Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligining nazaryna!

Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligining nazaryna!

Shyghys Qazaqstan oblysy, Zaysan audanynyng auyldaryndaghy orta mektepterde 40 jylday himiya pәninen sabaq bere jýrip, «Himiya qaqpasy» kesteler keshenin jasaumen shúghyldanyp, ony ólenmen oqytudyng ontayly әdisin tapqan Qazaqstan Respublikasy oqu isining ýzdigi, joghary sanatty múghalim Júbaybek Júmahan biyl 80 jasqa tolady. Onyng búl әdistemesi himiya pәnin oqytu baghdarlamasy boyynsha ózge oqulyqtargha jәne oqu qúraldaryna qaraghanda ondaghan ese auqymdy әri teren, әri onay mengeruding tóte joly ekeni jóninde audandyq, oblystyq, respublikalyq pedagogikalyq oqularda ýnemi joghary baghalanyp, baspasózde shәkirtterinin, múghalimder men ghalymdardyng 500-den astam maqalalary, pikirleri, lebizderi jariyalanghan.
1973 jyly «Mektep» baspasynan J.Júmahannyng әdistemesi «Himiya qaqpasy» kestesi men ony ólenmen oqytu әdisi shaghyn kitap bolyp shyqqan. Sonday-aq oblystarda ozyq tәjiriybe retinde bet-plakat bolyp basylyp taratylghan. 2004 jyly J.Júmahannyng «Atamúra» baspasynan qazaqsha jәne oryssha 8-synypqa arnalghan balama oqulyghy jәne «Himiya qaqpasy» kestesi kórneki qúral retinde kólemdi plakat bolyp basylyp shyqqan.
Kóptegen ghalymdar men múghalimderding pikirine qaraghanda, himiyanyng bastapqy kursyn mengeruge arnalghan «Himiya qaqpasy» kestesi men ony oqytudyng әdistemesi D.IY.Mendeleev kestesi siyaqty shet júrttardaghy barsha mektepterge de ortaq aitarlyqtay әlemdik manyzy bar janalyq deuge bolady. Solay bolsa da, qazirgi qoldanystaghy negizgi oqulyqtar avtorlary tarapynan búl enbekti mektepte oqytugha kedergi jasau tiylar emes. Tipti órshy týsude. Sondyqtan da Júbaybek Júmahannyng 60 jyl boyghy jankeshti enbegi men ashqan janalyghy layyqty baghalanyp, esimi qúrmettelip, «Himiya qaqpasy» әdistemesi mektepterding iygiligine ainaluyna septesin bolsaq degen oimen osy maqalany jariyalap otyrmyz.

Biz himiya pәnin  qalay oqydyq?

Juyqta Óskemen qalasyndaghy bir mektepte himiya pәni oqytushysymen әngimelesip túryp, sóz arasynda Júbaybek Júmahannyng «Himiya qaqpasyn» qalay paydalanyp jýrgeni jóninde súrastyryp edim:
- «Himiya qaqpasy» turaly estip jýrmin. Alayda «Himiya qaqpasy» kestesin de, onyng oqulyghyn da paydalanbandar» degen núsqau bar bolsa kerek. Sauda oryndarynan onday kesteni de, oqulyqty da kóre alghan joqpyn, - dep jauap qatty oqytushy.
- Nege búlay? - dep qazbalap súrastyra bastap edim:
- Paydasynan ziyany kóp dep estiymin, - dedi ol jaybaraqat qana.
«Kórmes týieni de kórmes» degen osy eken-au! Búghan tandanghanym sonday, qolyma qalam alugha tura keldi. Esime Zaysan audanyndaghy Dayyr auylyndaghy orta mektepte oqyp jýrgen kezim orala berdi. Sodan beri 40 jyldan astam uaqyt ótse de sondaghy oqighalar býgin ghana bolghanday kóz aldyma elesteumen boldy. 1970 jyldary bastauysh synypta oqyp jýrgen kezde joghary synyp oqushylary himiya sabaghynda «Kaliy, natriy, bir valent, kalisiy, magniy, qos valent» dep bastalatyn taqpaqty jattap jýrgenin estiytinbiz. Synypta birge oqityn dosym Zamanbek Ábdeshov ekeumiz qissalardy, ólen-jyrlardy jarysa jattaytynbyz. Bir kýni Zamanbek himiyanyng taqpaqtaryn jatqa aityp, bizge qoqilanyp maqtanumen boldy. Odan qaludy namys kórip, biz de jattay bastadyq. Sóz mәnin týsinbesek te zuyldatyp, tipti әndetip aitatyn boldyq. Ákemiz Qúran ayattaryn jattatqanda sóz mәnin týsinbesek te tez jattaghan edik. Osy kezde himiya pәni 7-synyptan bastap oqytylatyn. Aqyry biz de 7-synypqa kóshtik. Oqu bastaldy. Bәrimizdi yntyqtyrghan himiya sabaghy. Ondaghy ólendi jattatyp jýrgen Júbaybek Júmahanov degen múghalim bizge sabaq bere bastady. Himiya ghylymy turaly týsindirme sabaqtarynan keyin aqyry әlgi taqpaqtardyng syryn úghatyn kez de keldi. Júbaybek aghay beti tanbalargha toly týrli-týsti boyaumen jasalghan esikting kólemdi suretin taqtagha ilip qoyyp, sabaq jýrgize bastady.
- Aghay, myna qaqpanyng arghy jaghynda ne bar? - dep súraydy qushykesh oqushylardyng biri.
- Myna jazulardyng qúpiyasyn týgeldey bilsender qaqpa ashylady. Búl qaqpanyng arghy jaghynda himiya ghylymy bar. Sony emin-erkin oqyp úghyna beresinder. Mәselen, 1-synypta әripterdi tanyp, sosyn sózderdi qúrastyryp, kitaptardy oqyp jýrsinder ghoy. Búl da sol sekildi. Yaghny búl - himiyanyng әlippesi, - dep himiya ghylymy turaly qyzyqty әngimeler aitatyn. Sodan biz himiya pәnin qyzygha oqityn boldyq. Metaldar men valenttilik turaly taqyryptardy oqyghanda ózimizge búrynnan tanys jattap alghan ólenning mәnin týsine bastadyq. Sondaghy taqpaqtardyng kóptegen joldary, mine 40 jyl ótse de zerdemnen óshken joq. N.Beketovtyng metaldardyng belsendik qatary turaly jazghan aghaydyng myna ólenin qazir de esime týsirip, jazyp otyrmyn. Ol mynanday:
Kaliy, natriy bir valent.
Kalisiy, magniy qos valent.
Aluminiy ýsh valent.
Marganes júptar, jetiden.
Myryshta valent ekiden.
Eki de ýsh temirde.
Niykeli úqsas temirge.
Qalayy men qorghasyn.
Eki de tórt teginde.
Qatarda metall sutegi
Bir valentpen týzilgen.
Bir de eki valentpen
Mys pen synap tizilgen.
Kýmis bolsa bir valent
Bir de ýsh valentpen
Platina kóringen
Bir de ýsh valentpen
Ayaqtan altyn eringen.
Júbaybek aghay keyin búl ólenning mәtinin basqasha jazypty. Al búl ólendi jattap alghan bala Beketov jasaghan metaldardyng belsendilik qataryndaghy elementterdi retimen shatystyrmay jazyp, әri olardyng valentterin týgeldey eske saqtaydy. Tipti ghúmyr boyy úmytpaydy eken. Mәselen, marganesting valenttigi qansha dep súrasa, óleng joldaryn aityp «marganes júptar, jetiden» yaghny júp sandar - 2-4-6 jәne 7 dep taqyldap túramyz. Beketovting osynau metaldardyng belsendilik qatary «Himiya qaqpasynyn» sol jaq bosaghasy bolyp ornalassa, Amerika himiygi Poling jasaghan metall emes elementter qaqpanyng ong jaghyndaghy bosaghasy bolyp tizilipti. Al qaqpanyng ortasynda әri metall әri metall emes, yaghny qos qasiyetti, amfoterli elementterding qataryn Júbaybek aghay ózi iriktep qúrastyrypty. Búlardy da ólenmen qyzygha jattap aldyq. Sonday-aq «Qarasang himiyanyng qaqpasyna, nelikten sutegi túr taq basynda» dep bastalatyn óleng joldaryna sәikes qaqpanyng mandayshasynda týrli-týsti boyaularmen tabighatta gaz kýiinde kezdesetin 11 element tanbalary týsine sәikes boyalyp jazylsa, qaqpanyng tabaldyryghy tabighatta qatty kýide kezdesetin elementter qattylyq qasiyeti boyynsha retimen or­nalasqan. Búlar turaly ólendi jattaghan song retimen shatastyrmay jazu qiyn bolmady.
Al osy mektepte múghalim bolghan әuesqoy sazger Zeynolla Ilderbaev búl ólenderge әn shygharghan song biz taqpaqtardy tek jatqa aitpay, әndetip aitatyn boldyq. Sonan keyin qaqpanyng eki jaghyndaghy kesteler arqyly himiyalyq qosylystardy oqyp ýirendik. Keyingi sabaqtarda Mendeleevting kestesin, atom, elektron teroriyalaryn oqyghanda da «Himiya qaqpasynyn» paydasy zor boldy. Júbaybek aghay zeynetke shyqqan song da «Himiya qaqpasyn» jetildirip jýrgenin estiytinmin. Ol kisini qashan kórseng de qolynan ýlken qara diplomat týspeytin. «Aghay, myna sómkenizde ne bar?» dep әzildep súrasaq, «búnyng ishinde himiya bar» dep diyp­lomatty ashyp, qaghazdaryn kórsetip, izde­nisterin әngimeley jóneletin. Jalpy Jú­baybek aghaydyng sanaly ghúmyry, yaghny 60 jylday uaqyty osy әdistemesin jasaugha arnalyp keledi deuge bolady. Al odan oqyp shyqqan shәkirtterining kóbi himiyagha baylanysty jo­ghary oqu oryndaryna týsetin edi. Eger aqyn, jurnalist bolmaghanda men de himiya ghylymyna baylanysty oqugha týsken bolar edim. Óitkeni ózge mektep týlekterin bylay qoyyp, tipti himiya pәni oqytushylarynan da biz himiya pәnin jaqsy mengergenimizge keyin kózimiz jetti.
Mektep oqulyqtarynda D.IY.Mende­leevting periodtyq kestesin oqyghangha deyin onshaqty element pen qosylystary turaly qysqasha maghlúmat berilse, «Himiya qaqpasy» kestesi boyynsha 40-50 element pen qosylystary ortaq qasiyetterine oray jiktelip úghynugha jenil, әri retimen este saqtau tәsili qoldanylghan.
«Himiya qaqpasyndaghy» esikting eki qap­talynda himiyalyq formulalardy jazudyn, túzdardyn, negizderdin, qysh­qyl­dardyn, totyqtardyng әrbireuining ortaq qasiyetterine oray reaksiyany jazu ýlgilerining kesteleri ornalasqan. Múnyng bәrin oqyp, mengergen bala tipti joghary oqu ornyna arnalghan himiya oqulyghyn qinalmay oqyp úghyna bermek. Beynelep aitqanda, «Himiya qaqpasy» himiya pәnining «әlippesi» degen pikirdi jii estiymin. Al meninshe «Himiya qaqpasy» himiyanyng «әlippesi» ghana emes, himiyanyng «grammatikasy». Búlay deytinim, qazaq tili grammatikasynda sóz taptaryn, septeulerdi oqyp úghynghan song sóilemderdi qatesiz qúrastyryp jazasyz. Sol sekildi «Himiya qaqpasyn» oqyp, men­gergen song himiya ghylymyn tipti óz betinmen qinalmay erkin oqyp úghyna beresin.

«Himiya qaqpasy»
qalay taraldy?

Biz mektepte oqyp jýrgen kezde-aq Júbaybek aghaydyng oblystyq, respublika­lyq pedagogikalyq oqularda ózining ghajayyp әdisteri turaly bayandama jasap, birinshi oryn alyp, enbegi keninen tanyla bastaghan edi. Oghan respublikanyng týkpir-týkpirinen hattar jii keletin. Tipti Resey, Ózbekstan qalalarynan da hat jazyp «Himiya qaqpasyn» súratatyn. Jurnalist bolyp qyzmet etip jýrgen kezimde birde jolym týsip auylgha bardym. Ádettegidey ózge shәkirtteri sekildi men de sýiikti ústazym Júbaybek aghaygha sәlem beru ýshin ýiine bardym.
Ózi joq eken. Úldary Álembek, Ghalam­bek, Janarbek jәne 3-4 oqushy birneshe qapqa salynghan qaghazdardy rettep, aghaydyng jaz­ghan jauaptaryn konvertke salyp jatyr eken. Júbaybek aghaygha osynshama kóp hat ke­letinine tandanyp, balalardan ne istep jatqanyn súrap edim, aghaydyng әzilqoy kenje úly Janarbek:
- Myn-myndap aqsha jibergen eken, solargha rahmet aityp, hat jazyp jatyrmyz, - dep otyrghandardy kýldirip, әzildey jauap qatty. Konvertterdegi hattardy oqyp kórsem, bәri «Himiya qaqpasyn» jәne ólenderin súratqan eken.
Kenes zamanynda himiya, fizika, matematika, biologiya oqulyqtary tek Mәskeude shyghatyn da, qazaqsha audarylyp oqytylatyn. Sodan bolar, 1973 jyly «Mektep» baspasynan «Himiya qaqpasy» әdistemelik qúral retinde ghana az taralymmen kitap bolyp basylyp shyqty. Himiya pәnin jedel oqyp biluge arnalghan búl kitapty súrastyrghan hattar gazet redaksiyasyna da jii keletin. Al Júbaybek aghaygha keletin hattar tasqyny odan beter ýdey týskenin estip jýrdik. Sondyqtan onyng tәjiriybesi san mәrte jergilikti baspahanalardan bet-plakat bolyp basylyp, taratyldy.
Onyng osynday ghajayyp әdiste­mesi turaly audandyq, oblystyq, respublikalyq baspasózde múghalim­derdin, әdiskerlerdin, ghalymdardyng maqalalary, mektep týlek­terining lebizderi jii jariyalandy. Ózge ba­sy­lymdardy aitpaghanda, «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetining 1988 jylghy 3 qantardaghy sanynda «Himiya qaqpasyna» kim qaqpa ashady?», «Egemen Qazaqstan» gazetining 1992 jylghy 22 tamyzdaghy sanynda «Himiya qaqpasy» qashan ashylady?» degen himiya pәnining múghalimi Qasymhan Múhametqaliyevting maqalalary jariyalanghan bolatyn. Búl maqalalardy gazetten qiyp alyp saqtap qoyghan edim. Birde Júbaybek aghaydyng ýiine barghanymda ol baspasózde jariyalanghan maqalalardy rettep, jinap otyr eken. Mólsheri 500-dey maqala jariyalanypty. Onyng qay-qaysysyn oqysang da «Himiya qaqpasy» kestesining de, ólenmen oqytatyn әdistemesining de manyzy óte zor tiyimdi ekenin úghyna týsesiz. Keybir maqalalardaghy shyn mәninde Júbaybek aghay ghylymda túnghysh ret himiyanyng grammatikasyn jasaghan degendey pikirdi joqqa shygharu qiyn.
«Biz mektepte ghylym
doktorynan oqyppyz»

Júbaybek aghay zeynetke shyqqangha deyin, 40 jylday odan dәris alghan jýzdegen, tipti myndaghan shәkirtterining qay-qaysysy bolsyn oghan degen sýiispenshiligin, rizashylyghyn bildire, esimin qúrmettep, ózderining ózge mektep týlekterine qaraghanda himiya pәnin tereng mengergenderin maqtanyshpen aitady. Shәkirtteri rizashylyq lebizderin gazetterge de joldaytyn. Áriyne onyng bәrin tizbelep aitu mýmkin emes. Dәlel retinde bir shәkirtining maqalasynan ýzindi keltire keteyin. Oblystyq gazette Semey medisina akademiyasynyng professory, medisina ghylymynyng doktory Ahmetqaly Dýsipovtyng «Biz mektepte ghylym doktorynan oqyppyz» degen maqalasy bylay bastalypty:
«1966 jyly auyldan shyqqan kóp abituriyentting biri bolyp Semeyding dәrigerlik institutyna kelip týstim. Búl oqu ornyna respublikanyng kóp qalalarynan oqugha ýmitkerler aghylyp keletin. Tipti Resey men basqa da respublikadan kelgendermen birge oqydyq. Dәrigerler institutyna oqugha týsip, әri qaray ýlgeriming dúrys bolu ýshin, әriyne, himiya pәnin ýzdik biluing kerek eken. Auyldan barghan bizder sol himiyadan emtihandy «beske» tapsyrghanbyz. Keyin de óz kurstarymnyng arasynda búl pәndi ýzdik biletinimiz bayqalyp jýrdi. Sodan bolar, himiyanyng qyr-syryn tý­sinu auyr soqqan ózge studentter bizdi jagha­lap jýretin. Osylaysha óz kurstastarymyz­dyng ústazy bolyp jýrgende 1969 jyly auyldan osy pәnnen sabaq bergen sýiikti ústazymyz zaysandyq Júbaybek Júmahanov respublika­lyq dәrejede ótken pedagogikalyq oqugha ózining «Himiya qaqpasy» degen enbegi boyynsha bayandama jasaugha keldi.
Ústazymyzdyng respublikanyng týkpir-týkpirinen jinalghan múghalimderding aldynda týrli suret, týrli kestelerdi paydalana otyryp jasaghan bayandamasy jinalghandardy tanghaldyrdy. Tipti orystildi múghalimder bayandama qazaqsha jasalsa da: «múny týsinu ýshin eshqanday audarmanyng qajeti joq eken!» desip jatty. «Eto udiviytelino chudesnaya metodika!» dep tanday qaqqan orys múghalimderi «Himiya qaqpasynyn» ólenderin orys tiline jedel audaryluyn qalaghan pikirlerin bildirdi...
...Osy salanyng bilikti ghalym-mamandary búl oqulyq turaly «Taza doktorlyq enbekke layyq júmys eken» degen tújyrym jasady. Sodan beri kóp jyldar ótti. Júbaybek aqsaqaldyng jasy da birazgha kelip qaldy, biraq keyin bilgenimdey, ol kisi әlgi enbegin әli jetildirip keledi eken. Qazir oilaymyn: bizder sol 60-shy jyldardyng ózinde mektepte ghylym doktorynan dәris alghan ekenbiz-au!»
(«Semey tany» gazeti, 26.06.2000 j.).
IYә, shynynda da «Himiya qaqpasy» kestesi boyynsha bir emes, birneshe doktorlyq dissertasiya qorghaugha bolady degendey de pikirler beker emes. Tipti orys himiygi Beketov metaldardyng belsendilik qataryn jasaghany ýshin, al Amerika himiygi metall emes elementter tizbesin jasaghany ýshin himiya pәni oqulyqtarynan oiyp túryp oryn aldy emes pe? Al Júbaybek aghay osy sekildi bir emes, ondaghan kesteni oilap tapqan. Olardy jasau ýshin, sonday-aq formulalar men reaksiyalardyng ortaq ýlgilerin jasau ýshin jarty ghasyrdan astam uaqytta qanshama zertteuler men izdenisterge boylady desenizshi! Oilana qarasaq, búlardyng әrbiri bir-bir dissertasiyanyng arqauyna layyq qoy. Búl ýshin ol doktorlyq ta, professorlyq ta, tipti akademik ataghyna da layyq desek jansaq aitqandyq bolmas. Jarty ghasyrdan astam auylda bala oqytyp jýrip-aq, jeke-dara jankeshtilikpen osynday janalyq ashuy ghylymda az úshyrasady ghoy. Óz basym Júbaybek aghaydyng taghdyryn orystyng úly ghalymy, akademik IY.V.Michuringe úqsatamyn. Ol da jalghyz ózi ómir boyy jankeshtilikpen almanyng jana sorttaryn shygharumen shúghyldanghan ghoy. Onyng enbegin qartayghansha eshkim, tipti ghalymdar da elep-eskermegen. Tek Kenes ókimeti ornaghan song ghylymdaghy zor janalyq dep tanylyp, akademik dәrejesi berilip, janalyghy keninen qoldau tapqan.
Al Júbaybek aghay da tek ghylymy dәre­jelerge ghana emes, memlekettik syi-qúrmetke de, joghary abyroy ataghyna da layyq qoy. Tipti oghan Astanadan nemese Óskemennen, ne Almatydan arnayy jayly pәter beruge de bolar edi. Óitkeni ol studenttermen, múghalimdermen, әdiskerlermen kezdesuge jii baratynyn estiymiz. Tipti birqatar oblystardaghy audandargha deyin shaqyrumen baryp, kezdesuler ótkizip jýredi. Osyndayda jol jýruge qarjysy jetpegen son, Zaysan audany, Dayyr auylyndaghy sәuletti ýiin de satugha mәjbýr bolypty.

Oqulyq kimderge
jaqpay qaldy?

2005 jyly «Atamúra» baspasynan Júbaybek Júmahannyng 8-synypqa arnalghan balama oqulyghy men «Himiya qaqpasy» kestesi bet-plakat bolyp basylyp shyqqany respublikamyzdyng bilim beru salasyndaghy aitarlyqtay janalyq boldy. Sóitip, eshbir elding oqulyghyna úqsamaghan mýlde tyng oqulyq aqyry mektepke jol tartty. Júbaybek aghaydyng shәkirtterimen jýzdese qalghanda sýiinshi súraghanday búl janalyqty quana aitatyn boldyq. Alayda bizding quanyshymyz úzaqqa sozylmady. Kitap dýkenderinen búl oqulyqty da, «Himiya qaqpasy» kestesin de taba almadyq. Biz sekildi búl oqulyqty sarsyla izdep jýrgen múghalimderdi de jii úshyrastyrdyq. Bir kýni Óskemende Júbaybek aghaydy úshyrastyrdym. Ózge shәkirtteri sekildi men de birden ýiime dәm tatugha shaqyrdym. Ángime barysynda oqulyghy jóninde súrap edim, ózi qolynan tastamaytyn ýlken diplomatyn ashyp qaghazdardy aqtarystyra bastady.
- Myna gazetti oqysan, bәrin de týsinesin. Qazirgi zamanda aqsha ýshin, ataq ýshin bәsekelester tipti birin-biri óltiretin de boldy ghoy. Qazirgi qoldanystaghy negizgi himiya pәni oqulyghy avtorlarynyng men qas-dúshpanyna ainalghandaymyn, - dep qynjyla әngimesin sabaqtady.
«Aqjol Qazaqstan» gazetining 2005 jylghy 3 mausym kýngi sanynda «Balama oqulyqqa basymdyq berilse, óitkeni professor jazghan qúral oqushy úghymyna auyr» degen maqalany oqyp biraz mәseleni týsingendey boldym. Oqyrmandargha da úghynyqty bolu ýshin osy maqaladan ýzindi keltireyin.
«Ras, ministrlik tarapynan izdenister joq deuge bolmaydy. Byltyr Shymkentte, Tarazda balama oqulyqtar jasau jóninde seminar ótkizildi. Alayda ontayly jol tabyla qoymady. Áli de tabylmaytyngha úqsaydy. Juyqta 18-19 mamyrda Almatyda, Respublikalyq múghalimder bilimin jetildiru institutynda «Balama oqulyqtardyng sapasy men olardy jasau, irikteu mýmkinshiligin arttyru» degen taqyrypta ótkizilgen respublikalyq seminardyng nәtiyjesi de osynday jaytty angharta týsti. Seminargha qatysqan respublikanyng týkpir-týkpirinen kelgen oqulyq avtorlarynyn, múghalimderdin, jergilikti bilim beru salasy mamandarynyng jәne joghary oqu oryndary ghalymdarynyng pikirlerining bir arnagha toghyspay, qayshylasyp, kereghar sipat aluy balama oqulyqtar jasauda kedergilerding joyylmaghanyn kórsetti...
...Saualdar men qynjylystar seminarda tolassyz aitylghanymen negizgi oqulyq avtorlary ózderining oqulyqtaryna shang juytpay, kerisinshe, balama oqulyqtardy synaumen boldy. Mәselen, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng professory, himiya ghylymynyng doktory N.Núrahmetov ózi avtor bolyp qatysqan búl kýnderi 8-synyptyng negizgi oqulyghy bolyp oqytylyp jýrgen himiya pәni oqulyghyn maqtap, auyl múghalimi J.Júmahannyng balama oqulyghyn barynsha qaralap baqty. Tipti «búl oqulyq ziyandy, ony mektepke mýlde jolatpau kerek» dep aitudan da qymsynbady. Onyng búlay payymdauynyng sebebi de aiqyndaldy. N.Núrahmetov qyza kele balama oqulyqtardyng ziyany bolmasa, paydasy joq ekenin dәleldeuge tyrysty.
...Jergilikti bilim beru salasynyng mamandary bolsa professor N.Núrahmetov­tyng kemshiligin betine basyp, auyl múghalimi J.Júma­hannyng 8-synypqa arnalghan himiya pәni oqu­lyghynyng artyqshylyghyn dәleldeumen boldy.
N.Núrahmetov: «byltyr bizding oquly­ghy­myzdy oqytpau turaly joghary jaq­tan núsqau berilip, barlyq mektepti J.Júmahannyng oqulyghyn oqytugha mәjbýr­legen. Sondyqtan maghan qarsy shyghyp túrsyndar» dep aqtalghanday boldy. Jergilikti bilim beru salasynyng әdiskerleri bolsa professordyng búl sózining jala ekenin, joghary jaqtan qysym kerisinshe J.Júmahannyng oqulyghyna jasalghandyqtan kóp jerlerde satudan alynyp, «Atamúra» baspasyna keri qaytarylghanyn, tipti ony balama oqulyqtar tiziminen shygharyp tastap, key jerlerde qosymsha qúral retinde ghana paydalanugha núsqau berilgenin, al barlyq mektepterde N.Núrahmetovting oqulyghy ghana oqytylghanyn aitumen boldy.
Sóitip, olar J.Júmahannyng oqulyghyna múghalimderding yqylasy erekshe, «Ony paydalanugha tyiym salu degenimiz soraqylyq» degendey pikirlerin ashyq aitty. Jambyl oblysy bilim beru salasynyng mamandary «J.Júmahannyng oqulyghyn oqytugha qatysty múghalimder arnayy seminarlar ótkizu jóninde tilekterin bildirude. Alayda múnday sharalar jasaugha batpay otyrmyz. Óitkeni byltyrghyday búl oqulyqqa taghy da tyiym salynuy mýmkin. Osy mәseleni ministrlik týbegeyli sheship berse» degen tilegin bildirdi...
...N.Núrahmetovting balama oqulyqqa jol bergisi kelmeuining sebebin Qostanay oblysy Rudnyy qalasyndaghy №17 mektepting himiya pәnining joghary kategoriyaly oqytushysy Elizaveta Anatolievna Ulanova bylay payymdap, professordyng betine ashyp aitty:
- Qúrmetti professor, sizding ghalym ekeninizge kýmәn keltiruden aulaqpyn. Alayda shyndyqty aitu - mening pedagogtyq paryzym. Sizge J.Júmahannyng oqulyghy nege únamaydy? Sebebi ol zaman talabyna oray jazylghan, janalyghy mol. Sizder jazyp jýrgen taptauryn oqulyqtargha ol mýlde úqsamaydy. Sondyqtan sizge únamaydy. Sizderding oqulyghynyzdyn, tipti Resey oqulyqtarynan alynghany da bayqalady. Qazaqstangha baylanys­ty maghlúmat mýlde jútan. Oqulyqtarynyz balagha emes, ghylymy dissertasiya jazyp jýrgenderge arnalghan sekildi. Oqushylardyng óz betimen úghynuy bylay túrsyn, múghalimderding ózi әzer iygeredi. Biyl Amerikagha barghanymda ondaghy bilim beru mamandary oqulyqty balanyng ózi qalap, ózi tandap oquyna basa mәn beretinin aitty. Mine, siz ziyandy dep jamandap jýrgen J.Júmahannyng oqulyghy osynday talapqa tolyq jauap beredi. Osy oqulyq boyynsha ýstimizdegi oqu jylynda sabaq jýrgizip, tәjiriybe jasap kórgen edim, kýtkendegiden de tamasha nәtiyje berdi. Sizderding oqulyqtarynyz boyynsha oqushylar aptasyna eki saghatqa әzer shydaytyn. Himiya pәni óte qiyn, týsiniksiz degen úghym osyndaydan qalyptasqan ghoy. Al J.Júmahannyng oqulyghy boyynsha himiya pәnin oqushylar eki saghat emes, tipti 4-5 saghat ótkizudi qalaytyn boldy. Óitkeni ol óte qyzghylyqty, maghlúmatqa bay, himiya ghylymynyn, Qazaqstannyng shejiresi de qamtylghan. Ásirese, «Himiya qaqpasy» kes­telerin qyzygha oqyp, ólenderin jattap alyp, sandardy eske saqtap, himiyalyq formulalar men reaksiyalardy óz betimen erkin jazatyn boldy. Men himiya pәninen 32 jyl sabaq bergeli múnday tamasha oqulyqty úshyrastyrmappyn».
Ministrlik múnday pikirlerdi eskeruding ornyna búl oqulyqty balama boludan shettetip, qosymsha qúral retinde ghana qaldyryp, ony shygharghany ýshin «Atamúra» baspasyn biraz qyspaqqa alypty. Al búghan baspanyng esh jazyghy joq ekenin oilasaq ministrlikke N.Núrahmetov bastaghan toptyng yqpal etkenin angharu qiyn emes. Óitkeni búl oqulyq Y.Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasynan saraptaudan ótip, ministrlikting tikeley ózi balama oqulyq retinde basyp shygharudy maqúldaghan edi. Sóite túra, ministrlik arqyly oblystargha tapsyrys­tan bas tartqyzugha deyin kimderding әreket jasaghanyn aitpay-aq týsinuge bolady.
Men gazetti oqyp shyqqan song Júbaybek aghay әngimesin odan әri jalghastyrdy:
- Oqulyghymdy «Atamúra» baspasynan shygharugha deyingi qiyndyqtar men kedergiler óz aldyna bir tóbe әngime. Oqulyqty orysshagha audaru ýshin himiyany jaqsy bile­tin audarmashy qajet boldy. Sóitip, izdestire kelgende ózimning talantty shәkirtim, mektepti altyn medalimen, joghary oqu ornyn qyzyl diplommen bitirip, Shyghys Qazaqstan oblysy, Zaysan audanynda himiya pәninen mening tәjiriybem boyynsha múghalim bolyp jýrgen Qaliyeva Kýlzipa audarmashy boldy. Qazaq mektebin bitirse de, orysshagha jýirik onyng audarmasyn mamandar joghary baghalady. Solay bolsa da, negizgi oqulyq avtorlary múghalimderding oqulyq jazuyna jol bermes­tey amaldardy da oilap tauypty. Naqty aitsam, ghylymy dәrejesi bolmaghan múghalimderding oqulyghy basylmaydy eken. Sóitip, maghan baspanyng basshylary «avtor retinde ózinizben qatar bir ghalymnyng aty-jónin qosaqtaghanynyz jón» degendey úsynys bildirdi. Talap solay eken. Alayda men ómir boyy shúghyldanghan enbegimdi kimmen bólise qoymaqpyn. Meyli oqulyghym shyqpay-aq qoysyn. Mening dәlelderimdi baspa basshylary da týsinistikpen qabyldap, biraz qinaldy. Sonymen, aqyry oqulyqqa jekeley ózim avtor bolyp basylyp shyqty. Búl ýshin de baspa basshylaryna rizalyghym sheksiz. Olar da jogharydaghy talaptyng mәnsiz ekenin sezinip, Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng mektep oqulyqtarynyng sapasy men bilim beru auqymyn keneytu turaly úlaghatyn basshylyqqa alsa kerek. Alayda, negizgi oqulyq avtorlary mening oqulyghymdy qaytalap basudyng jolyn kesu amaldaryn jasap ministrlik arqyly balama oqulyqtan shettetip tastap, oblystardan tapsyrys ber­giz­bey qoydy. Sodan beri 5-6 jyl ótse de bú­ghan eshkim qozghau salar emes. Bolashaqta, mey­li jýz jyldan keyin bolsa da «Himiya qaq­pa­sy» úrpaqtar qajetine jaraytynyna senemin.
Áriyne, mektep baghdarlamasynan keng kólemde bilim beruge bolmaydy degen zang bolmaghany barshagha týsinikti. Kerisinshe oqu oryndarynda bilim beru kemshin bolghandyqtan ony keneytu, dengeyin kóteru maqsatynda reformalar jasalyp jatyr emes pe. Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev osynday reformalar jasaugha úitqy bolyp, Joldaularynda, jiyndarda mektepte bilim beruding dengeyin kóterudi ýnemi qadap aityp-aq keledi ghoy. Elbasynyng osynau kóregendik sayasatyna sýienip, enbegimning bolashaqta ólmeytinine senimimdi arttyryp, ruhtana týsemin.

Mendeleev talabyna say...

Júbaybek aghay oqulyqty qalay jazghany, onyng ereksheligi qanday ekeni jóninde de әngimeleytin. Osy oqulyqtyng ereksheligi jóninde aitqan pikiri de esimde jattalyp qalypty. D.IY.Mendeleevting 1871 jyly basylghan «Himiya negizderi» degen kitabynda «Himiya degenimiz - elementter jәne olardyng qosylystary turaly ilim» degen tújyrymdamasyna, ókinishke qaray, kýni býginge deyin oqulyq jasaushylar mәn bermey keledi eken.
- Mendeleevting enbekterin oqyp zerdelegen sayyn izdenisterimning dúrystyghyna kózim jete týsken edi, - deydi aghay. - Himiya pәnining bastapqy kursynda (búryn 7-synyptan, qazir 8-synyptan bastap oqytylady) nebәri 10-15 element pen onyng qosylystary ýstirt oqytylady. 1-synyp oqushysyna әueli әlippeni emes, 41 әripti týgel jazdyryp ýiretu emes, sózder men sóilem qúratyp, ózge әripterdi mýlde oqytpasang qalay bolar edi?! Mine, «himiya, qonbaydy mening miyma» degen sóz osyndaydan aitylghan ghoy.
Júbaybek aghay ótken ghasyrda Reseyde jәne ózge elderde, sonday-aq qazirgi shyqqan oqulyqtardy zerttey kelgende himiya oqu­lyghyn jazghandar Mendeleevting talabyn eskermegenin, tipti bizge sabaq berip jýrgen kezderde-aq anghara bastapty. Sóitip, sol kezding ózinde oqulyq jazudy oilastyrypty. Ózge oqulyqtarda Mendeleevting kestesin oqyghangha deyin onshaqty elementti ghana ýstirt tanystyrady. Búl ótken ghasyrdyng basynan bastap býginge deyin barlyq oqulyqtarda qaytalanyp keledi eken. Sondyqtan da aghay­dyng búl oqulyghyn múghalimder qauymy quana qúptap, tipti, negizgi oqulyq retinde qol­danudy da tiyisti oryndargha úsyna bastapty.
- Men ataq, dәreje iyelenudi maqsat etken joq­pyn. Oqulyghymdy da aqsha ýshin, ataq ýshin jazghan joqpyn. Enbegim tek shәkirtterimning ghana emes, barsha úrpaqtyng iygiligi bolsyn degennen ózge niyet mende bolghan emes. Alayda, negizgi oqulyq avtorlarynyng qiytúrqy әreketinen oblystardan tapsyrys beriler emes. Tapsyrys bolsa «Atamúra» baspasy qaytalap basugha әzir otyr.
Sonymen qatar, songhy bes-alty jyl boyy men «Himiya qaqpasyn» arqau etip, taghy da bir oqulyq jazdym. Onyng erksheligi orta mektepke de, gimnaziyagha da, liysey, kolledjderge de ortaq himiya pәnining alghashqy kursy - beyorganikalyq himiya oqulyghy boldy. Búl enbegimning tolyq núsqasyn «Res­publika ústazdary» gazetine jariyaladym. Búl oqulyghym biyl bir baspadan basylyp shyghyp mektepterge taratylatyn bolyp jospargha engizilgen edi. Juyqta osy baspagha barsam, ol da jospardan týsip qalypty. Búl da býgin eskerilmese de keler úrpaq kәdesine jaratady degen oidamyn.
IYә, Júbaybek aghaydyng enbegi, әdisteri týptin-týbinde barlyq oqu oryndarynyn, әsirese mektepter ýshin qajettilikke ainalatynyn baghamdaugha bolady.

Ghalym  Baybatyrov,
Qazaqstan  Jurnaliys­ter
odaghy syilyghynyng  laureaty,  Qazaqstan
Jazushylar odaghynyng mýshesi

Shyghys Qazaqstan oblysy

Beyorganikalyq himiyany jan-jaqty qarastyratyn, týsindiretin әrtýrli oqulyqtardyng bolghany dúrys. Osynday oqulyqtardyng biri J.Júmahannyng 8-synypqa arnalghan «Himiya» pәnining oqulyghy bolyp tabylady. Oqulyqtyng qúrylymy dәstýrli. Aldymen himiyanyng negizgi týsinikteri talqylanady: element, atom, molekula, salystyrmaly atomdyq massa, salystyrmaly molekulalyq massa, moli. Sodan song himiyalyq qosylystardyng týzilui jәne reaksiyalardyng zandylyqtary, zattardyng himiyalyq qasiyetteri qarastyrylady. Ekinshi bólim - atom qúrylysy, himiyalyq baylanys, bos kýiindegi atomdar jәne element úghymyndaghy jay zat pen elementterding sipattamalary beriledi.
Oqulyqta әr týrli esep shygharu ýlgileri jәne jattyghu esepteri, al oqulyqtyng qosymshasynda ghalymdar turaly qysqasha maghlúmattar, kýntizbelik jospar, ólender men dialogtar berilgen. Olar oqushylardyng bilimin jetildiredi dep esepteuge bolady, al kýntizbelik jospardyng jobasy múghalimderge de, oqushylargha da qosymsha kómek retinde keltirilgen.
Jogharyda aitylghandy eskerip, J.Júmahannyng jalpy bilim beretin mektepterding 8-synybyna arnalghan «Himiya» pәnining oqulyghyn basqa oqulyqtarmen qatar qoldanugha bolady.
G.Tajekenova,
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti himiya kafedrasynyng dosenti,
himiya ghylymdarynyng kandidaty
* * *
J. Júmahannyng әdistemesin býkil Shyghys Qazaqstan ónirinin, Zaysan audany Mýkәrama, Gagariyn, Almaty qalasynyng №159 mektepteri qoldanyp, jaqsy nәtiyjege jetti. «Qazaqstan mektebi», «Himiya mektepte» jurnaldary arqyly barlyq respublikagha tarady.
Búl enbekting jekelengen bólimderimen erteden barlyq pedinstituttar jәne barlyk múghalimder bilimin jetildiru instituttary jәne kóptegen múghalimder tanys bolghan. Osylardyng barlyghynyng da pikirleri - búl enbekting mektepte oqushylardy oqytuda paydasy zor dep esepteydi.
S. Jaylau,
pedagogika ghylymynyng doktory, professor
***
J. Júmahannyng 8-synypqa arnap jazghan himiya oqulyghy 7 taraudan túrady, negizinen baghdarlamany tolyq qamtyghan, material qarapayym mysaldarmen týsindirilip, oqushygha týsinikti jazylghan. Oqulyqta negizinen materialdar halyqtyq pedagogikagha sýienip, qosymsha materialdar molyraq berilgen. Dialogty, «Himiya qaqpasy» kestesin jýieli paydalanu oqushynyng himiya tilinde sóileuge, este saqtauyna kómegin tiygizeri sózsiz.
Jalpy J.Júmahannyng praktik retinde jazghan kitabyn balama oqulyq retinde shygharylghany dúrys dep oilaymyn. Oqushylargha jan-jaqty bilim berude fakulitatiyv, ýiirme júmystaryna paydalanugha bolady.
Nege, biz, himiya pәnining múghalimderi tek bir ghana oqulyqpen oqugha tiyispiz. Múghalimderding qosymsha materialdardy izdenuge de uaqyty jete bermeydi. Al ol kisi ózining ómir boyy jinaghan, týigen oilaryn kitap betine týsirip otyr. Himiya júmys dәpteri orta dengeydegi oqushynyng oilau logikasyn damytyp, saralap júmys isteuge qolayly. Sondyqtan, men oqulyqtyng paydasy bolmasa, ziyany tiyedi dep oilamaymyn. Oqulyqtyng balama retinde shyghuyn qoldaymyn.
B. Ábisheva,
Almaty qalasy Medeu audanyna qarasty №159 gimnaziya himiya pәnining múghalimi
***
Avtorlary Rudzits, Felidman bolyp tabylatyn Reseyding 8-synypqa arnalghan oqulyghynan ózgeshiligi - himiyalyq taqyryptar satyly logikalyq retpen berilgen. Berilgen taqyryptardyng kólemi oqushynyng mengeruine onay, mәtini yqsham әri qyzyqty. Búl kónilge qonymdy ekeni ras. Zerthanalyq tәjirbiyeler, praktikalyq jaqtar, saraptamalyq júmystar da maqsaty aiqyndalyp, jýieli, naqty berilgen. Osy «Himiya qaqpasy» oqushylardyng himiya pәnine qyzyghushylyghyn arttyryp, himiya pәninen dәris berip jýrgen ústazdardyng da kónilinen shyghady dep esepteymin.
A.Bekniyazova,
Aqtóbe qalasyndaghy №30 orta mektepting himiya pәnining múghalimi, diyrektordyng ghylymy júmystar jónindegi orynbasary
***
Men qazir mektepte himiya pәninen sabaq beretin, daryndy balalarmen júmys jýrgizip jýrgen ús­taz retinde búl oqulyqtyng jana zaman talabyna say jazylghanyna sýisindim. Elbasymyz N.Á.Nazarbaev bilim beru salasy qyzmetkerlerining aldyna bilim beru isin damytu ýshin qazirgi respublikamyzdyng mekteptepterine arnalghan oqulyqtardyng sapasyn arttyru, bilim auqymyn keneytu qajettigin atap kórsetkeni belgili. Sondyqtan da jana talap túrghysynan balama oqulyqtar jasau qolgha alynghan bolatyn. Solardyng ishinde J.Júmahannyng oqulyghyn erekshe aitugha bolady. Himiya ghajaptary - «Himiya qaqpasynda».

S.Áytimbetova,
Almaty oblysy, Ýshqonyr auyly, Qarasay batyr atyndaghy
orta mektepting himiya pәnining múghalimi

«Ana tili» gazeti