Bizding anyqtama: «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy memlekettik kompaniyalardyng aksiyalaryn qor naryghyna satu boyynsha shygharudy qarastyrady-mys. IPO-gha birinshi bolyp «QazTransOyl» últtyq kompaniyasy shyghady (kompaniya aksiyalaryn úsynu 2012 jyldyn qyrkýieginde bastalady). Odan keyin 2013 jyly IPO-gha «KEGOC», «AIR Astana», «Qazmortransflot» ÚTKK», «Samúryq-Energo» jәne «QazTransGaz» kompaniyalary shyghady. 2014-2015 jyldary «Qazaqstan temir joly» ÚK, «Qaztemirtrans», «Qazatomprom», «QazMúnayGaz» IPO ótedi.

«IPO» degen ne pәle? Osy «AyPiO» degen júmbaq ataudy jalpaq júrtqa qazaqsha atap, mәn-maghynasy men maqsat-múrasyn qazaqsha týsindiruge bolmay ma? Álde búl nauqan kezinde biylik basyndaghylar onasha ótkizgen jekeshelendiru siyaqty qazaqty taghy da aldap soghudyng amaly ma?

Bizding anyqtama: «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy memlekettik kompaniyalardyng aksiyalaryn qor naryghyna satu boyynsha shygharudy qarastyrady-mys. IPO-gha birinshi bolyp «QazTransOyl» últtyq kompaniyasy shyghady (kompaniya aksiyalaryn úsynu 2012 jyldyn qyrkýieginde bastalady). Odan keyin 2013 jyly IPO-gha «KEGOC», «AIR Astana», «Qazmortransflot» ÚTKK», «Samúryq-Energo» jәne «QazTransGaz» kompaniyalary shyghady. 2014-2015 jyldary «Qazaqstan temir joly» ÚK, «Qaztemirtrans», «Qazatomprom», «QazMúnayGaz» IPO ótedi.

«IPO» degen ne pәle? Osy «AyPiO» degen júmbaq ataudy jalpaq júrtqa qazaqsha atap, mәn-maghynasy men maqsat-múrasyn qazaqsha týsindiruge bolmay ma? Álde búl nauqan kezinde biylik basyndaghylar onasha ótkizgen jekeshelendiru siyaqty qazaqty taghy da aldap soghudyng amaly ma?

Tayauda IRO taqyrybyna taldau jasaghan QazTAG agenttigining sholushysy: «Biylik basyndaghylar josparlap otyrghan «halyqtyq IPO» orys ruletkasyna úqsas», - dep, jaqsy teneu tapqan eken. Rasynda, orys ruletkasynda revoliverding altynshy oghymen oinau - taghdyrdy tәlkek qylghanmen birdey. Shýrippeni basqanda, revoliver qúr atylsa, aman qalghanyn. Al basqasha bolghanda, toghyz gramm qorghasyn miynnan «meken tabady». Eki mýmkindikten basqa tandau joq.

Aqparat agenttigi aitqanday: «baquatty qazaqstandyqtar últtyq kompaniyalardan ýles alyp, basqarugha qatysady jәne ýlesaqy ala alady; zeynetaqy qorlary alynghan aktivterdi tiyimdi týrde basqaryp, kiris tauyp, qazaqstandyqtardy bayytady» degenge senu qiyn. Sebebi qazirgi Qazaqstanda auyz toltyryp aitarlyqtay qor birjasy joq.

Al baghaly qaghaz saudalaytyn onday birja bolmasa, «kez kelgen qazaqstandyq» últtyq kompaniyalardyng ýlesin qalay satyp almaq? Qazaqstanda qalyptasqan jemqorlyq saudasymen satyp ala ma? Joq әlde әldebir qarjy alpauytyna para bere me? Tipti solay bolghan kýnning ózinde ol parany qay jerge aparyp beredi: kóshede nemese paraqor prokurordyng kabiynetinde me?

Al súraq saumaldamay aitar bolsaq, býginde kez kelgen qazaqstandyq bizdegi últtyq kompaniyalardyng ýlesin satyp ala almaydy. Sebebi búl sauda-sattyqtyng ne mehanizmi, ne zandyq negizderi jasalmaghan. Tipti, satyp alghan kýnning ózinde qarjy-ekonomikalyq balansy jabyq jaghdayda kópshilikting qadaghalauynan tys jýrgiziletin últtyq kompaniyagha esi dúrys qazaqstandyq aqsha sala qoymasy aidan-anyq.

Al «IRO» saudasy bastalyp ketti degen kýnning ózinde ony kim satyp alady? Ekonomika institutynyng bólim mengerushisi, ekonomist Amanjol Qoshanovtyng Statistika agenttigining derekterine silteme jasaghan pikirinshe, «Qazaqstandaghy ortasha ailyq tabys 103 pen 517 dollar arlyghynda, onyng ózinde júmysshylardyng ýshten bir bóliginen astamy 310 dollardan kem alady» eken.

Al Qazaqstannyng isker әielder odaghynyng tórayymy Meruert Qazybekova halyqtyng әleumettik qúrylymy jayly mynaday pikirde: «Qauym - bәlish sekildi, onyng jogharghy qabaty - bay adamdar, olar nebәri 12 payyz. Ári qaray jaghdayy ortasha halyq - 20 % jәne 50% - kedey adamdar».

Dúrys-aq! Biraq Qazybekova hanymnyng «bәlishindegi» 100 payyzdyng qalghan 18%-y qayda? Ol 18 payyz bәlishting qay qabatyna jatady?

Degenmen, sonda da elu payyzyn kedeyler, jiyrmasyn - ortashalar qúraytyn, yaghny halyqtyng 70 payyzy kýneltuding qamynda jýrgen elde qor birjasynda sauda jýrgizu mýmkin be? «Bәlishten» joghalghan 18 payyzdyng jartysy ortashadan joghary túratyn halyq desek te, elding «IRO» saudasyna jaramdysy jiyrma payyzdyng manyndaghy top bolady eken. Búl 15 million halyqtyng nebәri ýsh-aq payyzy. Al endi osy 15 millionnyng ishindegi enbekke tolmaghan bala-shagha men shal-shauqan zeynetkerlerdi alyp tastasanyz, «AyPiO»-nyng ainalasynda at tóbelindey ghana adam qalady eken. Ótkendegi bir respublikalyq jiynda Núrsúltan Nazarbaev elde segiz milliongha juyq zeynet salymshysy bar degen edi. Shamasy, preziydentting osy deregining ózi dәnekýs bolsa kerek. Býkil auyl júmyssyz jatqan elde halyqtyng teng jarymynan astamy enbekaqy tabatyn salymshy degenge deni dúrys adam ilana ma? Al Qazaqstan halqynyng jartysy auylda túrady degen derek ras bolsa, preziydentting «segiz milliony» - «perip qalghan» sóz bolghany.

Al Amanjol Qoshanovtyng «103 pen 517 dollar» arasynda tabys tabatyndary turaly aitsaq, olar ólmes kýnin әreng kórip jýrgen әleumettik top ekeni sózsiz: 103 dollar tabatyndar - qara su men qara nangha qamalghandar. Onyng ózinde kýnine bir-aq ret qara nan kemirip, qara sudy aryqtan alyp ishpese, 15 myng tengemen bir ay jan baghu әste mýmkin emes. Al «517 dollar» degeniniz - tórt adamdyq otbasyna aiyna jiyrma mynnan kelmeytin tabys. Sonda búlar jiyrma mynnyng qanshasyn ýnemdep, «IRO» aksiyasyn satyp ala aluy mýmkin?

Sol siyaqty 310 dollardan kem tabys tabatyn júmysshylardyng ýshten bir bóligi kýndelikti nan tabudy ghana oilaydy. Demek, osy qarapayym arifmetikanyng ózinen últtyq kompaniyalardyng aksiyalaryn tek baylar ghana satyp ala alady degen sóz. Onday jaghdayda eldegi baylar men kedeylerding arasyndaghy jarqyshaq búrynghysynan da ashyla týspey me?

Týsedi! Týskende qanday: yrbiyp ketedi.

Degenmen, biylik basyndaghy toqqaryn «optimister» «halyqtyq IPO» shyn mәninde halyqtyq bolatynyna senimdi. Sebebi «halyqtyng ózi zeynetaqy qorlary arqyly aktivterdi basqarady» deydi olar. Búl endi naghyz nadan bylshyl! Qarabúlaqtaghy qay qazaq qay qorgha baryp, onyng basqaru isine aralasyp jýr?

Ol salymshy qor basqarmaq týgili, sol qorda ózining qansha qarjysy bar ekendigin kórsetetin anyqtama qaghazdy kýni boyy shiretke túryp әreng alatynyn eskersek, «basqaru - bylshyl!» demeske laj qalmaydy.

Bizdegi zeynetaqy qorlaryn basqaru sapasynyng tómendigin esepke alsaq, oghan senim artu - naghyz aqymaqtyq. Zeynetaqy qorlarynyng qyzmeti qazirgi kezde ashyq әri jariya jýrgizilmegendikten, el azamattarynyng aktivterdi basqarugha qatysu mýmkindigin týbirimen teriske shygharugha bolady.

Endeshe «AyPiO»-gha aqsha salu - revoliverdi samaygha tirep, tәuekelmen shýrippeni basyp qaludan әste kem bolmasa kerek. Tapansha oqshantayyndaghy altynshy oq únghygha tap kelmesin deniz! Dәl kelse, shynynda da, «OyBayO!» deuge deming jetpey, kete barasyn...

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 28 (156) ot 04 iilya 2012 g.