Beysenbi, 2 Jeltoqsan 2021
Bilgenge marjan 2698 5 pikir 22 Qazan, 2021 saghat 11:18

Órkeniyet ózegi – Úlyq úlys

Últtyq sanany tarihy sana tiriltip, týlete alady desek, tereng tamyrdan jeli tartqan qasterli jady janghyratyn sәtte saliqaly ústanymmen sheshimin tabugha tiyisti keleli mәselening biri – últtyq tariyhqa shynayy әri dәiekti kózqaras qalyptastyru júmysy ekeni anyq.

Shyn mәnisinde biz kýni keshe ghana tarihy tonalghan, jadysy jo­ghal­ghan púshayman júrtqa ainala jaz­da­ghanbyz. Songhy ýsh ghasyrdyng múgh­da­rynda qazaq halqynyng tarihy sanasy XVIII ghasyrdyng basyndaghy «Aqtaban shúbyryndy» oqighasynan bastap, HH ghasyrdyng birinshi jar­ty­syndaghy asharshylyq pen jappay qughyn-sýrgin, últ ziyalylarynyng dýr­kin-dýrkin repressiyagha úshyrau zúl­matynda súrapyl jaraqat aldy. KSRO halyqtarynyng tarihy sanasyn oirandaghan totalitarlyq rejimning pәrmendi jýrgizgen qiytúrqy sayasaty últtyq jadyny janyldyrugha jýieli baghyttalghany belgili.

Eger qapelimde bir adam qatty soqqy alyp, esinen aiyrylyp qalsa, ony emdeuding ózi úzaqqa sozylady, al tútas halyqtyng sanasy zaqymdansa, múny qalpyna keltiruge az uaqyt ketpesi anyq. Búl baghytta songhy otyz jylda qyruar júmystar jýzege asyrylghany qomaqty nәtiyjege qol jetkizuge mým­kindik tudyrdy. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen jýzege asqan «Mәdeny múra», «Halyq tarih tolqynynda», «Úly dalanyng jeti qyry» strategiyalyq baghdarlamalary qasang týsinikterge soqqy berip, últty ruhany týletuge negiz qalady. Búl baghytta songhy 30 jylda elimizde әrtýrli auqymdy jobalar jýzege asyryldy, halyqtyng jadyn janghyrtugha ekpin berildi.

Búl baghyttaghy songhy jyldarda atqarylghan manyzdy bastamanyng biri Joshy úlysy – Altyn Orda tarihyn halyqpen qauyshtyru, baytaq múrany zerdelep dәripteu júmysy boldy dep aitugha tolyq negiz bar.

Totalitarlyq rejim kezinde hal­qymyzdyng jadynan kóne tarihy­myzdyng osynau qaharmandyq kezenin mýlde óshirip, úmyttyru ýshin jaza men senzuranyng auyr týrlerin qoldandy. 1944 jyly Altyn Orda tarihymen shúghyldanugha KOKP OK qaulysymen tyiym salynyp, jazalau nauqany bas­­­taldy, bir sózben aitqanda dýniyejýzilik soghys órship túrghan kýnning ózinde Joshy, Edige, Oraq, Mamay, Sypyra jyrau sekildi qaharman túlghalardyng aruaghyna qarsy maydan qatar jýrgizildi. Qazaq, qaraqalpaq, noghay, tatar, bashqúrt, teleuit sekildi bauyrlas elderding ortaq múrasy – «Edige» tarihy eposy talqandalyp, arhivting týnegine tastaldy. Tarihy jyrlar shoghyryn zerttegen Álkey Marghúlan, Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtbaev, Áuelbek Qonyratbaev, Qayym Múhamedhanov syndy kóptegen qazaq ghalymdary partiya qaulysymen «óreskel sayasy qateligi ýshin» qughyn-sýrginge úshy­rady. Bauyrlas halyqtardyng kór­nekti ghalymdary da, jyrdy aityp jýr­gen maytalman jyrshylary da aiyp­­talyp, naqaq jazalandy.

Alayda halyq aruaqty handary men aibyndy batyrlaryn qatal zanmen ty­yym salynghanyna qaramastan, әz tútyp qúrmettep keldi, «jylymyq kezen» bastalghanda osy jabyq taqyrypqa batyldyqpen barghan sergek túlghalar boldy. Mәselen, múzjarghysh kemedey siresken tondy talqan etken Iliyas Esenberlinning «Altyn Orda» tarihy trilogiyasy halyqtyng óz tarihyna degen sheksiz sýiispenshiligin dýr silkindirip oyatty.

Degenmen elimiz tәuelsizdik alghan­nan keyin Altyn Orda taqyryby birden týbegeyli zertteuding arnasyna týsip kete qoymaghanyn aita ketu lәzim. Búl rette Otan tarihynyng or­ta­ghasyrlyq qabatyn iygeruge ýlken dayyndyq qajet ekeni aiqyn jayt. Áytkenmen, Joshy úlysy tarihyn qazirgi ghylymy jetistikting dengeyinde iygeruge mýmkindik der kezinde keldi dep oilaymyz.

Altyn Ordanyng Qazaq handyghynyng jәne qazirgi Qazaqstannyng tarihy bastauy retindegi qyzmeti alghash Elbasynyng «Úlytau súhbatynda» (2014), sonday-aq 2015 jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan saltanatty sharalaryndaghy sóilegen sózinde: «Qazaq handyghy Altyn Ordanyng zandy múrageri» dep taygha tanba basqanday aitylghan edi.

Al 2019 jyly Qazaqstan Respub­likasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Joldauynda Altyn Orda­nyng 750 jyldyghyn atap ótu turaly tapsyrma berildi. Búghan deyin Memleket basshysy «Úlytau-2019» halyqaralyq turistik forumda Úly­taudy «qazaq halqynyng qasiyetti altyn besigi, qazaqs­tandyqtar qadirleytin tarihtyng kuә­geri» dep baghalap, XIX ghasyrdyng ortasyna deyin qazaq dalasynda handyq biylikting tizginin uysynda ústaghan Joshy hannyng kindiginen taraghan qaharman әuletting memlekettik dәstýrimizdegi jetekshi ornyn erekshe atap ótken edi. Odan keyin Altyn Ordanyng mereytoyy әrtýrli dengeydegi birqatar iygi is-shara arqyly atap ótildi. Búl manyzdy bastamagha Qazaqstan Ýkimeti men Preziydent Ákimshiligining qoldauyn airyqsha atap aitqan jón.

Búl baghytta  ghylymy qúrylym­dar­dyng ishinde Týrki akademiyasy Altyn Orda taqyryby boyynsha bir­qatar ghylymy monografiya jariyalady. Akademiya 2017 jyly «Kentaydan Úlytaugha deyin: tarihy jadynyng janghyruy» atty halyqaralyq ekspedisiya, sonday-aq 2019 jyly Parijde YuNESKO-men birlesip «Úly dala: mәdeny múra jәne әlem tarihyndaghy róli» atty halyqaralyq forum, Tarazda 1269 jylghy Talas qúryltayynyng 750 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq auqymdy ghylymy is-shara ótkizdi. Akademiya jobalary ayasynda Rashiyd-ad-Dinning «Jamiygh-at-Tauariyh», «Mongholdyng qúpiya shejiresi», Sharaf-ad-Din Yazdiyding «Zafar-name» siyaqty tarihnamalyq eskertkishteri audarylyp, jaryqqa shyqty.

Búl baghyttaghy jaqsy janalyqtyng biri retinde Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng sheshimimen Joshy úlysyn zertteytin arnayy ghylymy institut ashylghaly otyr. Instituttyng basty mindeti – orta ghasyrlar men jana dәuirdegi Qazaqstannyng saya­si, etnomәdeni, әleumettik jәne әske­ry tarihynyng negizgi mәselelerin ke­shendi zerdeleu. Búl baghyttyng tú­jyrymdamasy boyynsha zertteu ny­sanyn Joshydan bastap qazaqtyng songhy hany Kenesarygha deyingi tarihy kezeng sabaqtastyqta kiredi. Institut­tyng aldynda aldymen derektanu, arheologiya, numizmatika salalaryna qatysty auqymdy mindetter túr.

Býginde qoghamymyzda osy dәuirge qatysty tarihy zertteulerge, kórnekti alibomdar men derekti filimderge, shynayy ghylymy jәne ghylymiy-tanymdyq tuyndylargha degen qajettilik ósip keledi. Janadan qúrylyp jatqan ins­titut memleket basshylyghy jýktegen osy mindetterdi oryndaydy dep senemiz.

Jalpy alghanda, býginde Úlyq úlys tarihyn zertteytin Qazaqstannyng óz mektebi qalyptasa bastady deuge negiz bar. Elimiz Úlyq úlystyng ghylymiy-zertteu ortalyqtarynyng birine ainaluda. Búl rette, memlekettilik tarihyn Altyn Ordadan taratatyn әrtýrli elding ghalymdarynyng da ghylymy әleuetin biriktirip, ortaq múrany birlese zertteu asa manyzdy. Osy rette, Qazan ghalymdarynyng zertteu әdisterimen tәjiriybe almasu ba­ghyttaryn da qa­rastyru qajet degen oidamyz.

Sonymen qatar Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng tapsyrmasymen Altyn Orda dәuirine arnalghan auqymdy tarihy kinofilimdi týsiruge dayyndyq júmystary jýrgizilude.

Búdan ózge, qazirgi uaqytta qazaqs­tandyq jәne sheteldik tarihshy gha­lymdar Qazaqstannyng 7 tomdyq aka­demiyalyq tarihyn әzirleude. Búl irgeli enbekting 3 tomy tolyghymen Altyn Orda tarihyna arnalady. Shyn­tuaytynda, 2014 jylgha deyin múnyng bәri oryndalmaytyn arman siyaqty kórinetin edi, biraq uaqyt talaby qajet­tilikti tudyryp, qasterli tarihymyz týgendele týsude.

Úlytauda memorialdyq keshendi qalpyna keltiru jónindegi Ýkimettik komissiya qúrylyp, birqatar iygi shara atqaryldy. Búl túrghyda, Qaraghandy oblysy әkimdigining atqarghan orasan zor júmysyn arnayy atap ótken jón. Atap aitqanda, osy qyruar isting nәtiyjesinde kýlli әlem әigili Shynghys әuletining jer betindegi jalghyz aighaghy bolghan kiyeli keshen – Joshy han kesenesining últy­myzdyng úyasy Úlytauda saqtal­ghanyn bildi. Úlytau audany respublikalyq manyzy bar turistik ortalyqqa ainaldy. Kelesi mindet –tarihiy-ruhany manyzy zor Úlytau ónirindegi es­kertkish keshenderdi YuNESKO-nyng materialdyq múralar tizimine engizu bolsa kerek.

Altyn Orda memleketining jarghy-týzimining arqasynda әlemning týrli últ-úlys ókilderi, әrqily nәsilder men diny nanym-senim ókilderi bir shanyraq ayasynda jarastyqta ómir sýrgenin zertteushiler tiyanaqty dәleldep keledi. Halqymyzdyng jatty jatyrqamaytyn ýilesimdilik pen ýndestikti ardaqtaytyn izgilikti dәstýrining týp-tamyry Altyn Orda dәuirinde týbegeyli qalyptasyp shyndalghany anyq. Qazirgi genetika ghy­lymynyng jetistigi kóptegen qa­zaq ruynyng bastauyn Úlyq úlystyng danq­ty dәuirinen taratatyn kóne sheji­re­lerding aqiqattyghyn rastap otyr. Jalpy, qazaq halqynyng ru-taypalyq tarihy men shejirelerin Altyn Orda tarihy kontekstinde qarastyrghan jón. Sebebi qazirgi qazaq halqynyng qú­­ramyndaghy ru-taypalardyng bir­qatary Altyn Orda qúramynda bolghan ózge týrki halyqtarynda molynan úshyrasatyny belgili. Búl orayda qazaq halqy kóshpeli ghana emes, sonymen birge qalalyq negizdegi týrki-músylman órkeniyetining múrageri de bolghan deuge dәlel jetkilikti. Berke hannyng islam mәdeniyetin engizu ýrdisi әz-Jәnibek túsynda quattanyp, islam memlekettik din retinde ornygha týsti. Osy tústan bastap, Euraziya kenistiginde kóne týr­kilik dәstýrden týrki-músylmandyq mә­deniyetke bet búrghan jana túrpatty órkeniyet qalyptasa bastady.

Úly dalanyng tamyrly tarihy arqyly Qazaqstan Euraziyanyng geo­grafiyalyq ortalyghy ghana emes, sonymen qatar, eng aldymenen, sauda joldary men mәdeny qúndylyqtardyng almasu toraby – «Euraziya jýregi» retinde qabyldanuda. Álbette, Altyn Orda – búl jay ghana memlekettik qú­rylym emes, ol býginde biz «Eura­ziyalyq» nemese «postkenestik» dep ataytyn kenistikting barlyq derlik halyqtarynyng tarihyna arqau bolghan órkeniyettik matrisa.

Úlyq úlysty zerttep zerdeleuding iygerilmegen baghyttarynyng biri – shar­uashylyq jәne ekonomikalyq as­­pektileri. Qazir qayta janghyrghan Jibek jolyna iyelik etken, shyghys pen batysty, týstik pen teriskeydi bay­lanystyrghan Altyn Ordanyng quatty ekonomikasy bolghany belgili. Altyn Orda dәuirining sauda-sattyq joldary men әleuetin zerdelegende numizmatika salasyn qarastyru manyzdy. Sol arqyly Úlyq úlystyng dәuirleu jәne qúldyrau kezenderine naqty aighaqtar taba alamyz.

Jalpy alghanda,  XVIII-XX ghasyr­lar­da tarih sahnasyna shyghyp, halyq­tardy qúldyqqa salyp qanau jәne mә­deniyet­terin qiratugha negizdelgen keybir «klassikalyq» imperiyalardan Altyn Orda memleketi týbegeyli ózgeshelenedi. Mysaly, kóptegen imperiyalar ózderi jaulap alghan elderding jer-su ataularyn, eldi mekenderin ózgertu arqyly últ jadyn jonggha tyrysqany tarihtan belgili. Al qúramyndaghy últtar men úlystardyng tili men dinine, salt-dәs­týrine eshqanday qysym jasamaghan Úlyq úlys olardyng mәdeniyeti men әdebiyetining ósip-órkendeuine zor ýles qos­ty. Ýlken kontiynentting birqatar mem­leketteri men halyqtaryna damu jolyn ashyp, janghyrtushy jasampaz qyzmet atqardy.  Sondyqtan Úlyq úlys – birin-biri jonshy emes, ke­risinshe, bir-birin tolyqtyrushy «mә­deniyetter mozaikasyn» qoldaytyn, ornyq­qan әri tiyimdi memleket tetigi arqy­ly qalyptasqan tútas jýie. Ol mem­­­leketting tetigi – meritokratiya priyn­­­­­siypine, sonday-aq vertikaldy bas­­­­qaru men adamnyng jeke túlghasyna qúr­­metpen qaraudyng ýilesimine negi­z­delgen edi. Sondyqtan Úlyq úlys ta­riy­­hynan qazirgi jahandanudyn, gumanizm iydeyalarynyn, adam qúqyqtary mәr­tebesining alghysharttaryn bayqaugha bolady.

Osynau úly Euraziyalyq órkeniyetti tughyzghan passionarlyq quat kezinde kóshpendilerden múra bolyp qalghany jasyryn emes. Áleumettanudyng atasy Ibn Haldunnyng tújyrymdaryna sәikes «asabiya» termiyni (biz ony býgin «passionarlyq» dep jii qoldanamyz) әuelde dәl osy kóshpeliler qoghamyna tәn bolghan. Kóshpeli júrttyng tabighy belsendiligi nәtiyjesinde qala mәdeniye­timen damyghan órkeniyetter payda boldy.

Qoghamdyq sananyng osy jana payym­darynyng nәtiyjesinde Altyn Orda dәuiri men onyng bay múrasy tәuelsiz Qazaqstannyng ishki ghana emes, syrtqy sayasatynyng da faktoryna ainaluda. Ata-babalarymyzdyng ósiyetterine sәikes qazirgi Qazaqstan Respublikasy da halyqaralyq arenadaghy tendikti saqtau men bitimgershilik jolyn ús­tanuda.

Tarih qoghamdyq sana faktory bol­ghandyqtan, manyzdy mәselelerge arnayy toqtalu qajet, sebebi keybir ótimdi taqyryptardy búrmalap sau­dalau býgingi kýni әdetke ainalghan. Ay­talyq, Shynghys hannyng túnghysh úly, handarymyzdyng babasy Joshynyng shyghu tegi turaly әu basta jalghan daqpyrt taralghan. Joshynyng bauyry Shaghatay aitty degen ótirik ósek­ Úlyqbek syndy ortaghasyrlyq bir­qatar tanymal tarihshy tarapynan әldeneshe ret teriske shygharylsa da kýni býginge deyin keybir tarihshy men publisister sol mәlimetterdi jauapsyzdyqpen qoldanyp keledi. Qazirgi tanda, Joshy úlysynyng mirasyn bizding tarihy memlekettiligimizding irgetasy retinde qabyldap jatqan tústa, búl mәselening taza ghylymy sipatymen qosa sayasy astary da bar ekenin eskergen abzal. Sondyqtan búl taqyrypty dәiektilikpen yjdaghatty týiindep, nýkte qoyatyn uaqyt jetti. Osyghan oray, Joshy Shynghys hannyng tughan úly jәne onyng zandy múrageri degen búltartpas tarihy faktini tújyrymdama etken oryndy. Eger ol Úly qaghannyng sýiikti belbalasy bolmaghanda Shynghys hannyng ózinen keyingi ekinshi túlgha retinde mәrtebege kóterilip, alyp imperiyanyng jartysyn biylep, úlystardyng ishindegi quatty әri eng auqymdy Deshti Qypshaq – úly euraziyalyq memleketining iyesi bolar ma edi.

Joshynyng tarihy túlghasy men onyng sayasy múrasyn zertteu baghytynda әli de qyruar júmystar kezek kýtip túr. Alda, dәlirek aitqanda, 2025 jyly Jo­shynyng taqqa otyrghanyna 800 jyl tolady. Osyghan oray, atauly kýnge qatysty dayyndyq júmystaryn býgin­nen bastaghan abzal.

Oqulyqtargha Joshy men onyng Úlysy turaly shynayy derekter en­gizilui kerek, әrbir qazaqstandyq oqu­shy mektep qabyrghasynan bastap Altyn Orda, Talas qúryltayy, Joshy, Batu, Berke, Qaydu, Ózbek han jәne әz-Jәnibek turaly derekterdi bilip ósui kerek. Jalpy, ghúmyrnamasy Qazaqstan tarihymen tikeley baylanys­ty Joshy, Berke jәne Qaydu syndy tarihy túlghalardyng múrasyn ghylymy túrghydan zertteuge jәne nasihattaugha basa nazar audaratyn uaqyt jetti. Búl tarapta, Týrki akademiyasy Joshy men Berkege arnalghan eki ghylymy monografiya jariyalady.

Tәuelsizdikting elen-alanynda, yaghny 1990-jyldary qyzbalyqqa salynyp tarihy mәlimetterge baylanysty týrli qiyaly mifke boy aldyru ótkinshi bir kezeng retinde este qalary haq, degenmen arada 30 jyl ótip kemeldenu kezenine ayaq basqanda, osy «sәbiylik syrqattan» arylyp, tariyhqa degen әdil әri bayypty kózqarasty qalyptastyratyn uaqyt keldi dep oilaymyz.

Áriyne, Úlyq úlys – Altyn Orda taqyrybyn tereng әri ghylymy túrghyda beytarap zerttey otyryp, Úlyq úlys múrasyn sauatty týrde nasihattau qa­jet. Búl rette elimizding qalalaryndaghy kósheler men danghyldargha Úlyq úlys tarihynyng kórnekti túlghalarynyng esimderin beru qajet. Eng az degende, elordada Úlys dәuirining qújattaryn, kóne tengeleri men qaru-jaraqtaryn jaqynnan kórip, baytaq tarihymyzdyng altyn dәuiri jayynda qyzyqty derektermen tanysa alatyn Úlyq úlys múrajayy qúryluy kerek.

Qogham Altyn Orda tarihynyng su­jetterine negizdelgen joghary sapaly filimderdi kýtude. Qazaqstandaghy kinoteatrlarda kórsetiletin kez kel­gen tarihy filimge ýlkenderden bas­tap jasóspirimderge deyin tolyq ke­le­tini belgili. Yaghny qoghamnyng últtyq tariyhqa degen súranysy óte joghary. Sondyqtan, biz jaqynda ekrannan Úlyq úlys tarihy turaly tamasha tuyndylar kóremiz dep ýmittenemiz. Búl kórermenderge ózderining ótken tarihy turaly maqtanysh sezimin oyatyp, bolashaqqa degen jauapkershilikti sezindiruge yqpal etedi dep oilaymyz.

IYә, bolashaqqa degen jauapkershilik sezimi әrqashan ótkenning maqtanyshyna negizdeledi. Sondyqtan da últtyq sa­nanyng negizin dәl osy qazynaly tarih qúraydy dep tújyrymdaugha bolady. Tarihymyzdy, onyng qúndy­lyqtary men múrattaryn bilu bizding qayda bet týzegenimizge jәne kim bol­ghy­myz keletinine tikeley baylanys­ty. Mine, sondyqtan bizding qy­syl­tayang shaghymyzdaghy últtyq tarih sa­lasyndaghy memleket sayasatyn ai­qyndaytyn tarihshylargha, óner adamdaryna jәne memleket qayratkerlerine týsetin jauapkershilik orasan zor bolsa kerek.

Osy túrghyda Memleket basshysy bekitken «Últtyq ruhany jan­ghyru» jobasy tarihy sanany qalyp­tastyrugha, ótkenimizdi zerdelep, shynayy kózqarasty damytugha, osy sa­ladaghy akademiyalyq ghylymnyng je­tis­tikterin naqtylaugha yqpal etedi. Biz strategiyalyq manyzy joghary osynau últtyq jobany jýzege asyrugha otandyq ghalymdar men shygharmashylyq ziyaly qauym ókilderi barlyq kýsh-jigerin salady dep senemiz.

Derekkózi: egemen.kz

Darhan Qydyrәli

Abai.kz

5 pikir