Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Janalyqtar 4171 0 pikir 2 Shilde, 2012 saghat 09:55

PLENUMGhA BARDYNYZ BA nemese TÓRAGhALYQQA KIM LAYYQ?

 

Juyrda  bolghan «Qogham jәne qalamger» atty plenumda Jazushylardyng HIV qúryltayy 24 qyrkýiekte ótetin bolyp she¬shil-di. Qalay desek te, aldaghy qúryltay qyzyq bolghaly túr. 16 jyl tóragha bolghan Núrlan Orazalin oryntaghyn bosata ma, әlde taghy da saylaugha týse me? Tóraghalyqqa kimder talasuy mýmkin? Osy súraq qalamgerlerding qay-qaysysynyng bolsyn kónilinde jýrgeni anyq.

Jetpisti jetelegen bir jazushymyz oqyrmandarmen kezdesude: «Ótken plenumda basqa sharua jayyna qalyp, bireuler odaq tóraghasyn jarysa maqtap jatty.  Sonshama jabylyp maqtaytynday Núrlan Orazalindi eshkim atyp tastaghaly jatqan joq qoy», - degenin estip, myrs ettik. Úzynqúlaqtan estigen taghy bir әngimeden týigenimiz, búl jolghy plenum odaq basshysynyng jasaghan jaqsylyghyn sóz etip, Orazalindi әr týrli ósek-ayannan arashalap, aqtap alugha baghyttalghan jiyn bolyp ketipti-mis. «Plenumgha bardynyz ba? Plenum qay dengeyde ótti? Aldaghy qúryltaydan ne kýtesiz? Tóraghalyqqa kimdi layyqty sanaysyz?» Biraz aqyn-jazushygha qoyghan bizding saualymyz osy edi...

 

Qabdesh JÚMADILOV:

ORAZALINGE «ÓRKENIYETTI TÝRDE ORNYNDY BOSAT» DEDIM

 

Juyrda  bolghan «Qogham jәne qalamger» atty plenumda Jazushylardyng HIV qúryltayy 24 qyrkýiekte ótetin bolyp she¬shil-di. Qalay desek te, aldaghy qúryltay qyzyq bolghaly túr. 16 jyl tóragha bolghan Núrlan Orazalin oryntaghyn bosata ma, әlde taghy da saylaugha týse me? Tóraghalyqqa kimder talasuy mýmkin? Osy súraq qalamgerlerding qay-qaysysynyng bolsyn kónilinde jýrgeni anyq.

Jetpisti jetelegen bir jazushymyz oqyrmandarmen kezdesude: «Ótken plenumda basqa sharua jayyna qalyp, bireuler odaq tóraghasyn jarysa maqtap jatty.  Sonshama jabylyp maqtaytynday Núrlan Orazalindi eshkim atyp tastaghaly jatqan joq qoy», - degenin estip, myrs ettik. Úzynqúlaqtan estigen taghy bir әngimeden týigenimiz, búl jolghy plenum odaq basshysynyng jasaghan jaqsylyghyn sóz etip, Orazalindi әr týrli ósek-ayannan arashalap, aqtap alugha baghyttalghan jiyn bolyp ketipti-mis. «Plenumgha bardynyz ba? Plenum qay dengeyde ótti? Aldaghy qúryltaydan ne kýtesiz? Tóraghalyqqa kimdi layyqty sanaysyz?» Biraz aqyn-jazushygha qoyghan bizding saualymyz osy edi...

 

Qabdesh JÚMADILOV:

ORAZALINGE «ÓRKENIYETTI TÝRDE ORNYNDY BOSAT» DEDIM

Plenum ózining eski stiylimen birsaryndy ótti. Ózderining qorasynda isteytinder, syilyq alghandar shyghyp sóiledi әdettegidey. Biraz adamdy aldyn ala, kýni búryn dayyndaghan ghoy endi. Men ózim tek tyndayynshy dep barghanmyn. Ylghy maqtaular bolyp, mәsele kóterilmegen son, shydamay ketip, sóz sóiledim. Núrlan Orazalinge: «Tóragha bolyp 16 jyl otyrdyn. Endi ózindi úsynbay-aq qoy. U-shusyz, dausyz, órkeniyetti týrde ornyndy bosat. Bizge ózgeris kerek. Tóraghalyqty qoyyp, shygharmashylyqtyng adamysyng ghoy, shygharmashylyqpen ainalys», - dedim.  Aytarymdy aityp bolghan son, ketip qaldym. Plenumnyng sonynda ne bolghanyn bilmeymin.

 

Qalihan YSQAQ:

QABDEShTEN BASQASY «ODAQTYNG QAZIRGI ISIN DÚRYS» DEDI

Plenum aiqay-shusyz, týsinistikpen ótti. Jazushylardyng bәri de ortaq maqsat turaly sóz sóiledi. Jalghyz Qabdesh qana búra tartyp, Odaq basshylaryna syn aitty. Ejelgi әdeti ghoy. Birde ol lay sudan balyq izdep jýredi, birde túnyq sudyng ózin laylap jýredi, Qúday bergen minezi boluy kerek. Odaq Qabdeshke jaqpay-aq qoydy, әiteuir. Basqa júrttyng bәri odaqtyng atqarghan isterin «dúrys» dedi. Plenumnyng maqsaty - sezge dayyndyqty kórsetu. Tóbesinen tómen altyn qúisang da, Orazalin ornynda qalmaydy endi. Jasyratyn eshtenesi joq, Orazalin joghary jaqpen, ókimety adamdarmen tanystyghynyng arqasynda odaqtyng shyp-shyrghasyn shygharmay, osy uaqytqa deyin ústap otyr. Odan basqa bireu tóragha bolsa, erteng jaghdayymyz ne bolatynyn kim biledi? Kreslogha kez kelgen adam otyra alady. Biraq Jazushylar odaghyn ústap túra ala ma? Ángime sonda...

 

Myrzan KENJEBAY:

PLENUM KOMMUNISTIK PARTIYaNYNG SSENARIYIMEN ÓTTI

Plenumnyng taqyryby «Qogham jәne qalamger» eken. Ádebiyetti biyikke kóteru, aqyn-jazushynyng qogham aldyndaghy abyroy-bedelin arttyru maqsatynda dep týsindirdi ony.  Ádebiyetting damuyna, qoghamdaghy róline yqpal etetin plenum boldy dey  almaymyn. Jaqsy ótti dep maqtaytyn Núrlan Orazalinning soyylyn soghyp jýrgen «jandayshaptar», «búlbúldar» bar. Sóilegenderden kimning ótirik maqtaghany, tóraghagha jaghympazdanghany kórinip túrdy. Plenum bayaghy kommunistik partiyanyng kezinen kele jatqan ssenariymen ótti. Jazushylardyng kitaptarynyng taralymy, qalamaqynyng joqtyghy syndy tizesi shyqqan mәseleler sóz bolyp, kóbi Orazalindi maqtady.

 

Aqúshtap BAQTYGEREEVA:

JAZUShYLARDY BIRLIKKE ShAQYRDYM

Jazushylar odaghynda bedel boluy ýshin, jazushylarda birlik bolu kerektigin aittym plenumda. Aqyn-jazushynyng bedeli, qoghamdaghy salmaghy turaly oilarymdy ortagha salyp, biyliktin, jogharydaghy basshy azamattardyng shygharmashylyqpen, tabighy talanttarmen sanasatyn uaqyty jetkenin sóz ettim. Qazaqbayshylyqqa salyp, «tóragha pәlen bolsyn, týgen bolsyn» dep, ru-rugha, jik-jikke bólinbeyik dedim. Mәsele kimning tóragha bolghanynda nemese bolatynynda emes. Eger Orazalin tóragha bolmaymyn dese, kimning tóragha bolatynyn birlese otyryp sheshu kerek. Orazalinning ornyna últjandy, әdebiyetke jany ashityn, isker, oily, janasha kózqarastaghy adamdy sezde saylauymyz qajet. Aldyn ala shulaytyn nesi bar?! Tipti Orazalinning «ornyma osy jigitti qoyyp ketsem, isting jónin biledi», - dep, kózdegen azamaty bar shyghar. «Bólingendi bóri jeydi», - degen qazaq. Ár jerde shulap jýrgen jazushynyng halyq aldynda bedeli ketti qazir. Odaq basshysyn jazushylar o basta qol kóterip saylady ghoy. Endi kelip birazy: «Orazalinning keregi joq»,- deydi. Erteng odaq basshylyghyna basqa bireu kelse de, eki-ýsh jyldan song tura osynday әngimeler aitylady. Sebebi, odaq basshysyn synap jýrgen jazushylardyng әrqaysysy ózinshe bir «әlem», ózinshe bir «úiym». Qazaqtyng basy qosylmaudyn, bir-birine baghynbaudyng ýlgisi eng aldymen bizding jazushylarda.  Núrlan Orazalindi qaralap, aryna tiyetin sózder de aityp jatyr. Onysy dúrys emes. Orazalin satylyp ketken odaqty ózimizge qaytardy, ólgen jazushygha deyin kómdi kerek desek. Orazalin bolmaghanda, jazushylar «Jazushylar odaghy» degen qara shanyraghymyz, mekememiz joq bolyp otyrar ma edik?!

 

Múhtar ShAHANOV:

PLENUMGhA BARMADYM

Densaulyghym bolmay, búl jolghy plenumgha bara almadym. Barmaghan song eshtene aita almaymyn.

 

Asqar ALTAY:

JIYN ÓZ DENGEYINDE JAQSY ÓTTI

Plenum óz dengeyinde jaqsy ótti. Ádebiyet synynyng joqtyghyn, talghamnyng tómendegendigin sóz ettim. «Jazushylar odaghyna» baylanysty jeldey esip jýrgen sózderge óz pikirimdi bildirdim. Talaptan Ahmetjan dosym da dýniyeden keter kýnine deyin auyryp otyrsa da, odaqta júmys jasady. Sonda mýiizi qaraghayday ýlken aghalarymyzdan bastap, orta buynnan biraz jazushylardyng Talaptannyng tu syrtynan jamandaghanyn, dattaghanyn, tipti, boqtaghanyn kórdik. Jazushylar odaghynyng birinshi tóraghasy bolsa da, tóraghanyng orynbasarlaryna bolsa da, qalamgerler qashan da tik túrghyzyp, tóbesinen tómen «juyndy» qúnggha dayyn. Men ózim ózime baghyttalghan auyr sózderdi kótere almas edim. Sonday sózderdi kóterip otyrghan azamattardyng kendigine tanghaldym.  Núrlan Orazalin qolynan kelgendi istep jatyr. Ras kemshilikteri bar shyghar, biraq jasaghan býkil júmysyn joqqa shygharyp, syzyp tastaugha kelise almaymyn.

 

Temirhan MEDETBEK:

SONYNA DEYIN BOLMADYM, SONDYQTAN EShTENE DEY ALMAYMYN

Plenumnyng bas jaghynda boldym. Alatyn em-domym bolghan son, 1 saghattan song ketip qaldym. Sonyna deyin bolmaghan son, ne aityldy, qanday mәsele kóterildi bilmeymin. Sondyqtan pikir bildirmey-aq qoyayyn. Jazushylar odaghy jayly kezinde kóp aittym ghoy. Kimning tóragha bolatynyn qúryltay, jazushylardyng ózderi sheshedi. Pәlen dey almaymyn.

 

Jazushylardyng oiyn bilip, jalbaghay jauaptaryn estigen son, qyrkýiektegi qúryltayda tóragha bolugha talpynyp, kimderding at qosuy mýmkin ekenin ózimizshe dolbarladyq.  Jazushylar odaghynyng basqarma tóraghasy bolyp, júmsaq kreslogha kim jantangy mýmkin sonymen? Resmy tirkelmese de, qazir el auzynda kandidat retinde myna tizim jýr: Dulat Isabekov, Smaghúl Elubay, Ghalym Jaylybay, Álibek Asqarov, Temirhan Medetbek.  Jazushylardyng auzyndaghy búl tizimge keyde qosylyp, keyde qosylmay Esenghaly Raushanov, Uәlihan Qalijan, Úlyqbek Esdәuletting de esimi aitylady. Kandidattardyng ishinde Beybit Qoyshybaevtyng nege atalmaytyny týsiniksiz. Sebebi, odaqqa qarsy shyghyp jýrgenderding biri edi.

Aldaghy qúryltayda Dulat Isabekov tóraghalyqqa týsip, saylanyp ketse, jazushylardyng qoghamdaghy bir kezdegi abyroy-bedeli qayta qalyptasar edi. Qoghamdyq mәselelerge jazushylar basshysy bastap, búiyghy jatpay aralasuy mýmkin. Batyl pikir aituyn tóragha boldym dep, Dulat aghamyz dogharmaghan jaghdayda, әriyne. Tóraghalyqqa talassa, tek bir jaghday ghana Dulat aghamyzdyng jolyn túsauy mýmkin. Ol -aghamyzdyng jasy. «Jetpisting jelkesine jetken jazushyny basshy etip, qaytemiz?! Jetpistegi adam ne bitiredi?», - deushiler tabylatyny anyq. Áytpese shygharmashylyq jaghynan da, el aldyna shyghyp sóiler tanymaldyq túrghysynan da, Dulat Isabekov aldyna qara týsire qoymas.

Biylghy Preziydentpen kezdesuinen son, kóp adamnyn: «Smaghúl Elubay taq múragerligin sheship kelmedi me? Preziydentting batasyn alyp kelgen shyghar», - degen oida bolghany ras. Orazalin ornyna ózine senimdi kisini qoyyp ketui mýmkin desek, onda Ghalym Jaylybaydan keyingi senimdi adamy Smaghúl Elubay shyghar. Óitkeni, ekeui kurstas, dos. Orazalindi Smaghúl Elubay ylghy qorghashtap sóilep jýredi. Áytse de, Preziydentpen kezdesip kelgenderding bәri tóragha boldy dey almaymyz. Preziydentpen Dulat Isabekov te jolyqty, mysaly... Sol tústa da osynday әngimeler aitylghan. Sondyqtan Smaghúl Elubay tóragha bolady degen dolbar jaramay qalatyn shyghar. Kim bilipti, biraq?!

Oryntaq múragerlikpen berilip jatsa,  shygharmashylyghymen biraz adamdy moyyndatqan, isker basshy, úiymdastyrushy retinde Ghalym Jaylybaydyng kandidaturasy tóragha bolugha keledi. Tek Ghalym myrzany «odaqtyng «kuhnyasyn», isting jónin biletin adam» deytinderden góri, «Orazalinning qalpaghynan shyqqan ghoy» dep jaratpaytyndardyng dausy basyp ketpese bolghany.

Úzynqúlaqtan estuimizshe, Álibek Asqarovtyng tóragha boluy mýmkin eken. Tipti Uәlihan Qalijannyng da osy oryngha kelip qaluy ghajap emes kórinedi. Keyde lauazymdy qyzmetter berude joghary jaqtyng da ról oinaytynyn eskersek, eki azamattyng da kandidattyghy ótip ketui bek mýmkin. Álibek Asqarov - Preziydent әkimshiliginde istep ysylghan, birqatar lauazymdy qyzmetterding qúlaghyn ústaghan azamat. Shygharmashylyqtan da qúr alaqan emes. Asqarov basshy bolyp jatsa, Jazushylar odaghy  da, jazushylar da jerge qaray qoymas.

Aqyndyghy men turalyghyna qarap, Temirhan Medetbekti de tóraghalyqqa layyq kóretinder bar.  Áytse de, Temirhan Medetbek -odaqqa ókpeli adam ghoy, tóraghalyqqa talasyp, at qosa qoyady deu qiyn.

Bildey bir «Jazushy» baspasyn basqaryp otyrghan Esenghaly Raushanovty «odaqqa tóragha bolugha qúlshynady», - deu de qisyngha kelmeydi. Aqyndyghymen kópti moyyndatqan shayyr, tóraghalyqqa úmtylmauy mýmkin. Onyng ýstine Esenghaly Raushanovtyng jazushy qauymnyng yrdu-dyrduynan sayaq jýretin, boyyn alys ústaytyn minezi de bar.

Qazir aqyn-jazushylardyng auzynda anekdotqa bergisiz mynaday bir әngime jýr. Ashynyp ketkeni sonday, plenum sonynda sóilegen sózinde Núrlan Orazaliyn: «Eger «aghash atqa» mingizip, jóndi-jónsiz synap, «qyjyrta» berudi qoymasandar, aldaghy qúryltayda da kandidattyghymdy úsynamyn», - degen synayda sóz aitypty. Ózin úsynsa da, úsynbasa da ózi biledi Núrlan aghamyz. Enbegin joqqa shygharyp, tóraghalyqqa layyqsyz dep kesip aitudan aulaqpyz. On alty jyl otyrghan oryntaghyna ózi otyra ma, әlde ornyna ózge kele me, ony aldaghy qúryltay sheshedi. Janashyldyqty qalasa, jazushylar jikshildikti qoyyp, ru aralyq tartysty, klandar qaqtyghysyn qozdatpay, dúrys tandau jasauy tiyis.

Qarlygha IBRAGIMOVA

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1526
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3304
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5928