Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
25 qazan - Tәuelsizdik kýni 6659 7 pikir 25 Qazan, 2021 saghat 13:11

25 qazan atausyz qalmasyn, Preziydent myrza!

Men 1998 jyly 24 qazanda Atajúrt Qazaqstan Respublikasyna oraldym. Sol kezdegi tәrtip boyynsha, jiyen apayym Gýlbadan Orazhanqyzy men onyng joldasy Baqytnúr Demeuhanúlynyng shaqyrtuymen Qorghas shekarasynan ótip, Almatyghy keldim.

Áli esimde, Abay men Sayyn kóshelerining qilysynda ornalasqan Baqytnúrdyng ýiining terezesinen tang atqansha dalagha qaraumen boldym. Týnimen kirpik ilmey shyqtym desem de bolady.

Áriyne, jeti jyl boyy ansaghan armannyng oryndalghanynan bolghan quanysh pen shattyqtyng belgisi edi búl.

Ertesi – 25 qazan Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly deklarasiyasy qabyldanghan kýn.

Qysqartyp aitsaq, «EGEMENDIK KÝNI» merekesin tamashalau ýshin «Jeltoqsan alany» atanyp ketken alangha bardyq.

Merekege arnalghan mәdeny shara ótip jatyr eken. Biz atyn estip, dauysyn tyndap jýrgen óner júldyzdarynyng birazyn osy sharadan kórip, ónerine qol soqtyq. Arghy betten erterek oralghan aqyn-jazushylardyn, ónerpazdardyng da birazymen sol kýni kezdesuding sәti týsti.

Almaty qalasynyng әkimdigi tarapynan úiymdastyrylghan sol konserttik baghdarlamadaghy Jeltoqsan oqighasynyng qúrbandaryna arnalghan qoyylymnyng әseri óte kýshti boldy. Jeltoqsan batyry әri qúrbany Qayrat Rysqúlbekovtyng beynesi men jalyndy sózderi kózime jas ýiirdi. Enkildep jylap túrdym. Sol kórinis jadymnan әli kýnge deyin bir sәt óshken emes...

Mine, sodan beri 23 jyl ótipti. Osy jyldar ishinde әldeneshe sharagha qatystyq. Kýzding may tonghysyz kýninde ótken sol qoyylymnyn, sol merekelik sharanyng men ýshin orny bólek.

Ásirese, Almatynyng ghajayyp tabighaty, Alataudan esken kýzding mayda qonyr samaly sol merekege erekshe kórik qosqanyn basa aita ketkim keledi.

Merekege layyq merekelik tamasha mausym da bolu kerek eken...

16 jeltoqsan – «TÁUELSIZDIK KÝNI» merekesin osy – Egemendik turaly deklarasiya qabyldanghan 25 qazangha auystyru turaly mәsele jiyi-jii kóterilip keledi.

Dau joq, Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly deklarasiyasynyng Qazaqstan Respublikasynyng Tәulsizdigin jariyalaugha jәne Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn, sonday-aq últtyq memleket qúruda sheshushi rol atqaratyn ózge de zandar men normativtik qújattardy qabyldaugha negiz bolghany belgili.

Mysaly, atalghan Deklarasiyasynyn «Qazaq SSR-i Respublikadan tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne til jónindegi qajetin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy» degen normasyna say, 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesinin «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» №711 qauly dýniyege keldi.

Búl Qaulynyng negizinde 1997 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany qabyldandy.

Sonyng arqasynda, qazirge deyin Otangha 1 mln. 84,7 myng etnikalyq qazaq oraldy.

Qysqasy, Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly deklarasiyasy – alghashqy qarlyghash, Tәuelsizdikke úmtylghan qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ansaghan armanyn oryndaghan aqjoltay qújat bolyp esepteledi.

Biraq, tarihy kýn – «25 qazannyn» merekeler tizbeginen nege shyghyp qalghanyn týsinbey-aq qoydym!

Biyl – Úly mereke – Tәuelsizdikting 30 jyldyghy!

Osynau Úly mereke qarsanynda, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev júrt tilegin eskere otyryp, Tәulelsizdik kýnin 25 qazangha auystyryp jatsa, el quana-quana qol soghar edi dep oilaymyn.

Jylda Tәuelsizdik merekesin jana jyldyng әlem-jәlemi basyp ketedi. Sonymen birge, Jeltoqsan kóterilisi de tasada qalyp jatady. Sóitip, halyqtyng merekelik kónil-kýiin búzyp jatatyny jasyryn emes!

Qayta, may tonghysyz qonyr kýzde Úly merekeni toylau – qay jaghynan da tiyimdi bolar edi.

Al, ózim alystan oralghan qandastarymnyng atynan Qazaq KSR Ministrler Kenesinin «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» №711 qaulysy qabyldanghan 18 qarashany «ÚLTTYQ KÓShI-QON KÝNI» degen atpen kәsiby jәne ózge de merekeler tizbesine engizudi súraymyn.

Auyt Múqiybek

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552