Tórtinshi biylik. Búl - shyndyqty shyraq alyp izdeytin, qalamyn qaru etkenderding maydany. Ala-qúla qoghamda aqiqatty ajyratuda pәrmeni kýshti salanyng sayypqyrandary az emes. Sonyng biri hәm biregeyi - Saghat Batyrhanova. Qaraghandydaghy qazaq jurnalistikasynyng kóshi ilgerileuine shýmektep ter tókken qazaqtyng qaysar qyzy. Jat elde jurnalistikanyng jiligin shaghyp, mayyn ishken qazaq qyzynyng qaysarlyghyna tang qalmasqa laj joq. Júrty «Qazaqtyng qaysar qyzy» atap ketken apayymyz kókeyde qordalanghan saualdarymyzgha Praganyng tórinen jauap qaytardy. Saghat apayymyz Pragadan sóileydi...

- Saghat әpke, Europadaghy qazaq baspasózine biraz enbek sinirdiniz. Kópting batyly bara bermeytin mәselelerdi jayyp salatyn «Azattyqta» qazaqtyng joghyn joqtadynyz. Múnyn múndadynyz. Tәtti ótirikke emes, ashy shyndyqqa susap túrghan, anqamyz kepken aqparattyq kenistikte «Azattyqty» oqyp, әl-dәrmen jighanday bolamyz. «Azattyq» oppozisiya ma?

Tórtinshi biylik. Búl - shyndyqty shyraq alyp izdeytin, qalamyn qaru etkenderding maydany. Ala-qúla qoghamda aqiqatty ajyratuda pәrmeni kýshti salanyng sayypqyrandary az emes. Sonyng biri hәm biregeyi - Saghat Batyrhanova. Qaraghandydaghy qazaq jurnalistikasynyng kóshi ilgerileuine shýmektep ter tókken qazaqtyng qaysar qyzy. Jat elde jurnalistikanyng jiligin shaghyp, mayyn ishken qazaq qyzynyng qaysarlyghyna tang qalmasqa laj joq. Júrty «Qazaqtyng qaysar qyzy» atap ketken apayymyz kókeyde qordalanghan saualdarymyzgha Praganyng tórinen jauap qaytardy. Saghat apayymyz Pragadan sóileydi...

- Saghat әpke, Europadaghy qazaq baspasózine biraz enbek sinirdiniz. Kópting batyly bara bermeytin mәselelerdi jayyp salatyn «Azattyqta» qazaqtyng joghyn joqtadynyz. Múnyn múndadynyz. Tәtti ótirikke emes, ashy shyndyqqa susap túrghan, anqamyz kepken aqparattyq kenistikte «Azattyqty» oqyp, әl-dәrmen jighanday bolamyz. «Azattyq» oppozisiya ma?

- «Azattyq» oppozisiya emes. «Azattyq» - beytarap, naqtylanghan, obiektivti, eshbir taraptyng adamdyq qúqyqtaryna núqsan keltirmeytin, bir emes, keminde eki birdey búlaq kózderinen rastalghan habar taratatyn tәuelsiz halyqaralyq aqparat qúraly.  Bar maqsaty, óziniz aitqanday, «shetelde jýrip, qazaqtyng múnyn múndap, joghyn joqtau» ekeni ras. Biraq, bizdi «shetelde jýr» dep shartty týrda ghana aitugha bolatyn shyghar. Sebebi, kýndelikti  әuege shyghatyn habarlarda da, tәuligine 20 saghat janaryp otyratyn saytta da qos tilde jyrlaytynymyz «qazaqtyng jyry». Qazaqstan degen elding kýndelikti tynys-tirshiligi, bolyp jatqan týrli oqighalar turasynda salmaqty, jan-jaqty, bayypty aqparat taratu - mine, «Azattyqtyn» basty mindeti - osy. «Azattyq» kózdegen mindetter qanshalyqty jýzege asyp jatyr? Ol jaghyn oqyrmandardyng sayttaghy әr maqalanyng sonynda qaldyratyn kommentteri arqyly baghalaugha bolar.

Siz atap ótkendey, kóp oqyrman aldymen «Azattyqtan» jedel jәne shynayy  aqparat izdeydi degen oy - «Azattyq» jurnaliysining basty ústanymy. Tyndarman men oqyrmangha úsynylatyn әr habar, әr maqalanyng ózegi osynday ústanymnan túrady.

Mýmkin, ishinara «Azattyqty» oppozisiya dep qaraytyn úghym men týsinik bar shyghar, bolghan jaghdayda ol tek qana resmy biylik tarapynan boluy ghajap emes. «Bardy - bar, joqty - joq» dep jazatyn «Azattyqtyn» aitqany únamaytyn, «Azattyq» dese atynyng basy ýrketin shendi-shekpendi sheneunikter sonau Kenes zamanyndaghy synarjaq týsinikten aryla qoymaghandar dep bilgen jón. Degenmen, qazir múnday týsinikting de kóbesi sógilip kele jatyr. Qazaqstan Tәuelsizdikke qol jetkizgeli 20 jyldan asty. Al osydan 5-6 jyl búryn ghana «Azattyqqa» yqylaspen súqbat berip, kezekti bir ózekti mәseleni talqylaugha qatysatyn ministrler joqtyng qasy bolatyn. Qazir onday sheneunikter azdap bolsa da bar. «Azattyq» saytyndaghy onlayn-konferensiyagha, dóngelek ýstel talqylaularyna qatysugha tilek bildirip, oqyrmandar saualdaryna jauap bergen ministrler, deputattar qatary kóbeyip keledi.

- Al Qazaqstandaghy sóz bostandyghy turaly ne aitasyz? «Syrt kóz-synshy» deydi. Óziniz syrtta jýrsiz. Sonda syrt el qaymana qazaghynyz turaly ne deydi?

- Búl endi óte auqymdy súraq. Degenmen, bir auyz sózben ghana týiindesem, qazir Qazaqstanda sóz bostandyghy joq dep aitugha bolady. Biraq Tәuelsizdigin jana alghan 1990-shy jyldardyng basyndaghy Qazaqstanda, atap aitqanda Qaraghandyda sóz bostandyghy bolghan jәne sol sәttegi sóz bostandyghynyng jemisin qatarlas әriptes jurnalister shynayy túrghyda sezingen edik.

Kenes ýkimeti qalt-qúlt etip túrghan, әri-sәri shaq - 1989 jyldyng jaz ailarynda Qaraghandyda «Qaraghandykómir» ghimaratynyng aldynda kenshiler ailap ereuildetken bolatyn. Sol kezde Qaraghandynyng oblystyq televiziyasy men radiosy ereuil alanynan kýndiz-týni tikeley translyasiya arqyly habarlar taratqan. Sol ereuilding dabyly Qazaqstan ýkimetine deyin jetip, Almatydan kýn ara basshylar úshyp kelip, kenshilermen kelissóz jýrgizgeni, bәri-bәri qaz-qalpynda kórermen men tyndarmangha jetip jatty. Búl sol kezende sóz bostandyghy bolghanynyng bir kórinisi ghana.

Keyin búl bostandyqtyng ayasy tarylyp,  sóz erkindigi qusyryldy. Jurnalister kókeyindegini aita almaytyn, kózimen kórip, qolymen ústaghandy oqyrmangha boyamalap, әspettep jetkizetin, «jauyrdy jaba toqityn» jaghdaygha jetti. Jurnalister arasynda biylikti maqtaytyn - biylikshil top, astarlap bolsa da oqyrmannyng oiyndaghysy men qarapayym azamattardyng janyn auyrtatyn  mәselelerdi qozghaytyn, biylikke oppozisiya jurnalister toby payda boldy. Demek, jurnalist kórmeydi emes, kóredi, biraq onyng auzy buylghan, qol-ayaghy matauly. Búghan aldymen rejim kinәli.

«Syrt kóz-synshy» bolghanymen de, bylayghy júrt «qaymana qazaqty» qazaqtyng ózi arqyly tanyp, biledi. Sheteldikterding kóbi Qazaqstan degen úlan-asyr baylyghy tasyghan el, jeri ken, qazaghynyng kónili darqan ekenin bilip bolghan.

Endi olar osynday bay memlekette qazaqtyng kóbi siniri shyqqan kedey ekenin de jaqsy biledi.

Ótken jyly 7 ay boyy tiyisti jalaqylaryn talap etip, ereuildegen janaózendik múnayshylar jóninde birqatar sheteldik arnalar derekti filimder kórsetti. Sonda múnayshylardyn  qúlaghaly túrghan ýilerin, olardyng qara su men qara nannan basqa týk joq dastarqandaryn, balalary mektepke bara almay otyrghan otbasylaryn kórgende sheteldikter әlemdegi ekonomikasy damyghan 50 elding qataryna qosylghysy keletin Qazaqstanda 21 ghasyrda da osynshalyqty kedeylik bolatyndyghyn týsine almaytyndaryn aitady.

Ótken jyldyng jeltoqsanynan keyin shetel Qazaqstandy Janaózende óz halqyna oq atqan el retinde taghy bir qyrynan tanyp, bildi...

- Tórtkýl dýniyege taryday taraghan qazaq diasporalarynyng tynys-tirshiliginen habardar bolarsyz...

- Álemning әr týkpirinde qazaqtar tirshilik etip jatyr. Germaniya men Týrkiyada ótken ghasyrlardaghy aumaly-tókpeli zamanda qonystanghan qazaqtardyng úrpaqtary ómir sýrip jatsa, olardyng bir bóligi atamekenge kóshting basyn búrdy. Endi bir toby Qazaqstanmen arada biznes damytyp, ay sayyn Qazaqstangha baryp-kelip otyrady. Germaniyada túratyn Sýleymen Shatqam siyaqty, qay jerdegi bolsyn qazaq jastaryna qamqorlyq tanytyp jýretin azamattardy bilemin. Qazaq diasporasy qaysy elde túrsa da, tilin úmytpay, salt-dәstýrin saqtap qalugha tyrysady. Balalary qazaqsha sóileydi.

Chehiyada qazaqtyng student jastary barshylyq. Onshaqty jyldan asty, arnayy baghdarlamalar arqyly Pragagha kelip, cheh tilin bir jylda oqyp, ýirenip, memlekettik joghary oqu oryndaryna týsip, oqyp jatady. Sol jastardyng kóbi shetelge kelgen song ózining qazaq ekenin sezinip, qazaqsha ýirenip, tilin syndyrady.

Chehiyada, 4-5 jyl búryn Qazaqstannyng batysynan «diny kózqarasymyz ýshin qudalandyq» dep qashyp kelgen, 200-den astam qazaq otbasy túrady. Olar da jana ortagha óz qal-qadirlerinshe beyimdelip, qazir kópshiligi jeke kәsip ashyp, tirshilik etude. Cheh ýkimetinen bosqyn mәrtebesin ala almaghan keybir otbasylar Fransiyagha, Shvesiyagha ketti. Olardyng taghdyry jóninde kezinde «Azattyqtyn» saytynda tizbekti maqalalar da jazyldy.

- Aqparat aghymynan qazaqstandyq búqaralyq aqparat qúraldary da  qalys qalmaugha úmtylyp-aq keledi. Songhy jyldary otandyq basylymdardyng sayttary da jedel damu ýstinde. Sheteldegi qazaqtar qanday qazaqstandyq basylymdardy oqidy? Qazaq baspasózine degen kózqarastary qanday?

- Mening biluimshe, sheteldegi qazaqtar qazaqstandyq nemese qazaqstandyq emes dep bólip-jarmay, ruhany azyq alady. Songhy janalyq-mәlimetterden habardar etedi deytin basylymdardyng barlyghyn da oqidy.

Kóptegen resmy jәne resmy emes basylymdar sayttarynyng sheteldegi qazaqtar arasynda óz oqyrmany bar. Degenmen, aqparattardyng jedeldigi jaghynan «Azattyqty» oqimyz deytin tanystar da barshylyq. Shettegi qazaqtar kóbine qazaq muzykasy men әnderin tyndau ýshin sayttargha kiretinderin de aityp jatady. Tanymdyq, taghylymdyq mazmúndaghy  basylymdardy kóbirek izdeydi.

- Qazaqstandaghy jurnalistika qazaq tildi jәne orys tildi dep jiktelip jýr. «Qazaq jurnalistikasynyng dengeyi tómen, orys tildi jurnalister oq boyy ozyq jýredi» degen synarjaq pikir qalyptasqaly qashan. Qazaq jurnalistikasynyng kemshiligi nede? Sizding oiynyzsha kejegemizdi keri tartyp túrghan ne?

- «Qazaq jurnalistikasynyng dengeyi tómen, orys tildi jurnalister oq boyy ozyq jýredi» degen pikirdi osylay baghalau, osynday pikir aitu ózderine únaytyndar shygharyp alyp jýr dep oilaymyn. IYә, qazaq tildi baspasóz bar, orys tildi baspasóz bar, búlar bir alandaghy eki maydan siyaqty. Oqyrmany - ortaq, oiy - ortaq, maqsat-mýddesi de oraylasady, biraq ekeui eki tilde sóileydi.

Qazaq tildi jurnalisterding oqyrmany mýmkin orys tildi jurnalisterden kóbirek bolar. Sebebi, kez-kelgen qazaq bir aqparatty qazaqsha da, oryssha da oqy alady.  Al tek orys tilin biletinder sol orys tildi aqparatpen shekteledi.

Endigi mәsele Qazaqstandaghy orys tildi aqparatqa kim, qalay yqpal etip otyr degenge kelip tireledi. Qazaqstannyng aqparat kenistiginde Reseyding basylymdary men tele, radio arnalarynyng yqpaly jýrip túrghanyn eshkim de joqqa shygharmaytyn bolar. Ekinshi mәsele bar. Qazaqstan biyligi qay tilde sóileydi? Tek resmy tilde sóileydi. Tipti, shetelge shyqqanda týrli forum, konferensiya, kelissózder jýrgizgen kezde preziydentten bastap, basqa әkim-qaralarynyz oryssha sayraydy da, tilmashtar orysshadan aghylshyn tiline audaryp jatady. Sonda Qazaqstanda qazaqshadan birden aghylshyn tiline audaratyn audarmashy joq pa? Álde sheneunikting qazaqshasy qaqpay ma? Óziniz baghamday beriniz.

Qazaq jurnalistikasynyng kemshiligi dep aitar bolsaq, ol - jaltaqtyq. Naqty  bir mәsele men taqyrypty taldap jazyp, tújyrymdaudyng ornyna  qyzylsózdi sapyryp,  aqyl aityp, kósemsu әli de kezdesip qalady.

Aqparat jetkizu tili - әdemilep, bipazdap, maqaldap-mәteldep jazu-sóileudi emes, jalpygha úghynyqty qysqa da núsqa, aiqyn, anyq tilmen aqparat jetkizgendi qalaydy. Demek, qazaq tildi jurnalistika kóp sózdilikten aryluy kerek.

- Shetelde baspasóz isi -  biznes kózi. Al qazaq tildi gazet te, televedenie de, radio da memleketke  qarjylay tәueldi.  Ýkimetting asyn iship, ayaghyna týkire almaydynyng kebin keship otyr. Osy tyghyryqtan shyghar jol bar ma? Keleshegin qalay baghamdar ediniz?

- «Ýkimetting asyn iship, ayaghyna týkire almaydynyng kebin keship otyr» deysiz be? Mýmkin ýkimetting emes, halyqtyng asyn iship otyrmyn dep oilaghanda dúrys bolar ma edi. Memleket qarjylandyrghanymen, ol  salyq tóleushilerding qaltasynan  shyqqan qarjy emes pe? Olay bolsa, memleket tek sol qarjyny qalay, qayda júmsaudy ýilestirushi ghana dep oilasaq, tyghyryqtan shyghudyng joly da tabylyp qalar.

Al terenirek qarasaq, baspasózding qarjy jaghynan memleketke tәueldi bolghany qadamyn ashyp, qúlashyn kenge sermeuine kedergi ekeni ras. Ne isteu kerek? Qazir Qazaqstanda baspasózdi, onyng ishinde qazaq baspasózin biznes kózine ainaldyrudyng jýieli joly aiqyndala qoyghan joq. Jekelegen oligarhtardyn  nemese mýddeli, klandyq toptardyng qarjysymen shyghyp jatqan basylymdar bar. Biraq olardyng kóbi «kiyiz kimdiki bolsa, bilek soniki» degen tәsilmen júmys istep jatyr. Baspasóz, radio-tele arnalar qarjylay eshkimge tәuelsiz, ózin-ózi aqtay alatynday jaghdaygha jetken uaqytta ghana jurnalistin  «auzy - dualy, sózi - uәli».

Ómir osy qalpynda túryp qalmaytyn shyghar, órkeniyetti elderdegidey qazaq baspasózi de qogham tirshiligin biylikke de, basqagha da jaltaqtamay jazatyn shaqqa jeter dep ýmitteneyik.

- Biylik qazaq baspasózine memlekettik tapsyrystardy oryndaytyn qabyrgha gazeti retinde qaraydy. Mәsele qazaq ýkimetining qazaq jurnalistikasyna jýrgizip otyrghan sayasatynda. Lauazymdy sheneunikterding basym bóligi aqparatty memlekettik emes, resmy tilde beredi. Osynday dәrmensizdikten qazaq baspasózin qaytsek qútqaramyz?

- Biylikting tili qazaqsha shyqpayynsha, qazaq baspasózi búl mәjbýrlikten qútyla almaydy. Ol ýshin, aldymen, Preziydent pen ýkimet, parlament deputattary, qala berdi oblys, audan dengeyindegi әkim qaralar qazaqsha til syndyrsyn dep tileyik. Bolmasa qazaqsha amandasudan әri aspaytyn lauazymdylardyng orys tiline tabynghany tabynghan.

Qazaq tilining memlekettik til retindegi pәrmenin, kýshin tanytatyn zandy negiz boluy tiyis. Joghary lauazymdy sheneunik memlekettik tildi biluin, mekemeler qazaqsha aqparat beruin mindetteytin zang bolmayynsha, qazaq tili audarma tilding dәrejesinde qala beredi.

Degenmen, jurnalister de óz tarapynan aqparatty resmy tilde beretin sheneunikter qazaq baspasózin oqitynday, oqyghanyn toqitynday etip jaza berui kerek, jaza berui kerek!  Sonda ghana olargha  «qabyrgha gazetinin» de pәrmeni men kýshi bolatynyn, onymen sanasu kerektigin úqtyra alamyz.

- «Memleketti óz ishinde synaugha bolady, syrtqa shyqqanda rúqsat joq» degen danalyqty aitypty bir úly adam. Jany bar sóz, meninshe. Siz búghan ne deysiz?

- Memleketinizdi óz ishinde synap jatqan nemese syrtta synatyp jatqan  kim bar? Syrtqa shyqqanda rúqsat taghy bolmasyn, bar pikirding ishte ólgeni qay bir jaqsylyq deysiz. «Aurudy jasyrghanymen, ólim әshkereleydi» degendi de búrynghy ótken danalar aitqan. Syn tek syn ýshin bolmay, «jýieli sóz» iyesin tapsa, memleketti ishinde synaysyz ba, syrtynda synaysyz ba, onyng aiyrmashylyghy joq-au dep oilaymyn. Sol aitylghan syn men syny pikir kózqarastan bir nәtiyje shyghyp jatsa ghana maqsat oryndalady.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Aqmaral Bayazitova,

Qaraghandy qalasy.

«Abay-aqparat»