Asa qamqor erekshe Allanyng atymen bastaymyn!

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng

MÁLIMDEMESI

Qart qara jer býginge deyin qanshama zúlmat qylmystar men auyr kýnәlardy kóterip kelgeni mәlim. Bir belgilisi, qasiyetti Qúrannyng tәlimine sýiensek, qara jerding ózi ýstinde jasalghan barlyq jaqsylyq pen jamandyqty bayan etetin kýn keledi (Qaranyz: «Zilzala» sýresi, 4-ayat). Alayda osy bir aqiqatqa kóz júma qarap, jer betinde arsyzdyq pen  azghyndyqty jayghan zalymdar tarihta az bolmaghan. Hayuan ekesh hayuan da jasamaytyn keybir qylyqtar adam boyynan tabyldy. Mәselen, adamdy Qúdaygha emes, ózine tabyndyrghan Perghauynnyng ólimi, Lút qauymynyng jer betinen typ-tipyl joyyluy, Núh payghambar (gh.s.) sózine qúlaq aspaghandardy tiridey jútqan topan su, bәri de azghyndyq pen shekten shyghushylyqtyng saldary edi.

Asa qamqor erekshe Allanyng atymen bastaymyn!

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng

MÁLIMDEMESI

Qart qara jer býginge deyin qanshama zúlmat qylmystar men auyr kýnәlardy kóterip kelgeni mәlim. Bir belgilisi, qasiyetti Qúrannyng tәlimine sýiensek, qara jerding ózi ýstinde jasalghan barlyq jaqsylyq pen jamandyqty bayan etetin kýn keledi (Qaranyz: «Zilzala» sýresi, 4-ayat). Alayda osy bir aqiqatqa kóz júma qarap, jer betinde arsyzdyq pen  azghyndyqty jayghan zalymdar tarihta az bolmaghan. Hayuan ekesh hayuan da jasamaytyn keybir qylyqtar adam boyynan tabyldy. Mәselen, adamdy Qúdaygha emes, ózine tabyndyrghan Perghauynnyng ólimi, Lút qauymynyng jer betinen typ-tipyl joyyluy, Núh payghambar (gh.s.) sózine qúlaq aspaghandardy tiridey jútqan topan su, bәri de azghyndyq pen shekten shyghushylyqtyng saldary edi.

Endi, mine, ghasyrlar boyy músylman bolyp kelgen qazaq eli nebir zúlmattardan aman ótip, jana zamangha ayaq tirep, ensesin tiktep, imandy ómirge bet búra bastaghanda, «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty». Saryarqanyng tósinde, dәlirek aitqanda, әsem qala Astanada jastar arasynda soraqy sayys ótkizu turaly «bastama» esti júrtty eleng etkizdi hәm últ pen din janashyrlarynyng narazylyghyn tudyrdy. Oghan 13 shilde kýni ótetin sayysta Astana jastarynyng ardan bezui sebep bolmaq. Osynau bәleli isting basy-qasynda jýrgen Erbol Qúshúghylov osyghan deyin (2010 jyldyng 25 jeltoqsanynda) «Núr Astana» meshiti janyndaghy «ASIA PARK» sauda ýiinde tyrday jalanashtar jarysyn ótkizip, últtyq ar-namysty ayaq asty etkeni esimizde. Endi eki kýn boyy (48 saghat) búghanasy bekimegen, ruhany dingegi qatpaghan jastardy júrt kózinshe sýiistirip, boylaryn arsyzdyqqa ýiretpek. Jastardy jalanashtau da, sýiistiru de - týptep kelgende últty azghyndyqqa saludyng alghashqy baspaldaqtary.

Búl bizding elding imandylyghy men adamshylyghyn sarapqa salary anyq. «Kýnәli ispen «Ginnes» kitabyna enemiz» degen oidyng ózi netken qorqynyshty, әri jiyirkenishti.

San ghasyrdan beri úlynyng imany men qyzynyng ibasyn ómirine tirek etip kelgen momyn qazaqtyng ishinen osynday payymsyz tentegin tyyatyn atqa miner tabylmaydy degenge sengimiz kelmeydi.

Kýni keshe ghana býkil qazaq músylman el ekenimizdi aiday әlemge pash ettik. Ghajayyp «Áziret Súltan» meshiti ashyldy. Mine, býginde ruhany kelisimning ordasyna ainalghan Astanada últ bolashaghy - úl men qyzymyzdy sýiisuden jarystyru qanshalyqty oryndy? Ay deytin aja, qoy deytin qoja bolmasa, erteng elimizde ashyq zina jasaudan bayqau ótkizemiz deytinder shyqpasyna kim kepil?

Adamzattyng asyly ardaqty payghambarymyz Múhammed Mústafa (s.gh.s.) hadisterining birinde: «Eger bir jamandyqty kórsen, qolmen týzet, oghan shamang kelmese, tilmen ait, oghan da kýshing jetpese, jýrekpen jek kór. Búl - imannyng eng әlsizi», - degen.

Endeshe el tórinde osynday soraqy isti boldyrmaugha barshamyz jauaptymyz. Sondyqtan «arym - janymnyng sadaghysy» dep ótken arda qazaqtyng býgingi úrpaqtary búl iske bey-jay qaramaydy degen senimdemiz.

"Abay-aqparat"