Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ayqay 4253 1 pikir 25 Qazan, 2021 saghat 14:20

Toghjanovtyng jýrdim-bardym jauabynan ne úqtyq?..

Álginde Mәjilisting bir top deputaty QR Premier-ministrining orynbasary Eraly Toghjanovtyng atyna ýshbu hat jazyp, Jeltoqsat kóterilisine resmy status berudi, «Últ-azattyq kóterilis» dep tanudy súraghan.

«Aq jol» deputattarynyng atalghan úsynysy Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalandy.

«Últ mýddesin qorghap alangha shyqqan jeltoqsandyqtardyng basty talaby – «Ár halyqqa óz basshysy» degen úran boldy. Búl 70 jyldyq kenes imperiyasy tarihynda biylikke qarsy alghashqy ashyq aitylghan Tәuelsizdik iydeyasy, alghashqy aiqas edi. Myndaghan jastardyng ayausyz jazalanyp, qudalanuy da, búl jay oqigha emes, naghyz kóterilis bolghandyghynyng aiqyn belgisi! Endeshe nege Kenes Odaghynyng qyzyl imperiyasyna qarsy shyqqan Jeltoqsan kóterilisi – últ-azattyq kóterilisi retinde tanylmaydy?!.

Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin bolghan, qazaq jastarynyng qaharmandyghynan quat alghan Baku, Tbilisi, Vilinus qalalaryndaghy oqighalar últ-azattyq kóterilis retinde zandy tanylyp, YuNESKO dengeyinde moyyndaldy.

Resey 1991 jylghy 19 tamyzda Mәskeude bolghan GKChP býliginde topalanda tankining astyna týsip qalghan ýsh adamgha «Resey Batyry» ataghyn berdi. El tәuelsizdigi jolyndaghy naghyz kóteriliste alangha shyqqany ýshin mert bolghan Lәzzat Asanova, Erbol Sypataev, Sәbira Múhamedjanovalargha «Halyq Qaharmany» ataghyn nege bermeske?», - delingen deputattyq saualda.

Sonday-aq, «Jeltoqsan kóterilisine qatysushy» qúqyqtyq mәrtebesi beru, Jeltoqsan kóterilisining 35 jyldyghy resmy dengeyde atap ótu, Jappay sayasy qughyn-sýrginder qúrbandaryn aqtau turaly zangha Jeltoqsan kóterilisine qatysushylardy qoldap, kótermeleytin arnayy ózgeris engizu, Qazaqstan qalalarynda Jeltoqsan qaharmandaryna arnalghan alandar ashylyp, monumentter ornatu t.b. úsynystar aitylghan.

Juyrda viyse-premier Eraly Toghjanovtan jauap hat kelipti. Qaranyz:

Eraly Toghjanov, QR Premier-ministrining orynbasary:

Qúrmetti deputattar!

Sizderding Jeltoqsan oqighasyna qatysushylardy qúrmetteu, olardy әleumettik qoldau mәselelerine qatysty deputattyq saualynyzgha mynany habarlaymyn.

Memleket basshysynyng Jeltoqsan qaharmandarynyng azamattyq erligin josparly týrde nasihattau turaly tapsyrmasyn oryndau maqsatynda Ýkimet bekitilgen is-shara jospary ayasynda keshendi júmystar jýrgizude.

Atap aitqanda 2021 jylghy 19 qarashada Almaty qalasynda belsendi jeltoqsanshylardyn, Parlament deputattarynyn, tarihshylardyn, sarapshylardyn, ghylymy jәne shygharmashylyq ziyaly qauym ókilderining qatysuymen «Jeltoqsan – Tәuelsizdikting bastauy» taqyrybynda dóngelek ýstel ótkizu josparlanuda.

Sonymen qatar, ý.j. qyrkýiek-jeltoqsan ailarynda «Qazaqstan Tәuelsizdigining bastauy: Jeltoqsan kóterilisining manyzy» respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy, «Jeltoqsan oqighasy-1986» onlayn-seminary, «Jeltoqsan kóterilisining tarihy manyzy: Keshe. Býgin. Erten» respublikalyq ghylymiy-praktikalyq onlayn-konferensiyasy ótkiziledi.

Búl is-sharalar jeltoqsan oqighasynyng tarihy manyzyn aishyqtap jәne oghan obektivti bagha beriluin qalyptastyru maqsatynda tarihshy-ghalymdar men sarapshylardyng qatysuymen pikirtalas alanyn qúrudy kózdeydi.

Sonday-aq, respublika kóleminde jeltoqsan qaharmandarynyng erligin nasihattau boyynsha әrtýrli sharalar ótkizilude.

Onyng ishinde menshik nysanyna qaramastan barlyq orta bilim beretin úiymdar men jogharghy oqu oryndarynda tәuelsizdikke jol salghan Jeltoqsan oqighasy men onyng qúrbandaryn mәngi este qaldyru maqsatynda qoghamdyq-sayasy is-sharalar ótkizilude.

Oblystar men respublikalyq manyzy bar qalalarda memleket jәne qogham qayratkerlerinin, jastar úiymdary ókilderinin, Jeltoqsan oqighasyna qatysqan azamattardyng tuystarynyng qatysuymen Jeltoqsan oqighasynda qaza tapqan bozdaqtardy eske alu is-sharalary, monumentterge gýl shoqtaryn qoi rәsimderi úiymdastyryluda.

Jeltoqsan qaharmandarynyng erligin nasihattau maqsatynda derekti filim týsirilude, student jastar arasynda Halyq qaharmany Q. Rysqúlbekovting qúrmetine bokstan, E. Sypataevtyng qúrmetine qazaqsha kýresten turnir úiymdastyrylady.

Qazaqtyng batyr qyzdary L. Asanovanyn, S. Múhamedjanovanyng jәne K. Moldanazarovanyng qúrmetine ónirlerde oqushylar arasynda shygharmashylyq patriottyq is-shara ótkiziledi.

Jalpy elimizde Jeltoqsan qaharmandaryna arnalghan alandar ashu, eskertkish, monumentter ornatu boyynsha júmys budjetting mýmkindikterine sәikes jýrgizilude. Tәuelsizdik alghan uaqyttan beri elimizde Jeltoqsan oqighasy men onyng qatysushylary atymen 111 obekt ashyldy.

Búdan bólek, QR Preziydentining 1991 jylghy 12 jeltoqsandaghy № 540 Jarlyghyna sәikes elimizde jeltoqsan oqighasyna qatysqan azamattar qylmystyq, әkimshilik jәne tәrtiptik jauaptylyqtan bosatyldy.

1986 jyly Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, oqudan, júmystan shyghyp qalghan azamattardyng «aqtau turaly» anyqtamany qoldanystaghy zannamagha sәikes ózining dәleldi qújattaryn jergilikti prokuratura organdaryna úsynu arqyly ala alady. Anyqtama alu tәrtibi barynsha jenildetilgen. 2020 jyly Almaty qalasynda aqtalghan jeltoqsandyqtardyng sany 400 adam bolsa, 2021 jyly 516 adamdy qúrady.

Búl rette Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiyanyng júmys jospary ayasynda arnayy Zang jobasyn әzirleu kózdelgeni belgili. 

Osy Zang jobasyn әzirleu barysynda Jeltoqsan oqighasyna qatysushylar mәseleleri de talqylanatyn bolady.

Cayasy qughyn-sýrginder qúrbandary retinde tanylghan azamattardy әleumettik qoldau sharalary «Jappay sayasy qughyn-sýrginder qúrbandaryn aqtau turaly» QR Zanynda aiqyndalghan. Osy Zanda aqtalghan azamattardyng qamauda bolghan әr aiy ýshin birjolghy aqshalay ótemaqy tóleu belgilengen.

Jergilikti әkimdikter budjet mýmkindikterine qaray Jeltoqsan qatysushylaryna Tәuelsizdik kýnine oray jyl sayyn birjolghy materialdyq kómek kórsetiledi. Búl ýrdis biyl da óz jalghasyn tabady.

Sonymen qatar, jeltoqsan oqighasyna qatysushylardy әleumettik qoldau, qoghamdyq-sayasy is-sharalargha keninen tartu, Tәuelsizdikting 30 jyldyghyna oray merekelik medalidarmen marapattau júmystary úiymdastyryluda.

Jalpy Jeltoqsan qaharmandarynyng azamattyq erligin josparly týrde nasihattau, olardy әleumettik qoldau mәseleleri boyynsha júmystar jýrgizilude jәne Ýkimetting túraqty baqylauynda.  

Talqy:

1986 jyly әlemdik alpauytqa ainalyp túrghan qaharly Kenes imperiyasynan tendik súrap, Azattyq ýshin alangha shyqqan kóteriliske biyl 35 jyl. Osy atauly kýnning qarsanyndy Mәjilisting bir top deputaty Ýkimetke naqty talap qoydy. Jeltoqsan kóterilisine resmy status berudi hәm Lәzzat Asanova, Erbol Sypataev, Sәbira Múhamedjanovalargha «Halyq Qaharmany» ataghyn berudi súrady.

Ásili, búl jalghyz deputattardyng talaby emes, qoghamnyn, halyqtyng talaby. Oghan viyse-premier Toghjanov jýrdim-bardym jauap beripti. Toghjanov myrzanyng jauabyn da jariyalap otyrmyz. Oqydynyz. «30 jyldy 111 obiekt ashyldy», «is-sharalar ótedi», «derekti filimder týsiriledi», «konferensiya ótedi», «seminar ótedi», «dóngelek ýstelder ótedi» t.s.s. Viyse-premier Eraly Toghjanovtyng osy bergen jauabyna qatysty Mәjilis deputaty Qazybek Isa bylay deydi:

Nege Jeltoqsan kóterilisi – últ azattyq kóterilisi retinde tanylmaydy?!.

- QR Premier-Ministrining orynbasary E.Toghjanovqa belgilenge merzimde bergen jauabyna rahmet aitamyz. Taghy da basty nazar audaratynymyz:

1. «Aq jol» fraksiyasynyng deputattyq saualyndaghy «1986 jylghy 17-18 jeltoqsandaghy Kenestik qyzyl imperiyagha qarsy shyqqan Jeltoqsan kóterilisi – últ azattyq kóterilis» retinde tanylyp, baghalanuy qajet.

Jeltoqsandyqtargha «Jeltoqsan kóterilisine qatysushy» qúqyqtyq mәrtebesi berilui kerek», - degen eng birinshi naqty úsynysymyz ózinizding jauabynyzda aitylghanday, aldaghy qaralar Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiyanyng júmys jospary ayasynda arnayy Zang jobasyn әzirleu barysynda naqty sheshimin tabady dep senemiz.

Óitkeni, býkil Jeltoqsandyqtardyng kýtip otyrghany - osy aqtalu men Jeltoqsan kóterilisine qatysushy retinde anyqtama alu. Búl eshqanday jenildetilgen joq, әli sol әure-sarsany kóp azapty sharua bolyp túr. Býgin, 23 qazan kýni Almatydaghy «Jeltoqsan» qoghamy mýshelerimen kezdesude eng basty mәsele bolyp osy aityldy.

2. Deputattyq saualda jazylghanday, «Resey 1991 jylghy 19 tamyzda Mәskeude bolghan GKChP býliginde topalanda tankining astyna týsip qalghan ýsh adamgha «Resey Batyry» ataghyn berdi. Biz nege el tәuelsizdigi jolyndaghy naghyz kóteriliste alangha shyqqany ýshin mert bolghan Lәzzat Asanova, Erbol Sypataev, Sәbira Múhamedjanovalargha «Halyq Qaharmany» ataghyn bermeske?», - degen úsynysymyzdyng jayy qalay boluda?

3. Bizding deputattyq saualda kóterilgen Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha Jeltoqsan atyndaghy jalghyz kóshening atyn alyp tastaghan mәsele boyynsha qanday sheshim qabyldanghany turaly naqty jauap kýtemiz.

Qazaq jastary qylyshynan qan tamghan kenes imperiyasyna qarsy alangha jan ýshin shyqqan joq, nan ýshin shyqqan joq, Namys ýshin shyqty! Púl súrap shyqqan joq, Til súrap shyqty! Joghalyp bara jatqan Últtyq Ruhtyng atoylap, alangha shyqqan attany edi búl!

Qazaq jastary qyzyl qanyn tógip jýrip, Qyzyl imperiyadan talap etken Últ mýddesi qazir Tәuelsiz Qazaq elinde qorghalyp jatyr ma?

Eng bastysy – sol Tәuelsizdik jolynda qúrban bolyp, auyr zardap shekken Jeltoqsan qaharmandarynyng qazirgi jaghdayy qalay?

Jeltoqsan kóterilisining Tәuelsiz el tarihyndaghy zor manyzyn Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda aiqyn kórsetip berdi. «Biyl әigili Jeltoqsan oqighasyna 35 jyl tolady. 1986 jyly órimdey úl-qyzdarymyz Kenes Odaghynyng qaharynan qaymyqpay, últ namysy ýshin alangha shyqty. Osy kýnnen song tura bes jyl ótkende Tәuelsizdigimizdi jariyalauymyzdyng simvoldyq mәni zor. Búl orayda, Azattyqtyng alghashqy qarlyghashtary – Jeltoqsan qaharmandarynyng azamattyq erligi layyqty baghasyn alyp, josparly týrde nasihattaluy kerek», – dedi memleket basshysy.

Endeshe nege Kenes Odaghynyng qyzyl imperiyasyna qarsy shyqqan Jeltoqsan kóterilisi – últ azattyq kóterilisi retinde tanylmaydy?!.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560