ýlken mәn berdik. Sәikesinshe, әrbir audarma tili boyynsha sol memleketterdegi jetekshi uniyversiytettermen, әdeby instituttarmen, mәdeniy-bilim ortalyqtarymen, eng myqty, eng tanymal baspalarmen әriptestik ornattyq. Sheteldik audarmashy mamandargha Qazaqstangha kelip, qazaq avtorlarymen jeke súhbattasyp, audarma barysynda tuyndaghan súraqtar qonggha, pikir almasugha mýmkindik berildi. Basty maqsat – әrbir audarmanyng týpnúsqa mәtinge meylinshe jaqyn boluy, kórkem shygharmanyng maz­mú­nyn sol qalpynda kórkem jet­kizu, óz dengeyinde beru boldy. Bir sózben aitqanda búl jerde kәsiby audarmashylardyng ýlken armiyasy tynghylyqty júmys jasady. Sondyqtan bizding «Últtyq audarma burosy» arqyly jaryqqa shyqqan audarmalardyng sapasyna qatysty syndy men estimedim. Siz aityp otyrghan jazushy aghalarymyzdyng shygharmalarynyng audarmasy turaly bilemin. Kitap avtorlarynyng renishteri de janalyqtardan aityldy, әleumettik jelige de jazyldy. Biraq bizding ol jobagha eshqanday qatysymyz joq. «Sapasyz audarma boldy» dep syn aitqan shygharmalardy basqa mekeme audarghan. Ókinishke oray, kópshilik osy eki jobany shatastyryp, Últtyq audarma burosynyng enbegine syn aityp qalady. Biz jasaghan joba auqymdy boldy. Últtyq әdebiyetimizding jauharlaryn әlemning 6 tiline audaryp qana qoymay, ony keng kólemde taratu – búryn-sondy bolmaghan iyigilikti is. Audarmalar 90-nan astam elding 23 mynnan asa iri kitaphana, oqu oryndary men ghylymy ortalyqtardyng kitap qoryna engizildi. Búl әriyne ýlken júmys. Eng bastysy osynday sapaly enbekter arqyly biz әlemge әdebiyetimizding biyik әleuetin, ruhaniyatymyzdyng terendigin tanystyrugha mýmkindik aldyq.

– Ádebiyet turaly әngimeni әriqaray jalghay týsu ýshin sizge әdeby aptalyqtyng dәstýrli saualyn qoyghym kelip otyr. Kitap oqyp jýrsiz be? Bir uaqyt kórkemfilimderdi kóruding ózi jangha lәzzat syilaydy ghoy. Eng bastysy osy ekeuine: kitap oqyp, kino kóruge uaqyt taba alasyz ba?

– Dәuren, óziniz bilesiz ghoy – biz Kenes ókimetining kezeninde ósken buynbyz. Oqushy kezden kitap oqugha qúmar boldyq. Oqu baghdarlamasynan bólek, әrbir jazghy demalys bastalar aldynda bizge kitaptar tizimi beriletin. Jazghy demalysymyz kitap oqumen ótip, kýzgi sabaq mausymyna kelgende, olardyng mazmúnyn bir-birimizge qyzygha әngimelep beretinbiz. Sonyng arqasynda oqushy kezde-aq, qazaq әdebiyetinin, orys әdebiyetinin, әlem әdebiyetining ýzdik klassikalarymen tanystyq. Negizi bala kezden singen әdet, qalyptasqan daghdy adam boyynda ómir boyy qalady eken. Bizding buynnyng boyynda osy kitap oqugha degen qúmarlyq bar. Men әli de mazmúndy, qyzyqty, tanymdy kitaptardy, kórkem әdebiyet tuyndylaryn oqyghandy jaqsy kórem. Óleng oqyghandy únatam. Qazir orys klassiygi Anton Chehovtyng shygharmalaryn uaqyt tauyp qayta oqyp jýrmin. Sol XIX ghasyrdyng qoghamyn surettegen әngimelerde aitylghan dýniyelerdi oy eleginen ótkizip otyrsam adam tabighaty, qogham tanymy esh ózgermegendey kórinedi…

Kitap oqu – әsirese balanyng kónil kókjiyegin keneytedi, zeyin-zerdesin kóteredi, ómirlik kózqarasyn qalyptastyrugha yqpal etedi. Sondyqtan bizding mindet qazirgi óskeleng úrpaqty kitap oqugha qyzyqtyra biluimiz kerek. «Kitap – aqyldyng azyghy, bilimning búlaghy» dep tegin aitylmaghan ghoy. Mektepte ústazdar, ýide ata-analar qazirgi zamannyng internet pen gadjetke әues balalaryna kitap oqu daghdysyn ýiretudi basty nazarda ústasa – balanyng tәrbiyesine de, tanymyna da, minezine de paydasy zor bolar edi.

Kino kóruge qatysty aitar bolsam, qyzyqty kino tuyndylaryn, tanymdy derekti filimderdi uaqyt bolghanda qaraugha tyrysamyn. Alayda, ókinishke oray, kýndelikti júmystan oghan jii múrsha bola bermeydi. Qazirgi jana filimderding ishinen biyl shyqqan fantastikalyq janrdaghy «Duna» filimi turaly jaqsy pikir aityp jatqandardy estip jýrmin. Endi uaqyt tauyp, sol filimdi kórudi oigha alyp jýrmin.

– Aida Ghalymqyzy, sizge qoyatyn saualdarymyz búdan da mol edi. Óitkeni siz basqaratyn sala kópting kóz aldynda. Árkim-aq Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrimen jýzdesip, súhbattasqysy, oy bóliskisi keledi. Áytse de biz biraz mәselening basyn shalyp әngimelestik-au dep oilaymyn. Uaqyt bólip súhbat bergeninizge rahmet!

– Sizderge de rahmet. «Qazaq әdebiyeti» gazetining kózi qaraqty oqyrmandarynyng qatary kóbeye bersin.

Súhbattasqan Dәuren Quat

Abai.kz