Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Qaynaydy qanyn... 3745 40 pikir 13 Qazan, 2021 saghat 13:21

Til janashyryn kim sottamaq, nege sottamaq?

Kerekudegi júrt Ruza Beysenbaytegin tegis tanityny sózsiz. Kereku týgili býkil elge esimi tanys til janashyry. Memlekettik tilding shyn janashyry. Kýresker. Biz tanityn Ruza Beysenbaytegi mayda-shýide mansap qughan kóp qudyng biri emes. Ebin tauyp esebin týgendegish jyltyraqkóz, jylpos minezdilerding qatarynan emes. Qazaqstannyng qarapayym azamaty. Sóileytin tili – memlekettik til. Al memlekettik til bizde bireu ghana – ol qazaq tili.

Amal neshik, óz jerinde, óz elinde jýrip, óz tilindi sot arqyly qorghaudyng qorlyghyn san ret bastan keshirgen adam. Abai.kz-ting túraqty oqyrmany hәm avtory. 2006 jyldan beri Kerekude memlekettik tildi qorghau, últtyq mәselelerdi sheshuding jolyn izdestirip, belsendilik tanytyp keledi. Bizdi qoyyp, jalghyz jýrip talay jerde memlekettik tilding qúqyn qorghaghan Ruza Beysenbaytegi turaly orys aqparaty da biraz shulady. Byltyr Ábilqayyr Sqaqov basqaratyn aimaq (onda da Pavlodar qalalyq әkimdigi) batyldyq jasap, til mitingisine rúqsat bergen. Qazan aiynda. Sol kezde orys aqparaty (Resey) kógerip-sazaryp, ólerdey ókpelegen. «Qazaqstanda orystar men orys tiline qarsy miting ótip jatyr», - dep oibaygha basyp, sandaryn sabalaghan. Orys teleefiyrinen kesirli auyz kóp bilgish Kerekudegi til mitingin úiymdastyrghan Ruza Beysenbaytegin jerden-alyp, jerge salyp, birazgha deyin abalaghan.

Sóitken til janashyrynyng shyrylyna qúlaq týrer Kerekude bir shendi adamnyng tabylmaghanyna qarap, Pavlodar oblysynyng әkimi Ábilqayyr Sqaqovtyn, Pavlodar qalasynyng әkimi Asayyn Bayhanovtyn, Arman Uәliyev tizgindep otyrghan oblystyq Kóshi-qon qyzmeti basqarmasynyng ne oilaghany bar degen súraqtyng tuatyny zandylyq. Oblysta memlekettik tildi damytu barysynda olar ne istep jatyr? Kóringennen jәbir kórip jýrgen Ruzagha nege kómek qolyn sozbaydy? Joq, әlde olargha memlekettik tilding qajeti joq pa?

Keshe «Til maydany» belsendileri Ruza Beysenbaytegin polisiya ústap әketkenin әleumettik jelige habarlady. Al Manghystaulyq qogham belsendisi Jәnibek Qojyq: «Qazaqstanda túryp, memlekettik tildi qorghaghany, qazaq tilin qoldaghany, qazaqsha sóile dep talap etkeni ýshin Ruza apay týrmege qamalypty. Búl masqara ghoy!

Qazaq tilinde sóilender degen adamdy týrmege qamasa, bizding Tәuelsiz el bolghanymyz qaysysy?! Ruza Beysenbaytegine bostandyq berilsin! Boylarynda qazaqtyng qany, últtyng ary bolsa, Ruzanyng qoldanyzdar!», - dep jazdy.

Odan keyin qogham qayratkeri Múhtar Tayjan: «Ruza apayymyzben qazir ghana telefon arqyly sóilestim. Qúdaygha shýkir aman-esen ýiine jetti. Biraq, erteng sot bolady, qadaghalap otyramyz», - dep habarlady.

Biz de Ruza Beysenbaytegine habarlasyp, hal-jaghdayyn bildik.


10 jyl búrynghyda, 5 jyl búrynghy da jaghday osy...

Ruza Beysenbaytegi:

- 7-si kýni bolghan oqigha. Men kezeketi qandas azamattyng tirkeu qújattaryna kómektesu ýshin Kóshi-qon polisiyasyna bardym. Kezekti ret aqparattyng barlyghy derlik, sonyng ishinde aryz-shaghymdar da oryssha, yaghny Resey Federasiyasynyng memlekettik tilinde ekenin kórdim. «Obrazes» dep ýstine badyraytyp, ýlken әriptermen jazyp qoyghan. Sonysy ghana eki tilde. Qalghany ynghay oryssha.

Búl bizding jyldar boyy aityp kele jatqan mәselemiz ghoy. 2016 jyldan beri talay ret olardyng basshylaryna da kirip aittym. Mende viydeo materialdar 2016 jyldan beri saqtalyp túr. Men talay ret olardy viydeogha týsirip alyp, әleumettik jelige de jariyaladym. Bәribir olar qyzmetti orys tilinde kórsetuin jalghastyryp kele jatyr.

Osy joly da solay boldy. Kireberistegi «reseptionnan» bastap orys tilinde qarsy aldy. Sosyn, men býkil sol jerdegi oryssha ýlgilerding barlyghyn viydeogha týsirip aldymda, «qazir men taghy da viydeogha týsiremin. Sosyn jelige jariyalaymyn. Ary qaray she? Ol bes jyl búryn da solay edi. On jyl búryn da solay bolghan. Erteng de solay bolyp qala beredi. Odanda men qazir ol oryssha ýlgilerdi alyp tastasam, rezonans bolady. Sosyn olar qazaqsha qoyady», - dep oiladym. Sonyng barlyghyn  bizding salyq tóleushilerding aqshasyna shygharady ghoy tipografiyadan. Sóittim de, baryp ol ýlgilerdi alyp tastadym.

Sotqa tartudyng sebebi sol. Taghy bir kelinshekke (polisiya adamy) «qatyn» degenim ýshin «meni balaghattadyn»,- dep jatyr. Maghan tili shýldirlep: «últaralyq arazdyqty qozdyrdyn», - dep jala japty, taghy. Japqan jalasy jalghyz búl emes. «Qandastardy tirkeuge kómekteskening ýshin aqsha alasyn», - dedi. Al men osy kýnge deyin birde-bir qandastan aqsha alghan adam emespin. Ol mening ózimning kómegim. Mine, osy sebeppen Kóshi-qon polisiyasy sotqa tartty. Sot býgin bolady.

Advokatym bar. «Til maydany» tobynan Áskerbek Kәkimov degen azamat. Ol meni búrynnan tegin qorghap jýr. Sosyn, keshe Bauyrjan Asanov habarlasty. Qyzylordadan úshyp kelip, qatysatynyn aitty. Rahmet kóniline. Áleumettik jelilerde meni qoldaushy azamattardyng qatary kóp. Olargha rizashylyghymdy bildiremin.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

40 pikir