Birikken Últtar Úiymyna qarasty Qazaqstandaghy YuNESKO tarihta alghash ret elimizdegi memlekettik organdargha, atap aitqanda Týrkistan ónirine arnap tek qazaq tilinde «Aqparatqa qol jetkizu arqyly ómirdi jaqsartu» taqyrybynda veb-seminar úiymdastyrdy. Jiyndy Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, QR ÚGhA Qoghamdyq ghylymdar bólimshesining tóraghasy, QR ÚGhA mýshe korrespondenti Erden Qajybek basqardy.

Alqaly is-shara BÚÚ- ning belgileuimen әlem boyynsha aqparatqa jan-jaqty qol jetkizu kýni bolyp esepteletin – 28 qyrkýiekke oraylastyrdy.
Jiynda YuNESKO bas diyrektory Odre Azule hanymnyng joldauynan keyin Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Tәjikstandaghy YuNESKO jetekshileri, Qazaqstan Respublikasy Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Aida Balaeva, Týrkistan oblysy jәne Almaty әkimdigining jauapty qyzmetkekrleri bayandama jasady. Jiyn interaktivti týrde, súraq-jauap, saualnama alu, dauys beru, úsynys jәne oi-pikir bólisu formatynda ótti.

Halyqaralyq zang talaptaryna say memlekettik mekemeler halyqtyng aqparatqa qoljetimdigin qamtamasyz etui kerek. Búl әlem boyynsha negizgi qúqyqtardyng birine jatady. Mәselen, memleket tarapynan beriletin resmy aqparat dәl, naqty boluy kerek. Onday aqparat qoghamgha onay qoljetimdi boluy tiyis. Qazirgi әlem indet qúrsauynda. Al osy indet elimizge jayylar aldynda memleket tarapynan berilgen aqparat dәl, naq bolmady, paydasy da az boldy. Áleumettik jelige eldi shatastyratyn negizsiz aqparat tarap ketti. Al Birikken Últtar Úiymynyng ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny qúqyqtar jónindegi komiyteti densaulyq saqtau qúqyghyn qorghaudyng negizgi talaptaryn saqtau ayasynda memleketterdi «qoghamdaghy densaulyqqa qatysty negizgi mәselelerge, onyng ishinde aldyn alu jәne baqylau әdisterine qatysty aqparatqa qol jetkizudi» qamtamasyz etuge shaqyryp otyr.

Bizding jaghdayymyzda aqparatqa qoljetimdilik mәselesi memlekettik tilding ózine tiyesili aumaqta tolyq qyzmet ete almay otyrghanyna baylanysty bolyp otyr. Búl tilding kemistiginen emes.Tilden tilding kemdigi bolmaydy, kendigi ghana bolady.

«Tilding mindeti – aqyldyng andauyn andaghanynsha, qiyaldyng menzeuin menzegeninshe, kónilding týngin týigeninshe aitugha jarau. Múnyng bәrine júmsay biletin adamy tabylsa, til shama qadyrynsha jaraydy», - deydi Aqymet Baytúrsynúly. Qazaq tili memlekettik til retinde qayda salsanda jaraydy. Tek qazir onyng aitqyzatyn adamy týgel tabylmay túrghany ókinishti.

Kezinde aghylshyn tilining Britan araldarynda ghana jayylghandyghy tarihtan belgili. Europada, tipti әlemde ispan, fransuz, nemis tilderi «moda» bolghan edi. Birte-birte AQSh kýsh aldy, Angliyanyng ekonomikasy damydy. Sóileushisi kýsheygen song tili de әlemge jayyla bastady. Qazir aghylshyn tili әlemdi basyp qaldy. Búl onyng kýshtiliginen, súlulyghynan, jýieliginen emes. Ózderi «Liyverpuli dep jazyp, Manchester dep oqimyz» - deydi. Al Aqang bolsa qazaq tilin ghylym jolynda jýieleu ýshin, tildi oqyp ýirenu ýshin bizge aghylshyn tili ýlgi bola almaydy. Ol «IYt» dep jazyp, «shoshqa» dep oqityn til degen bolatyn. Solay bola túra aghylshyn tili әlemdegi nómir birinshi qatynas qúralyna ainalyp otyr...

Bizding ýlken lauazymdy kisilerimiz óz kenistigimizde tek qazaq tilinde sóilese, ghalymdarymyz, әsirese, jaratylystanushy ghalymdar qazaqsha mәtin tudyra bastasa, memlekettik tildi bilmeytin maman memlekettik qyzmetke alynbasa jәne t.b. qazaq tili de ózine tiyesili aumaqqa týgel jayylar edi ghoy.
Últ júmysy mashinanyng tetigi emes, basyp qalsaq basqa jónge týsetin. Ol qúmyrsqasha jabylsaq qana bitedi (A. Baytúrsynúly). Aytpaghym, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy Qazaqstandaghy YuNESKO-nyng ókildigimen birigip, búryn basqa ónirlerde tek orys tilinde ótip kelgen «Aqparattyng halyqqa qoljetimdiligi» atty jiynnyng qasiyetti Týrkistan oblysynda bastan ayaq tek memlekettik tilde ótuine múryndyq boldy. Múny jetistik dep, bórkimizdi aspangha atudan aulaqpyz. Búl qalypty jaghdaygha ainaluy tiyis. Ol ýshin qazaq tilin әrkim óz shamasy kelgenshe jetekteui kerek. Ol sonda ghana kýsh alady. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili retinde qazaq tilining zandy túghyryna qonuyna shama sharqymyzsha bәrimiz atsalysayyq.

Halyqaralyq «Qazaq tili»
qoghamynyng viyse-preziydenti
Bijomart Qapalbek

Abai.kz