Sәrsenbi, 1 Jeltoqsan 2021
Aqmyltyq 1918 8 pikir 18 Qazan, 2021 saghat 13:57

Qazyhannyng Kabulge «joryghy»

Kýni keshe Qazaqstan Preziydentining syrtqy baylanystar boyynsha arnayy ókili Erjan Qazyhan Kabulge attandy. Kabulde Qazaqstan delegasiyasy tәlibtermen kezdesip, taraptar arasynda arnayy kelissózder ótti. Kelissózder gumanitarlyq kómek kórsetu jәne qauipsizdik mәselesi ayasynda órbidi. 

Qazaqstannyng tәlibtermen kezdesu ótkizetini uaqyt enshisinde bolatyn. Erte me, kesh pe múnday formattaghy kezdesuler bolatyny anyq edi. Oghan qalyptasqan geosayasy shyndyq iytermelep otyr. Aughanstandaghy jana biylikpen qatynas ornatugha qatysty birneshe mәrte biyik minberden de aityldy. Ol Aughanstandaghy etnikalyq qazaqtardy elge kóshiru, Ortalyq Aziyadaghy qauipsizdik mәselesi men esirtki tasymalyn azaytu jәne ózara әriptestik arqyly aimaqtyq túraqtylyqty qalyptastyru ýshin qajet bolatyn.

8 qyrkýiek kýni Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyng Aughanstangha qatysty ústanymyn aitty: «Aughanstandaghy kýrdeli daghdarys jaghdayynda Qazaqstannyng pragmatikalyq syrtqy sayasaty manyzdy bolyp otyr. Soghystan toz-tozy shyqqan búl elmen ortaq shekaramyz bolmasa da, Almaty men Kabuldyng arasy úshaqpen bir-aq saghattyq jer.

Men TMD, Europalyq Odaq jәne Tayau Shyghystaghy әriptesterimmen tyghyz baylanysta otyrmyn. Eger sizderding memleketteriniz ben ýkimetterinizding basshylary niyet bildirse, olarmen oi-pikir almasugha әrqashan dayynmyn.

Ázirge Aughanstandaghy dýrbeleng ónirlik qauipsizdik problemalaryna nazar audartyp túr. Qazaqstan zorlyq-zombylyqtyn, zansyz esirtki ainalymynyng jәne Aughanstannan tys jerlerge baqylausyz kóship ketuding aldyn alu maqsatynda búl elmen yntymaqtastyq ornatugha dayyn.

Tәlipter birtútas, inkluzivti jәne ókiletti últtyq ýkimet qalyptastyryp, ózderinin, shyn mәninde, baysaldy pozisiya ústanatynyn jәne kelissózderge beyildi ekenin dәleldeydi dep ýmittenemin.

Qazaqstan Aughanstannyng óz ishinde jәne kórshilerimen tatu-tәtti, beybitshilikte ómir sýretin túraqty, egemen jәne birtútas memleket bolghanyn qalaydy. Biz birinshi kezekte eldegi qalyptasqan gumanitarlyq qiynshylyqtardy sheshu ýshin jana biylikpen konstruktivti iskerlik baylanystar ornatugha dayynbyz.

Halyqaralyq qoghamdastyq Aughanstandy qazirgidey daghdarys kezinde qiynshylyqtarmen betpe-bet qaldyrmauy kerek.

Kerisinshe, biz bolashaqta Aughanstannyng ekonomikalyq jәne ornyqty damuy ýshin barlyq is-әreketterimiz ben josparlarymyzdy júmyldyruymyz kerek», - dedi ol. Búl aldaghy tanda Qazaqstan biyligi Aughanstanmen qarym-qatynas ornatatynyn aiqyn kórsetken messedj bolatyn.

9 qyrkýiek kýni Aughanstannan arnayy bort keldi. Onda 35 qandas bar bolatyn. Búl Aughanstandaghy biylikti tәlibter basyp alghannan keyingi alghashqy reys bolatyn. Qandastar arnayy tekserilip, virusqa qarsy tekseristen ótip, belgilengen oryndargha ornalastyryldy. Qandastardy Aughanstannan әkelu ýshin sózsiz tәlibtermen kelissóz ótkizu kerek bolghany týsinikti.

27 qyrkýiek kýni Qazaqstannyng Aughanstandaghy elshisi Álimhan Esengeldiyev Kabulda Aughanstannyng syrtqy ister ministrining mindetin atqarushy Ámir Han Mottakiymen kezdesti. Ol Talibannyng bedeldi mýshesi sanalady.

«Kezdesu barysynda taraptar eki el arasyndaghy sauda qatynastaryn damytudyng manyzdylyghyn atap ótip, sauda salasyndaghy ekijaqty yntymaqtastyqty keneytuge uәdelesti», - dep mәlimdedi Taliban ókili Twitter paraqshasynda.

QR Syrtqy ister ministrligi búl kezdesu turaly eshtene habarlaghan joq. Tek kezdesu ótkennen keyin arnayy aqparat ornalastyrdy.

Endi mine, alghash ret auqymdy dengeyde taraptar arasynda kelissózder ótti. Erjan Qazyhan bastaghan top Aughanstannyng qazirgi biyligining tizginin ústaushy Abdul Ghany Baradar jәne Ámir Han Muttakiymen kezdesti. Erjan Qazyhan Qazaqstan preziydentining tapsyrmasy boyynsha Aughanstangha 5 myng tonna úndy kómek retinde jetkizgenin mәlimdedi. Sonymen qatar, Qazaqstandyq vaksina QazVac-ty da jetkizu jaghyn úsyndy.

Spespredstaviyteli preziydenta Kazahstana Erjan Kazyhan (sleva) y souchrediyteli «Talibana» Abdul Gany Baradar poziruit dlya foto vo vremya peredachy sertifikata na pyati tysyach tonn zerna v kachestve gumanitarnoy pomoshy dlya naroda Afganistana

Taliban úiymy elimizde tyiym salynghan terrorlyq top sanalady. Mysaly elektrondy portalyndaghy tyiym salynghan úiymdar boyynsha tómendegidey mәlimetter berilgen. Jogharghy Sottyng 2005 jylghy 15 nauryzdaghy sheshimine sәikes: «Asbat ali-Ansar», «Bratiya-musulimane», «Taliban» qozghalysy, «Boz gurd», «Ortalyq Aziyadaghy Jamaat modjahedter», «Lashkar-e-Tayba», «Áleumettik reformalar Qoghamy» úiymdary tyiym salynghan úiymdargha jatady. Jalpy jiyntyghy elimizde 21 úiymnyng qyzmetine sotpen tyiym salynghan, sonyng ishinde Taliban qozghalysy da bar. Yaghny Qazaqstan tarapy elimizde tyiym salynghan úiym mýshelerimen resmy kezdesu ótkizdi.

Jalpy alghan Qazaqstan men Aughanstan arasyndaghy sauda qatynasy 2020 jyly artqan. Tauar ainalymy pandemiyalyq jaghdaygha qaramastan 623 million dollardy qúraghan, búl 2019 jylmen salystyrghanda 55%-gha kóp degen sóz. Al 2021 jyly eldegi әskery qimyldar men soghys jaghdayyna baylanysty qarym-qatynas azaydy. Tauar ainalymy da tómendedi.

Aughanstan Qazaqstannyng astyghyna zәru memleket. Úzaq jyldar boyy Qazaqstan BÚÚ ayasynda Aughanstangha gumanitarlyq kómek retinde ún men ózge de qajetti zattardy jetkizip otyrdy. Endi ony toqtatpau manyzdy, sebebi Aughanstanda gumanitarlyq apat auqymy artsa, onda Ortalyq Aziyagha bosqyndar legi aghyluy mýmkin. Songhy aptada Aughanstangha qazaqstandyq únnyng aitarlyqtay mol partiyasy jetkizilgen, qazir Kabul kóshelerindegi ún baghasy 49 keli ún baghasy 25 dollar, tengege shaqsaq 10600 bolady. Búl bagha kóptegen qarapayym aughandyqtargha tiyimsiz jәne qoljetimsiz.

Qazaqstan men Aughanstan arasyndaghy alghashqy kezdesu osylaysha Qazaqstan tarapynan gumanitarlyq kómek kórsetu, al tәlibter tarapynan Ortalyq Aziyagha terrorlyq toptardy ótkizbeytini jayly uәdemen ayaqtaldy. Taraptar aldaghy uaqytta baylanysty keneytudi josparlauda. Biraq sheshimin tappaghan súraqtar bar. Ol Qazaqstan «Taliban biyligin resmy moyynday ma» jәne «Talibandy terrorlyq toptar tiziminen alyp tastay ma» degen saualdar haqynda.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar